Antiikkirjandus 1. Antiikkirjanduse mõiste Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandus. Tähistavad eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. 2. Vana-kreeka kirjanduse mõiste ja ajajärgud On antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegu on Euroopa vanima kirjandusega. Arhailine ajajärk Atika ajajärk Hellenismi ajajärk Rooma ajajärk 3. Arhailise ajajärgu iseloomustus, peateosed, tunnused, jooned Peamine žanr oli laul Eepilie laul (jumalatest ja heerostest) Vanimad kirjaduslikud mälestusmärgid meie ajani on eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. Kirjanduseelne periood hõlmab suulist loomingut – kreeka folkloori. 4. Atika ajajärgu kirjeldus, peateosed, tunnused, jooned Atika ajajärgul elas Kreeka ühiskond läbi oma suurima õitsengu. Sel perioodil muutus juhtivaks kirjadusliigiks draama
merejumal Poseidoni pronkskuju. • Tuletorni kõrgus oli u 130 meetrit • Kolm 956. ja 1323. aasta vahel toimunud maavärinat muutsid torni rusuhunnikuks. • 1994. aastal avastasid Prantsuse arheoloogid mõned tuletorni jäänused Aleksandria Idalahe põhjas. • Mis aastal tuletorn valmis? • Kui kõrge oli tuletorn? • Kuidas tuletorn hävis? Kultuur ja kirjandus • SMART Teadus • Miks kujunesid välja eraldi teadusharud? • Kes on hellenismi ajajärgu kõige kuulsam matemaatik? Kuidas nimetatakse tema kõige kuulasmat teost? • Kes on hellenismi ajajärgu kuulsaim tehnikateadlane? Nimeta vähemalt 3 tema leiutist • Kes on hellenismi ajajärgu kuulsaim astronoom ja geograaf? Milline oli tema arvamus maailmaruumist? Kodune töö • 14.03 – Õ lk 62-69 KT õppida • 28.03 – Referaat – „Archimedese kruvi“ või „Kiviheitemasin“ Tiitelleht – sisukord – teksti 2-3 lehekülge – pildid – kasutatud
Luules ülistati elu, rõõmu ja armastust.. õilsust ja selget mõistust.. väljendatakse ka ülevat ja pidulikku meeleolu, kuid lauldakse ka kurbusest.Oli keerulise ehitusega, puudus riim, esitati lauldes. Oli joomalood Alkaios Sopho naine poetess Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Eriefektide (näitleja tõstmiseks lava kohale) oli valmistatud kraanataoline seadeldis
Halliste Põhikool Arhitektuuri ajalugu. Vana Kreeka Referaat K oostaja: Elsa Vanker Halliste 2015 Sisukord: 1. Vana Kreeka lk.3 2. Ajajärgu põhiperioodid lk.4 3. Kreeka arhitektuur lk.5 4. Kasutatud kirjandus lk.6 2 Vana-Kreeka Vana-Kreeka ehk Hellas asus Balkani poolsaare lõunaosas, Egeuse mere saartel ning Väike-Aasia läänerannikul. Samuti asus ka kreeklaste poolt asustatud aladel Vahemere basseinis, Põhja-Aafrikas, Marmara ja Musta mere rannikul. Kogu kreeklaste kunstielu on seotud nende religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ning
4 1. Vanim ajajärk(kuni3.s. eKr). 2. Arhailine ajajärk(3.-2.s. eKr). 3. Kuldne ajajärk (1. s. eKr). 4. Hõbedane ajajärk(1. -2. s. pKr). 5. Hiline impeeriumi ajajärk(2.-5. s.). 5 Vanakreeka kirjandus Arhailine ajajärk hõlmab varase Kreeka kirjandust sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule riigile ülemineku ajal. Arhailise ajajärgu raamides eristatakse kolme perioodi: 1. Kirjanduseelne ("Homerose-eelne") periood 2. Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid (Homerose eeposed, Hesiodose looming) 3. Antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus (7. 5. sajandi algus eK Atika ajajärgul elas Kreeka orjanduslik ühiskond läbi oma suurima õitsengu. Kreeka
Suur. Kui klassikalisel ajajärgul koosnes sõjavägi kodanikest, siis hellenismi ajal teenisid sõjaväes juba palgasõdurid. Kuna palgasõdurid tegelesid pidevalt õppuste ja oskuste arendamisega, olid ka sõjalised saavutused paremad. Klassikalise kultuuriperioodi algul hakkasid tekkima linnriigid. Hellenismiperioodil linnad aina kasvasid ja muutusid rahvarohketeks, kuid need ei olnud enam linnriigig - hakkasid tekkima ühtsem Kreeka riik. Kreeka klassikalise ajajärgu filosoofid panid suurt rõhku küsimusele, millised voorused teevad inimesest hea kodaniku ja milline on ideaalne ühiskond. Hellenismi ajajärgu filosoofe aga ideaalne ühiskond enam ei huvitanud, nemad juurdlesid selle üle, kuidas võib inimene jõuda õnne ja hingerahuni. Kui ennem oli teater olnud väga kõrgel kohal ja sellest peeti väga lugu, siis hellenismi ajal teater kaotas oma senise tähenduse. Ka luulelt oodati nüüd peent ja elegantset stiili, sisul polnud enam tähtsust.
ehitusmälestised. Arhailine ajastu Kõige vanem on Apolloni tempel - Säilinud mõned sambad ja alus - Dooria stiilis - Asub Korinthoses Hera Tempel - Asub Paestumis - 2 templit [ suurem neist on nn. Poseidoni tempel või Hera tempel nr. 2. ] + [Hera tempel] - Mõlemad on dooria stiilis peripteerid. Zeusi tempel - asub Olümpias - ehitati arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril. - 64 m pikkune peripteer - on säilinud natuke friisi Joonia stiil kujunes välja 6. sajandil e.Kr. Kõige suurem joonia stiilis tempel Artemise tempel - ei ole säilinud, säilinud on ainult alus. - Efoses - arvatavad mõõtmed on 110x55x20 m. - See oli dipteer(2x sammasrida) tempel. - Seda templit peeti antiikajal üheks seitsmest maailmaimest. - tempel, mille üks poolhull põlema pani. Klassikaline ajastu
Vana-Kreeka skulptuurid ja templid Vana-Kreeka arhailise, klassikalise, hellenismi ajajärgu skulptuurid 1. Arhailine ajaperiood 2 põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kora (neiu kuju). Kuros Tavaliselt alasti. Vasak jalg ees. Käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas. Musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud). Nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega. Sageli leitud haudade juurest. Kore
Gümnaasium Vanakreeka Kirjandus Atika ajajärgu lühikokkuvõte 10.klass 2010 Antiikkirjandus on vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on loodud ajavahemikul 8. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr. Kreeka kirjanduse võib jagada neljaks põhiliseks ajajärguks: arhailine, atika, hellenismi ja Rooma ajajärguks. Järgnevalt tuleb juttu atika ajajärgust. Atika ajajärgul, 5
· lossikultuur · linnad losside ümber · sõdu ei peetud · keeruline losside ehitus · lossides olid majapidamisruumid, eluruumid ja kultuseruumid · seintelt on leitud palju pilte naistest ja härgadest 2. Mükeene kultuuri tunnused: · lossikultuur · lossid kindlustatud, paksud lossimüürid · linnad losside ümber puudusid · sõjaline kultuur, Peloponnesese lossid omavahel vaenujalal 3. Tumeda ajajärgu tunnused: · hävines Kreeta-Mükeene kultuuril · losse üles ei ehitatud · kiri unustati · vähenes rahvaarv · rände tõttu muutus Eugese meri Kreeka sisemereks · võeti kasutusele raud 4. Arhailise ajajärgu tunnused: · tekkisid linnriigid (Sparta, Ateena) · kujunesid ülekreekalised usukeskused (Delfi, Olümpia) · tekkis Kreeka kolonisatsioon · võeti kasutusele hõberaha
Ennekõike kujutati füüsilisi ja hingelisi kannatusi, võitlust, võitu ja surma. Hellenistlikus skulptuuris võib jälgida mitut erinevat suunda. Praxitelese koolkonnas tehti jõukatele inimestele meeldivaid skulptuure, kellele kunst oli eelkõige imetlusobjekt. Pergamoni koolkonda iseloomustab aga suur dramatism ja efektsus. Rhodose koolkonnas kujutati võimsaid sõjamehi, atleete ja erinevaid võitlusstseene. Hellenistliku ajajärgu teisel poolel püüti tagasi pöörduda klassika idealiseeritud vormide juurde. Skulptuur ,,Lakoon" on loodud hellenistliku ajajärgu lõpul, kui skulptuur muutus ülemäära hirmsaid teemasid harrastavaks ja maneerlikuks. Niisugust pitserit kannab ka skulptuur ,,Lakoon". See on loodud 1.sajandil eKr ja kujutab preester Lakooni ja ta kahe poja surmaheitlust madudega . See skulptuur on seotud ,,Trooja Hobuse" müüdiga. Kreeklaste
Sellel ajal hakkas kujunema demokraatia. Need muudatused mõjutasid ka teiste Euroopa riikide ajalugu. Lõpuks, ma tahksin öelda, et see küsimus on väga raske konkreetse vastuse andmise ks, kuna on mõtlemisrikkas. Ükski ajalooline ei saa täpselt öelda, millal tekkis või millal lõppes see või teine ajajärk. Me peame lihtsalt mäletama kõikidest nendest sündmustest, meenutama mis oli ja millised tagajärjed tekkisid. Minu arvates Suure Prantsuse Revolutsiooni me võime lugeda uue ajajärgu alguseks, sest just pärast seda sündmust, tekkis ühiskonnas palju tõsiseid muutusi.
KONTROLLTÖÖ KUNSTIAJALOOS 1. Vana- Kreeka arhailise ajajärgu tavalised templid olid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, eriti marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Eristati seitset eri tüüpi templeid: antidega templid, kaksik ehk topeltantidega templid, prostüülid, amfiprostüülid, peripteerid, dipteerid ja pseudodipteerid. Templid ise koosnesid järgnevatest osadest: alus, sambad, kapiteelid, talastik, viilkatus ja templi sisemus
iseloomulikumaks detailiks on sammas, mille 3 põhiosa on baas, tüves ja kapiteel. Kreeka templiarhitektuuris vaimustab eelkõige kõikide üksikosade ja suhete vastastikune sõltuvus ja põhjendatus. Üks vanimaid ja paremini säilinud dooria stiilis templeid, mida võib ka nimetada Kreeka üheks vanimaks ehitusmälestiseks, on Hera tempel, mis ehitati umbes 550 eKr. 6. saj eKr kujunes välja aga joonia stiil, mis oli pisut rikkalikum võrreldes lihtsa ja range dooria stiiliga. Klassikalise ajajärgu kreeka kunst ja eriti templid on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile. Nii nagu vanakreeka arhitektuuriteoseid on meieni jõudnud ka vanakreeka skulptuurikunstist vähe täiesti terveid originaalteoseid. Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides, kuna kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid poose. Väga kuulsad on Ateena skulptori
Leidude põhjal suht vähe kihistunud ühiskond. Leidis aset ka positiivseid muudatusi. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia rannikule. See muutus püsivaks kreeklaste asualaks ja Egeuse meri sisuliselt Kreeka sisemereks. Raua kasutuselevõtt! Pronks ja vask tööriistade ja relvade tegemisel tõrjuti eemale. Siiski oli Kreeka mahajäänud ja vaene maa, ka välissuhtlus oli vähenenud. Tsivilisatsiooni uus tõus (8.-6. saj eKr) Juba tumeda ajajärgu lõpul hakkas Kreeka ühiskonna areng kiirenema. 8. saj eKr ilmnesid taas kõik tsivilisatsiooni märgid. Uuteks keskusteks said linnad. Esile kerkis aristokraatia (rikas ja mõjukas ülemkiht). Ühiskonna organisatsiooni täiustumisel hakkasid tekkima linnriigid. Järgnevatel sajanditel võeti mitmes linnriigis käsile seaduste üleskirjutamine (kindlamad piirid ühiskonna sisemisele ehitusele ja õiguskorraldusele). Tekkisid tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. (foiniiklased
Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme
Kuldse ajajärgu proosa 1. sajandil eKr. hakkas rooma kirjanduses kaduma võõramaine ainestik. Kirjanduses said valitsevaks proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitikategelased ja riigimehed. Rooma kirjanduse õitseng, tema "kuldne ajajärk" langeb rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastusse, hilisemasse ajajärku antiikmaailma arengus. Rooma kirjanduse "kuldne ajajärk" ei tunne neid laialdasi ja keerulisi küsimusi, mis seisid atika ajajärgu aegse Kreeka ühiskondliku mõtte ees, kuid ta annab subjektiivse elu hoopis suurema süvendatuse ja sisemise läbielamise suurema intensiivsuse, olgugi kitsamas ning piiratumas sfääris. Selles seisnebki too uudsus, mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Kuldsel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel, nn kuldne ladina keel. Ühtlasi oli see hiilgavate kõnemeeste aeg.
Sissejuhatus Kuldne ajajaärku (1 sajand ekr) kirjanduses said valitsevaks proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitikategelased ja riigimehed. Kuldsel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel, nn kuldne ladina keel. Ühtlasi oli see hiilgavate kõnemeeste aeg. Kuldsel ajajärgul oli Rooma impeerium kõige laiem. Kuldse ajajärgu proosa 1. sajandil eKr. hakkas rooma kirjanduses kaduma võõramaine ainestik. Kirjanduses said valitsevaks proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitikategelased ja riigimehed. Rooma kirjanduse õitseng, tema "kuldne ajajärk" langeb rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastusse, hilisemasse ajajärku antiikmaailma arengus. Rooma kirjanduse "kuldne ajajärk" ei tunne neid laialdasi ja keerulisi küsimusi, mis seisid atika
Keskaja inimene muidugi ei teadnud, et aeg, milles ta parasjagu elab, saab hiljem nimetuse keskaeg. Kuidas nimetatakse hiljem aega, milles elame praegu, ei oska ka meie ette näha. Miks just keskaeg? Keskaja nimetus ise võeti kasutusele 15. sajandil, kui maadeavastuste tulemusel avardus inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine. Eeskuju hakati üha enam võtma vanaaja meistritelt leidis aset antiikkultuuri taassünd ehk renessanss. See uuenduste aeg lõpetaski umbes tuhandeaastase ajajärgu kultuurse antiikaja ja kiirelt areneva kaasaja vahel, vana ja uue vahel. Siit ka nimetus keskaeg. Hiljem on seda aega tihti kutsutud ka pikaks ja pimedaks, ning seda osalt ülekohtuselt. Võib-olla oli see nimetus õigustatud ajajärgu kohta, mis järgnes Rooma riigi langemisele 476. a. ning kestis 11. saj. keskpaigani (siis hakkas vanaaja suurte linnade varemetel jälle kihama elu), kui linnad olid varemeis ja suurtel väljakutel karjatati loomi.
Perioodi lõpul võeti kasutusele astmikvõlv. Klassikaline ajajärk Klassikalisel perioodil iseloomustab enamikku ülikute ehitisi võlvi kasutamine kivikonstruktsioonides. Kivimaterjali viimistlemine muutus üha peenemaks, mille tõttu fassaadi silumiseks läks vaja vähem krohvi. Mõned kivimosaiigid teostati nii peene töötlusega, et polnudki vaja üldse krohvi, nii tehti näiteks Yucatànil Puuci piirkonnas Uxmalis. Klassikalise ajajärgu lõpul hakkavad Põhja- Yucatànil ukseavasid toestama ümarsambad, Chichèn Itzàs aga asendavad võlvhooneid lameda katusega sammashooned. Kuigi mõningate komplekside suurus jääb varasemate perioodidega võrreldes väiksemaks, suureneb nende koguarv, mis näitab ehituse mahu head tõusmist. Tikali keskosas on näiteks tuvastatud üle 3000 struktuuri, millest mõne suurus jõudis El Miradori El Tigre kompleksi lähedale. Järelklassikaline ajajärk
eKr 2)Miks peetakse Rooma kirjandust Vana Kreeka ja LääneEuroopa vaheriigiks ? vastus : sellepärast et roomlaste algne kirjandus kasvas selle alusel , mille Kreeka oli juba rajanud aga ka sellepärast et ladina keel oli väga levinud ja Rooma kirjandus vastas keskaja kunstimaitsele ja huvilaadile paremini 3).Kuldsel ajal loodi kuldne ladina keel ehk.. vastus:Kuldsel ajajärgul loodi kuldne ladina keel ehk klassikaline kirjanduskeel 4).Nimeta kaks kuldse ajajärgu tuntumat kõnemeest ja põhjenda Rooma kõnekunsti arengu eeldusi ja vajadust. vastus: Julius Caesar ja Tullius Cicero 5).Kes oli Rooma kirjanduse kõige tuntum tegelane , nimeta tema peateose nimi , mis kujunes roomlaste rahvuseeposeks vastus:Bablius Vergilius , kelle peateos oli "Aeneis" 6).Selgita mõisted vastus:*AtellanAtella linna nime järgi saanud improvatsiooniline olustikujant *mantlikomöödia kreekaaineline komöödia , milles näitlejad olid kreeka rõivastes
viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tume ajajärg Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme
Aarjalaste tulek Nendelt pärinevad veeda tekstid Ühiskond jagunes neljaks varnaks Eraldi seisus oli puutumatud Kastisüsteem Buddha rajas budismi Vardhamana pani aluse dzainismile VanaIndia kiri brahm Haridus Haridust andsid Braahmanid Braahmani koolid Suuline õppetöö Range distsipliin Usulised kloostrikoolid Nalanda kolledz Õpilasi ka väljaspoolt Indiat Haridus Minimaalne kirjaoskus Vanima ajajärgu kirjakeelt sanskritti ja UusIndia kirjakeeli oskasid lugeda vaid vähesed Islami mõjutused Vallutuslik huvi tärkab 8.saj Delhi valitsejad püüdsid islamiseerida Kerkis uus pealinn Firuzabad Lammutati hindu ehitisi Valdav osa indialasi jäid siiski usule truuks Budism vähenes, dzainism kasvas Kirjandus Eeposed "Mahabharata" ja "Ramayana" Tunti puraanasid (18 suurt puraanat) Kirjandust mõjutas bhakti (õitseng 11.12. saj.)
Kui 1960ndatel toimus murrang moemaailmas, kus juhtpositsioonid haarasid radikaalseid moevoolusid esindavad noored, siis 70ndatel algas diskoajastu, mis moodi üha rohkem mõjutas. Moodi tulid kerged riided, kõrged platvormkingad ja maikad. Kuna inimestel oli võimalik rohkem reisida ja võõraste kultuuridega tutvuda, siis võib moest leida ka etnilisi nüansse, näiteks Aafrika etnomustreid. Ajajärgu moerõivaks kujunesid teksased, millele lisandusid pildiga Tsärgid. Ajastu märksõnadeks võibki pidada värvikaid diskoriideid ning massiivseid platvormkingi. Moodi läksid värvitud ja pleegitatud juuksed ning juukselaki abil kohevaks tehtud soengud. Seetõttu olid 70ndad juustele väga kurnavad. Poistel ja meestel ulatusid juuksed sageli õlgadeni. Just 70ndatel saab punkarite eeskujul alguse kulmude, huulte ja ninade augustamine.
14 saj-18 saj eristatakse III etappi: I Rensesansiperiood (14-16 saj)- lähtudest humanistlikest ideaalidest, seades esiplaanile inimese ja tema mais eelu, taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist, austas individuaalsust. II Klassitsisimiperiood (17-18)- Taotles kuntstis rangeid reegleid, matkis antiikkunsti. Esines antiigi vägivaldset tõlgendamist. III Suur Prantsuse revolutsioon (18 saj 2.p)- huvitus eeskätt antiigi poliitilisest sisust, tõstes päevakorrale vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. ANTIIKKIRJANDUS (8 SAJ EKR- 5 SAJ PKR) Vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused ning on suurel määral mõjutanud ka hilisema Euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Väljendab taevast olukorda. VANAKREEKA KIRJANDUS - ARHAILINE AJAJÄRK (-5 SAJ EKR) Eepos- lugulaul, enamasti värsivormiline teos maailam loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võistlustest,...
mitte sõltuda).Teaduskeskuseks sai Aleksandria. pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem teadaus.Religioonis hakati kummardama ka idamaade lisandusid juurde eel mitmed näitlejad, kuid koor püsis jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Selle sünkretism (religioonide segunemine), müsteeriumide keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus. e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks
Kreeta-Mükeene kultuur. Ptk 13-15 1. Kirjelda Kreeka looduslikke olusi ( asend, seotus merega, millised alasi hõlmati ) 2. Kirjelda minoilist kultuuri Kreeta saarel. ( Kiri, usk, tegevusalad, ehitised ) 3. Kirjelda Mükeene kultuuri. ( Kiri, usk, arhitektuur, tegevusalad ) 4. Mis iseloomustab tumedat ajajärku Kreeka ajaloos ? 5. Mis tingis tsivilisatsiooni uue tõusu Kreekas nn arhailisel ajajärgul ? 6. Kirjelda Kreeka-Pärsia sõdu 7. Tooge välja klassikalise ajajärgu iseloomulikud jooned Kreekas ( Sparta- Ateena vastuolu, Periklese reformid, konfliktid ) 8. Mis tingis Makedoonia esiletõusu ja Kreeka linnriikide vallutamise tema poolt ? 9. Kirjelda klassikalist Kreeka polist . ( näide ) 10. Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur klassikalised ajajärgul? 11. Millised vastuolud ja pinged olid Kreeka ühiskonnas ? 12. Milline riik oli Sparta ? ( Ühiskond, territoorium, juhtimine , majandus ) 13. Mille poolest erines Ateena Spartast
7.sajandi lõpul,Korinthoses Vähe säilinud Dooria stiilis Jumalanna Herale pühendatud tempel 550.e.K.r Paestumis Sambad hõredalt Poseidoni tempel Paestumis Dooria stiilis Üks paremini säilinud antiikkreeka eihtisi Zeusi tempel Asub Olümpias Ehitati arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril - Jumalanna Artemise tempel Ephesoses (tänapäeva Türgis) Rajatud aastal 550 e.m.a. Joonia stiil Peeti üheks seitsmest maailmaimest Klassikaline ajastu Kuulsamad ehitised püstitati Ateenas Kasutusel oli dooria stiil. Sambad kõrged ning saledad. Avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile Parthenoni tempel
Kujult sarnaneb ta meile tuttavate lennukitega, olles varustatud enamjaolt samade vahenditega nagu tänapäevalgi. Tiivad, kere ja muud vajalikud instrumendid. Algne disain oli kohmakas, aga mida aeg edasi, seda enam algne disain täienes ja arenes. Vendade Wrightide lennumasin on justkui tänapäeva modernsete lennukite alusepanija, ilma selle 12 sekundilise läbimurdeta poleks aviatsioon seal maal, kus ta uhkelt tänapäeval seisab. 19. Sajandi lõpp tähistas ühe ajajärgu lõppu ja teise, veel suurema ajajärgu algust. 20. Sajand olid täielik murrang aviatsioonis, paljugi 19. Sajandi saavutuste põhjal. Lennukid muutusid kompaktsemaks, voolujoonelisemaks, vaiksemaks, suuremaks ja paljutki muud. Tekkisid kommerts- ja eraliinid, mis on muutunud tänapäeval, 21. Sajandil, enimkasutatuimaks pikamaatranspordiks maailmas. 17. detsember 1903,
Vana-Kreeka skulptuur Kreeka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku: · Arhailine ehk vana aeg 600-480 eKr · Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr · Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudnmatud Kurose skulptuurid: · Tavaliselt alasti. · Vasak jalg ees. · Käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas. · Musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud). · Nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega.
L. M. Nurmetalo 10.B Ars nova – võtmeisikud Philippe de Vitry oli Ars Nova ajajärgu üheks alusepanijaks. Ta elas 70-aastaseks, sündis 1291 ja suri 1361. Ta oli filosoof, luuletaja ja matemaatik. Vitry muusikateoreetiline traktaat ``Ars nova`` andis ajastule nime ja kehtestas muusikalise kompositsiooni teoreetilised alused. Vitryt peetakse ka uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. (*notatsioonisüsteem-tähendab sõnade tähistamist märkidega) Johannes de Muris oli samuti muusikateoreetik, kellega koos lõi Philippe de Vitry
Mandri-Kreekale. Pärsia hakkas kontrollima ka Hellespontost (väina Musta ja Egeuse mere vahel) ja takistama Kreeka poliste kaubandust. Pärsia soosis kaubanduse ja laevanduse alal hellenite konkurente foiniiklasi, kes olid Pärsia sõltlased ja toetasid Pärsiat oma laevastikuga. Pärsia poolne oht ühendas erinevaid poliseid ja nende vahel kujunes teatav ühtekuuluvustunne. Pärsia kuningas Dareios I vallandas 5. sajandi algul eKr umbes 50-aastase Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgu. 5. sajand eKr aga oli ühtlasi Kreeka poliste õitsenguaeg. Esimesed 20 aastat olid pärslased ründavaks pooleks. Dareiose sõjaretk Musta mere põhjaranniku steppides elavate sküütide vastu ebaõnnestus ja seda ära kasutada püüdes alustas Mileetos 500. a eKr ülestõusu Pärsia ülemvõimu vastu. Mileetoslaste abipalvele vastasid ainult Ateena ja Eretria. Pärslased vallutasid Mileetose rünnakuga ja põletasid maatasa.
Haridusolud Ühtluskooli süsteem Ideoloogilise surve alla sattusid humanitaaralad ja nende õpetajad Vallandati paljud EV ajal töötanud õpetajad Kooliõpetuse tase langes (keskharidus) Kõrghariduse nõukogustamine kitsendas üliõpilaste iseseisvust ja valikuvabadust Kõige olulisem kõrgkool Tartus (Tartu Riiklik Ülikool-TRÜ) Vaimne vastupanu venestamisele Tsehhoslovakkia sündmused lõpetasid liberaalse ajajärgu NSV Liidus Pessimism ja minnalaskmis meeleolu Päevakorrale tõusid ideoloogilise võitluse loosungid, Karl Vaino Vastupanukultuuri tekke aeg
Peloponnesose sõda mis lõppes Ateena kaotusega-Ateena piirati sisse ,kaitsemüürid lõhuti ,mereliit saadeti laiali, Ateenast sai Sparta sõltlane. *Sparta ülemvõimu ajajärk *Teebalased Sparta armee Leuktra lahingus-S parta ülemvõimu lõpp *Ateenal õnnestus kaitsemüürid ja laevastik taastada ning tõusta uuesti Kreeka tugevamate riikide hulka. *Liidrikohal Teeba riik. Klassikalise ajajärgu lõpp Ükski Kreeka linnriik ei saavutanud kindlat püsivat ülekaalu, sest kui üks neist nii võimsaks muutus et teiste iseseisvust ohustama hakkas, liitusid ülejäänud tema vastu. Paljud kreeklased said aru et on vaja sõjad lõpetada ja ühtsus saavutada, kuid ükski Kreeka riik ei suutnud seda.Nii avanes soodne võimalus Makedoonial.*Makedoonialased osalesid olümpiamängudel. 5 saj.alates levis nende hulgas kreeka keel, kombed ja kultuur.Philippos II valitsusajal sai
aeg. Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus. Talupojad ja käsitöölised õppisid juurde oskusi. Euroopasse rajati esimesed ülikoolid ning leiutati paljud tänapäeval nii tavalised asjad. Keskaja nimetus ise võeti kasutusele 15. sajandil, kui maadeavastuste tulemusel avardus inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine. Eeskuju hakati üha enam võtma vanaaja meistritelt leidis aset antiikkultuuri taassünd ehk renessanss. See uuenduste aeg lõpetaski umbes tuhandeaastase ajajärgu kultuurse antiikaja ja kiirelt areneva kaasaja vahel, vana ja uue vahel. Siit ka nimetus keskaeg. Hiljem on seda aega tihti kutsutud ka pikaks ja pimedaks ning seda osalt ülekohtuselt. Võib-olla oli see nimetus õigustatud ajajärgu kohta, mis järgnes Rooma riigi langemisele 476. a. ning kestis 11. saj. keskpaigani (siis hakkas vanaaja suurte linnade varemetel jälle kihama elu), kui linnad olid varemeis ja suurtel väljakutel karjatati loomi. 1.2 Millal algas ja lõppes keskaeg?
Mõnel kujul on salapärane, eriline nn. arhailine naeratus. Kourosekujusid on enamjaolt leitud surnuaedadest, vanade meeste haudadelt. Enamasti seostati neid kujusid jumal Apolloniga ning kujunes välja ka arvamus, et neid püstitati Olümpiamängude võitjate auks. Korekujusid on leitud kõige rohkem Ateena akropolilt ning ilmselt kujutavad need jumalanna Persephonet. Kouros Kore Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajajärgu lõpul, kui kasutusele võeti pronks. Kreeka skulptuuri õitsenguks peetakse klassikalist ajajärku (5.-4.sajand eKr). Klassikalise ajastu skulptuurid on valdavalt pronksist. Pronksiga sai teha skulptuure detailsemalt ning kindlasti oli see ka vastupidavam. Kui seni valmistati skulptuure marmori leiukohtade juures, siis nüüd said skulptorid minna elama ka suurematesse linnadesse.. Skulptorite ülesandeks oli luua jumalakujusid, kaunistada templeid reljeefidega, selle
püssirohuhoidlana kasutatud Parthenoni veneetslaste kahurikuul. Toimunud plahvatuses purunes suurem osa templist. Välissammastik taastati hiljem. Friisi säilinud osad ja paljud kujud viidi 1801. aastal Inglismaale, kus neid hoitakse Briti Muuseumis hoolimata Kreeka valitsuse nõuetest need tagastada. 1975. aastal hakati Parthenoni restaureerima. Tööd kestavad tänapäevani. Erinevalt arhailise ajastu sammastest on Parthenoni sambad kõrgemad ja saledamad Klassikalise ajajärgu kreeka kunst ja eriti templid on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile. Selle kunsti erilisus peitub teatavasti templite välisilmes avalduva loogika ja terviklikkusega. Templitest räägitakse kui ühest orgaanilisest tervikust, milles kõik üksikosad oma vältimatut tähtsust omavad ning koos nendega moodustub üks täiuslik tervik, millele ei saa midagi lisada ega midagi ära võtta seda kahjustamata. Selle ajajärgu kujudel võrreldes arhailise ajastuga kujutatakse
Ajaloo kordamisküsimused Kreeka 1.Mille poolest erines tume ajajärk talle eelnenud perioodist? Tumedal ajajärgu oli Kreeka eelneva perioodiga võrreldes üsna vaene ja mahajäetud maa, ka välissuhte dolid märgatavalt vähenenud. Keeta-Mükeene ajajärgule iseloomulike losse ei ehitatud üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivakas asualaks. Tumedal ajajärgu võeti kasutusele raud. 2.Polis Kreeka linnriik(kreeka keeles linn) oli üsna väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikkond ei ületanud 30-40 tuhandet inimest. 3.Selgita kuidas valitseti Ateenat. Algselt puudus rahvakoosolekutel reaalne tähtsus, kuid 5. salajandi keskel , kui riiki valitses Preikles kujunes Ateenas demokraatlik kord. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõigil kodanikel täiskasvanud meesoost põliselanikud,
· Kuninga soosing etenduse ,,Naeruväärsed eputised" tõttu · Satiir tabas kõrgemaid kihte ühiskonnast, seetõttu tagakiusamine, laim ja kriitika · Kopsuhaigus ja ebaõnnestunud abielu · MENUKAMAD NÄIDENDID: ,,Meeste kool", ,,Naiste kool", ,,Tartuffe", ,,Don Juan", ,,Minastroop", ,,Ihnus", ,,Õpetatud naised", ,,Ebahaige" · Peegeldas küll konkreetse ajajärgu elu, kuid tegelastes kajastuvad üldinimlikud jooned, inimloomus koos selle vooruste ja nõrkustega · SÕNAKOOMIKA, MATKIB ERI KIHTIDE KÕNEPRUUKI · MAAILMA LAVADEL TÄNAPÄEVANI!!!
tabavus ja rütmiline motoorsus. Neoklassitsistlikku muusikat kuulates tekib suur ärevustunne, millegi võimsa ja kättesaamatu järele. See tõmbaks mind justkui lõputusse väljapääsmatusse olukorda, kus muusika vaibudes ka tekkinud närvikõdi kaob. Muusika valjenedes kordub see taas. Muusika elavdab ning vilgastab mind, kui kuulan Sergei Prokofjev’i ,,Romeo’t ja Julia’t’’ või Carl Orff’i ,,Carmina burana’t’’. Teosed omavad selle ajajärgu tähtsat ajaloolist hõngu, mis kütkestab meeli mitmeil moel. On kuulda kõikehaaravat rütmi, milles suur roll on orkestril. Teisalt ergastavad need ka fantaasiamaailma, mis on minu arust nüüdisaegsele inimesele oluline omadus. Olen arvamusel, et kui indiviidil on rikastunud fantaasiamaailm on ka probleemid ning muud kompromissi otsivad olukorrad lahendatavad. Eestis on neoklassitsistliku muusikastiili olulisemaid esindajaid Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin.
sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Ühtki pole säilinud. Krüselefantiintehnika südamik oli puust, ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailise ajajärgu skulptuur Egiptuse kunsti mõjud. Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. tavaliselt alasti vasak jalg ees käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud) nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti "ideaalsete" proportsioonidega näol nn "salapärane arhailine naeratus" tavaliselt lokkisjuukselise soenguga Praxiteles. Knidose Aphrodite.
1.Kuidas periodiseeritakse Kreeka kunst? Arhailine -600-480 eKr. Klassikaline 480-323 eKr Hellenistlik 323-30pKr. 2.Vanakreeka stiili ja millest on tulnud nende nimed? Dooria(hõim) joonia(maakond ,hõim), korintose (koht) 3.Milles seisneb vanakreeka templite tähtsus? Templitest võtsid eeskuju teised rahvad. 4.Mis on Parthenon ja kellele ta on pühendatud? Ateena linna kaitsejumalannale Athenale pühendatud tempel. 5.Missugune muutus toimus klassikalise ajajärgu skulptuuris? Võeti kasutusele kontrapost(tugijalg ja nõjajalg ), hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi poosidel, igast küljest ilmekad, näod tõsised ja rahulikud. 6.Milles seisneb vanakreeka vaasimaali tähtsus? Tänu vaasimaalidele teame, missugused olid ja millega tegelesid kreeklased. 7.Mille poolest erineb hellenism vanakreeka kultuurist? Skulptuurigrupid väikestest suurteni, kunstiturg, koopiad, tunnete väljendus, alasti naiste kujutamine. 8
Miks eestlased kaotasid Muistse Vabadusvõitluse? Muistne Vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. Selle üks põhjustajaid olid Ristisõjad Euroopas ja soov ristiusustada paganilkke rahvaid. Eestlased olid aga ristiusustamise vastu ja ei lasknud ennast vabatahtlikult ristida. Kuid miks nad siiski kaotasid Muistse Vabadusvõitluse? Üheks allajäämise põhjuseks oli kindlasti see, et sõjaline ülekaal oli vastase poolel. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Nad kasutasid selle ajajärgu kõige täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat. Eestlased jäid kõiges selles aga neile alla. Sellest teen järelduse, et eestlastel oleks olnud ka kõige parema tahtmise juures raskusi Musitse Vabadusvõitluse võitmisega. Eestlastel tuli lisaks sakslastele võidelda veel tugevate Taani ja Rootsiga. Vallutussõda toetas Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- roomakatoliku kirik. Eestlased s...
astmelisel alusel. Templi keskel oli akendeta ruum, kus hoiti jumalakuju. Sambad übritsesid templid kas ühes või kahes reas. 2. Dooria stiil lihtne, tugev, kapiteeli moodustavad kaks plaati. Joonia stiil saledamad, kapiteeliosas padjakujuline kivi, mille otsad nn rullis, sambal alus. Korintose stiil uhked, taimemotiiv. 3. Parthenon athenale pühendatud tempel, kus oli tema kuju. 4. Klassikalise ajajärgu Kreeka skulptuurid olid raiutud välja marmorist või valatud pronksist. Kujutleti alasti inimeste figuure ning anti edasi liikumist. 5. Pheidias tegi Athena kuju. Polyjkeitos alasti sportfiguur. 6. Pheidiase tuntumad tööd on Athea kuju ja zeusi kuju. 7. Peamised vaasimaali tüübid : mustafiguurilised (punane taust must pilt) ja punasefiguurilised (must taust, punane pilt) 8. Hellenistliku kunsti iseloomustab suur tundelisus
Romantsimiaja inimene Valisin romantismiajajärgu tundmaõppimiseks Euroopas Francois Furet´i koostatud kogumiku ,,Romantismiaja inimene". Minu sooviks oli paremini aru saada selle ajajärgu erinevatesse ühiskonnakihtidesse ja -gruppidesse kuuluvatest inieestest. Raamatus keskendusin põhiliselt kolmele mulle kõige huvipakkuvamale peatükile: naine, kooliõpetaja ja revulutsionäär. Romantsim saab alguse 19.sajandi esimesel poolel ja lõpeb 19.sajandi teise poolel. Romantistlikku ajajärku on suuresti mõjutanud Prantsusmaa, kust romantism alguse sai. Revulutsioonid Euroopas mõjutasid romantismi suurel määral. Püüti edendada demokraatiat ja klassiühiskond hakkas kaduma
Feodaalühiskonna kujunemine kas pööre ühiskonnas? Feodaalkord kujunes välja varakeskajal. See toimus järk-järgult ja lõplikult oli see välja kujunenud XI sajandiks. Feodaalkorra osalisteks olid isand ehk senjöör ja tema sõjamees ehk vasall. Selle ajajärgu üks võimasamaid riike, Frangi riik, põhineski sellel süsteemil. Senjöör andis maatüki, mida nimetatakse lääniks ehk feoodiks, oma sõjamehele. Maatüki omajat nimetatakse läänimeheks ehk feodaaliks. Kuna valitses naturaalmajandus oli maatüki andmine sõjamehele kõige kasulikum. Selle abil sai senjöör sõjamehe ustavuse ja maatükk tasus ka tema abi eest. Maatükist tulev
· Rootsis Eesti pagulasproosa grand old man · Suri 1960. a Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Looming · Iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis · Ilukirjanduslik proosa aastaist 19171924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised olevused. Tegelikult väljendab Gailiti novell ajajärgu meeleolusid küllalt täpselt. Teosed · "Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 · "Saatana karussell" (novellikogu), 1917 · "Muinasmaa" (romaan), 1918 · "Klounid ja faunid" (följetonid), 1919 · "Rändavad rüütlid" (novellikogu), 1919 · "August Gailiti surm" (novellikogu), 1919 · "Purpurne surm" (romaan), 1924 · "Idioot" (novellikogu), 1924 · "Vastu hommikut" (novellikogu), 1926 · "Aja grimassid" (följetonid), 1926
Kirjanduse mõisted . Veeda india kirjanduse vanima ajajärgu kirjavara Sanskriti keel - indoaaria keel , milles on kirjutatud enamik india kirjanusest Budism 6-5 . saj vastabdus hinduismile , saanud nime Buddha , selle usuni rajaja järgi Hinduism Inimesed 4 kastis , hinduks saadakse vaid hindu perre sündides Taoism Hiina riigiusk Taoismi põhimõiste on dao ehk Tao , mis tähendab teed . aga ka tegutsemisviisi ,eluaeadust jpm. Taod võidakse mõista ka igavese ja määratlematu , kõikjaleulatuva ja ammendamatu printsiibi või väljana
Peamiseks teemaks oli kreeklaste või Olümposejumalate võitlus koletistega. Kükloobid , kentaurid või Medusa kehastasid võõraid, kellele kreeklased vastandasid oma tsivilisatsiooni.Arhailise aja anumatel olid elusolendeid kujutatud kohmakate mustade siluettidena. Vaasimaalide stiiliks olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil.Geomeetrilises stiilis Kreeka vaas 8 saj kujutab surnu leinamist. Geomeetrilises stiilis maalitud vaasid on peamine tõendusmaterjal tumeda ajajärgu ja 8 saj kreeklaste materiaalsest kultuurist.6. saj alguses eKr. tuli mustafiguuriline stiil.Mustafiguurilisel vaasil on kujutised endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt.6.saj lõpul eKr. Võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva
1) Antiikkirjanduse hulka kuuluv varaseim kirjandus on Vana-Kreeka kirjandus, mille vanimad teosed loodi 8-6 saj. E.m.a. Vana-Kreeka kirjanduse ajajärgu kirjanduslik ja filosoofiline pärand on edasist Euroopa kultuuri palju mõjutanud. Antiikkirjanduse ajajärku jäi ka hellenismiajastu, mil levis Kreeka kultuur Vahemere äärsetel aladel laiemalt ning kirjasõna ja raamat muutusid üha olulisemaks. Lisaks hakkas arenema ladina keelne Vana-Rooma kirjandus ning üha olulisemaks muutus kristlik mõtteviis ja usk kirjanduses. 2) Keskaja kirjanduseks nimetatakse 5-15.sajandil loodud teoseid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
