Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Laevaruumid ja ehituse detailid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võll, rein, raudsalu, loengud, parda, kaan, kumm, vöö, isolatsioon, tunnel, tihend, luugi, vöör, vahesein, pruss, trepi, tankid, luuk, kinnitus, kiil, trepp, platvorm, konstruktsioon, kere, kaane, tihvt, ahtri, luugid, tekkide, kütus, tsistern, retsess, tahvel, parras, avariiväljapääs, sõuvõll, võlliliin, laager, mastiks, tanke, sõukruviKapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade väliskuju ja arhitektuurilis- konstruktsioonilised omapärad. 3.1 Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade üldomadused. 1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-4. Luugiseade. Luugiseade. Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Vahel loetakse
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-2. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-2. Ankruseade. Ankruseade. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-3. Lastiseade. Lastiseade. Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-6. Sildumisseade. Sildumis- ja haalamisseade. Sildumis- ja haalamisseade on mehhanismide, üksikdetailide ja vahendite kogum, mille eesmärgiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste (kaid, estakaadid, ujuvkaid jne), teiste laevade või haalpoide külge
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 4. Laevakere kuju ja omadused. 4.1. Laevakere põhipinnad ja lõiked. Laevakere kujutab endast pikka voolujoonelist keha, mis väljapoolt on piiratud kõver- pindadega. Laevakere ülalt piiravaid pindu nimetatakse tekkideks, alt - põhjaks ja külgedelt - parrasteks.
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-1.. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 10-I. Rooliseade Rooliseade. Rooliseade on üks tähtsamaid laeva seadmeid. Rooliseade ülesandeks on tagada laevale juhitavus, mida peame esmavajalikuks mereomaduseks. Enamikel juhtudel on rooliseadme peamised elemendid koondatud laeva ahtrisse, ehkki juhtimine ise
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Laevade ehitus. Teema 3. Laeva ujuvus, mere- ja ekspluatatsiooniomadused. Selles teemas vaadeldakse laeva mere- ja ekspluatatsiooniomadusi ning neid iseloomustavaid näitajaid. Pärast selle teema omandamist õppur omab algteadmisi laeva ujuvusest, mahulistest ja kaalulistest näitajatest;
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 2. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.09.2003. Laevade ehitus. Teema 2. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Inimkonna ja meresõidu tihedalt seotud ajalugu tunneb tuhandeid mereõnnetusi, mille ohvriks aegade jooksul on saanud sadu tuhandeid, võib olla miljoneid inimesi.
Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Laevade ehitus. Teema 1. Sissejuhatus. 1. Lühike ülevaade laevaehituse ajaloost. Esimeseks veel liikumise vahendiks, mille abil inimesed püüdsid ületada veetakistusi jahikäikudel ja rännetel oli kahtlemata rohkem või vähem primitiivne parv. See toimus juba varajasel kiviajal
Tv - vööri süvis, Ta - ahtri süvis, TM - keskmine süvis ehk süvis miidlil, Tmax - kaugus KVL-st kuni välisplaadistuse või lattkiilu alumise servani, Tgab - süvis, ms arvestab ka väljaulatuvaid osi. Kui Tv=Ta siis tasasel kiilul (on even kiel), kui Tv ja Ta ei ole võrdsed, omab laev pikikallet - trimmi (diferenti) vööri või ahtrisse. Parda kõrgus D - lähim kaugus teki madalaimast punktist kiilujoone tasandini mõõdetuna keskkaare tasandis. Vabaparda kõrgus F - parda kõrguse ja süvise vahe (F=D-T). Vabaparda kõrgus muutub reisi jooksul olenevalt süvise muutumisest. Vabaparda kõrgus, mis määrab laeva ujuvusvaru on limiteeritud Rahvusvahelise lasti- märgi konventsiooni 1966 (LL-66) nõuetega. Vastav märk - vabapardamärk või lastimärk kantakse laeva pardale klassifikatsiooniühingu järelvalve all. Vabaparda kõrgust reglementeeriti juba vanas Roomas, kus lastide ja laeva säilivuse nimel ei tohtinud laeva liiga täis laadida
Tv - vööri süvis, Ta - ahtri süvis, TM - keskmine süvis ehk süvis miidlil, Tmax - kaugus KVL-st kuni välisplaadistuse või lattkiilu alumise servani, Tgab - süvis, ms arvestab ka väljaulatuvaid osi. Kui Tv=Ta siis tasasel kiilul (on even kiel), kui Tv ja Ta ei ole võrdsed, omab laev pikikallet - trimmi (diferenti) vööri või ahtrisse. Parda kõrgus D - lähim kaugus teki madalaimast punktist kiilujoone tasandini mõõdetuna keskkaare tasandis. Vabaparda kõrgus F - parda kõrguse ja süvise vahe (F=D-T). Vabaparda kõrgus muutub reisi jooksul olenevalt süvise muutumisest. Vabaparda kõrgus, mis määrab laeva ujuvusvaru on limiteeritud Rahvusvahelise lasti- märgi konventsiooni 1966 (LL-66) nõuetega. Vastav märk - vabapardamärk või lastimärk kantakse laeva pardale klassifikatsiooniühingu järelvalve all. Vabaparda kõrgust reglementeeriti juba vanas Roomas, kus lastide ja laeva säilivuse nimel ei tohtinud laeva liiga täis laadida
Tv - vööri süvis, Ta - ahtri süvis, TM - keskmine süvis ehk süvis miidlil, Tmax - kaugus KVL-st kuni välisplaadistuse või lattkiilu alumise servani, Tgab - süvis, ms arvestab ka väljaulatuvaid osi. Kui Tv=Ta siis tasasel kiilul (on even kiel), kui Tv ja Ta ei ole võrdsed, omab laev pikikallet - trimmi (diferenti) vööri või ahtrisse. Parda kõrgus D - lähim kaugus teki madalaimast punktist kiilujoone tasandini mõõdetuna keskkaare tasandis. Vabaparda kõrgus F - parda kõrguse ja süvise vahe (F=D-T). Vabaparda kõrgus muutub reisi jooksul olenevalt süvise muutumisest. Vabaparda kõrgus, mis määrab laeva ujuvusvaru on limiteeritud Rahvusvahelise lasti- märgi konventsiooni 1966 (LL-66) nõuetega. Vastav märk - vabapardamärk või lastimärk kantakse laeva pardale klassifikatsiooniühingu järelvalve all. Vabaparda kõrgust reglementeeriti juba vanas Roomas, kus lastide ja laeva säilivuse nimel ei tohtinud laeva liiga täis laadida
· Merekeskkonnakaitse Komitee (Marine Environment Protection Committee, MEPC). · Õiguskommitee · Technical Co-operation Committee · Facilitation Committee Rahvusvahelised konventsioonid · rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel ehk SOLAS (International Convention for the Safety of Life at Sea)(SOLAS 1960); · rahvusvahelise laadungimärgi (lastliini) konventsiooni (Load Line 1966); määrab ära vaba- parda kõrguse ja veeliini asetuse erinevates kliima-vööndites, · kokkupõrke vältimise reeglid ehk COLREG (International Regulations for Preventing Collisions at Sea), mis on ka osa ISAF'i The Racing Rules of Sailing;(COLREG 1972); · rahvusvaheline mereotsingute ja -pääste konventsioon (SAR International Convention on Maritime Search and Rescue 1979); · meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon (STCW 1978/95);
Nr 23 ,,Meremeeste repatrieerimisest" (1928) Nr 53 ,,Kaubalaevade juhtkonna kvalifikatsiooni-tunnistustest"(1938) Nr 87 ,,Ühinemisõigusest ja organiseerumisõiguse kaitsest"(1994) Nr 98 ,,Organiseerumisõigusest ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitsest" (1994). Mõõdukiri Loa-maksimaalne ehk üldpikkus.B-maksimaalne laius.Tka-maksimaalne süvis ahtri kiilult.(Tkf- vööri).Lpp või LBP-laeva pikkus loodsirgete(ahtri loodsirge AP ja vööri loodsirge FP). D-laeva parda kõrgus kiilust ülemise tekini.f-vabaparda kõrgus ülemise tekini(määrab klassifikatsiooniühing).Tkm-süvis kiilult miidlis Tkm=0,5(Tka+Tkf).ttrimm( different)t=Tkf-Tka. AP-ahtri loodsirge.FP-vööri loodsirge.BL-baasliin.Q-Kreeninurk. Vabapardamärgistus Vabaparras (f)- parda kõrgus, mis on mõõdetud vertikaalselt laeva keskkaare kohalt peateki ülemisest servast kuni veeliinini .Minimaalne vabapardakõrgus lubatud täislasti korral jääks
Kui laev vajub laine esiküljele, ahter tõuseb veest välja ja lainehari samal ajal murdub, langedes ahtrile, haaratakse kogu laev murduva lainega kaasa (laev hakkab surfama). Vöör tungib lainepõhjas sügavale vette ning pidurdub, juhitamatu ahter aga haaratakse murduva laineharjaga kaasa. Laev pööratakse pardaga laine poole ja saab tugeva kreeni. Kui nüüd lainehari lõplikult murdub laeva peale hetkel, mil laeva õõtseperiood tõstab murduva harja pool oleva parda sellele vastu, rullub laine üle laeva sundides ka laevakere rulluma ja põhja ülespoole pöörama. (Vaata Joon. 1). Joon. 1. Kui laeva kiirus on laine jooksu kiirusest väiksem, võib otse tagant peale jooksev laine katta laeva ahtriteki tekitades seal purustusi. Samal ajal säilitab laev juhitavuse. Purustuste suurus ja kogu nähtuse mõju oleneb laine ja laeva mõõtmetest. Suurema laeva puhul võib laine
• Extreme beam - maksimaalne laeva laius arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osasi Extreme draft - võetud kiilu kõige madalamast osast suvise lastiliinini. Süvise märgid annavad extreme draft’i. Extreme depth - pardakõrgus ülemisest tekist kiilu alumise osani. Freeboard - vertikaalne kaugus mõõdetuna mööda laeva parrast suvise lastiliini (või service draft) ja vabaparda vahel. Half Siding of Keel - horisontaalses suunas tasane laevapõhja osa mõõdetuna vasaku või parema parda poole laeva pikisuunas. Oluline info dokkimisel Tween Deck Height - vertikaalne kaugus kügnevate tekkide vahel mõõdetuna teki piimi pealt laeva parda ääres Air draft - laeva gabariitkõrgus Parallel Middle Body - laeva pikkus, millel laeva keskosa mõõt püsib muutumatuna ehk silindriline osa 3. Mille poolest erineb täidlane ja sale kerekuju? Saleda kerekujuga laev on kiirem kui täidlase kerekujuga laev Sellepoolest on täidlase kerekujuga laev lainetes palju sujuvam ja stabiilsem kui
Võlliliin, ülesanne , ehitus, põhiosad ja lühike iseloomustus: Võlliliini ülesanne on peamasina pöördemomendi edastamine väntvõllilt sõukruvile. Sõukruvi pöörlemisel arendatav tõukejõud kantakse peatugilaagri kaudu laeva korpusele, mis paneb laeva liikuma.. Võlliliini ehitus, paigutus laeval ja mõõtmed määrab peajõuseadmete tüüp ja sõukruvide arv. Ühe sõukruviga võlliliin: 1. Dedvudseade 7. Masinaruumi vaheseina tihend 2. Sõuvõll 8. Peatugilaager 3. Kandelaager 9. Tugivõll 4. Võllipidur 10. Tugivõlli ja peamasina vahevõll 5. Vahevõllide kandelaagrid 11. Peamasin 6. Vahevõllid Võlliliin koosneb sõuvõllist , vahevõlli(de)st ja tugivõllist . Vahevõllide arv ja võlliliini pikkus oleneb laeva suurusest ja masinaruumi ning peamasina asetusest laevas .Võlliliini pikkus võib olla 100 m ja rohkem.
EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond TÜÜRIMEES MEREPRAKTIKA ARUANNE Victoria I Praktikakoht 24.04.2007 23.04.2009 Praktika algus ja lõpp Õppegrupp: LL- 41 Juhendas: Rein Raudsalu TALLINN 2009 Retsensioonid 2 Sisukord LAEVA ANDMED, VAHITEENISTUS, LASTIKÄSITLUS, PÜSTUVUS, MEREPRAKTIKA .........................................................................................................................................................5 Üldandmed ..................................................................................................................................5 Joonised ...........................................................
vasakus pardas Sea pubi. 10 teki vööris asub roolimaja(sild), ohvitseride kajutid, meeskonna mess ja puhkeruum ning meeskonna kajutid, ahtris sun deck, Ibiza disco, tekimeeskonna ladu ja värviladu, ning CO2 ruum. Laeval on 7 tuletõrjejaama: esimene asub 4 teki 1 trepi paremas pardas , teine asub 9 teki 3 trepi juures, kolmas asub 3 teki 4 trepi juures, neljas asub 12 teki ahtri osas, viies asub 10 tekil parema parda ahtris värvilao kõrval, kuues asub 2 tekil masinaruumi kõrval ja seitsmes asub 4 teki 6 trepi vasakus pardas. 11 tekk on välistekk ja seal asub helikopteri maandumisplats. Reisijatel on keelatud olla 1,2 ja 12 tekil. Ülesõidu ajal on kõigil keelatud viibida kolmandal ja neljandal tekil. Reisijate kasutada on üldisel 6,7,8 ja 9 tekk, osaliselt ka 5,10 ja 11. Laeval on kaks sõukruvi, mõlemale kantakse jõud läbi kahe peamasina. Ahtris on 2 visiiri ja vööris üks.
• Purjelaeva tuled, päevamärk ja udusignaalid. Lisaks teistele käigutuledele punane ja roheline ringtuli mastis. Päevamärk on kolmnurk tippuga alla. Udusignaal 1 pikk, 2 lühikest iga 2 min. tagant. • Ankru vabastamine veealusest kaablist või teise laeva ankruketist. Ankur tõstetakse nii kõrgele kui võimalik. Võetakse vajaliku tugevusega tross. Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel, seal madrus toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob selle allalastud viskeliini külge. Selle abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi tekile, pingutatakse ja kinnitatakse pollarile. Tasapisi laseme ankrupeliga om ankru allapoole. Heal juhul vabanevad meie ankru käpad võõrast ankruketist esimesel katsel. Võõras ankrukett jääb trossi otsa rippuma
laeva kursile ja kiirusele - kõigi meresõiduriistade ja päästevahendite seisundit, mida kasutatakse või mida võib- olla tuleb kasutada. - magnet- ja vurrkompassi õiendeid - nähtaval ja läheduses olevate laevade liikumiselemente - vahi jooksul ette tulla võivaid tingimusi ja ohtusid - rooli ja trimmi (diferendi) mõju ning süvise suurenemist madalas vees. - Veenduma selles, et lootsitrapp on sisse võetud ja parda taga ei ripu midagi, mis ulatuks vette (vendreid jne.). - Tutvuma sillavahi kooseisuga ( nimeliselt ) ja paigutusega. - Kontrollima radari nõuetekohast tööd, veenduma logi töökorrasolekus ja märkima üles logi näidu. - Viima ennast kurssi tekil käimasolevate laevatöödega ( näiteks radari läheduses ). Et aga kindel olla, et kõik nüansid üksikasjalikult ülevaadatud saaks, selleks peab sillas olema kontroll leht: SMS CHECK LIST NO. 7/40 ( i. k
Kõik kapteni või tüürimehe käsklusi peab korrata. Rooliseade on seadmete kompleks, mis tagab laeva liikumise antud kursil ja vajadusel liikumissuuna muutuse. Laeva rooliseadmesse kuuluvad rool, roolimasin (ajam rooli pööramiseks), mehaaniline, elektriline või hüdrauliline rooliülekanne (jõuülekanne roolimasinalt sektori, rumpeli ja balleri kaudu roolile), ja juhtimisseadmed. Valdavalt on rooliseadme peamised elemendid paigutatud laeva ahtrisse. Roolileht võtab mingi parda poole nurga alIa seatuna endale vastuvoolava vee ja vindilt paiskuva veejoa surve ja muudab selle mõjul laeva kurssi. Baller on rooli pööramistelg. Ta annab edasi roolimasinalt rooliülekande kaudu saadava jõu, muutes selle pööravaks. Baller on sirge või otsast kõverdatud silindriline teraspost. Roolilehe külge kinnitatakse baIler äärikühendusega või muul viisil (koonus-splindi ja kinnitusmutriga). Ballerit toetavad laagrid võivad olIa tugilaagrid (hingedega ja alt
Kõigil laevadel kogumahtuvusega 400 ja enam ning laevadel, kus on 15 või enam laevapere liiget ning reisijat, peab olema "prügi käitlemise plaan" ja "prügiraamat" Prügi kogumiseks peavad laeval olema prügikonteinerid. Tavaliselt on laeval 3 konteinerit ( toiduainele, plastikule ja teistele jäätmetele ). Konteinerid peavad olema pealt kindlalt suletavad. Laeva prügi tuleb sadamates regulaarselt ära anda. Prügi põletamise, merel üle parda heitmise ja sadamas ära andmise kohta tehakse "prügiraamatusse" vastav sissekanne. Äraantud prügi hulga ja imetuse kohta saadakse sadamast vastu kviitung ."prügiraamat" koos kviitungitega säilitatakse laevas kaks aastat peale viimase sissekande tegemist. Igal pool tuleb jälgida nõuet, et merre ei tohi visata plastmassi, sünteetilisi trosse, sünteetilisi kalapüügi võrke ja jäätmepõletusahju jäätmeid.
käivitusõhk pääseb silindrisse. Silindrisse pääsenult mõjub see kolvile ja seega pannakse läbi kolvi mootori vänt – kepsmehanism pöörlema, mille tulemusel pöördub ka õhujagaja negatiivse profiiliga nukkketas asendisse, kus lõpetatakse silindrisse õhu andmine. AUTOMAAT KÄIVITUSKLAPP Töötab nagu pumbaklapp so. Rõhkude vahe põhimõttel. Koosneb 1. kork, 2. õhukanal, 3. klapp, 4. vedru, 5. klapisäär, 6. stopper, 7. klapi korpus, 8. klapi kaan Kui õhujagajast tuleva õhusurve ületab vedru jõu avaneb klapp ja õhk pääseb silindrisse, pannes vänt – kepsmehanismi pöörlema, tänu millele põõrdub ka õhujagaja nukkseib ja sellega lõpetatakse käivitusõhu andmine sellesse silindrisse, ning veru suleb klapi
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria konteinerid on kasutusel rahvusvahelistes
Paadiseade, selle koosseis ja asetus laeval: Valvepaadi seade koosneb paaditaavetist ja vintsist. Vabalange päästepaadi seade on veeskamise hüdrauline platvorm. Paadiseades asukoht laeval on Boat Deck PS 18 1.4 Andmed praktikandi kohta Isiklik number meeskonnaliikmena: 6 Koosseisuline ametikoht laeval: motorist - keevitaja Kajuti number: 3 EC Vaht: 08.00- 20.00 Tegutsemine tulekahjuhäire korral: Tegutsemine häire inimene- üle- parda korral: Koht paadis laevahuku korral: 2. Laeva peamasin 2.1 Üldandmed peamasina kohta 2.1.1 Peamasina tüüp Mark: MAK 6M32 Tüüp: 4 taktiline, 6 silindriline, realine troon diisel mootor. Valmistajatehas: MAK Caterpillar Motoren GmbH 2.1.2 Tehniline iseloomustus Võimsus: 2880 kW Pöörete arv: 600 rpm Silindrite arv: 6 Kolvi käik: 480 mm Silindri läbimõõt: 320 mm Silindrite tööjärjekord: 1- 3- 5- 6- 4- 2 Surveaste: Kolvi keskmine kiirus: 9,6 m/s Maksimaalne põlemisrõhk:160 bar
nime all ühendust välismaailmaga kurseerides Tallinn Helsinki vahel. 30.11.1922.a. loovutas Soome jäämurdja Eestile Tartu rahulepingu alusel ja laev sai 29.12.1922.a. nimeks Suur Tõll. Oli eelmise iseseisvusperioodi auväärseim laev Eestis. 1941.a. võeti Balti Laevastiku koosseisu, sooritas sõjatingimustes mitmeid retki Soome lahel, 25.11. kõrvaldati eestlastest meeskond. 1941-1942 sai viis otsetabamust suurtükkidest ning 1941 ja 1945 plahvatasid neljal korral põhja all ja parda kõrval meremiinid. Kordagi ei kaotanud aga laev juhitavust ega sattunud uppumisohtu. Eestisse toodi laev Meremuuseumi initsiatiivil Lomonossovist tagasi 13.oktoobril 1988.a.1992.a. omistati laevale Eesti Vabariigi lipupatent nr.001. Jäämurdja on osalenud Kotka Merepäevadel 1993.a. ja Eesti Vabariigi 80. aastapäeva tähistamisel Helsingis 1998.a. koos Soome eakaaslasest jäämurdja Tarmo. RENOVEERIMINE 1994.a
nime all ühendust välismaailmaga kurseerides Tallinn Helsinki vahel. 30.11.1922.a. loovutas Soome jäämurdja Eestile Tartu rahulepingu alusel ja laev sai 29.12.1922.a. nimeks Suur Tõll. Oli eelmise iseseisvusperioodi auväärseim laev Eestis. 1941.a. võeti Balti Laevastiku koosseisu, sooritas sõjatingimustes mitmeid retki Soome lahel, 25.11. kõrvaldati eestlastest meeskond. 1941-1942 sai viis otsetabamust suurtükkidest ning 1941 ja 1945 plahvatasid neljal korral põhja all ja parda kõrval meremiinid. Kordagi ei kaotanud aga laev juhitavust ega sattunud uppumisohtu. Eestisse toodi laev Eesti Meremuuseum Meremuuseumi initsiatiivil Lomonossovist tagasi 13.oktoobril 1988.a.1992.a. omistati laevale Eesti Vabariigi lipupatent nr.001. Jäämurdja on osalenud Kotka Merepäevadel 1993.a. ja Eesti Vabariigi 80. aastapäeva tähistamisel Helsingis 1998.a. koos Soome eakaaslasest jäämurdja Tarmo. RENOVEERIMINE 1994.a
TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS 1. Iseseisvalt vahti masinaruumi lubatakse isikuid, kellel on vastav kutsekvalifikatsioon 2. Omab arstilkukomosioonti tõendit 3. Kes on tuttav tööohutus nõuetega ja on tõendanud seda oma alkirjaga. 4. Vähemalt 18 aastat vana 5. On kaine 6. On antud vahti astumisel terve. 7. Diiselmootorite ja teiste tehniliste agregaatide õige tehnilise ekspluatatsiooni eest vastutab vanemmehaanik, kellel lasub kohustus organiseerida ja tagada laeva masinaruumi vahiteenistus. 8. Vahimehaanik vastutab oma vahiajal õige ekspluatatsiooni eest laeva seadmete, agregaatide, süsteemide eest. 9. Kõrvalistel isikutel masinaruumis viibimine on keelatud. 10. Kõik mehanismide ja seadmete liikuvad osad peavad olema piiratud kaitse tõketega (käsipuud, tõkkisvõred, kaitserestid jne) ja nende maha monteerimine seadme või agregaadi töö ajal on keelatud. 11. Kõik kon
Töökaugus maksimaalkiirusel üle 24t Korpuse materjal klaasplastik Laevale on paigutatud 4 päästepaadi taavetit, veeskamine toimub gravitatsiooniliselt, tõstmine elektriliselt või käsitsi vintsi abil. Veeskamine võib olla juhitav paadist või vintsi juhtpuldist. Tõstmine on lubatud nelja inimesega, tõstekiirus 5m/min. Maksimaalne veeskamise kreen 20º ja triim 10º. MOB paat Fassmer FRR 6.1. Paadi ülesandeks on otsida, leida ja tuua laeva inimene, kes on kukkunud üle parda ning abistada parvede pukseerimisel MES jaamade aktiveerimisel. Tegemist on isepüstiva ja isetühjeneva kiirvalvepaadiga. Asub paremas pardas. 5 Mahutavus 6-10in L=6,1m B=2,46m H=2,4m Kaal 6 inimesega 1400kg Mootori võimsus 60hj (bensiini päramootor) Kiirus üle 20 sõlme kolme inimesega paadis Veeskamine toimub gravitatsiooniliselt või elektriliselt vintsi abil. Taavetil on lainetuse kompenseerimise süsteem
annaabi.ee 
