Kunsti küsimused ja vastused. (0)

Kunst
1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale!
Koobastesse maaliti algelisemaid loomakujutisi – väikesi mammutiluust kujukesi , aga ka koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest – eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvi . Väga täpselt anti edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Loomad näivad paiknevat juhuslikult. Altamira koopamaalid – Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga , 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascaux` koopamaalingutel on kujutatud metshobuseid, ürgveiseid, hirvi, kaljukitsi, lõvisid ja muid loomi. Lascaux koobas asub osaliselt kuni 250m sügavusel mäe sees. Koopas leidub ligi 800 maalingut ja graveeringut.
2. Mida kujutavad endast megaliitehitised ( menhir , dolmen , kromlehh )? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi .
Megaliitehitisi leidub Loode-Euroopas, Prantsusmaal, Lõuna-Inglismaal. Need polnud hooned, vaid usulised monumendid. Kuulsaim neist asub Stonehenge ´is Inglismaal. See koosneb ringikujuliselt paigutatud ja inimestest kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. Algselt kultusliku tähendusega olid ka kõrged püstised kivirahnud menhirid , mille nimi tähendab ladina keeles „pikk kivi”. Menhireid leidus Lääne-Euroopas, Saksamaal, Skandinaavias. Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat, kannab nime dolmen (kivilaud). Dolmenid olid kivikalmed , kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Peale Euroopa leidus neid ka Põhja-Aafrikas ja Aasias.
3. Kus asusid ja millised nägid välja sumerite linnad?
Mesopotaamia linnakultuuri rajajateks olid iidsetel aegadel sinna tunginud sumerid . Allutanud endile põlluharijatest pärismaalased Tigrise ja Eufrati alamjooksu tsoonis, asusid nad organiseerima linnriike, milles elu keerles kindlustatud keskasula – sumeri keeles usu ümber. Traditsiooni kohaselt alustatakse sumeri linnakultuuri käsitlemist Uruki rajamisest Eufrati äärde umbes 4. aastatuhande keskel e.m.a.
4. Mis on tsikuraat ? Kus asus ja milline nägi välja vanim? Kus asus ja milline nägi välja läbi aegade suurim?
Tsikuraat on kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni ei viinud sirge trepp , vaid sakmeliste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel. Kõige paremini on sälinud tsikuraat sumerite linnas Uris. Tsikuraadid ehitati asfaldist, savist ning pilliroost ning need püsisid aastatuhandeid. Tsikuraatide terrassid olid alati ristkülikukujulise põhiplaaniga, seinad olid erineva paksusega ning veidike kaldu. Tsikuraadid olid tavaliselt 25-30 meetrit kõrged. Terrassidele viis kolm välistreppi: kaks külgtreppi esimesel astmikul paikneva sissepääsuväravani ning üks järsult kõige kõrgemal asuva templini. Astmikud olid kõik seest täis; põletamata tellised sidustati kokku asfaldiga ning stabiilsuse tagamiseks olid need kaetud ka pilliroomattidega. Tellised valmistati käsitsi, kuivatati, transporditi ehitusplatsile ning laoti seal riitadesse. Tsikuraadi üksikute astmike seinu kaunistasid nišid ning eendid, ülaservi kaitsesid ning kaunistasid ornamendid, mis seati kokku pooleks lõigatud savipudelitest. Tänapäeval on sumeri tsikuraadid hallikaspruunid, algselt olid nad siiski ilmselt värvilised.
5. Kirjeldage palun Nebukadnetsar II aegset Babüloni.Kus asus ja milline otstarve oli Ištari väraval?
Uus-Babüloonia riik ümbritses oma pealinna müüridega, mis olevat olnud nii paksud, et nende harjal oleksid pääsenud kaks nelirakendit teineteisest mööduma. Müüris oli mitu väravat ja iga 50m järel vahitorn. Peavärav oli pühendatud jumalanna Ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav, millel peeti pidulikke rituaalseid rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest. Värvitoonidest eelistati kollast ja sinist . Seal oli ka reljeefe, millel kujutati loomi, näiteks lõvisid, või fantastilisi elukaid nagu ükssarvi. Jumalanna Ištari värav oli kaetud sinise ja kollase glasuuriga.  Ištari värav kujutas endast võimu ja rikkuse sümbolit- kollased lõvid sinisel taustal. 
6. Milliseid haudehitisi rajasid vaaraod Egiptuses Vana Riigi ajal? Milline neist oli suurim?
Vanim haudehitis on astmikpüramiid Sakkaras, mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. See ehitati neli ja pool tuhat aastat tagasi. Astmikpüramiidi ehitajaks peetakse Imphotepi. Astmikpüramiidid tekkisid siis, kui haudehitisi hakati ehitama üksteise peale. Esimese astmikpüramiidi nimi on Medumis. Kõige uhkemad ja suuremad püramiidid paiknevad Gizas , mis asub Kairo lähedal. Pole ühtegi teist ehitist, mis mõjuks vormilt nii lihtsalt nagu Egiptuse Vana riigi püramiid. Kaugelt vaadatuna mõjub ta ülilihtsa võrdhaarse klmnurgana, mille aluspind on ruut. Püramiide ehitati kangide ja rullidega. Hauakamber näitas ka kuulsust .Vaarao oli päikese poeg ja seetõttu püramiid ausambaks päikesele. Lisaks balsameeritud keha kaitsele oli püramiid monument, mis ülistas vaaraod. Püramiidi ehitati kogu vaarao elu jooksul ja peale tema surma hakati kohe uut ehitama. Püramiidi ehitamiseks kulus terve riigi jõud. Uuena säras nende välipind päikese käes, kuna püramiidide välispind oli lihvitud . Ehitamise ajal jäeti püramiidi käigud, mis viisid haudkambrisse. Pärast matust käigud suleti ja maskeeriti korralikult. Maskeering oli vajalik, sest sisemuses oli mitmeid aardeid, mida pidi varaste eest peitma . Väga tähtsad olid kanalid, mis tagasid õhuvahetuse. Kolm kuulsaimat püramiidi olid Cheopsi , Chephreni ja Mykerinose püramiidid.
7. Milliseid haudehitisi rajati Egiptuses Uue Riigi ajal?Mille poolest on eriline RamsesII hauakamber?
Uue riigi kunst erineb eelnevast, ta on kaotanud oma rahulikkuse ja suuruse ning muutus aktiivsemaks, ta on palju loovam ja mitmekülgsem, graatsilisem. Vanimad egiptuse templid olid ehitatud haudehitiste juurde ja olid mälestuspaikadeks. Uues riigis saavad templid iseseisvateks, nad eraldatakse haudehitistest, paljud templid ehitatakse uuesti. Tempel oli kuningavõimu ülistavaks sümboliks, teistalt pidi ta lähendama religiooni egiptuse elanikkonnale. Kõige lihtsam templi tüüp oli nelinurkne , pealt suuresosas lahtine ja kõrgete müüridega muust maailmast eraldatud ehitis. Uue riigi ajal muutusid templite plaanid ja ülesehitus keerukamateks. Egiptuse templid mõjuvad väliselt rangetena, ei ühtki akent ega sammast, vaid suurejooneline ja pidulik monotoonsus . Templi seinu (pindu) katavad värvikirevad hieroglüüfid ja reljeefid jumalate ning valitsejate kujudega . Templi kitsas külg on peafassaadiks, kus asub ka sissekäik. Sfinksidest või jääradest moodustus pikk allee , mis kaunistab templisse viivat teed.
8. Kirjeldage palun egiptuse poosi, mida kasutati pinnakunstis.
Pinnakunstis valitses samasugune üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurideski. Egiptuse kunstnik tajus suurepäraselt inimkena proportsioone. Nagu skulptuuriski, nii oli ka siin orjade, võõramaalaste, loomade, lindude, kalade jne. kujutamine suhteliselt vabam ja elavam ning nende individuaalsed iseärasusi anti edasi palju täpsemalt. Arvestatakse peamiselt teose dekoratiivset kogumuljet.
9. Kes oli Echnaton ja kuidas muutus kunst tema valitsusajal?
Atoni templites ei olnud hämaraid salapäraseid ruume . Aton oli päike ja ta pidi saama vabalt valgustada kogu templit, mis koosneski peamiselt suurtest avatud hoonidest, mida eraldasid püloonid. Ehnatonist on säilinud mitu hiiglaslikku, umbes 4m kõrgust liivakivist kuju. Kadunud on senise kunsti kindel geomeetriline ja üldistatud vorm. Ehnatoni keha on kujutatud lõdvana, pehmena, isegi haiglasena. Vaaraole on antud unelev, äraolev pilk ja salapärane muie. Teda pole ilustatud , ta mõjub elavana ja maisena, kuid siiski valitsejalikult üleolevana.
10. Mille tõttu sai kuulsaks Tutanhamon ja milliseid kunstiteoseid tema ajal tehti?
Ehnatoni-aegse kunsti mõjud olid siiski veel tugevad, kui noorukina suri ja maeti tema väimees Tutanhamon. Tutanhamoni muumiat ümbritses kolm inimesekujulist kirstu ja sisemine neist oli puhtast kullast. Lisaks oli muumia nägu kaetud kuldse maskiga.
11. Kus asus ja milline nägi välja Knossose palee , milline seos oli sellel ehitisel legendiga labürindis elanud Minotaurusest? Kirjeldage Knossose palee kaunistamiseks kasutatud maalinguid.
Knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekkinud müüdi labürindist, kuhu astunu ei suutnud enam leida väljapääsu. Labürindi laskis ehitada kuningas Minos sõnnipäise kuninga Minotauruse jaoks. Viimane oli Minose naise ja ühe sõnni poeg ning tema heaolust pidi sõltuma ogu riigi saatus. Seepärast toodi talle igal aastal Ateenast toiduks 7 noormeest ja 7 neidu, kuni noor kangelane Theseus Ateena sellest kohustusest vabastas. Theseus sai Minse tütrelt Ariadnelt, kelle ta endasse armuma pani, lõngakera. Labürinti atudes keris ta lõnga lahti ning leidis selle järgi tagasitee pärast Minotaurose tapmist. Labürinti oli suletud ka selle ehitaja. Teinud endale sulgedest tiivad, põgenesid nad lennates, kuid isa keelust läks Ikaros päikesele liiga lähedale. Tiibade vaha sulas ära ning noormees kukkus merre ja uppus. Paljudel Knossose palee ruumidel puudusid välisseinad, valgus tuli avaustest laes. Palee sambad olid ülaosas jäemdamad. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Seinamaalidel kasutati heledaid värvitoone. Kujutati pidulikke sündmusi – neide ja noormehi usulise sisuga härjamängudel, jumalannasid, naisi, taimi, loomi. Inimesi kujutati egiptusepäraselt – jalad ja nägu kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates.
12. Mida kujutasid endast kükloopilised müürid Mükeene akropoli ümber? Milleks neid kasutati? Milliseid aardeid leiti Mükeene hauakambritest?
Klükoopilised müürid olid Mükeene linnamüür, mis olid laotud hiiglaslikest kivipankadest, arvati,et selliste müüride ehitamine käib inimestele üle jõu nind need ehitati hoopis klükoopide poolt.
13. Millest kreeklased templeid ehitasid ? Millised olid kreeka templite kolm stiili? Millised olid nende stiilide tunnused?
Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Ehitusmateraliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi – marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alusel, mis on maapinnast paari-kolme astme võrra kõrgem. See kannab nimetust krepidoma . Krepidoma ülemist astet nimetatakse stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega . Samba põhiosaks on: baas, tüves ja kapiteel . Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili – dooria , joonia ja korintose stiili. Neid on nimetatud ka orderiteks, sest erinevalt teistest kunstiajaloo stiilidest on neil hoopis rangem reeglistik, mida järgitakse kõigis üksikehitistes. Dooria stiil on vanim. Seda iseloomustavad madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria stiil on väga range ja lihtne. Sammastel puudub baas. Joonia stiil on hilisem, selle stiili sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum. Joonia sambal on ümmargune mitmekülgne baas. Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest.
14. Mida kujutas endast Ateena akropol? Millised templid asuvad Ateena akropolis?
Akropol oli kreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega. Ateena akropolis asuvad – Parthenoni tempel, Poseidoni tempel, Erechtheioni tempel.
15. Milliseid skulptuure valmistasid kreeklased arhailisel ajal, millised olid klassikalise ajajärgu skulptuurid , mille poolest need erinesid eelmistest?
Vanemad, arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid ja riietatud naisfiguurid. Neid ehitati elusuurustes. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valveseisakus, rusikas käed kõrval, kuid vasak jalg veidi ettepoole astumas. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised . Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides. Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerulisemaid liigutusi. Kaob grimassitaoline naeratus ning kujude näos on tõsised ja rahulikud.
16. Nimetage kreeka vaasimaali kolm stiili, iseloomustage neid lähemalt.Millises järjekorras need kasutusele võeti?
Kreeka vaasimaali kolm stiili olid geomeetriline vaasimaal (1050-750ekr abstraksete kujutiste sekka ilmus inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused.Loomi kujutati kohmakate mustade siluettidena, mis väga anatoomiat moonutavad, kui on siiski ilmekad. Avaldub kreeklaste elav fantaasia, otsiv vaim ja oskus paljudest väikestest figuuridest kompositsioone luua). Mustafiguuriline vaasimaal (6.saj algus ekr, kujutised on mustad ja siluettitaolised, kuid oluliselt suuremad.Geomeetriline ornamentika kadus , kujutised maaliti savipinna punakale foonile, figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha kujutati realistlikumalt). Punasefiguuriline vaasimaal (6.saj lõpul ekr, musta krundiga kaeti kujutise taust, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju, kujutati keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks.
17.Mis oli hellenism ? Millised olid hellenistliku aja tähtsamad kunstimälestised?
Hellenism on ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja  makedoonlaste  kultuur segunes  Idamaade   kultuuriga (330–146 eKr.), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Tähtsaimad hellenistliku aja kunstimälestised on Halikarnassose mausoleum, Artemise tempel, Olümpieion, Pharose tuletorn (aleksandria tuletorn), Rhodose koloss , Heliose pronkskuju, Pergamoni altar , Nike marmorkuju, Milose Venus .
18. Kus ja millal elasid etruskid ? Mida „jutustavad“ säilinud kunstimälestised etruskide oskustest, eluviisidest ja mõttemaailmast.
Etruskid olid tulnud mõnisada aastat varem Väike-Aasiast (Lüüdiast). Teise teooria järgi olid etruskid Itaalia põlisasukad. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas oli kujunenud kohalike põlluharijate ja merd mööda tulnute segunemisel. Rooma hilisem kultuur on säilitanud peamiselt etruskide matustega seotud mälestised. Neid on mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid , mis on kohati avardunud kambriteks, ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. Tähtsamate lahkunute tuhk säilitati kivist või savist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Hauakambrid on sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud uksi ja aknaid. Seinamaalidel näeme hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis. Etruski templeid pole säilinud, nad olid sarnased kreeka templitega, kuid nende proportsioonid erinesid oluliselt.
19. Milliseid materjale roomlased ehitamiseks kasutasid? Millised uued konstruktsioonid ruumidekatmiseks kasutusele võeti?
Kasutusele võeti kaari, kupleid, võlve. Kaart kasutati seintes olevate avade (uste, akende ) sildamiseks. Kaare lihtsaim vorm on poolringkujuline kivirida. Roomalste tähtsamad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon . Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast. Vee juhtimiseks mägiallikatest ehitati veejuhtmeid, mis toetusid orgude ja jõgede ületamise kohas kõrgetele kaaristutele.
20. Millised olid roomlaste ehitatud templid vabariigi ajal, milliseid ehitati impeeriumi ajal?
Templil oli sügav sammastele toetuv eeskoda, aa seinu liigendasid poolsambad, millel polnud konstruktiivset , vaid ainult kaunistav osa. Omapärane roomlaste ehitis oli triumfikaar . See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein . Kuigi väravataoline, polnud ta mõeldud väravaks vaid monumendiks. Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Triumfikaarte seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid selle püstitamise põhjust.
21. Millised olid roomlaste elumajad? Milleks ehitati foorumeid, basiilikaid, akvedukte, amfiteatreid, terme, milline oli triumfikaarte otstarve?
Vanemal ajal elasid roomlased ühepereelamutes. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades. Linnaplaani lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid kaks sirget teed. Teede ristumiskohtadest kujunesid väljakud – foorumid , mis ümbritseti esinduslike hoonetega.
22. Iseloomustage rooma I sajandi maalikunsti (Pompeji ja Herculaneumi näidetel)?
Pompejis on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaale, mis näitab maalikunsti populaarsust ja nende põhjal võib saada ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Pompeji seinamaalidele on enamasti iseloomulik suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus . Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale, näiteks marmorit. Seintele on maalitud aknaid ja uksi, millest paistavad fantastilised ehitised või maastikud . Pompeji seinamaalid on valminud mitme sajandi jooksul. Eristatakse nelja stiili.
23. Millised olulisemad kristlikud sümbolid võeti kasutusele Rooma katakombides ? Mida need tähendasid ja miks neid vaja oli?
Maa alused koopad ehk katakombid . Osalt olid need looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed , peamiselt seina-ja laemaalid. Need meenutavad tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega.
24. Millal hakati Rooma riigis ehitama kristlikke kirikuid? Miks just siis? Milline ehitise tüüp selleks sobis ja miks just see?
Peale seda, kui 380 aastal kuulutati ristiusk riigi ametlikuks usundiks ja kui risitkogudused lubatuks said, hakati ehitama kristlikke kirikuid. Kuna vanad antiiktemplid oli eelkõige monumendid ja seal oli pime ning vähe ruumi, siis võeti kasutusele uus ehitustüüp – Basiilika . Selles oli palju ruumi ning samuti valgust.
25. Mis on ikoon ? Kus ja millal tekkis ikoonide maalimise traditsioon?
Ikoon on idakirikus kantav, enamasti puidule maalitud pühapilt, millel on kujutatud  Jeesus Kristus, Maarja, mõni muu pühak,  ingel  või püha ajaloo või kirikuloo stseen. 9.sajand.
26. Kuidas merovingide ajal raamatuid valmistati, kuidas neisse suhtuti? Millised need välja nägid? Mis on initsiaal , mis põimornament? Millised olid raamatute kaaned ?
Lehekülg kaeti peene värviküllase paelornamentikaga. Lisati sümboleid – lõvi, ingel, härk ja kotkas. Leheküljesuurustele kaunistustele kujundati erilise toredusega tekstilehekülgede esimene täht – initsiaal (algus), mis võtab enda alla suure osa leheküljest.
27. Milline varasem periood võeti eeskujuks karolingide aegses arhitektuuris ja skulptuuris? Tooge näiteid!
Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi.
28. Mida uut tõid karolingid raamatukunsti?
Nad näitavad keldi -germaani metallikunsti traditsioonide jätkumist. Mitmete raamatute köited kujutavad endast imetlusväärseid kullassepa-ja juveliirkunsti meistriteoseid.
29. Millised märksõnad iseloomustavad roomaani arhitektuuri? Millist ülesannet täitsid teised kunstiliigid romaani katedraalides?
Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja see andis 19.sajandil kunstiajaloolastele aluse nimetada 10.-12. Sajandi ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid karolingiaegsed, bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi-germaani rahvakunsti traditsioonid. Romaani peamine tüüp oli basiilika. Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa, seal laulis ka koor. Selleks oli vaja ruumi ja pikihoonet pikendati teisele poole transepti , nii et transpeti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nimetatakse nelitiseks . Koori põrand oli pikihoone põrandat kõrgem. Basiilikate kõrval esines ka näiteks ühelööviline ja kodakirik . Kodakirik oli nagu basiilikagi, kuid aknaid kesklöövi ülaosas polnud.
30. Millistest osadest koosneb romaani katedraali põhiplaan? Millised akna- ja ukseavad, millised võlvid on iseloomulikud romaani katedraalidele? Nimetage mõned tähtsamad katedraalid!
Uksed asusid mõnikord läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid . Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Kaari kandsid aga mitte sambad nagu antiikajal, vaid piilarid (mis võisid olla ümmargused, neljatahulised jne.). Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. Ehitustehniliselt kõige raskemaks ülesandeks sel ajal oli ehitiste katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud võlvimata ja piirduti lameda puulaega või jäeti lagi hoopis ehitamata. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli silindervõlv. See oli aga raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume. Laiemaid lööve sai katta ristvõlvidega. Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks ja igat sellist ruumiosa kattis ristvõlv.
31. Mille poolest erineb tüüpiline Lääne-Euroopa gooti katedraal romaani katedraalist? Millised on gooti stiili tunnused? Milline tähendus on roidvõlvil, tugikaarel ja tugipiidal gooti katedraalide konstruktsioonis?
Gooti ehitised on enamasti basiilikad. Põhiplaan on umbes selline, nagu see kujunes välja romaani ajastul – selle peaosad on pikihoone, transept ja koor. Nii liituvad gooti ehitistes juba mitmed romaani arhitektuurist tuntud konstruktiivsed võtted. Kuid ruumi kogumõju on täiesti uus. Tugipiitade vahele, kiriku lõuna- ja põhjaküljele ehitatakse sageli rida kabeleid.Gooti ehitiste peamisi võlusid on suurepäraselt teostatud arhitektooni line vormikõne. Igas ehitise detailis ilmneb selgesti tema iseloom ja osa. Piilarid on liigendatud kujuga. Piilari tuumik on tavaliselt ümmargune, seda ümbritsevad väiksemad pool- ja kolmveerandsambad, nn turbad. Turpi võib olla ka rohkem kui neli; suuremaid turpi nimetatakse peaturpadeks, väiksemaid kõrvalturpadeks. Turpadega varustatud piilarit nimetatakse kimppiilariks. Kapiteelil ei ole enam senist tähtsust, ta esineb pigem teatava ehis - vormina. Kapiteeli kaunistavad naturalistlikus laadis taimemotiivid , neid pole aga midagi ühist antiikse akantusega.  Roided ja vööndkaared on väga rikkalikult ja mitmekesiselt profileeritud. Roiete lõikumise kohal, võlvi kiirus on päiskivi, mida tihti kaunistavad skulptuurid. Vastandina romaani ajastu stiliseeritud ornamentikale on gooti ehitise osi kaunistavad motiivid naturalistlikku laadi .
32.Milliseid gooti kirikuid teate Eestis olevat? Mille poolest need erinevad Lääne-Euroopa katedraalidest? Mille poolest erinevad Põhja-Eesti kirikud Lõuna-Eesti kirikutest?
Niguliste kirik , Pühavaimu kirik, Oleviste kirik, Toomkirik , Ridala kirik, Pöide kirik. Muidugi ei ole Eesti gooti kirikud nii uhked kui Prantsusmaal. Nendes  pae- või põllukivist ehitatud kirikutes ei läinud tarvis tugikaari, ka olid nad tagasihoidlikult kaunistatud.Kirikuid ehitati tol ajal ka Eestis palju nagu mujal Euroopas, sest ristiusu abil loodeti rahvast kuulekusele allutada. Lääne-Eestis kasutati ehitusmaterjaliks paasi ja dolomiiti.
33. Millised nägid välja keskaegsed linnad (Tallinna vanalinna näitel)? Milliseid keskaegseid kindlustusehitisi teate veel Eestis olevat?
Mitmes vanalinna hoones on põhijoontes säilinud ka keskaegne ruumijaotus . Elamu tähtsaim ruum oli koda, mis oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehele, kes seal kliente vastu võttis, aga ka köögiks ja söögitoaks. Kõige kaunim hoone vanalinnas on raekoda, mis kehastas jõuka linna eneseindlust ja väärikust. Raekoda hakati ehitama 13.sajandi lõpus.
34. Mis on surmatants ? Kus asub Euroopa üks paremini säilinud „Surmatants“. Kes on selle autor? Kirjeldage palun selle sisu ja ülesehitust!
Notkelt on Tallinnas säilinud veel teinegi suurteos -7,5 m pikkune lõik hiigelmaalist „Surmatants”. Sellel on kujutatud just kõige suursugusemad isikud ( paavst , keiser, kuninganna) vaheldumisi skeletitaoliste surma allegooriatega.
35. Mida tähendab sõna „ renessanss “? Kus ja millal renessanss tekkis ja miks just seal? Millise perioodi kunstist võtsid renessansi kunstnikud eeskuju ja millisel määral?
Renessanss (14.-16.saj.) sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Kuigi paberi kättesaadavus ja trükikunsti leiutamine kiirendasid ideede levikut, ei olnud muutused kõikjal samasugused. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust.Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks.
36. Millised uuendused tõi renessanss kujutavasse kunsti? Mida/keda kujutati? Milliseid tehnikaid kasutati?
Muutunud elukorraldus ja uued teadmised panid inimesi religiooni teistmoodi suhtuma . Jumalat peeti endiselt kõige loojaks aga tunti huvi tema loomingu ehk kogu maailma tundmaõppimise ja nähtuste põhjendamise vastu looduse seaduste abil .
Kui võrrelda renessansiaega keskajaga, siis viimane oli väga religioosne, sest kogu elu oli koondunud kiriku ja selle dogmade ümber. Renessansiajal hakkas inimene väärtustama enda isikuomadusi ja saavutusi, sest edukus ei sõltunud enam päritolust  vaid  enda ettevõtlikkusest. Sellist uut maailmavaadet  nim. humanismiks.
Hakati huvi tundma antiikaja kunsti, kirjanduse ja filiosoofia vastu, mistõttu nim. renessansiaega   ka antiikkultuuri taassünniks (pr.k. la  renaissance -taassünd).
Avastati, et juba enam kui 1000 aastat tagasi  oldi arengus  palju kaugemale jõutud. See  innustas  inimesi uute teadmiste otsinguile. Ausse tõusis mitmekülgselt haritud inimene.
37. Kes olid kõrgrenessansi kuulsaimad kunstnikud, millised olid nende tegevusvaldkonnad, millised nende olulisemad saavutused?
Raffael, Leonard da Vinci, Tizian.
Raffael – Sixtuse Madonna, Raffael´i autoportree
Leonard oda Vinci – Mona Lisa, Püha õhtusöömaaeg
Tizian - Urbino Venus