Kuritegevus tänapäeva ühiskonnas. Referaat. (0)

1 HALB

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Virumaa Kolledž
Anastasia Panfilova
Kuritegevus tänapäeva ühiskonnas
Referaat
Juhendaja : õpetaja I. Prees
Rühm: RDKR-21
Kohtla-Järve 2012

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.KURITEGEVUS 3
2.KURITEGUDE TÜÜBID 4
2.1. Tapmine 4
2.3.Organiseeritud kuritegevus 4
2.4.Ohvriteta kuriteod 5
2.5.Noorsookuritegevus 5
2.6.Valgekraeline ja organisatsiooniline kuritegevus 5
2.7.Narkokuriteod 5
2.8. Ametialased kuriteod 6
2.9. Majanduskuriteod 6
2.10.Liikluskuriteod 6
3.KURITEOD JA KARISTUSED 6
KOKKUVÕTE 7
KASUTATUD KIRJANDUS 7

SISSEJUHATUS

Tänapäeva ühiskond on arenenud nii kaugele, et kuritegevus on meie ümber juba tegelikult päevast päeva. Mõiste „kuritöö“ paneb enamasti mõtlema millelegi julmale. Enamasti muidugi peame kuritöö all silmas mõrva, pangaröövi ja muid sarnaseid tegevusi. Samas ei saa võtta kuritegu vaid kui füüsilist seaduste rikkumist, ka iga julm kirjapanemata eetikareeglite rikkumine on tegelikult kuritegu. Muidugi kõige tõsisem kuritegu on võtta elu teise isiku eest. Kahjuks tänapäeva ühiskonnas see juhtub iga päev.

KURITEGEVUS

Kuritegevus on mingis paikkonnas kindlal ajavahemikul toimepandud kuritegude kogum kui sotsiaalne massnähtus. Kuritegevust iseloomustavad struktuur, dünaamika, seisund ja teised seaduspärasused. Tegelik kuritegevus jaguneb teatavaks saanud ja teadmata jäänud kuriteod, registreeritud ja registreerimata kuriteod, lahendatud ja lahendamata jäänud kuriteod. Kuritegu on ühiskonnaohtlik, kriminaalseaduses määratletud ja kriminaalkorras karistatav tegu. Võim öelda, millised teod on kuriteod ja millised mitte, kuulub riigile. Kuriteokoosseisu tuvastamine kuulub kohtu, prokuratuuri ja uurimisorganite pädevusse.

Riigi või ühiskonna vara vastased kuriteod on näiteks riigi või ühiskonna vara salajane või avalik vargus.
Isikuvastased kuriteod on näiteks tapmine ja kehavigastuste tekitamine.
Kodaniku poliitiliste ja tööalaste õiguste vastased kuriteod on näiteks valimisõiguse teostamise takistamine.
Kodaniku isikliku vara vastased kuriteod on võõra isikliku vara isiklikuks pööramine, hävitamine või rikkumine.
Majanduskuriteod on näiteks kange alkohoolse joogi kodune valmistamine ja turustamine.
Õigusmõistmisvastased kuriteod on näiteks need, mille paneb toime prokurör, uurija või uurimist teostav isik, kui ta teadvalt võtab süütu kodaniku kriminaalvastutusele.
Avaliku korra ja kodanike julgeoleku vastased kuriteod on näiteks huligaansus, alaealise kaasamine kuritegevusele ja joomisele.

Nagu ei ole olemas loomulikku kuritegu, nii ei ole olemas ka loomulikku ehk naturaalset kurjategijat. Kurjategija on kuriteo toimepannud isik. Kurjategijaid on erinevatest rahvustest, nii mehi kui naisi ja väga erinevas vanuses. [1]

KURITEGUDE TÜÜBID

Kuritegu on raske seaduserikkumine. Selleks, et saaks rääkida kuriteost, peab teo toimepanija olema süüdi nii oma tegevuse kui ka oma tahtluse poolest. Ainsaks erandiks on mittesüüline vastutus, mille puhul võib isik olla süüdi ka siis, kui ta ei tahtnud midagi halba. Koos teiste tunnustega moodustub igal konkreetsel juhul kuriteo koosseis. Kuriteo koosseisu koos süü küsimuse selgitamisega teeb kindlaks pädev kohus.

Tapmine

Üks kõige julmemaid kuritegusid on tapmine. Suure tapmiste arvu seletamiseks Ameerika Ühendriikides on põhjustena välja pakutud rassikonflikti, töölisliikumist ja Lääne asustamist ümbritsevat tugevat vägivallatraditsiooni. Kuid teistes sarnase ajalooga riikides, nagu Austraalias, Kanadas ja Uus Meremaal , on tapmisi palju vähem. Mõned kriminoloogid väidavad, et tapmismäära saaks vähendada relvamüügi piiramisega. 1987.aastal kasutati 59% mõrvade juures USAs relva, kõige sagedamini kerget tulirelva . Ometi on relva omamine kriminaalse vägivalla põhjusena kaheldav. Ühe uurimuse andmetel omandavad relvastatud kurjategijad oma relvad üldreeglina sõprade, sugulaste ja tuttavate käest ostes. Paljud neist ütlevad, et nad ostsid relva enesekaitseks, mitte kuriteo toimepanemiseks. Mõned sotsioloogid viitavad kurutegeliku subkultuuri olemasolule. Vaesed noored mehed, eriti kui nad pärinevad sellistest etnilistest gruppidest, mis rõhutavad meheau, õpivad keskklassi noortest tõenäolisemalt kasutamata vägivalda vaidluste lahendamiseks. [4]

Varavastased kuriteod
Isikuvastaseid kuritegusid on suhteliselt vähe võrreldes varavastaste kuritegudega. Kuritegevus on muutnud paljud kodud kindlusteks. Varavastasest kuriteost tuleb rohkem teateid politseile suurtest linnadest kui maapiirkondadest.

Organiseeritud kuritegevus

Organiseeritud kuritegevuse lihtsam määratlus on organiseeritud püüe koguda seadusevastaselt rikkust. Organiseeritud kuritegevus on kriminaalõiguse valdkonda kuuluv seaduserikkumine (kuritegu), mille toimepanijaks on illegaalsete toimingute sooritamise eesmärgil organiseeritud grupi liikmed ehk kurjategijad. Organiseeritud kuritegevus võib olla ka erinevate kuritegelike gruppide vaheline ja tegutseda üheaegselt mitmes riigis.

Ohvriteta kuriteod

Ohvriteta kuritegusid nimetatakse mõnikord ka pahedeks või moraalivastasteks kuritegudeks. See tähendab, et nad ei ole suunatud isiku või vara vastu, vaid neid arvatakse ohustavat ühiskonna moraalset kudet. Keeruliste ühiskondade moraalistandardid on segased ja muutuvad pidevalt. Mis solvab ühe grupi moraali, võib olla vastuvõetav teisele.

Noorsookuritegevus

Alaealine satub õigusekaitseorganite tähelepanu alla peamiselt kolmel juhul: 1) kui alaealine on sooritanud kuriteo; 2) kui teda on kuritarvitatud või omapäi jäetud ja 3) staatuse vastu eksimisel, see tähendab kui ta on sooritanud alaealisele lubamatu teo. Staatuse vastu eksimine on kuritegu, mida ei peetaks õigusevastaseks juhul, kui selle sooritaks täiskasvanu. Koolist puudumine, pärast lubatud aega väljas liikumine, suitsetamine ja alkoholi tarbimine ning kodunt lubamatu lahkumine on kõik eksimised alaealise staatuse vastu. Erinevused vanuses, millest alates inimest peetakse täiskasvanuks, väljendavad eri gruppide käitumistavasid. Näiteks on kriminaalõiguses täpselt fikseeritud lapse vanus, millest alates ta on kriminaalõiguse mõttes teovõimeline. Sellest nooremate laste korral eeldatakse, et nad ei ole võimelised kuritegu sooritama . Samas on piisavalt näiteid vastupidisest. [2]

Valgekraeline ja organisatsiooniline kuritegevus

„Valgekraeline kuritegevus“ on Edwin Shuterlandi poolt kasutusele võetud termin, kirjeldamaks kuritegusid, mille panevad toime lugupeetud, kõrge staatusega inimesed oma ametisoleku ajal. Ehkki valgekraelist ja organisatsioonilist kuritegevust kasutatakse tihti sünonüümidena, on nad erinevad kuriteoliigid. Valgekraeline kuritegevus koosneb seadusevastaselt, tavaliselt vägivalda kasutamata toimepandud tegudest, et saada raha või varandust, vältida nende kaotamist, või kindlustada ametialast või äriedu. Organisatsiooniline kuritegevus tähendab seaduslike ettevõtete ja nende ametnike seadusevastaseid tegusid , altkäemaksude andmist, valesid väärtuse määramisi ja maksude vältimist. Kuriteod sooritatakse pigem ettevõtte kui isikliku kasu eesmärgil.

Narkokuriteod

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemisega seotud kuritegusid nimetatakse sageli lühidalt narkokuritegudeks. Levinuimad narkokuriteod on narkootilise või psühhotroopse aine vahendamine, edasiandmine alaealise ning unimaguna, kanepi või kokapõõsa ebaseaduslik kasvatamine . Samas narkootikumide ebaseaduslik tarvitamine või väikese koguse omamine enda tarbeks ei ole kuritegu- sel juhul on tegu väärtegudega, mille eest on ette nähtud karistus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses. 1990ndate teisel poolel hakkas narkootikumidega seonduv kuritegevus levima esmajoones Ida-Virumaal ja Tallinnas, kuid viimastel aastatel on olnud täheldatav teiste piirkondade osakaalu kasv. Niisugused arengud kajastavad narkootikumide tarvitamise laienemist Põhja-Eesti linnadest ka Lõuna- ja Lääne-Eestisse.[2]

Ametialased kuriteod

Mitmed ametialased kuriteod mahuvad korruptsiooni mõiste alla ning on korruptsiooni väljenduseks, samas kuuluvad korruptsiooni alla ka erakonnaalsed süüteod. 2006.aastal registreeriti 511 ametialast kuritegu- ametialased kuriteod moodustavad vaid väikese osa registreeritud kuritegudest. Registreeritud ametialaste kuritegude arv on alates 2003. aastast suurenenud, eelkõige ametialaste võltsimiste kasvu tõttu. [3]

Majanduskuriteod

Majanduskuritegudeks liigitatakse ebaseadusliku majandustegevuse, äriühingutega, pankrotiga, maksudega, rahapesuga, konkurentsiga jms seotud süüteod. 2006. aastal registreeriti 486 majanduskuritegu. Majanduskuriteod moodustasid sarnaselt ametialaste kuritegudega ca 1% registreeritud kuritegudest. Kõige levinumaks majanduskuriteoks olid maksukuriteod. [3]

Liikluskuriteod

Liikluskuritegude all peetakse silmas sõidukijuhi poolt raske tagajärjega liiklusõnnetuse põhjustamist, korduvat joobes sõidukijuhtimist ja üksikuid muid rikkumisi. Kergemate liiklusalaste rikkumiste puhul on tegu väärtegudega, mida käsitletakse liiklusseaduses. Väärteona käsitletakse ka esmakordset joobes sõidukijuhtimist. Liikluskuritegusid registreeriti 2006. aastal kokku 4464, mis on 15% võrra rohkem kui 2005. aastal. Liikluskuriteod moodustasid 2006. aastal 9% kõigist registreeritud kuritegudest. Liikluskuritegude arv on viimase nelja aasta jooksul kasvanud tingituna korduva joobes sõidukijuhtimisega seotud kuritegude arvu kasvust. [3]

KURITEOD JA KARISTUSED

Kas karmimad karistused vähendavad kuritegevust? Kuna ainult vähesed kuritegudest viivad vangistuseni, on arreteerimise ja süüdimõistmise tõenäosus väga väike. Isegi kui iga vang saaks eriti karmi karistuse, tasuks kuritegevus end ikka ära, sest karistada saamise risk on äärmiselt tühine. Registreeritud kuritegudest jääb 85% avastamata. Avastatud 15% puhul lõpetatakse enamiku kuriteos kahtlustatavate süüdistamine või süüd vähendatakse ning osale süüdistatutest määratakse tingimisi karistus ( Anderson , 1985). Igast sajast kinnipeetust jõuab keskmiselt 4 kohtuni ja nendest umbes 30% mõistetakse õigeks. Igast sajast süüdimõistetust ainult 71% viibib mingi aja vangis . Kui aga tõtatakse küsimus raha eraldamisest õiguskaitsesüsteemile, eelistab avalikkus ja enamik seadusandjaid karistuste karmistamist ja vangikongide juurdeehitamist. Loogiline järeldus on , et kuritegevust ei ole võimalik märkimisväärselt vähendada karistuste karmistamise ja vanglate juurde ehitamise abil. Kuritegu ja karistus peaks olema justkui kaksikud. See tähendab, et ükski kuritegu ei tohiks jääda karistuseta. Karistuse ring on mitmekesine: hoiatused, trahvid, arest , vabadusekaotus lühemaks või pikemaks ajaks või kõrgeim karistusmäär- surmanuhtlus. Üksiku politseiametniku staatus on samuti ebaselge . Osaliselt on ta seotud kodaniku ja abikaasana tsiviileluga, osaliselt- bürokraatliku organisatsiooniga, kus mitmeid reegleid on raske järgida, ja lõpuks on ta osaliselt seotud kuritegeliku maailmaga . Samuti pole praeguses ühiskonnas politseinike elukutse piisavalt motiveeritud ja tasustatud, millest omakorda lähtuvalt võib juhtuda, et nad satuvad „libedale teele“ ja sooritavad omakorda kuriteo „ametivõimu kuritarvitamise“. [5]

KOKKUVÕTE

Olen kindle, et kuritegevust ja selle levikut on võimalik piirata ja vähendada, kuid seda ei saa hävitada, nagu mõnda viirust. See jääb meiega seniks, kuni me ei õpi ära seda, et kõige tähtsam asi elus ongi elu nautimine ja mitte pidavalt närvitsemine ja kõige pärast muretsemine.

KASUTATUD KIRJANDUS

Eesti Entsüklopeedia V köide. Tallinn, 1990, lk. 229.

Toomsoo, A. „Täisealiste ja alaealiste kuritegevus“. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1996.

Liiv M.-L. „Kuritegevus Eestis 2006“, Tallinn, Justiitsministeerium , 2007.

Hess B. B. „Sotsioloogia“, Külim, 2000.

EV Sotsiaalministeerium. „ Ohvriabi käsiraamat“, Tallinn, 2002.
8

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 37 allalaadimist

Kuritegevus tänapäeva ühiskonnas-Referaat #1

Kuritegevus tänapäeva ühiskonnas-Referaat #2

Kuritegevus tänapäeva ühiskonnas-Referaat #3

Kuritegevus tänapäeva ühiskonnas-Referaat #4

Kuritegevus tänapäeva ühiskonnas-Referaat #5

Kuritegevus tänapäeva ühiskonnas-Referaat #6

Kuritegevus tänapäeva ühiskonnas-Referaat #7

Kuritegevus tänapäeva ühiskonnas-Referaat #8

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

FlashKa Õppematerjali autor

SISSEJUHATUSTänapäeva ühiskond on arenenud nii kaugele, et kuritegevus on meie ümber juba tegelikult päevast päeva. Mõiste „kuritöö“ paneb enamasti mõtlema millelegi julmale. Enamasti muidugi peame kuritöö all silmas mõrva, pangaröövi ja muid sarnaseid tegevusi.....KOKKUVÕTEOlen kindle, et kuritegevust ja selle levikut on võimalik piirata ja vähendada, kuid seda ei saa hävitada, nagu mõnda viirust. See jääb meiega seniks, kuni me ei õpi ära seda, et kõige tähtsam asi elus ongi elu nautimine ja mitte pidavalt närvitsemine ja kõige pärast muretsemine.

Sarnased õppematerjalid

doc

Kuritegevus Eestis

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Annika Kukke KURITEGEVUS Referaat Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2010 SISUKORD LÄÄNE-ViRU RAKENDUSKÕRGKOOL.......................................................................1 sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.......................................................................

Sotsioloogia

doc

Kuritegevus Eestis

Kuritegevus Eestis 20. saj lõpul ja 21.saj algul Uurimistöö Nimi: Kool: Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................3 2. Kuritegevus..............................................................................................4 3. Võrdlus teiste riikidega............................................................................5 4. Kuritegevus Eestis..................................................................................6 - Kuritegude avastamine..................................................................6 - Erinevat liiki kuritegude ohvriks langemine..................................7 5

Uurimistöö

doc

Hälbiva käitumise sotsioloogia (TLÜ) konspekt 2012

tavakodanikust erinevad instinktid ja tungid, vaid ta ei suuda kontrollida ja talitseda oma alateadvuse tunge. Sotsioloogilised teooriad: · Funktsionalistlikud teooriad · Pingeteooriad · Õppimisteooriad · Kontrolliteooriad · Argielu ja ratsionaalse valiku teooriad · Subkultuuriteooriad Funktsionalistlikud teooriad: Émile Durkheim. - Deviantsus pole midagi ebanormaalset, see on kõikides ühiskondades ja seega ka normaalne osa ühiskonnast. - Hälbivuse sotsiaalne funktsioon on ühiskonnale kasulik. - Deviantsus on osa sotsiaalsest süsteemist ning aitab säilitada sotsiaalset korda. - Hälbivus märgistab moraalipiire, sidustab ühiskonda ja tõukab tagant sotsiaalseid muutusi. Pingeteooria: täiendatud anoomiateooria Robert Merton - Anoomia olukord, kus korda pole, normid ei kehti või on omavahel konfliktis. Tekib, kui normid ja võimalused nende järgimiseks on vastuolus.

Hälbiva käitumise sotsioloogia

doc

Kriminoloogia konspekt

1) aitavad süstematiseerida olemasolevat informatsiooni kuritegevuse kohta ja pakuvad lähtekohti uuteks uuringuteks 2) võivad olla kuritegevuse kontrolli, vähendamise või ärahoidmise programmidele teoreetiliseks aluseks Teooriate rühmad: 1) bioloogilised 2) ühiskondlikud 3) hüpoteetilised sisemised psüühilised struktuurid 4) indiviidi kogemuse omandamine ja isiksuse kujunemise protsessiga seotud Emile Durkheim üks esimesi, kes püüdis selgitada, et kuritegevus on ühiskonnas normaalne nähtus. Kuritegevuse likvideerimiseks on vaja kõik inimesed suruda täielikult ühtsete käitumisreeglite alla. See aga teeb arengu võimatuks, sest igasuguse sotsiaalse arengu eeltingimus on muutused inimeste käitumises, mis on ühesugususe korral võimatu. Rober K Merton ta näitab reljeefselt, kuidas ühiskond ise, püstitades oma liikmete ette eesmärke, kuid jättes välja nende eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite

Sissejuhatus õigusteadusesse

pdf

KRIMINOLOOGIA EKSAMIKS

See on nn “legalistlik” definitsioon. n Miks mõnede normide rikkumisi peetakse kuriteoks aga teisi mitte? Võimalikud lähenemisviisid: 1. Kuritegu kui sotsiaalne kahju (nt Edwin Sutherland) 2. Kuritegu kui inimõiguste rikkumine (nt Herman ja Julia Schwendinger) 3. Sisuliselt puudub vahe hälbiva käitumise ja kuriteo vahel. Seda, millised teod saavad kuriteo staatust määratlevad need, kelle käes on võim (konfliktiteooriad) Kriminoloogia uurimisained: n Kuritegevus kui ühiskondlik nähtus n Kuritegelik käitumine ja kurjategija isiksus n Kuritegevuse kontroll Klassikaline koolkond Cesare Beccaria n Valgustamisfilosoofia mõju n Õiguses praktiseeritav julmus sundis teda loobuma juristi karjäärist n 1760 sattus vanglasse mõneks kuuks - katsus abielluda vastu oma isa tahet n Raamat “Kuriteost ja karistusest” ilmus anonüümselt Põhimõtted: n kuritegusid on parem ennetada kui karistada n

Kriminoloogia

doc

Organiseeritud kuritegevus

(Pullat 2002.7,8,9). Eeltoodut üldistades võib öelda, et organiseeritud kuritegevuse näol on tegemist kuritegeliku ühendusega, mis koosneb rohkem kui kahest isikust, on püsiva isikustevahelise ülesannete jaotusega ning selle tegevus on suunatud raskete kuritegude toimepanemisele või ametivõimude ebaseaduslikule mõjutamisele. Kõigil kuritegelikel ühendustel on üks ühine põhijoon, nad on eelkõige orienteeritud kasumile. Organiseeritud kuritegevus eeldab efektiivsuse ja edukuse tagamiseks organisatsiooni olemasolu ja planeerimist, eelkõige pikaajalise tegevuse puhul. Tänu pikaajalisele iseloomule ja organisatsiooni olemasolule on organiseeritud kuritegevus kuritegeliku käitumisena ainulaadne. Organiseeritud kuritegevus viitab ohule, mis seondub hästi organiseerunud ja püsivate ühenduste poolt kuritegude toimepanemisega . organiseeritud kuritegevus põhjustab alljärgnevaid tagajärgi:

Kriminoloogia

doc

Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS

Kuritegevus EVs ARVESTUS Kuritegevus EVs arvestuse küsimused 1. Kuriegevuse parameetrid – seisund, dünaamika, struktuur. Kuritegevuse parameetrite all mõistetakse neid arvulisi näitajaid, mis iseloomustavad kuritegevust kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt. Nende abil määratakse kindlaks selle seisund, struktuur ja dünaamika. Kuritegevust iseloomustavad parameetrid on: Seisund- kuriegevuse arv mingil teatud ajahetkel (kuritegevuse sagedus), kas siis näiteks

Õigus

doc

Kriminaalpoliitika kordamine

teataval territooriumil mitmeil erinevail, kuid omavahel võrreldavail ajavahemikel. Dünaamika näitab tõusu või langust, samuti selle suhtelist püsivust teatavail ajavahemikel teatavates paikkondades. 2. kuritegevuse etioloogia on kriminoloogia üks haru, mis uurib kuritegevuse põhjusi. Põhjuste uurimine ja liigitamine sõltub sellest, millisest kontseptuaalsest alusest lähtutakse. Tänapäeval ollakse kindel ühes asjas kuritegevus on paratamatu ja selle täielik likvideerimine ei ole võimalik. Kriminaalpoliitika võimuses on kuritegevust üksnes tõkestada või piirata, seda kontrolli all hoida, mitte aga täielikult likvideerida. On koguni teooria (Emile Durkheim), mille kohaselt kuritegevus on mitte ainult paratamatu, vaid ka normaalne ja vajalik. Kuritegevuse põhjuste käsitlus sõltub aga sellest, kas lähtuda kriminoloogia sotsiaalsest või antropoloogilisest suunast

Õigusteadus

Rohkem sarnaseid