KARISTUSÕIGUS ISLAMI ÕIGUSKULTUURIS (0)

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse osakond Kristjan Joosep Jalakas KARISTUSÕIGUS ISLAMI ÕIGUSKULTUURIS Referaat Õppejõud  Lektor Maie Ruus, PhD Lea Leppik Tartu 2019  


Sisukord
SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3
1ISLAMI ÕIGUSE OLEMUS....................................................................................................4 1.1Islami õigussüsteem ja šariaat............................................................................................4
1.2Islami karistusõigus............................................................................................................4 2ISLAMI KARISTUSÕIGUSE AJALUGU JA ARENG...........................................................6 2.1Islami karistusõigus enne koloniseerimisajastut................................................................6
2.2Islami karistusõigus koloniaalajastul.................................................................................6
2.3Islami karistusõigus postkoloniaalsel ajastul.....................................................................7 3KURITEO DEFINITSIOONI JA ÕIGUSE SUBJEKTID ISLAMI KARISTUSÕIGUSES....8 3.1Kuriteo definitsioon...........................................................................................................8
3.2Õiguse subjektid.................................................................................................................8 4Kuriteod ja sanktsioonid islami õiguses..................................................................................10 4.1Huddud.............................................................................................................................10
4.2Kisas (veritasu).................................................................................................................11
4.3Ta’azir..............................................................................................................................12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13
KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................14 2


SISSEJUHATUS Käesoleva   referaadi   eesmärgiks   on   uurida   ja   anda   ülevaade   islami   õiguse   olemusest, karistusõiguse  ajaloost   islami   õiguskultuuris,  selle  rollist  ja  olemusest   tänapäeval.  Autorit ajendas valitud teemal kirjutama vähesed teadmised islami õiguskultuurist ja soov laiendada oma silmaringi koraanil ja sunnal põhineva islami õigus-,usundi- ja moraalinormide –
šariaadist lähtuva karistusõiguse sätete, ettekirjutuste kohta.
Referaat   koosneb   sissejuhatusest,   neljast   peatükist   ja   kokkuvõttest.   Referaadile   on   lisatud kasutatud materjalide loetelu.
Esimeses peatükis tutvustatakse islami õiguse olemust ja ajalugu üldiselt. 
Teises   peatükis   uuritakse   karistusõiguse   ajalugu   ja   arengut   islami   õiguskultuuris. Tutvustatakse islamimaade karistuõiguse arengut ja allikaid. 
Kolmandas peatükis defineeritakse tänapäevase islami õiguse kohaselt kuriteo mõiste ning pööratakse tähelepanu islami õiguse subjektidele.
Neljandas   peatükis   keskendutakse   islami   karistusõigusele   tänapäevases   kontekstis. Tutvustatakse erinevaid kuritegude ja sanktsioonide liike.
Allikmaterjale   on   autor   leidnud   islamiteemalistest   teadustöödest   ja   andmebaasidest. Allikmaterjalide hulka kuuluvad õiguskirjandus, artiklid ja teadustööd, millest valdav osa on võõrkeelsed   (inglise   ja   vene   keeles).   Töös   on   kasutatud   joonealust   viitamissüsteemi. Vormistusel   on   järgitud   Tartu   Ülikooli   Õigusteaduskonna   kirjalike   tööde   vormistamise juhendis olevaid nõudeid. 3


1 ISLAMI ÕIGUSE OLEMUS 1.1 Islami õigussüsteem ja šariaat Islami õigus on üle maailma ulatuslikult levinud religioon – õiguslik süsteem, mis on ka maailma õiguskultuuri lahutamatu osa. Islami usk on sellesse usundisse kuulujate arvult teine religioon maailmas peale kristluse.1
Islami õigussüsteem on väga omamoodi. Islami õigus kuulub religioossesse õigussüsteemi, kus religioonil on suur mõju õiguse arengus. Islami õiguskultuuris moodustavad religioon ja õigus ühe terviku. Islami seadused moodustavad šariaadi ehk püha õiguse.
Moslemi   elu   peab   olema   kooskõlas   šariaadiga   (   araabia   „suur   tee“).   Šariaat   ehk   seadus sisaldab kõiki Allahi nõudmisi inimestele. Šariaat tugineb Koraanil. Liialdatult võib öelda, et Koraani abil on inimestele edastatud Jumala seadus, Jumal ise on Koraanist välja jäetud. Šariaati uurivat teadust (tõlgendamine ja rakendamine) nimetatakse  fiqh-ks. Šariaat sisaldab usulise   käsuõpetuse   ja   jumalateenistuse   korda,   räägib   juriidilise   ja   poliitilise   elu korraldamisest.   Šariaat   jaguneb   kaheks:  ibadat  (   inimese   ja   Jumala   vahelised   suhted)   ja mu’amalat (inimeste omavahelised suhted). Šariaati ei ole kodifitseeritud, seda on sajandeid edastatud ühelt juristide põlvkonnalt teisele.2
Islami õiguse muudab teistest õiguskultuuridest erinevaks selle arhailisus ja kodifitseeritud normide puudumine. Selle õiguse komponentideks on religioon, moraal ja tava.3 1.2 Islami karistusõigus Islami karistusõiguslikke suhteid reguleerivaid sätteid nimetatakse ukubat (karistus). Ukubat on šariaadi üks osa, mis moodustabki karistusõiguse üldosa, mis sisaldab üksikuid eriosa sätteid ning rakendussätteid.4 1  H.   Kivi.   Islami   õiguse   mõjust   tänases   maailmas.   Magistritöö.   Juhendaja:  dr   iur  Silvia Kaugia. Tartu: Tartu Ülikooli Õigusteaduskond, 2015, lk 4. 2 A. Schimmel. Islam. Tallinn: Avita 2003, lk 62-63. 3 R. David, J.E.C Brierley. Major Legal Systems in the World. London 1985, lk 455 – 483. 4  C.   Schirrmacher.   Basic   features   of   Islamic   criminal   law.   Arvutivõrgus: https://www.islaminstitut.de/en/Viewarticle.89+M5606a3c7214.0.html (16.04.2019). 4


Šariaadi kohaselt on seaduse rikkumise eest karistuseks kehtestatud väga karmid sanktsioonid. Paljud karistused on kontekstivälised, vähesel määral kohaldatud või nende määramiseks on vaja rikkumise kindlakstegemisel tõendeid, mida on väga keeruline ja isegi võimatu hankida.5
Islami karistusõigus tugineb individuaalse vastutuse printsiibile. Inimesi karistatkse üksnes nende   endi   rikkumiste   eest.   Kollektiivsed   karistused   on   üldiselt   keelatud,   kehtivad   ainult üksikud erandid, näiteks kodudesse või küladesse sissetungijatele võidakse määrata ühine vastutus tekitatud majandusliku kahju eest.6
Islami juristide hinnangul määratakse inimesele karistus, kui on täidetud kolm tingimust:   Seaduserikkuja võimuses pidi olema valik, kas panna tegu toime või jätta tegu toime panemata;  Seaduserikkuja   pidi   olema   teadlik,   et   teo   toime   panemisel   on   tegu seaduserikkumisega;  Seaduserikkuja pidi rikkumise panema toime teadlikult.7 5 Sharia Law In The USA 101: A Guide To What It Is And Why States Want To Ban It . 29.07.2013.
Arvutivõrgus: https://www.huffpost.com/entry/sharia-law-usa-states-ban_n_3660813 (14.04.2019). 6  R. Peters. Crime and Punishment in Islamic law. Theory and Practice from the Sixteen to the Twenty-first Century. New-York 2005, lk 19-21. 7 Ib. 5


2 ISLAMI KARISTUSÕIGUSE AJALUGU JA ARENG Mõistmaks paremini islami karistusõiguse ajalugu ja selle arengut, on vajalik selle erinevate perioodide   uurimine   ja   tutvustamine.   Islami   karistusõiguse   arengus   eristatakse   peamiselt kolme perioodi: enne koloniseerimist (VII-XIX sajanditel), koloniaalne (XIX keskpaik-XX sajand) ja postkoloniaalne (XX keskpaigast kuni tänapäev).8 2.1 Islami karistusõigus enne koloniseerimisajastut Enne   koloniseerimise   perioodi   algust   kasutati   kriminaalasjade   lahendamisel   islami   õigust. Piirkonniti   oli   selle   kasutamine   erinev,  sest   eri   piirkondades   tegutsevad   õiguskoolkonnad tõlgendasid islami õigust erinevalt.9 Mediinas tegutses Malikiitide koolkond, mille rajaks oli Abu Abdallah Malik ibn Anas.10 Bagdadis tegutses Hanbaliitide koolkond, mille rajajaks oli Ahmad ibn Hanbal.11 2.2 Islami karistusõigus koloniaalajastul Koloniaalsel ajastul mõjutas islami õigust kõige rohkem kolonisaatorite õigus: kolonisaatorid surusid peale  Lääne õigust. Ent islami õigus ei kadunud, sest oli tihedalt seotud religiooniga. Võõras (s.h õigus-) kultuur ei saanud islamiühiskonna osaks. Et islami õiguse kasutamine oli keelatud, siis kujunes see mitteametlikuks õigussfääriks.
Egiptuse   karistusõiguse   kujunemisele   avaldas   mõju  common   law  ja   Napoleoni   koodeks. Egiptus, esimese Islami riigina, ei pidanud juba XIX sajandi lõpus enam Koraan´i, Sunna´t ja Idžma´t ainsateks karistusõiguse allikateks.12 
Türgi Vabariigi õigussüsteemi ei ole kerge seostada Islami õigussüsteemiga, sest 01.03.1926 aastal võeti vastu kriminaalkoodeks, mille koostamisel lähtuti Giuseppe Zanardelli loodud. 8 Г.Ф. Елаян. Основы мусульманского уголвного права. Махачкала 2002, lk 9. 9  J. Schacht. The Origins of Muhhammadan Jurisprudence. ACLS History E-Book Projekt 2001, lk 22-34. 10 A. Schimmel, lk 60. 11 R. Khair Al-din. Islami jurisprudentsi ja õiguse olemusest. – Juridica 2000/8, lk 462-463. 12 M. Lippman. Islamic Criminal Law and Procedure: Religiouse Fundamentalism v. Modern Law. Boston. 01.12.1989, lk 35. 6


Itaalia   “Zanardelli”   koodeksist.   Selle   tulemusena   loobuti   surmanuhtlusest   ja   kehtestati karistus, mis oli seotud vabaduse võtmisega.13
Sudaani 1899.a ja 1925.a kriminaalkoodeksite ja Bahrain’i kriminaalkoodeksi koostamisel võeti eeskuju briti õigusteadlaste poolt väljatöötatud 1860. aasta India kriminaalkoodeks.  2.3 Islami karistusõigus postkoloniaalsel ajastul Postkoloniaalsel ajal, peale taasiseseisvumist XX sajandi lõpus, võeti osades Araabia riikides kriminaalõiguse loomisel aluseks šariaat.14 
Tänapäeval   tugineb   karistusõigus   šariaadile   Iraanis,   Kataris,   Araabia   Ühendemiraatides, Sudaanis,   Saudi   Araabias,   Omaanis,   Bahrainis,   Jeemenis   ja   Põhja-Nigeerias.   Egiptuse, Jordaania, Maroko, Süüria, Liibanoni, Alžeeria ja Tuneesia karistusõiguse kujunemisel on suur roll Prantsuse karistusõiguse süsteemil. Iraagi ja Palestiina karistusõigus on eeskujuks võtnud  common   law.   Indoneesia   karistusõigus   on   mõjutatud   Hollandi   karistusõiguse süsteemist. Tuleb eristada islami õigust islami riikide õigusest, kuna tegemist on erinevate õiguskultuuridega.15 13 Ib. 14 M. Khadduri. The Islamic conception of justice. London 1986, lk 5-11. 15 P. Ostein. Islamic Criminal Law: What It in Means in Zamfara and Niger States. Journal of Public and private
Law 2000, Vol 4, lk 1-18. 7


3 KURITEO   DEFINITSIOONI   JA   ÕIGUSE   SUBJEKTID ISLAMI KARISTUSÕIGUSES 3.1 Kuriteo definitsioon Iga tegu, mis on Jumala või tema prohveti poolt keelatud, on islami karistusõiguse kohaselt kuritegu. Islami õiguses on iga kuritegu karistatav, aga kõiki karistusi ei ole täpsustatud.16
Araabia   keeles   öeldakse   kuriteo   kohta  „jareema“,   mis   tähendab   üle   astuma   reeglitest, lõhkuma   ja   eirama.   Koraani   kohaselt   tähendab  „jareema“  pattu,   sest   jumalasõnast   üle astumine on kuritegu ja kuriteo toimepanemine on patt; sellepärast on kuriteo toimepanijad patused.17
Islami õigusruumi juristid ja õigusteadlased on kuritegu defineerinud teona, mis on vastuolus seadusega   või   sellest   kõrgemal   asuva   käsuga,   nagu   jumalasõna.   Islami   õiguses   peetakse kuritegusid ka usuvastasteks kuritegudeks.18
Islamimaades, Liibanon, Jordaania ja Süüria, kus kriminaalkoodeksi loomist on mõjutanud Prantsuse karistusõigus (Codé  Pénal), on definineeritud kuritegu järgmiselt: “Karistatavaks teoks on kuritegu või õigusrikkumine, mille eest on ette nähtud karistus, kas kuriteo või õigusrikkumise eest.”19 3.2 Õiguse subjektid Õigussubjektid on islami õiguses õigussüsteemi lahutamatuks osaks ja süsteem ise on 
lahutamatu osa õiguskorra alussubjektidest.20 Šariaadi kohaselt on eristatakse islami õiguse kolme õiguse subjekti:  16 M. Al Awabdeh. History and prospect of Islamic Criminal Law with respect to the Human Rights. 16.03.2005, lk 24. 17 CIA. An outline of  crime and punishment in Islamic Law. 22.06.1990, lk 4. 18 Ib. 19 Г.Ф. Елаян, lk 155. 20  F. Malekian. Principles of Islamic International Criminal Law.  A Comparative Search. Second Edition. Leiden: Brill 2011, lk 101.  8


 moslemid – Islami riikide kodanikud, kes järgivad Islami usku. Nendele kehtib islami  karistusõigus täies mahus;   dhimma – mittemuhameedlane (kristlased, judaistid), kes resideerub Islami riigis,  maksumaksija. Muhameedlaste kaitse alla kuuluv kodanik. Talle on seadusega tagatud 
isikuline ja varaline puutumatus. Õiguskorras muhamedlastega samal tasemel asuv 
kodanik, kellele on tagatud põhiõiguste kaitse;21  harbi – dhimma staatuse vastand. Peab olema Islami riigis viibimiseks riigivõimude  luba, mille tagatakse põhiõiguste kaitse. Üldiselt on tegu vaenuliku riigi (sõja konflikt)
mittemuhamedlased. 22 21 R. Peters, lk 47. 22 Ib. 9


4 Kuriteod ja sanktsioonid islami õiguses Selles  peatükis tutvustab  autor  islami  karistusõiguse kuritegude  klassifikatsiooni  ja annab igast kuriteoliigist täpsema ülevaate.
Islami karistusõiguse klassifitseeritakse kuritegusid üldiselt Van den Bergi klassifikatsiooni kohaselt:   Huddud   (usu põhimõtted)  – selgitavad  ja määravad  karistused Jumala vastastele kuritegudele, tugineb Koraanile;  Kisas – selgitavad ja määravad karistuse füüsisliselt elu või tervise vastu toimepandud kuritegudele (mõrv);  Ta'azir  –   pole   selgitatud   Koraanis,   loodud   preventatiivsel   eesmärgil,   võivad   ajas muutuda, tuginevad kohtunike (qadi) hinnangul.23 Kisas ja ta’azir reguleerivad isikuvasteseid kuritegusid.24 4.1 Huddud  Huddud  tähendab   piiri   või   piirangut.   Islami   kriminaalõiguses   tähendab   see   konkreetset karistust konkreetse õigusrikkumise eest.25 
Huddud mõte on kindlaks määrata konkreetne karistusmäär (hadd) kuriteole, mis ühiskonna hinnangul on vastuolus religiooni ja kehtivate ühiskondlike tavade ja normidega. Huddud on kuriteod või süüteod Jumala või avaliku õiguse vastu.26
Karistus, mis on Huddu kohaselt ette nähtut, ei saa muuta, suurendada ega vähendada. Qadi’l ei ole  Huddu’t puudutavates küsimustes mingit kaalutlusõigust. Neil tuleb määrata karistus (hadd), kui süüteo kooseis on esinenud ja kindlaks tehtud.27
Hadd’i on raske karistus ja selle andmise eesmärk on hoiatav. Nende abil püütakse inimesi takistada toimepanemast ühiskonda või jumalasõna kahjustavaid kuritegusid. 
Huddu  kohase   kuriteo   toimepaneku   kohta   peab   olema   kogutud   õiguslik   tõendusmaterjal. Lisaks   peab   olema   kaks   kuni   neli   pädevat   pealtnägijat,   kes   kuriteo   toimepanemist kinnitaksid.28 23 M. Lippman, lk 38-39. 24 Ib. 25 M. Al Awabdeh, lk 27-28. 26 Ib.  27 Ib. 28 Ib. 10


Näiteks   abielurikkumise   (zina)   toimepanijat   võidakse   karistada   ainult   siis,   kui   on   neli meessoost tunnistajat. Isikut ei saa  zina  eest karistada, kui see ei kaitse avalikkust huvi või väärtusi või kui süüdistav ei ole pannud rikkumist toime avalikult.29 4.2 Kisas (veritasu) Kisas  tähendus on araabia keeles „võrdsus“.  Kisas  kuritegudeks on isikuvastased kuriteod. Nende   alla   kuuluvad:   mõrv,   tahtlik   tapmine,   mittetahtlik   tapmine,   kehavigastuste   tahtlik tekitamine või sandistamine ja kehavigastuste mittetahtlik tekitamine või sandistamine. Kisas on kuritegu, mille eest on karistuseks ette nähtud samaväärne tegu, mis oli toime pandud kannatanu suhtes (kättemaksuprintsiip).30
Ettekavatsetud mõrv (araabia keeles  Qatl al-'Amd) on teise isiku tahtlik tapmine surmava relva või instrumendiga. Kuriteo toimepanija suhtes kohaldatakse kättemaksu. Kui kurjategija on teo ülessetunnistanud, määratkse ohvri või tema pere heaks välja hüvitis.31
Tahtlik   üksikisiku   tapmine   (Qata   Shibu'l-'Amd)   on  instrumendiga,   mis   ei   ole   tunnustatud surmava relvana. Selle rikkumise eest karistatakse religioosse ekspansiooniga (lepitus läbi tegude, nagu paastumine, almuste andmine vaestele) ja verejooks. Ohvri perel on võimalus kurjategijale andestada. Lisaks on tapjal keelatud ohvri vara pärandamine.32
Tahtmatu   tapmine   (Qata   al-Khata)   on   surmaga   lõppenud   tegu,   mis   on   toime   pandud tahtmatult. Toimingutes või kavatsustes võib esineda vigu. Tahtmatu tapmisega on tegu, kui keegi tulistab sihtmärgi suunas ja tahtmatult surmab kõrvalise isiku. Tahtmatu tapmise mõistet laiendatakse teadvusetute toimingute tagajärjel toime pandud tapmistele, näiteks üksikisik, kes magamise ajal rullub oma lapse või abikaasa peale ja tulemusena nad lämmatab.33
Kättemaksuprintsiip ei kehti, kui vigastus on tekitatu silmadele, keelele, luudele (va hambad), suguelunditele,   sest   selliseid   vigastusi   on   raske   kopeerida.     Koraan   ja   Sunna   ei   täpsusta vigastuste eest nõutava hüvitise suurust. Juristid kokkleppe, milles täpsustatakse inimese elu ja erinevate kehaosade väärtus. Siis määratakse hüvitise suurus ja maksegraafik (kui vajalik).
Islami õiguse kohaselt on mõrv kõige raskem isikuvastane kuritegu.34  29 Ib.  30 M. Lippman, lk 43-44. 31 Ib. 32 Ib. 33 Ib. 34 Ib. 11


Kaudne tapmine on iseseisva põhjuse tagajärjel tekkinud surm, näiteks eina kokkukukkumine või inimene kukkumine avatud kaevu. Sellistel juhtudel langeb asja omanikule või ehitajale range vastutus ja nad on kohustatud maksma trahvi.35 4.3 Ta’azir Ta’azir tähendus on araabia keeles „süüdistus“. Ta’azir tähistab kuritegusid, mille eest Koraan või Sunna ei määra karistust. Ta’azir’i õigusrikkumine on vastuolus vähemalt ühe islami viie olulise põhimõttega  - usutunnistus, vaimu areng, vaba eneseteostus, isiklik julgeolek ja õigus omada vara ja rikkust.  Qadi  õigus karistada  Ta’azir’ i õigusrikkumisi tuleneb suveräänsest kohustusest kaitsta avalikkuse heaolu. Qadi määrab karistuse pidades silmas enda seisukohta, kuriteo raskusastet, kurjategija tausta ja avalike huve.36
Tavaliselt on määratakse karistus Ta’azir’i alusel nelja juhtumi korral: 1) Ta’azir’i karistus on toime pandud tegude eest, mis ei vasta  Huddud’i või  Kisas’i tehnilistele nõuetele. Näiteks vara vargus, mille väärtus ei ole piisav, et kvalifitseeruda Huddud’i mõistes rikkumiseks, nurjunud abielurikkumine või kallaletung.37 2) Kuriteod,   mille   karistamisel   lähtutakse   tavaliselt    Huddud’st,   aga   kergendavate asjaolude ilmnemisel (nt sugulaste vaheline vargus) või kahtluste tõttu (kohtuprotsessi ebaõnnestumine,   ebakompetentsed   tunnistajad,   tõestusmaterjalid)   karistatakse praktikas sageli Ta’azir’i alusel. Teoreetiliselt ei ole qadi-l õigus sellist kaalutlusõigust ning peaks süü- või kuriteo toimepanija süüdi või õigeks mõistma.38 3) Ta’azir’i karistus on toime pandud Koraanis ja Sunnas hukka mõistetud tegude eest või on vastuolus avaliku korraga, aga mille eest karistusmäära ei ole kirjas  Huddud’is või Kisa’s. Näiteks: sealiha tarbimine, usalduse ärakasutamine avaliku võimu kandja poolt,   vale   tunnistus,   altkäemaks,   altkäemaksu   andmine   kohtus,   sodoomia   ja avalikkuse eksitamine.39 4) Sotsiaalseid norme ja tavasid eiravad teod, näiteks: salakaval käitumine, provokatiivse riietuse   kandmine,   distsplineerimatu   käitumine   või   naise   mittekuuletumine   oma abikaasale.40 35 Ib. 36 M. Lippman, lk 44-45. 37 Ib. 38 Ib. 39 Ib. 40 Ib. 12


KOKKUVÕTE Islami karistusõigus  on erinevates islamimaades kujunenud Euroopa kodifitseeritud õiguse ja šariaadi   koosmõjul.   Käesoleva   referaadi   teemat   „Karistusõigus   islami   õiguskultuuris“ käsitledes   jõudis   autor   järeldusele,   et   islami   õigussüsteemi   uurimine   on   globaalselt   väga tähtis. Seda tingib araabia riikide rolli kasv maailmas, rahvusvaheliste suhete laienemine, massiränne.
Islamiriikide šariaadist lähtuvad hoiakud on oluliseks tõukejõuks muhameedliku õiguskultuuri
tundmaõppimisel.
John Locke(1632-1704), inglise filosoof, on öelnud: „The only fence against the world is a thorough knowledge of it.“ (Tõlge: „Ainus kaitse maailma vastu on põhjalikud teadmised selle kohta.“) 13


KASUTATUD KIRJANDUS 1. M. Al Awabdeh. History and prospect of Islamic Criminal Law with respect to the Human Rights. 16.03.2005. 2. CIA. An outline of  crime and punishment in Islamic Law. 22.06.1990.
3. R. David, J.E.C Brierley. Major Legal Systems in the World. London 1985.
4.  Г.Ф. Елаян. Основы мусульманского уголвного права. Махачкала 2002.
5. R. Khair Al-din. Islami jurisprudentsi ja õiguse olemusest. – Juridica 2000/8
6. M. Khadduri. The Islamic conception of justice. London 1986.
7. H. Kivi. Islami õiguse mõjust tänases maailmas. Magistritöö. Juhendaja: dr iur Silvia Kaugia. Tartu: Tartu Ülikooli Õigusteaduskond, 2015. 8. M. Lippman. Islamic Criminal Law and Procedure: Religiouse Fundamentalism v. Modern Law. Boston. 01.12.1989. 9. F. Malekian. Principles of Islamic International Criminal Law. A Comparative Search. Second Edition. Leiden: Brill 2011. 10. P. Ostein. Islamic Criminal Law: What It in Means in Zamfara and Niger States. Journal of Public and private Law 2000, Vol 4. 11. R. Peters. Crime and Punishment in Islamic law. Theory and Practice from the Sixteen to the Twenty-first Century. New-York 2005. 12. J.   Schacht.   The   Origins   of   Muhhammadan   Jurisprudence.  ACLS   History   E-Book Projekt 2001. 13. Sharia Law In The USA 101: A Guide To What It Is And Why States Want To Ban   It.   29.07.2013.   Arvutivõrgus:  https://www.huffpost.com/entry/sharia-law-usa- states-ban_n_3660813. 14. A. Schimmel. Islam. Tallinn: Avita 2003.
15.   C.   Schirrmacher.   Basic   features   of   Islamic   criminal   law.   Arvutivõrgus: https://www.islaminstitut.de/en/Viewarticle.89+M5606a3c7214.0.html (16.04.2019). 14

Document Outline

• SISSEJUHATUS
• 1 ISLAMI ÕIGUSE OLEMUS
  • 1.1 Islami õigussüsteem ja šariaat
  • 1.2 Islami karistusõigus
• 2 ISLAMI KARISTUSÕIGUSE AJALUGU JA ARENG
  • 2.1 Islami karistusõigus enne koloniseerimisajastut
  • 2.2 Islami karistusõigus koloniaalajastul
  • 2.3 Islami karistusõigus postkoloniaalsel ajastul
• 3 KURITEO DEFINITSIOONI JA ÕIGUSE SUBJEKTID ISLAMI KARISTUSÕIGUSES
  • 3.1 Kuriteo definitsioon
  • 3.2 Õiguse subjektid
• 4 Kuriteod ja sanktsioonid islami õiguses
  • 4.1 Huddud
  • 4.2 Kisas (veritasu)
  • 4.3 Ta’azir
• KOKKUVÕTE
• KASUTATUD KIRJANDUS