Kuritegevus tänapäeva ühiskonnas. Referaat. (0)

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Kuritegevus Eestis

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Annika Kukke KURITEGEVUS Referaat Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku  2010 SISUKORD LÄÄNE-ViRU RAKENDUSKÕRGKOOL.......................................................................1 sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.......................................................................

Sotsioloogia

15

doc

Kuritegevus Eestis

Kuritegevus Eestis 20. saj lõpul ja 21.saj algul Uurimistöö Nimi: Kool:  Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................3 2. Kuritegevus..............................................................................................4 3. Võrdlus teiste riikidega............................................................................5 4. Kuritegevus Eestis..................................................................................6 - Kuritegude avastamine..................................................................6 - Erinevat liiki kuritegude ohvriks langemine..................................7 5

Uurimistöö

17

doc

Hälbiva käitumise sotsioloogia (TLÜ) konspekt 2012

tavakodanikust erinevad instinktid ja tungid, vaid ta ei suuda kontrollida ja talitseda oma alateadvuse tunge. Sotsioloogilised teooriad: · Funktsionalistlikud teooriad · Pingeteooriad · Õppimisteooriad · Kontrolliteooriad · Argielu ja ratsionaalse valiku teooriad · Subkultuuriteooriad Funktsionalistlikud teooriad: Émile Durkheim. - Deviantsus pole midagi ebanormaalset, see on kõikides ühiskondades ja seega ka normaalne osa ühiskonnast. - Hälbivuse sotsiaalne funktsioon on ühiskonnale kasulik. - Deviantsus on osa sotsiaalsest süsteemist ning aitab säilitada sotsiaalset korda. - Hälbivus märgistab moraalipiire, sidustab ühiskonda ja tõukab tagant sotsiaalseid muutusi. Pingeteooria: täiendatud anoomiateooria Robert Merton - Anoomia ­ olukord, kus korda pole, normid ei kehti või on omavahel konfliktis. Tekib, kui normid ja võimalused nende järgimiseks on vastuolus.

Hälbiva käitumise sotsioloogia

66

doc

Kriminoloogia konspekt

1) aitavad süstematiseerida olemasolevat informatsiooni kuritegevuse kohta ja pakuvad lähtekohti uuteks uuringuteks 2) võivad olla kuritegevuse kontrolli, vähendamise või ärahoidmise programmidele teoreetiliseks aluseks Teooriate rühmad: 1) bioloogilised 2) ühiskondlikud 3) hüpoteetilised sisemised psüühilised struktuurid 4) indiviidi kogemuse omandamine ja isiksuse kujunemise protsessiga seotud Emile Durkheim ­ üks esimesi, kes püüdis selgitada, et kuritegevus on ühiskonnas normaalne nähtus. Kuritegevuse likvideerimiseks on vaja kõik inimesed suruda täielikult ühtsete käitumisreeglite alla. See aga teeb arengu võimatuks, sest igasuguse sotsiaalse arengu eeltingimus on muutused inimeste käitumises, mis on ühesugususe korral võimatu. Rober K Merton ­ ta näitab reljeefselt, kuidas ühiskond ise, püstitades oma liikmete ette eesmärke, kuid jättes välja nende eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite

Sissejuhatus õigusteadusesse

34

pdf

KRIMINOLOOGIA EKSAMIKS

See on nn “legalistlik” definitsioon. n​ Miks mõnede normide rikkumisi peetakse kuriteoks aga teisi mitte? Võimalikud lähenemisviisid: 1.​ Kuritegu kui sotsiaalne kahju (nt Edwin Sutherland) 2.​ Kuritegu kui inimõiguste rikkumine (nt Herman ja Julia Schwendinger) 3.​ Sisuliselt puudub vahe hälbiva käitumise ja kuriteo vahel. Seda, millised teod saavad kuriteo staatust määratlevad need, kelle käes on võim (konfliktiteooriad) Kriminoloogia uurimisained: n​ Kuritegevus kui ühiskondlik nähtus n​ Kuritegelik käitumine ja kurjategija isiksus n​ Kuritegevuse kontroll Klassikaline koolkond Cesare Beccaria n​ Valgustamisfilosoofia mõju n​ Õiguses praktiseeritav julmus sundis teda loobuma juristi karjäärist n​ 1760 sattus vanglasse mõneks kuuks - katsus abielluda vastu oma isa tahet n​ Raamat “Kuriteost ja karistusest” ilmus anonüümselt Põhimõtted: n​ kuritegusid on parem ennetada kui karistada n​

Kriminoloogia

10

doc

Organiseeritud kuritegevus

(Pullat 2002.7,8,9). Eeltoodut üldistades võib öelda, et organiseeritud kuritegevuse näol on tegemist kuritegeliku ühendusega, mis koosneb rohkem kui kahest isikust, on püsiva isikustevahelise ülesannete jaotusega ning selle tegevus on suunatud raskete kuritegude toimepanemisele või ametivõimude ebaseaduslikule mõjutamisele. Kõigil kuritegelikel ühendustel on üks ühine põhijoon, nad on eelkõige orienteeritud kasumile. Organiseeritud kuritegevus eeldab efektiivsuse ja edukuse tagamiseks organisatsiooni olemasolu ja planeerimist, eelkõige pikaajalise tegevuse puhul. Tänu pikaajalisele iseloomule ja organisatsiooni olemasolule on organiseeritud kuritegevus kuritegeliku käitumisena ainulaadne. Organiseeritud kuritegevus viitab ohule, mis seondub hästi organiseerunud ja püsivate ühenduste poolt kuritegude toimepanemisega . organiseeritud kuritegevus põhjustab alljärgnevaid tagajärgi:

Kriminoloogia

33

doc

Kriminaalpoliitika kordamine

teataval territooriumil mitmeil erinevail, kuid omavahel võrreldavail ajavahemikel. Dünaamika näitab tõusu või langust, samuti selle suhtelist püsivust teatavail ajavahemikel teatavates paikkondades. 2. kuritegevuse etioloogia ­ on kriminoloogia üks haru, mis uurib kuritegevuse põhjusi. Põhjuste uurimine ja liigitamine sõltub sellest, millisest kontseptuaalsest alusest lähtutakse. Tänapäeval ollakse kindel ühes asjas ­ kuritegevus on paratamatu ja selle täielik likvideerimine ei ole võimalik. Kriminaalpoliitika võimuses on kuritegevust üksnes tõkestada või piirata, seda kontrolli all hoida, mitte aga täielikult likvideerida. On koguni teooria (Emile Durkheim), mille kohaselt kuritegevus on mitte ainult paratamatu, vaid ka normaalne ja vajalik. Kuritegevuse põhjuste käsitlus sõltub aga sellest, kas lähtuda kriminoloogia sotsiaalsest või antropoloogilisest suunast

Õigusteadus

10

doc

Naiste kuritegevus

SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. NAISED JA KURITEGEVUS.....................................................................................................4 2. NAISTE KURITEGEVUSE ÜLDOMADUSED........................................................................5 3. SELETUSMUDELID NAISTE KURITEGEVUSELE..............................................................6 4. ISEÄRASUSED KARISTUSE TÄIDEVIIMISEL SAKSAMAA JA EESTI NÄITEL...........8 KOKKUVÕTE.................................................................................................

Kriminoloogia

Kommentaarid (0)