Kunstiajalugu: Kreeka ja Rooma (0)

Kunstiajalugu
1)Mesopotaamia:
Vana pabüloonia ajast pole midagi säilunud, assüürlased havitasid pabüüloni.
UUS-PABÜLOONIA nähtuseks oli Paabüloni linn ise.
See oli ümbritsetud kahekordse müüriga. Kreeka ajaloolane .. on kirjeldanud, et müürid olid üle 50m kõrged.
Jumalanna Ištari väravad, sealt lähtus protsessiooni(pidulik rongkäik) tänav.
Nende ääres paiknesid kaks tähtsat ehitist :
peajumal Mardukile pühendatud tsikuraat (tempel) ehk Paabeli torn, (paabeli segadus - jumal segas keeled ära, keegi ei saanud aru)
Semiraamise rippaiad, ühk vanaaja 7st maailmaimest.
Terrassidele ehitatud aed, taimed kogu tolleaja tuntud maailmast, insenerehitus ime.
Iga aste oli ülevalatud asfaltiga.
Värvitoonidest eelistati sinist , kollast ja valget. Reeglina kujutati tornis loomi.
Asüüria kunst :
Asüürlased on ajalukku läinud kui sõjakas rahvas. Küüditamine on vana nähtus (elanikgrupi ümberasustamine)
Asüürlased on ajalukku läinud Assurbanipali raamatukogu tõttu.
Hammurapi seaduste kogu
Ehitati suuri losse, kuulus on Sarbon II loss.
Kujudest on Asüüriale iseloomulikud nn väravavalvurid. (inimese peaga, härja või lõvi kehaga ja tiibadega olendid.)
Pärsia kunst :
Pärslased olid tulekummardajad, nad võtsid raha kasutusele ning panid aluse teesüsteemile.
Teada on haudehitised ja lossid, tuntumad kuningalinnad olid: Persepolis , Susa, Pasargadai.
Kapiteelid( samba ülemine osa) olid sageli ka loomapea kujulised, relieefidest on kuulsaim nn Dareiose kaardivägi Susas.
Hunn Attila ja Dšingiskaan vms – leidmata kuppelhauad
Lossi seinad kaetud maalidega, mehed tumedamad naised heledamad
Kujutavast kunstist kuldsed maskid atreuse varakambrist
Mükeenes lõvide värav
KREEKA ARHIDEKTUURISÜSTEEM
Kõige tähtsam oli templi ehitus!
Kreeka tempel seisis ühest või mitmest astmest koosnevast alaehitisel ( Krepidoma ), mille ülemine aste oli stülobaat.
Põhiplaani keskne ruum oli naos e’ cella, eeskoda oli pronaus, opistodomos e tagumine ruum
SKULPTUUR II ÕITSEAJAJÄRGUL 23.09.14
Vormiline ilu muutus tähtsamaks, toonitati õrnust ja leebust
Kaunis stiil!
Tuntumad meistrid olid: Skopas – osales Halikarnassose mausoleumi kaunistamisel
Säilinud on tema töödest Ateena Alea templi mõned kaunistused
Teine meister oli Praxiteles , eelistatum materjal oli marmor
Kuulsaim töö oli Hermes
On teinud mitmed Aphrodite kujud
Töötas välja uue rõivastuse stiili, kus riided langes suuremates voltides
On teinud Alasti naisfiguuri
Tegi Knidose Aphrodite ja Arles Aphrodite
Leonades tegi kuulsa Belvedere Apollo (ikka kuju)
Viimane kaunis stiili meistritest oli Lysippos
Ta oli hästi produktiivne , töötas ainult pronksiga
Tema lõi ka uuendusliku laadi
Skulptuuri kaapija - kaapis maha mustust kehadelt
Tema tehtud on Alexander suure poolbüst ja tema koolkonna töö on puhkav Hermes
Kreeka skulptuur hellenismi ajajärgul (3-1 saj eKr)
Tegemist oli hellenistlike väikelinnadega
Eristatakse erinevaid koolkondi :
Alexandria koolkond
Kõige tuntum skulptuur oli Niiluse grupp
Bergamoni koolkond
Zeusi altari friisikaunistused
Rhodose koolkond
Rhodose koloss (maailmaime) 23m päikesejumal Heliose pronkskuju
Samal ajal täitis tuletoni või majaka tähtsust
Koolkonnast pärineb ka Laokoni grupp
Milo(se) veenus
Maalikunst :
Kreeklased hindasid oma maalikunsti väga kõrgelt aga kahjuks pole midagi säilinud.
Vaasimaalid: Mustafikujuline stiil, savipinnal on glasuuritud kujud
Punasefiguuriline vaas : figuurid on jäetud katmata .
Tehnikas kasutati Frescot, Temperat , Enkaustika
Tuntumad kunstnikud olid: Polygicotus, Apolloloros, Zeuxis ja Apelles
Rooma ajaloo periodiseering
Kuningate ajajärk I (753)
Vabariigi periood 510-30 eKr
1)varane ajajärk (510-265 eKr)
12 tahvli seadus
Kogu Itaalia läks roomlaste ülevvõimu alla
2) hiline ajajärk (260-30 eKr)
Rooma laieneb väljaspoole oma territoorium
Puunia sõjad Kartaagoga?
Kodusõdade ajajärk, Ceasari esiletõus
Varane keisririik ehk printsipaat 30 eKr-284
Trojaanuse ajajärk (117)
Sõdurite ajajärk
Hiline keisririik 284-476 a ehk dominaat
Korra sättis majja keiser Ciocletianus
Võeti vastu Milano edikt
Ristiusk võrdsustati teiste uskudega
Constantinus rajas Constantinopoli (idapealinn)
395 a jagati rooma kaheks bütsants ja lääne-Rooma
476 vana aja lõpp ja keskaja algus
Etruskid
Apenniini poolsaarel elasid erinevad hõimud: etruskid, latiinid, samniidid, eekid, volskid jpm
Etruskitel kujunes oma riik, nõrgalt seotud linnriikide ühendus
Etruskid tundsid kirja, neil oli oma kiri
Etruskid läksid ajalukku kui kuulsad ehitajad, kellelt roomlased võtsid palju üle
Etruski tempel erines Kreeka templist , põhiplaanilt lähenes ruudule (kreeka oma oli piklik), pronaus ehk eeskoda oli sügavam ja sambad paiknesid laiemalt, katus oli järsem ja puudus harmoonia ehk tasakaal.
Etruski elamust on eeskuju võtnud paljud euroopa rahvad
Keskne ruum ehk aatrium
Sõltuvalt jõukusest oli kõrvalruume ehk eburahnumid
Templi tiiva moodustas alae
Complunium - kuhu tuli valgus
Inplunium kuhu voolas vihmavesi
Tähtsal kohal kultuuriloos olid kaljuhauad: corneto, orieto, vulci
Etruskid ja Egiptlased pöörasid tähelepani hauatagusele elule, selle tõttu olid rikkalikud hauatagused
Sarkofaagid- üksikkujudest olid olulisemad Kapitooliumi emahunt ja kõnemees Koraatum(?)
Rooma kunst
On palju üle võtnud Kreeka kultuurist: nt jumalad, kirjandus, filosoofia jne.
Roomlased olid tugevad plagmaatilistes asjades: seadustes, insenertehnilistes valdkondades, sõjaajaloo taastamises/koostamises.
Rooma kunst baseerub:
Vana-Kreeka kultuuridel
Etruski kunst
Kreeka kunst
Insenertehnilistes valdkondades võtsid kasutusele:
Kivide sidumise
Võlvid
Kuplid
Rooma ehituskunsti tähtsamad saavutused:
Teedeehitus (ei kuulu ehituskunsti alla)
Roomlaste põhiplaan oli luua max. sirgeid teid, takistused eemaldati või ületati. (sõltuvalt kliimast rajati maanteekraave)
Akveduktid – olid samal ajal sillad ja veejuhtmete kandjad takistuste kohal.
Tegemist oli kaarlega?, poolteised või kahekordsed. Säilinud on lõuna-Prantsusmaal, Itaalias ja Austrias . Kuulsaim on Port du Gard
Triumfikaared-Ebapraktilised, algselt väejuhi võitude jaoks, hiljem keisrite jaoks. Ühe kuni kolme kaarega, tavaliselt kaare kohal poolkorrus e. atika . Nt.Kons tantinusele.
Termid:
Vabaajaveetmise kohad, kus tähtsaim oli saunakompleks. Kõigepealt oli jaheda veega ruum e prigidarium siis sooja veega ruum e tepidarium. Lõunaosas kuuma veega ruum e caldarium.
Kuulsaimad : keiser Carakalla termid – mahutasid u 10 000 inimest
Foorumid:
Avarad platsid, mis on ümbritsetud tähtsamate ühiskondlike hoonetega. Igas linnas oli oma foorum , toimusid rahvakoosolekud jne
Roomas oli mitu foorumit. Kuulsaim foorum Romanum , foorum Trajanus
Partheon:
Kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Esimene kuppelehitis Roomas 120-124a, kõrgus kuplist maani oli 43,4 m, läbimõõt sama.
Amfiteatrid:
Ovaalse põhiplaaniga, ilma katuseta, vaatemängude hooned. Kuulsaim Colosseum , ehitati 70-82 pKr. Koosnes kolmekordsest ankaalide reast, alumisel korrusel on poolsambad Doria, keskmisel ioonia ja kolmandal gorintose stiilis. Neljas korrus ehitati hiljem juurde. Istmed olid tõusva pinnaga, oli võimalik tühjendada 6-minutiga.
Skulptuur (Rooma)
Roomas töötasid terved kopistide koolkonnad, kes tegid järele Kreeka kunsti. Originaalsed olid roomlased järgmistes valdkondades:
Tegid portreebüste (need olid realistlikud ) nt. Keiser Augustus
Neil oli kõrges aus esivanemate kultus , hindasid neid kõrgelt ja igas majas oli tuba või nurgake esivanemate portreebüstidega
(ka keiser Augustuse täisskulptuur)
Ajaloolised relieefid – roomlased kujutasid ajaloosündmusi hästi tõetruult (keiser Trajaanus? Oli kaetud üleni relieefidega)
Ara Pacis - rahujumalannale pühendatud altar
Kõrged sambad, mille otsas oli kellegi kuju (Londonis admiral Nelsoni sammas)
Ratsafiguurid, mida hakkasid tegema roomlased
Maalikunst (Rooma)
Saab tunda õppida, tänu Pompeii väljakaevamistele
Eristatakse nelja stiili:
Inkrustatsiooni-stiil – valitses Tuffi perioodi ajal, seinad imiteerisid kivikonstruktsioone
Arhitektuuri-stiil – arhitektuuri osad maaliti seinale perspektiivses lühenduses
( nimetu stiil) Sein sai ruumi piirava tähenduse
Lopsakas ja fantaasiaküllane ruum
Varakristlik kunst (esimese aastatuhande esimene pool)
Rooma riigi territooriumil kristlaste poolt tehtud kunst
Bütsantsi kunst (476-1453) – Ida-Rooma ehk bütsantsi territooriumil tehtud kunst
Vara keskaja kunst – 1) Meroringide kunst(5-8saj) ehk suure rahvaste rändamise aja kunst ja 2)Karolingide kunst (karl suure järgi) 8-10 sajand
Romaani kunst (10-12 saj lõpuni) – mis on romaani arhitektuurile iseloomulik?
Gooti kunst (12 saj lõpus – 15 saj) – põhirõhk arhitektuuril ( Jumalaema kirik )
Renessaanss (Itaalia)
15-16 sajand
Erimaades oli väga erineval ajal, kui Inglismaal algas, siis Itaalias sai see juba läbi
See oli paralleelselt kirjanduses(kõige varem, 13saj teises pooles, Dante , Decameron, Boccaccio , Petrarca, Shakespeare , Rotterdam), kunstis(da vinci, michelangelo jne), muusikas ( lassus , palestrina )
Renessaanss on antiikkultuuri traditsioonide taaselustamine ja ümbertöötamine oma ajastu vaimus
Käis käsikäes humanismiga – inimesearmastus
Maailmavaade, mis oli inimesekeskne ja väärtustas inimest oma vooruste ja puudustega
Endiselt oli seisuslik ühiskond, kus igal seisusel oli oma funktsioon ( vaimulikud - palvetamine , aadlikud-kaitsmine, talupojad,käsitöölised jne-töö ja ülevalpidamine)
Linnade kasv ja linnakodanike osatähtsuse kasv
Feodaalsuhted hakkasid asenduma kapitalistlitega
Algasid maadeavastused , Ameerika ülesleidmine 1492, 1519-1522 ümbermailma reis
Usk kirikuainuautoriteeti lõi kõikuma
Sai alguse reformatsioon 1517
1445 leiutati trükikunst ( Gutenberg ), raamatuid palju rohkem, teadmiste laiem levik
Renessanssi arhidektuur :
Püük kõrgustesse kadus , rohkem pöörati tähelepanu hoone harmooniale ja proportsioonidele. Kasutati antiigist pärit elemente – sambaid ja kupleid
Itaalia oli renessanssi sünnimaa, linn Firenze , perekond Medici – kunstisoosijad, finantseerijad
1377-1446 F. Brunelleschi – tegi Firenze toomkirikule kupli
Teine tema oluline ehitus oli Leidud Laste Kodu Firenzes (Brunelleschi)
Renessanssi ajal hakkas plahvatuslikult kasvama hüljatud laste hulk.
Suuremates linnades hakkas kasvama prostituutide hulk – laps takistas ametipidamist.
San Lorenzo basiilika – kirikutüüp pikliku põhiplaaniga, mis jaguneb lööbideks – pealööbid ja külglööbid - Firenzes (Brunelleschi poolt)
Sissepääs asus läänes, altar idas