õigusõpetus (0)

Tööleht nr 1

Küsimused

Mis on õigus? Kuidas tekkis õigus?
Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/ . Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe - e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised – *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu – tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas).
Mis on õigussüsteem ja millisesse õigussüsteemi kuulub Eesti õigussüsteem?
– Õigussüsteemiks nimet. teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigus­norme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Riikide õigussüsteemid küll erinevad, kuid sarnasuste ja ühiste joonte järgi liigitatakse neid suuremateks õ. süsteemideks.
- *Mandri-Euroopa õ. süsteem /e. kontinentaalne e. romaani-germaani õ. – kõik normid paigutatud terviklikesse seadustekogudesse e. koodeksitesse, jaotatud õigusharudesse/, *anglosaksi õ. süsteem /e. inglise, kehtib eeskätt ingliskeelsetes maades, õ akte palju, nad laiali pillutud, suulise tavaõiguse suur osa, rooma õ vähene mõju, kohus loob ise õigust oma otsustega, kriminaalõiguses vandemehed/ ja *islami õ. süsteem /e. šariaat – kõik inimeste teod jagatud 5 liiki: kohustuslikud, soovitavad, ükskõikseks jätvad, ebasoovitavad, keelatud; reguleerib inimeste elu väga üksikasjalikud –kuni söömise, riietuse , laste kasvatamiseni jne; kriminaalõigus arhailine – karistuseks kividega surnuksloopimine, käe maharaiumine ; abielu on varaline tehing; õ süsteem kohustuslik mitte ainult kindlas riigis, vaid kõigile moslemitele maailmas/. /Vanaajast tuntud - Rooma linna ja impeeriumi õ. süsteem (*Rooma õigus) – sellel nii oluline osa, et vahel nimetatakse rooma õiguseks tsiviilõigust tervikuna ./. 19. saj. eraldusid Mandri-Euroopa õigussüsteemist 2 allsüsteemi: *romaani e. prantsuse õ. süsteem /reguleerida vaid üldpõhimõtted/ ja *germaani e. saksa õ. süsteem /reguleeritakse kõike keerukalt ja aeganõudvalt – notarid, kinnistusraamatud jne, Rooma õ suur mõju). Germaani süsteem omaks võetud enamikus Ida-Euroopa maades, s.h. Eestis.
Miliseid õigusharusid teate ja millisesse kuulub toiduseadus ? Tabel!
eraõigus
- majandusõigus
-tsiviilõigus
-kaubandusõigus
a)võlaõigus
b)asjaõigus
c)perekonnaõigus
d)tööõigus
avalik õigus
-rahvusvaheline õigus
-riigiõigus,konstitutsiooniõigus
-kirikuõigus
-haldusõigus (see jaguneb omakorda veel mitmeks haruks, põllumajanduse all on olemas siis toiduseadus.)
-kriminaalõigus
-protsessiõigus
-finantsõigus
Ei osanud kuidagi lihtsalt tabelit teha vabandan ja loodan, et ka nii kõlbab
Milliseid õiguse allikaid teate? Nimeta 5 õiguse allikat.
Õiguslikud tavad
Lepingud
Kohtulahendid ehk pretsedendid
Õigusteadlaste arvamused
Õigustloovad aktid ehk normatiivaktid (seadused, määrused, korraldused, käskkirjad jne)
Mis on õigussuhe, sisu ja objektid?
Õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe. Tahteline, kuna seos, mis tekib subjekti vahel, lähtub inimeste teadvusest. Õigusnormis kehtestatakse õigussuhe ja antakse sellele suhtele juriidiline sisu, s.t. õigussubjektidele antakse juriidilised õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm asub inimesest väljaspool (sisaldub seaduses), aga niipea, kui tekib õigusnormi hüpoteesis märgitud tingimus e. juriidiline fakt, niipea tekivad inimeste...........
S.t. et tekib õigussuhe, suhe, millega subjekt seotakse omavahel õiguste ja kohustustega. Sellega õigusnormi üldine ettekirjutus on jõudnud konkreetse indiviidi tasandile . Seetõttu subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused kujutavadki endast õigussuhte juriidilist sisu. Seetõttu võib ka öelda, et õigussuhe on reaalsuses eksisteeriva materiaalse (faktilise) suhte juriidiliseks vormiks. (Suhe on nii-kui-nii, kuid vahel antakse sellele juriidiline vorm, tehakse see kohustuseks ; nt. vabaabielu). Õigussuhte sisuks on seega subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus. Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel. Õigusnormist tulenevalt tekib teatav suhe selle õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab subjekti õiguse kandjal teataval viisil käituda ja lubab selle käitumise tagada oma autoriteediga. Sellest aspektist vaadatuna subjekti õigus on lubatud käitumise määr. Teiselt poolt aga subjekti õigus seob selle kandjat kohustatud isikutega, lubab õigustatud isikul nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. Subjekti õigus sisaldab endas kahte võimalust.
Objekt üldfilosoofilises tähenduse on nähtus, millele on suunatud tegevus. Millele on suunatud õigussuhe? Õigussuhte objektiks on kõik need esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena. Inimene on samaaegselt paljude õigussuhete subjekt. Õigussuhte sisu, subjektid ja objektid on õigussuhte elemendid e. osad.
Kes on õigussubjektid e füüsilised ja juriidilised isikud ja kuidas neid liigitatakse?
Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Õigusvõime algab inimesel elavalt sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Õigus- ja teovõimet ei või piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras (sellele suunatud tehing on kehtetu). Teovõime tekib inimesel 18 a. saamisel. Kui aga alaealine on abiellunud enne seda, siis teovõime algab abiellumisega.
Füüsiliste isikute puhul on oluline nende seos teiste õigussubjektidega, eriti sugulus ja hõimlus. Kui üks isik põlvneb teisest, on nad sugulased otsejoones. Sealjuures ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased aga lapsed ja nende järglased.
Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab.
Isikul on õigus nõuda kohtu korras oma au teotamise lõpetamist, tema au teotavate andmete ümberlükkamist, kui au teotaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele.
Juriidilise isiku võib asutada teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel või otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Juriidilise isiku asukohaks on koht, kus asub tema juhatus või seda asendav organ.
Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Ja kui üks juriidiline isik tekitab kahju teisele juriidilisele isikule, siis vastutavad solidaarselt selle ees.
Mis on õigusvõime ja mis on teovõime ja kuidas see tekib juriidiliste ning füüsiliste isikute puhul?
Õigusvõime on võime omada õiguse ja kohustusi, iseseisvalt teostada ehk omandada neid õigusi ja kohustusi oma tegudega. Inimene, füüsiline isik omab seda õigust sünnist surmani. Eraõigusliku juriidilise isiku õigus- ja teovõime tekib tema kandmisega seaduses ettenähtud registrisse (nt. äriregistrisse, erakondade registrisse jne) ja lõpeb sealt kustutamisega. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses kehtestatud ajast. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, v.a. neid, mis on omased inimesele. Seadus võib juriidilise isiku õigusvõimet piirata. Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks. Tema tegevuse lõpetamine toimub vabatahtlikult või kohtu otsusega. Pankroti korral lõpetab juriidiline isik tegevuse pankrotiseaduse sätete alusel. Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seaduses kehtestatud ajal.
Täielik teovõime tekib inimesel täisealiseks saamisega e. Eestis 18-aastasena. Erandina võib selle omandada alaealisena abiellumisel (vähemalt 16-aastasena). Vanuses 7-18 aastat on inimesed piiratud teovõimega. Tal on õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul. Eestkosteasutus võib seadusliku esindaja nõudmisel anda vähemalt 15- aastasele alaealisele õiguse olla ettevõtjaks. Kuni 7-aastane on teovõimetu. Tema nimel teeb tehinguid tema seaduslik esindaja. Vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu võib kohus tunnistada isiku teovõimetuks. Kohus võib piirata teovõimet alkohoolikutel, uimasti ­tarvitajatel vms. põhjustel. Sel juhul määratakse isikule eestkostja. Juriidilise isiku teovõime teke ja lõpp – vt. eelmine küsimus. Juriidilise isiku esindajaks, kes teeb tema nimel tehinguid on tema juhatus või juhataja või juhatust asendav organ.