Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te...
KUNSTIAJALUGU Kultuur on kogu inimese tegevus nii vaimses kui ainelises valdkonnas Kunst on kõik see, mis pole loomulik ja looduslik vaid on loodud inimese poolt ehk kunstlik *Kunst haarab erinevaid loominguvaldkondi: arhitektuur, skulptuur, maal ja graafika *Kunst tekkis 30-40 000 aastat tagasi. Sel ajal toimus inimkonnas ka suured muutused: 1)Sugukondade tekkimine 2) Rasside kujunemine 3) Religiooni tekkimine 4)Kunst ja abstraktne mõtlemine MIKS TEKKIS KUNST? Kunst kui: 1) info edasikandja 2) religioossete tunnete väljendaja 3) eneseväljenduse vajadus 4) vajadus ilu jõule Ürgühiskonna kunst Kiviajad Tekkis vanemal kiviajal 800eKr tagasi (sel ajal leitud siberist koopamaalid) Lascaux ja Altamira koopad Koopamaalid olid realistlikud, kujutati peamiselt loomi, inimene oli teisejärguline, kasutati looduslikke värve. Willendorfi veenused-rõhutatud sootunnustega, nägu polnud Koopamaalidel oli rõhk nüüd inimesel. Hakati kuj...
Zeus-Taeva isand, vihma jumal, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera-Abielu kaitsjal. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega, kellesse Zeus oli armunud. Poseidon -Merede valitseja. Zeusi vend Hedes-Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Athena-ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Apollon-Zeusi ja Leto poeg. Meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, tervendaja,valgusejumal,tõejumal. Artemis-Apolloni kaksikõde. Üks kolmest neitsilikust jumalannast. Metsloomade emand, kõige kõrgem kütt Aphrodite-armastuse- ja ilujumalanna,Võrgutaja, naeru armastav, vastupandamatu. Zeusi ja Dione tütar, kuid hiljem merevahust sündinud. Hermes-Zeusi ja M...
Autor mainib intervjuus Eesti Draamateatriga, et Londonis Leedu emigrante niiöelda küsitledes ei saanud ta alguses head usaldust.Ta ei kirjutanud kunagi midagi ise üles ning ka diktofoni ei olnud kunagi kaasas, sest see oleks inimesed ära ehmatanud. See-eest oli tal alati kaasas Smirnoffi viin, mis oli emigrantidest tööliste seas kõige minevam kaup. Ivaškevičiuse sõnutsi on tema näidend katse uurida seda miskit, mida me kutsume identiteediks. Näidendi lavastaja on Hendrik Toompere jr. Kunstnikuteks on Laura Pählapuu ja Liisi Eelmaa. Muusika- ja helikujundajad on Andre Pichen ja Sten Tigane. Valguskunstnikuks Oliver Kulpsoo ja videokujundaja on Tauno Makke. Liikumisjuht on Üüve-Lydia Toompere ning tema assistendiks Sandra Veermets. Näidendi tõlkis eesti keelde Tiiu Sandrak. Osades Kristo Viiding , Jüri Tiidus, Markus Luik, Nikolai Bentsler, Inga Salurand, Harriet Toompere,
Tegevus algabki hetkest, mil Ranevskaja saabub pärast kuueaastast eemalolekut taas koju oma tütarde, venna ja teiste lähedaste juurde. Mõis läheb koos kirsiaiaga oksjonile. Seda oleks võimalik ära hoida, kuid kiindumus mälestustesse ei lase sel juhtuda. Näidendis hargnevad väga keerukad intriigid nii armumiste kui ka äri pinnalt. Näidendi teema on just praeguses majandusolukorras igati kõnekas ja täiesti mõistetav. Rahaprobleemid on igal ajal aktuaalsed. Lavastaja Hendrik Toompere on tegelasteks valinud head Eesti näitlejad nagu Merle Plamiste-Ranevskaja osas, Mait Malmsten-Lopahhini osas, Jan Uuspõld-Jepihhodovi osas ja Harriet Toompere-Sarlotta Ivanova osas ja ka plaju teisi häid näitlejaid. Merle Palmiste on osatäitjana veidi tormakas, edvistav ja pealiskaudne, kuid temas on siiski tunda seda daami, kes Ranevskaja olema peaks. Ta kandis peeneidkleite ja nägi välja nagu daam välja peab nägema. Lopahhinit mängiv Mait Malmsten on juba ise härrasmehelik ja
Lisaks traditsioonilisemat laadi psühholoogilisele teatrilaadile on siin alati olnud ruumi katsetusteks. Draamateatri missioon on olla rahvusteater, aga samas on ta kõige paremas mõttes rahva teater. Siit leiavad oma kunstikogemusele ja -huvile vastava elamuse mitmed erinevad sihtgrupid. Igal hooajal esietendub ka üks lastenäidend. Viimastest aastakümnetest nimetagem tähelepanuväärseid lavatajaid nagu Mikk Mikiver, Juhan Viiding, Evald Hermaküla, Mati Unt, Hendrik Toompere, Merle Karusoo. Alates 1999. aastast on Eesti Draamateatri peanäitejuht Priit Pedajas ning alates 2006. aastast on teatrijuht Rein Oja. Eesti Draamateatris on töötanud väga paljud kuulsad ja armastatud eesti näitlejad. Nagu öeldud, kasvas see teater välja koolist. Professionaalsest tipptaset on siin alati hinnatud, ka hiljem on trupp pidevalt täienenud kõrgharidusega noorte näitlejatega, trupi kõrgest tasemest räägivad muu hulgas rohked eesti teatri aastaauhinnad.
Referaat Tallinn 2014 2 SISUKORD 1TEATRI AJALUGU........................................................................................................ 3 2EESTI DRAAMATEATRI LAVASTAJAD...........................................................................5 2.1Merle Karusoo..................................................................................................... 5 2.2Hendrik Toompere Jr........................................................................................... 5 2.3Uku Uusberg....................................................................................................... 6 2.4Ingomar Vihmar.................................................................................................. 6 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................. 7
Retsensioon etendusele ,,Võlanõudjad (Veneetsia kaupmees)" 16. märtsil käisin Draamateatris vaatamas William Shakespeare´i komöödia ainetel lavastatud etendust ,, Võlanõudjad (Veneetsia kaupmees)", mille lavastajaks on Hendrik Toompere Jr. Tegu oli ühe kuulsaima teosega, mis räägib laenamisest ja võlgu olemisest. Etendus jutustas noormehest, kes laenas raha oma sõbralt, see omakorda laenas raha pankurilt. Pandiks lubas kaupmees Antonio anda ühe tükki oma lihast, kui ta laenu 3 kuu jooksul ei tagasta. Raha kätte saades andis ta selle sõber Bassaniole, kes pidi selle summa eest sõitma oma kallima Portia juurde. Kuid lõpuks polnud Veneetsia kaupmehel raha, et oma võlga kinni maksta ning pankur soovis saada kättemaksu
Pealkiri pane lõpus 20. novembril kell 19:00 käisime koos klassi ja klassijuhatajaga Draamateatris vaatamas ,,Grönholmi meetodit". Etendus kestis kokku umbes 2 tundi ja 30 minutit ning oli ühe vaheajaga. Lavatükk põhines Jordi Galcerani, kaasaegse kataloonia näitekirjaniku, teose ainestikul (Eesti Draamateater, 2013). Näitlejaid oli kokku neli: Margus Prangel, Harriet Toompere, Jan Uuspõld ja Raimo Pass. Lavastajaks oli Hendrik Toompere jr (Eesti Draamateater, 2013). Esimese asjana ütlen kohe, et jäin antud etendusega väga rahule. Seal oli huumorit, mõtlemisainet, kohati kurbust ja hulganisti põnevust. Kõik neli näitlejat olid minu arvates suurepärased. Kõige enam meeldis mulle tegelane, keda mängis Jan Uuspõld. Ta suutis praktiliselt iga oma repliigiga publiku naerma panna ja oli ka kordi, kus piisas ainult kehakeelest, et kogu publik naeru kihistama hakkaks.
Bagatell(Bertrand Moren) Taavi Viljat Die Tapferkeit(Georg Philipp Telemann) Jose Antonio Page Ramirez Mehhiko rahvalaul Chiapanecas(Rafael Mendez) Märt Metsla , Norman Verte, Taavi Viljat Sonoran Desert Harmonies kaheksale trompetile(Eric Ewazen) Jaan Ots, Simmu Vasar, Jose Antonio Page Ramirez, Allan Jallai, Mart Aus,Märt Metsla , Norman Verte, Taavi Viljat Aaria & koraal kantaadist nr 147( Johann Sebastian Bach) Mart Aus,Norman Verte , Jose Antonio Page Ramirez,Margus Toompere, Argo Valss Muusika vaskpillidele I Introduktsioon II Skertso III Bluus IV Finaal(Klaus-Peter Bruchmann) Mart Aus,Märt Metsla,Jose Antonio Page Ramirez , Toomas Vana, Margus Toompere,Argo Valss Tähelepanekud Kontserdi muutis meeldejäävaks see, et avastasin et tegelikult on meil Eestis palju andekaid muusikuid. Näiteks Mart Aus , kes esitas Gabriel Faure teost ''Pavaan op 50'' ja
(„Lollpea“) Näidendi põhiteemaks on laenamine ja võlgu olemine ning seda mõistes ei tuleks piirduda ainult rahaga, vaid võlgu olemine ka inimsuhetesse üle kanda. Esimest korda mängiti Shakespere eesti teatris 1888. aastal. Näidendi „Venedigu linna kaupmees“ jaoks tehti palju ettevalmistusi ning tükk võeti ka üllatavalt hästi vastu. „Veneetsia kaupmeest“ mängiti Draamateatris 1992. aastal, Roman Baskini lavastuses. Seekordne lavastaja Hendrik Toompere jr mängis 1992. aastal ise Bassaniot ja tänavu oli Bassanio rollis tema poeg Hendrik Toompere jr jr. Näidendi keskseks tegelaseks võibki pidada noort punapäist veenetslast Bassaniot, keda kehastas Hendrik Toompee jr jr. Bassanio oli kõigeks valmis, et endale võita kauni ja jõuka Belmonte lossis elava pärijanna Portia (Marta Laan) süda. Just esmapilgul kergemeelsena paistev Portia lahendas loo, kõigile, peale Shylocki, meelepäraselt. Ta oli
Retsensioon "Võlanõudjad" 21.novembril käisin Eesti Draamateatris Hendrik Toompere Jr lavastatud "Võlanõudjaid" vaatamas. Etendus oli lavastatud William Shakespeare'i komöödia "Veneetsia kaupmees" ainetel. Lavastuse esietendus oli 17.aprillil 2011, seega on etendus olnud mängukavas poolteist aastat ning vaatajate huvi on endiselt väga suur. Antud teos oli Shakespeare'i üks kuulsamaid lugusid laenamisest ning võlguolemisest. Lugu jutustas noorest armunud mehest, kes vajas kiiresti 3000 tukatit, et võita armastatud naise süda
·"Suur lahing Petuulia linna all" (lavastatud Raadioteatris 1996) ·"Atentaat Caesarile" (lavastatud Eesti Draamateatris 1997) ·"Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis" (lavastatud Pärnu Endlas 1997) ·"Kakand ja kakand" (lavastatud Pärnu Endlas 1998) ·"Papagoide päevad" (lavastatud Eesti Draamateatris 2000; ise ka lavastaja) ·"Hiired pööningul" (lavastatud Pärnu Endlas 2001) ... "Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior) "Rehepapp ja näärisokk (lavastatud Eesti Draamateatris 2001) "Eesti matus" (lavastatud Eesti Draamateatris 2002; lavastaja Priit Pedajas "Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik) "Romeo ja Julia" "Adolf Rühka lühikene elu" (lavastatud Eesti Draamateatris 2005; lavastaja Ingomar Vihmar) "Teatriparadiis" (lavastatud Vanemuises 2006; lavastaja Ain Mäeots) "Aabitsa kukk" (lavastatud Eesti Draamateatris 2006; ise ka lavastaja)
aastal 29. jaanuaril Taganrogis. Ta on kirjutanud kuus näidendit ning hulgaliselt jutustusi ja novelle. 1884. aasta detsembris haigestus mees tuberkuloosi. 1904 suri Tsehhov 44-aastaselt juues sampanjat oma abikaasa kõrval. Näidend valmis 1900. aastal ja esietendus 31. jaanuaril 1901 Moskva Kunstiteatris. Eesti draamateater tõi etenduse lavalaudadele juba viiendat korda. Olulisemad tegijad, tänu kellele näitemäng teoks sai: lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Ervin Õunapuu, muusikaline kujundaja Liisa Hirsch, etenduse juht Karin Undrits. Teose on tõlkinud Otto Samma. Osades olid Mait Malmsten (Prozorov), Liis Haab (Natasa), Kersti Heinloo (Olga), Merle Palmiste (Masa), Marta Laan (Irina), Taavi Teplenkov (Kulõgin), Jan Uuspõld (Versinin), Hendrik Toompere jr jr (Tusenbach), Rein Oja (Soljonõi), Raimo Pass (Tsebutõkin), Jüri Tiidus (Fedotik), Mihkel Kabel (Rode), Tõnu Aav (Ferapont), Ester Pajusoo (Anfissa).
· "Suur lahing Petuulia linna all" (lavastatud Raadioteatris 1996) · "Atentaat Caesarile" (lavastatud Eesti Draamateatris 1997) · "Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis" (lavastatud Pärnu Endlas 1997) · "Kakand ja kakand" (lavastatud Pärnu Endlas 1998) · "Papagoide päevad" (lavastatud Eesti Draamateatris 2000; ise ka lavastaja) · "Hiired pööningul" (lavastatud Pärnu Endlas 2001) · "Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior) · "Rehepapp ja näärisokk (lavastatud Eesti Draamateatris 2001) · "Eesti matus" (lavastatud Eesti Draamateatris 2002; lavastaja Priit Pedajas · "Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik) · "Romeo ja Julia" · "Helesinine vagun" (lavastatud Ugalas 2003; lavastaja Taago Tubin) · "Aabitsa kukk" (lavastatud Eesti Draamateatris 2004; ise ka lavastaja) · "Adolf Rühka lühikene elu" (lavastatud Eesti Draamateatris 2005; lavastaja Ingomar Vihmar)
Aastas ka üks lastenäidend Teatri juhid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Rein Oja Priit Pedajas Teatri lavastajad Merle Karusoo Hendrik Toompere Jr Uku Uusberg Ingomar Vihmar Näitlejad Ita Ever Tõnu Aav Guido Kangur Maria Klenskaja Lembit Ulfsak Lavastused Kevadine Luts Saatuse heidikute kuu Tuhk ja akvaviit Eesti Matus Cancún Auhinnad Aasta lavastuse auhind
PÄEVAD MIS AJASID SEGADUSSE FILMI KOKKUVÕTE INIMENE Tegelased Allar Hendrik Toompere jr Juulius Juhan Ulfsak Nele Jaanika Arum Maria Klaudia Tiitsmaa Pontu Taavi Eelmaa Pets Kait Kall Andres Kristjan Lüüs Toomas Reigo Sagor Mattias Juss Haasmaa Mis ja miks filmis juhtus? Peategelane Ei tööta ega õpi Vaba aja veetmine Juuliusega kohtumine Valikute tegemine Suhted Tegude eest vastutamine Peategelase muutus filmi jooksul Võib öelda, et filmi jooksul peategelane muutus mehisemaks ja julgemaks, kui võttis
Luksemburgi Suurhertsogiriik (Groussherzogtum Lëtzebuerg) Pärtel Toompere Üldine teave · Konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Luxembourg · Suurhertsog: Henri · Parlament: Châmber vun Députéirten · Pindala: 2586 km2 · Riigikeeled: letseburgi, prantsuse, saksa keel · Rahaühik: Euro (al 2002) Suurimad linnad Luxembourg (76420 in) Esch-sur-Alzette (28000 in) Differdange (19005 in) Asukoht · Asub Euroopas, Euraasia mandril · Naaberriigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia
Retsensioon 20.11.2018 vaatasin Eesti Draamateatris lavastust nimega ,,Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika", mille autoriks on Marius Ivaskevicius ja lavastajaks on Hendrik Toompere jr. Autori sõnul on tema näidend katse uurida seda miskit, mida nimetatakse identiteediks. See on lugu teekonnast, kus peategelane otsib oma rada, otsib iseend. Üheks näidendi põhiteemaks on migratsioon, mis on ka tänapäeval väga aktuaalne teema. Etendus on kirjutatud tõestisündinud lugude põhjal ja räägib noorest mehest, kes läks koos saatusekaaslastega 1990. aastatel Londonisse õnne leidma, kuid kelle emigreerumine lõppes kurvalt
· "Atentaat Caesarile" (lavastatud Eesti Draamateatris 1997) · "Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis" (lavastatud Pärnu Endlas 1997) · "Kakand ja kakand" (lavastatud Pärnu Endlas 1998) · "Papagoide päevad" (lavastatud Eesti Draamateatris 2000; ise ka lavastaja) · "Hiired pööningul" (lavastatud Pärnu Endlas 2001) · "Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior) · "Rehepapp ja näärisokk (lavastatud Eesti Draamateatris 2001) · "Eesti matus" (lavastatud Eesti Draamateatris 2002; lavastaja Priit Pedajas · "Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik) · "Romeo ja Julia" 7 · "Adolf Rühka lühikene elu" (lavastatud Eesti Draamateatris 2005; lavastaja Ingomar Vihmar)
· "Atentaat Caesarile" (lavastatud Eesti Draamateatris 1997) · "Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis" (lavastatud Pärnu Endlas 1997) · "Kakand ja kakand" (lavastatud Pärnu Endlas 1998) · "Papagoide päevad" (lavastatud Eesti Draamateatris 2000; ise ka lavastaja) · "Hiired pööningul" (lavastatud Pärnu Endlas 2001) · "Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior) · "Rehepapp ja näärisokk (lavastatud Eesti Draamateatris 2001) · "Eesti matus" (lavastatud Eesti Draamateatris 2002; lavastaja Priit Pedajas · "Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik) · "Romeo ja Julia" · "Adolf Rühka lühikene elu" (lavastatud Eesti Draamateatris 2005; lavastaja Ingomar Vihmar ) · "Teatriparadiis" (lavastatud Vanemuises 2006; lavastaja Ain Mäeots)
· "Atentaat Caesarile" (lavastatud Eesti Draamateatris 1997) · "Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis" (lavastatud Pärnu Endlas 1997) · "Kakand ja kakand" (lavastatud Pärnu Endlas 1998) · "Papagoide päevad" (lavastatud Eesti Draamateatris 2000; ise ka lavastaja) · "Hiired pööningul" (lavastatud Pärnu Endlas 2001) · "Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior) · "Rehepapp ja näärisokk (lavastatud Eesti Draamateatris 2001) · "Eesti matus" (lavastatud Eesti Draamateatris 2002; lavastaja Priit Pedajas · "Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik) · "Romeo ja Julia" · "Adolf Rühka lühikene elu" (lavastatud Eesti Draamateatris 2005; lavastaja Ingomar Vihmar)
Allergia Pärtel Toompere Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale ainele. (http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik/allergia/allergia.htm) Allergiat põhjustavad allergeenid, mis on organismile võõrad ained, mis satuvad organismi keskkonnast (nagu näiteks õietolm) või organismist endast (kehavalgud). Kui allergeen satub organismi esimesel korral, tekib sinna antikeha. Kui allergeen satub organismi korduvalt, siis nuumraku kest, millel antikeha asetseb, puruneb ning eralduvad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained, mis põhjustavad allergianähtusi. (,,Tea Entsüklopeedia 1. köide", ,,Tea kirjastus", Tallinn 2008, lk 370) Sümptomid Allergia sümptomiteks on vesine nohu, aevastamine, köha, hingamisraskused, pisarad, naha punetus, sügelemine. Toiduallergia põhjustab aga iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust. (,,Tea Entsüklopeedia 1. köide", ,...
Tantsuakadeemia tantsijad ja Rütmika tantsurühm. Lavastaja oli Mait Malmsten, muusikaline juht Siim Aimla ja koreograafideks olid Reet Krieger, Kristin Pukka, Martin Parmas ja Eva- Lena Raenok. Tantsu- ja laulutendus oli kronoloogiliselt jaotatud osadeks, milles Jürgen Rooste tekstide põhjal jutustati meeleolukaid lugusid Tina Turneri ning Freddie Mercury elust. Vahetekste esitasid laval kaks näitlejat, Harriet Toompere ja Margus Prangel. Mitmetasandilisel laval, ainulaadsetes kostüümides lauldi, tantsiti ja näideldi läbi Tina ja Freddie tähesära aga ka langused ja draama. Etenduses kasutati originaalkostüüme, väga palju erinevaid ja huvitavaid valgusefekte ning LED ekraane. Õhtuseks etenduseks, mis toimus kell 19.00 oli saal peaaegu välja müüdud. Mina aga käisin show peaproovi vaatamas, mis oli päevapoole ja seda seetõttu, sest
kolmandale rõdule, kus kõik näitlejatest giidid rõhutavad nagu ühest suust: siit avanevat perspektiiv- vaade suhteliselt väikesest saalist hoolimata näib lava väikese ja kaugena. Edasi viiakse külastajad kammersaali, kus tehakse ka esimesed lugemisproovid. Nüüd viib tee suitsuruumi, mis Mari-Liisi selgituste järgi oli kunagi Evald Hermaküla kabinet. Seinal on teler, kust saab jälgida, mis ühes või teises saalis parajasti tehakse. Et väikeses saalis käib Hendrik Toompere proov Adrus Kivirähki näidendiga «Neegri vabastamine kõrgel kunstilisel tasemel», siis sinna piiluda ei saa. Pikast kitsast koridorist viib proovisaali kaks treppi. Üks neist lai, teine kitsas ja ebamugav. Näitlejatele meeldib minna just mööda seda kitsast treppi. Seal on veel soppe ja koopaid, kus on huvitav istuda. Edasi jõutakse järgmisesse proovisaali, mille ehteks on paesein enne 1955. aasta juurdeehitust oli see välissein. Selles on näha kahe mürsukillu jälg
Retsensioon Ansambel Brassical 2015 Käisin 30. Oktoobril vaatamas etendust Brass-ansamblilt ’Brassical’. Etendus toimus Pirita Majandusgümnaasiumi aulas. ’Brassical’ on esinejate enda poolt asutatud ning nad kõik on solistid. Solistide nimed on Märt Metsla, Norman Verte, Mihkel Kallip, Margus Toompere, Ingvar Leerimaa, Jüri Leek ning Lauri Levistu. Noored pillimehed lõid ansambli 2011. aasta sügisel inspireerituna maailmakuulsast Mnozil Brassist, nende soov oli mängida midagi nooruslikumat ja vähem akadeemilist. ’Brassical-i’ koosseisus on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõilased ning Tallinna Muusikakeskkooli õpilased. Nende lood olid segu pop- ning klassikalisest muusikast, kuid lisaks sellele oli nende esituses ka veidi komöödilist lavastust. Etendus oli kaasaegne
järele. Õuna Endel tuleb Liinale kosja: ,,Nägin siia sõites aidameest. Kurat, sel mehel oleks tarvis küll munad pihku võtta." Raamat ,,Rehepapp" on eestlaste... ... rumalustest ...tarkustest ...iseloomust ...tavadest ja kommetest Näidend ,,Rehepapp" on lavastatud... ...Võru Teatriateljee egiidi all Metsavenna Talu saeveskis 2001. aastal, lavastaja Taago Tubini poolt ...Eesti Draamateatris 2001. aastal lavastaja Hendrik Toompere juuniori poolt ..."Rehepapp ja näärisokk" Eesti Draamateatris 2001. aastal Teatris Vanemuine ,,Rehepapp" peaproov: http:// www.youtube.com/watch?v=uxNy5C_zbH0 Kirjaniku tsitaate ,,Mitte miski ei saa olla koledam, kui sulle ammu tuttava ja armsa inimese muutumine kellekski võõraks ning arusaamatuks." ("Mees, kes teadis ussisõnu", 2007) ,,Inimene peab olema õppimisvõimeline, mitte nagu känd." ("Mees, kes teadis ussisõnu", 2007)
"Kingi emale üks kena päev" Külastasin emadepäeva juubelikontserti "Kingi emale üks kena päev" 10.mail. Muusikud esinesid Tallinna Raekoja platsil. Traditsiooniks saanud kontserdi korraldajaks on Valdur Laid, Elioni juhatuse esimees. Kontserti korraldatakse juba 10.ndat aastat ning emasid rõõmustaval ilusal emadepäevakontserdil oli ka heategevuslik eesmärk- selle ajal koguti raha abivajajatele lastele vajaliku kõnniroboti soetamiseks. Heategevusliku emadepäeva kontserdi juubeliprogramm oli esinejatest kirju üles astusid ansambel Traffic, Uno Loop, Tsellokvartett C-Jam ja Luisa Värk, Köök ja Kaire Vilgats, Meero Muusiku lastekoor ja käsikellade ansambel Nõmmelill. Kontsert algas hoogsalt ja haaras kuulajaid kaasa juba esimestest taktidest alates. See algas Meero Muusiku lastekoori esitatud lauluga "Emale", mis kuulub P.Ripsi repertuaari. Seejärel tervitasid kohaletulnud publikut päevajuhid Harriet Toompere ja...
lõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Draamateater tänapäeval Eesti Draamateater annab aastas üle 500 etenduse, seda oma maja kahes saalis ja ka mujal Eestis. Etendusi külastab hooaja jooksul üle 120 000. teatrisõbra. Viimastest aastakümnetest nimetagem tähelepanuväärseid lavatajaid nagu Mikk Mikiver, Juhan Viiding, Evald Hermaküla, Mati Unt, Hendrik Toompere, Merle Karusoo. Alates 1999. aastast on Eesti Draamateatri peanäitejuht Priit Pedajas ning alates 2006. aastast on teatrijuht Rein Oja. Eesti Draamateatri juhid Rein oja Priit Pedajas Faktid 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament. "Estonia" teater oli ka Eesti 50-kroonisel rahatähel, kuni 2011. aastal euro kasutusele võeti. 2013. aasta 6. septembril sai Estonia maja 100- aastaseks.
"Kirsiaed" (1993; Ugala;) "Kajakas" (2006; Eesti "Onu Vanja" (2002; Muusikakooli Kõrgem Ugala) Lavakunstikool) "Kirsiaed" (2002; "Kajakas" (2007; Von Krahli Vanemuine;) Teater) "Kajakas" (2001; Ugala;) "Kirsiaed" "Kolm õde" (Eesti Draamateater; (esietendus 7.veebruaril 2010; diplomilavastus) Eesti Draamateater; lavastaja Hendrik Toompere jr ) Teoste iseloomulikud jooned Anton Tsehhovi loomingule on iseloomulik argielu ja olustiku täpne kirjeldamine, tugev alltekst, sümbolid. Teoste tegelased otsivad elumõtet ja igavlevad seda leidmata, ("Kajakas") Tema loomingut mõjutas ühiskondlik pinge, tugevnes haritlase ükskõiksuse kriitika, ("Jonõts") Ta uskus uue elu lähenemisse ( "Daam koerakesega") ; kujutas harmoonilise tuleviku poole pürgivat noorust ("Kirsiaed").
Eesti Vabariigi 99. Kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul Üles rivistatud: • 40 liputoimkonda • 5 kompaniid • 4 patareid • 22 rühma • 3 orkestrit • 5 teenistus koera • 109 ühikut tehnikat • kokku osalejaid 1053 Eesti Vabariik Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Liputoimkond Reservohvitserid: • Indrek Reismann • Lippur: Alar Nigul • Lipu saatorid: Tiit Riisalo, Alo Tamm Eesti Kaitsevägi • Juhataja: kindral Riho Terras • Peakaplan: major Gustav Kulsar Liputoimkond • Kolonel Alar Kalmus • Lippur: major Tanel Lelov • Lipu saatorid: major Anneli Kajamaa, kaptenmajor Arto Reinmaa Maavägi • Ülem: kolonel Veiko-Vello Palm Liputoimkond • Indrek Raudsepp • Lippur: major Ivar Sammal • Lipu saatorid: Marten Rumel, Ingmar Viires Õhuvägi • Kolonel Jaak Tarien • Kopterit R-44 • NATO lennukit AWACS E-3A ...
NO78 ,,Kes kardab Virginia Woolfi?" Etendus toimus 16. veebruaril 2010, kell 19.00 teatris NO99, mis asub Sakala 3, Tallinn. Lavastus oli ühe vaheajaga ja kestis umbes 3 tundi ja 10 minutit. Autoriks on Edward Albee, lavastaja, kunstniku ja muusikalise kujundaja rollis olid Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper. Mängivad Hendrik Toompere jr (külalisena Eesti Draamateatrist), Marika Vaarik, Sergo Vares ja Mirtel Pohla. Esietendus 7. novembril 2009 Teatris NO99. See oli minu esmakordne külastus mainitud teatrile, mis jättis mulle nii võrd hea esmamulje, et sellest kasvas suur armastus NO99 ja tolle kollektiivi vastu. Teater ise, kui selline, jääks muidugi Estonia või millegi suurejoonelisemaga võrdluses alla, sest lavakujundus, mis iseenesest koosneb
Kontserdi analüüs “Ivanov” Käisin 2.veebruaril Eesti Draamateatris vaatamas etendust “Ivanov”. Etenduse autor on Anton Tšehhov ja lavastaja Uku Uusberg. Näidend on kahes vaatuses ning peaosa rollides mängivad Indrek Sammul, Aivar Tommingas (külalisena), Guido Kangur, Mait Malmsten, Maria Peterson (külalisena), Ülle Kaljuste, Liisa Saaremäel, Harriet Toompere, Raimo Pass, Kristo Viiding ja legendaarne Ita Ever. Vaatemäng oli tohutult kaasahaarav, sest see oli võimsalt etendatud, justkui oleks ise laval kaasa löönud. Näitlejad sulandusid oma rolli imelise kergusega ja haarasid publiku endaga kaasa, rahvast sai sündmuskäikude tunnistaja. Mulle väga meeldis vaadatud etendus, sest tegelaskujud olid huvitavad ning tore oli jälgida probleemi, mida loo arenedes hakati lahendama. Lavastus oli
Kadrioru Saksa Gümnaasium India elevant referaat Pärtel Toompere 7.B Tallinn 2007 EESSÕNA Raske on midagi eessõnaks öelda. Mis ma siin ikka räägin, et elevant on suur loom, suurte kõrvade ja pika ninaga; et aafrika elevandid on metsikud ja India elevante proovitakse kodustada. Jah, see kõik on õige, aga kõik teavad ju seda. Selles referaadis räägin ma aga kõigest huvitavast india elevantide kohta, mida kõik kindlasti ei tea. Teadsite Te näiteks, et india elevandid kuuletuvad ka lastele ning laps võib seista
Taylor McKessie Teele Viire või Marilyn Jurman Martha Cox Carine Jessica Kostla Kratnoff Siim Kornel Rulatajad Ripper Oliver Timmusk Mongo Sandra Mirka Jack Scott Norman Salumäe Tantsijad Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid: Julia Artamonova Mai-Liis Riimaa Helena Hanni Xenia Rudakova Sergei Kondrasev Ringo Sillamaa Saile Johanna Langsepp Monika Tomingas Olga Lans Üüve-Lydia Toompere Maria Mokretsova Indrek Tamm Heili Parras Viivika Vahi Merilin Rebane Kaspar Vaik Janne Reha Näitering Sharpay Evans Getter Jaani või Jekaterina Nikolajeva Ryan Evans Taavi Tõnisson Kelsi Neilson Agnes Aaliste või Lee Trei James Norman Salumäe Susan Kristiina-Sandra Saumann William Kristiin Räägel Cathy Kerttu Veske Alan Rainer-Verner Samolberg Cyndra Kairi Kivirähk Õpetajad
Vaatasin hiljuti ERR arhiivist ära TRK lavakunstikateedri XIII lennu diplomietenduse “Tõrksa taltsutuse”, mille esimene vaatus ilmus 04.11.1988 ja teine vaatus 01.04.1988. Näidendi autor on William Shakespeare, lavastajaks oli Elmo Nüganen ja režissööriks Jaan Pihlak. Komöödia kujundusele andis panuse Anna Andreste ning liikumisele Mait Agu. Osatäitjaid oli mitmeid, kuid peamiselt esinesid laval Allan Noormets, Rain Simmul, Artur Talvik, Anne Reemann, Hendrik Toompere, Merle Jääger ning Andres Dvinjaninov. Komöödiast pakatav lavastus juhib mõtlema asjaolule, kus naine peab tundma oma kohta ja mees peab oma tahtmise nimel vaeva nägema. Kohati võib seda lavatükki kujutada ka tragöödiana, kuna tegutsetakse üksteise selja taga, olles üksteise soovidele ja tunnetele vastu ning eirates neid. “Tõrksa taltsutus” on kahevaatuseline etendus Shakespeare’i viievaatuselisest näidendist, mis algab kahe noorhärra sooviga kosida rikka Padua aadlimehe
ideede ja napi tekstiga lavastus valmis koostöös näitlejatega. Mängu paigaks oli ,,leitud ruum", milleks oli Jannsenite endine kodu. Lavasusem mängis see nii kodu kui ka muuseumina mälupaigana, kus innuka muuseumitöötaja hoole all kehastusid ja kohtusid Lydia Koidula (ekstsentriline) ja Aino Kallas (jahedalt daamilik). 20. Mati Undi teatrimõistmise ja rezii peajooned, lähemalt üks lavastus. 21. Nimetage uusi lavastajaid nüüdisteatris. Võrrelge Hendrik Toompere jr ja Elmo Nüganeni reziid. Nüüdisaja teatri lavastajaid: Elmo Nüganen, Priit Pedajas, Andreas Noormets, Hendrik Toompere jr., Peeter Jalaks, Tiit Ojasoo jne. Elmo Nüganen lavastas maailmaklassikat (Tsehhov, Dostojevski, Shakespeare), eesti klassikast lavastas Tammsaare teoseid. Tema teater võis olla commedia dell'arte laadis, näiteks lavastus ,,Armastus kolme apelsini vastu". Nüganen oli üks meisterlikumaid peavoolu teatri
"Popol Vuh" Maiade eepos Mirell Mölder, Ragne Toompere, Kadri Talvik Pärinemine: · "Popol Vuh" ehk "Nõupidamiste raamat" on kirja pandud 16. sajandil suuliste pärimuste põhjal. · Maiad- Guatemala. · Originaal on K'iche keeles. Ülesehitus: · "Popol Vuh" koosneb neljast osast ja on proosavormis. Sisu: · Teos räägib loo kitsee ühiskonna kujunemisest selle hävinemise ja kokkuvarisemiseni 16. sajandi Hispaania vallutussõdade tagajärjel. I osa - maailma loomine
maailmakaardile ning väga populaarsed on Heiki Ernitsa ja Janno Põldma koostöös valminud animafilmid. Samuti alustas Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni õpetamist. Seoses filmikunsti levikuga on Eesti jõudnud ka Oscari galale, filmidega „Mandariinid“ ja „Vehkleja“. „Vehkleja“ pääses 9 parima hulka, gala toimub 28. veebruar 2016. (Teater ja kirjandus) Teatri arengule on olulist mõju avaldanud Peeter Jalakas, Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper, Hendrik Toompere, Uku Uusberg ja Elmo Nüganen. Näitlejatele on tavapäraseks muutunud tuntuse kogumine televisioonis. Eesti nüüdiskirjanduses on edukaimaks proosaautoriks Andrus Kivirähk. Kirjanduses puudub selge stiil ja iseloomulik on uussiirus (kui keegi küsib, siis uussiirus on: püüdlus elulähedusele, realismile ja sotsiaalsusele). (kultuuri tarbiminine) Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti inimeste kultuuritarbimine keskmisest kõrgem ja sarnaneb sellega Põhjamaade vastavate näitajatega
· "Kalevipoeg" (1997; BNS) · ,,Rehepapp ehk November" (2000; Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) · ,,Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen) · ,,Vargamäe vanad ja noored" (2003) Mõned tema lavastatud näidendid: · ,,Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior) · ,,Sibulad ja sokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999) · ,,Eesti matus" (lavastatud Eesti Draamateatris 2002; lavastaja Priit Pedajas) · ,,Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik) 3 Ülevaade teosest, probleemid, tegelased: ,,Rehepapp" pajatab lugejaskonnale eesti vanarahva igapäevaelust ühe kuu, novembri, vältel
Stsenaariumid “Setu vurle küüsis” “Keegi veel” “Tom ja Fluffy” “Libarebased ja kooljad” “Saamueli Internet” “Lotte” “Lepatriinude jõulud” 7 – osaline teleseriaal “Vabariigi valvur” Lavastatud näidendid "Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) "Jalutuskäik vikerkaarel" (lavastatud Eesti Draamateatris 1994) "Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior) "Rehepapp ja näärisokk (lavastatud Eesti Draamateatris 2001) "Romeo ja Julia“ "Aabitsa kukk" (lavastatud Eesti Draamateatris 2006; ise ka lavastaja) “Mees, kes teadis ussisõnu” Raamat muistsest Eestist , mis on langenud järjekordselt võõrvõimu kätte Lugu räägib eestlastest, kes kolivad metsadest külla elama Rahvas unustab neile tuhandeid aastaid truu olnud ussisõnad Selle tagajärjel kaotavad nad võimaluse pääseda sakslaste
Estonia ja- Draamateatri asustamine Estonia Teater: Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Sel puhul peetud miitingul hüüdis EK(b)P KK sekretär Eduard...
Film võitis Berliini filmifestivalil 1987. aastal UNICEFi auhinna. Sisu Teismeline Mari saadetakse lastekodusse. Sealne keskond on aga väga kohutav ja ebasõbralik. Natukene aega hiljem näitavad tüdruku vastu huvi kaks rivaalitsevat poissi. Kumbaga peaks ta armuma? Kas hea või halvaga? Film annab realistliku ülevaate lastekodude elust Nõukogude Liidus. Filmis saab näha väga head näitlemisoskust. Peaosades Monika Järv Hendrik Toompere juunior Tauri Tallermaa Siiri Sisask Evald Hermaküla Püha Tõnu kiusamine ,,Püha Tõnu kiusamine" on 2009. aasta Eesti draamafilm. Filmi on lavastanud Veiko Õunpuu. Filmi võtted toimusid 1. oktoobrist 30. novembrini 2008 peamiselt Tallinnas, Saaremaal ja Ida-Virumaal. Filmi tegevustik keerleb ümber keskikka jõudnud keskastme juhi Tõnu, keda mängib Taavi Eelmaa.
(Päästeameti kodulehelt 04.05 2014) 11 3. SISEKAITSEAKADEEMIA OLEMUS: ( Sisekaitseakadeemia kodulehelt 04.05 2014) 12 3.1 SKA rektoraadi laiendatud koosseis: Lauri Tabur - rektor Krista Haak - õppeprorektor Ramon Loik - teadus- ja arendusprorektor Aivo Viilol - haldusdirektor Tanel Oppi - täiendusõppe keskuse juhataja Harry Lahtein - sisejulgeoleku instituudi juhataja Aivar Toompere - politsei- ja piirivalvekolledži direktor Ain Karafin - päästekolledži direktor Erkki Osolainen - justiitskolledži direktor Uno Silberg - finantskolledži direktor Ain Sari - finantsdirektor Tiina Karu - õppeosakonna juhataja Ly Sari - personalidirektor Ene Puhm - turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Kert Valdaru - migratsiooniuuringute keskuse juhataja Anne Valk - õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse juhataja-lektor Elen Laanemaa - keelekeskuse juhataja-lektor
Väino Põllu tromboon Olav Ehala klahvpillid Aleksander Vilipere löökriistad Jaan Karp löökriistad Mart Pauklin kitarr Uno Lättemägi kitarr Valmar Väljaots akordion Vello Toomemets viiul Tõnis Kõrvits klahvpillid Läbi aegade Rock Hotellis helimehed ja transamehed: Raivo Sersant - heli Hans Brümmel - heli Priit Kuulberg - heli Silver Rästa - heli Priit Hinnov heli Raivo Lugima - transa Aap Koha - transa Peeter Kondratjev - transa Kent Parika - transa Hendrik Toompere - transa Tiit Vilu - transa Raul Rosimannus transa 8 Jüri Eisen - transa Peep Reisser - transa Erko Maiberg - transa Rasmus Kagge - transa Raivo Korint - transa Erkki Malm - transa Stig Rästa - transa Härmo Kaul - transa Neikko Lattu - transa Robert Mirka - transa Urmas Kesa - transa Timo Mäe heli/ transa Ats Treimaa heli/ transa 9
Kadrioru Saksa Gümnaasium Alexandra Soumm ja ERSO retsensioon Pärtel Toompere 10. B Tallinn 2010 26. veebruaril toimus Estonia kontserdisaalis ERSO korraldatud kontsert ametliku pealkirjaga ,,Olav Roots 100". Umbes kahe tunni jooksul tulid ettekandele Jean Sibeliuse sümfooniline poeem ,,Saaga", viimatimainitud autori ,,Viiulikontsert d-moll" ning Olav Rootsi ,,Sümfoonia". Kontsert oli pühendatud eesti dirigendi, pianisti ning helilooja Olav Rootsi 100. sünniaastapäevale.
variatsioonidena. See lihtne lugu etendati filosoofiliselt, modernselt, vulgaarselt, unenäoliselt, hüüatuste ning anagrammide abil, teatud tekstitüüpide moodi, nagu ametlik kiri, annotatsioon, ülekuulamine jne, vahepeal aga arutlesid näitlejad eri stiililaadide üle. Nii tõusis suurde plaani stiil kui nähtus, mõtted juhiti stiilipidudele ja rollimängudele päriseluski. 21.Nimetage uusi lavastajaid nüüdisteatris. Võrrelge Hendrik Toompere jr ja Elmo Nüganeni reziid. Elmo Nüganen lavastab maailmaklassikat kui ka eesti klassikat, nendes tõlgendustes tegeletakse ajatute teemadega nagu armastus, lunastus, ideaalid, tegelikkus jne ning rõhutatakse üldinimlikke nähtuseid. Teda peetakse romantikuks, sest ta armastab suuri ideid ja suuri tundeid, tema lavastustes on kirglikkust ja köitvat vaatemängu. Harrastab teha ka maskiteatrit ehk commedia dell' arte laadis teatrit. Seda stiili viljeles ka Carlo Gozzi
· "Suur lahing Petuulia linna all" (lavastatud Raadioteatris 1996) · "Atentaat Caesarile" (lavastatud Eesti Draamateatris 1997) · "Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis" (lavastatud Pärnu Endlas 1997) · "Kakand ja kakand" (lavastatud Pärnu Endlas 1998) · "Papagoide päevad" (lavastatud Eesti Draamateatris 2000; ise ka lavastaja) · "Hiired pööningul" (lavastatud Pärnu Endlas 2001) · "Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior) · "Rehepapp ja näärisokk (lavastatud Eesti Draamateatris 2001) · "Eesti matus" (lavastatud Eesti Draamateatris 2002; lavastaja Priit Pedajas · "Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik) · "Romeo ja Julia" · "Helesinine vagun" (lavastatud Ugalas 2003; lavastaja Taago Tubin) · "Aabitsa kukk" (lavastatud Eesti Draamateatris 2004; ise ka lavastaja) · "Adolf Rühka lühikene elu" (lavastatud Eesti Draamateatris 2005; lavastaja
Sulgpallimänguga tegelenud Eesti tuntud inimesi Robert Antropov - Politseiameti juhtivtöötaja, politseinike MM-i medalivõitja sulgpallis; Igor Gräzin - professor, endine riigikogulane; Hans H. Luik - meediamagnaat, mängis noorteklassis; Joel Tammeka - hilisem rallisõitja, nüüd Muuga sadama ülem; Mikk Targo - helilooja ja produtsent; Ivar Kask - Tallinna Magdaleena haigla kirurg, osak. juhataja, mitmekordne Eesti meister sulgpallis; Hendrik Toompere (jun) - näitleja ja lavastaja, mängis noorteklassis; Andrus Vaarik - näitleja; Lk 6 Sven Kivisildnik - kirjanik; Kokkuvõte Maailmasõdadevahelisel ajal mängiti sulgpalli Tallinna Kommertskoolis. Mänguks vajalik varustus reketid, pallid ja võrk laenutati Inglise saatkonnast. 1964. aastal asutati Eesti NSV Sulgpalliföderatsioon, mis reorganiseeriti Eesti Sulgpalliföderatsiooniks 25. oktoobril 1989
Tammsaare "Juudit" Autor lähtub ühest piibliepisoodist. Vaga naine Juudit päästab oma kodulinna, tungides vaenlase leeri ja raiudes maha vaenlase väepealiku Olovernese pea. Tammsaare Juudit on aga teistsugune. Ta kõneleb üht, kuid mõtleb ja toimib hoopis teisiti. Kodulinlaste ees räägib ta ilmutusest, mis käsib tal minna vaenlaste leeri ja päästa oma kodumaa Petuulia. Tegelikult läheb ta sinna hoopis armastusest vaenlase väepealiku Olovernese vastu. Juudit püüab ahvatleda Olovernest maailma troonivalitsejaks hakkama, et ise saaks istuda kuningannana tema kõrval ja sünnitada kuningapoegi- ja tütreid. Olovernes aga ei ihka sellist elu, ta igatseb ausa elu järele oma mägises kodukülas. Hüljatud Juudit tapab magava Olovernese. Rahvas on esialgu vaimustuses, kuid siis saab teada, et Juudit on muude halbade tegude kõrval mõrvanud ka oma mehe. Juudit tahetakse kividega surnuks loopida. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
