Euroopa Liit, Lissaboni leping (0)

Euroopa Liit
12. klass
Ühiskonnaõpetus
Üldised põhimõtted:
· EL-le on omased nii valitsusvahelisele
(liikmesriik säilitab iseseisvuse) kui
riigiülesele (loovutab osa iseseisvast
otsustusõigusest) koostööle iseloomulikud
jooned
· Valitsusvaheline koostöö toimub välis-,
julgeoleku-, justiits- ja siseasjades.
Otsused langetatakse valitsuste vaheliste
läbirääkimiste tulemusel.
· Riigiülene koostöö keskendub
majanduskoostööle.
· Liikmesriigid säilitavad oma
valitsemisinstitutsioonid.
· Euroopa Liidus on sõltumatu keskpank ja
kasutuses ühisraha EURO (va Taani,
Rootsi, GB)
Ministrite Nõukogu
· kannab seadusandlikku funktsiooni
· igat liikmesriiki esindab üks minister
(2007 aastast 25+2 liikmeline)
· koosseis muutub olenevalt sellest,
missugust küsimust arutatakse (põllumaj,
välispol jne)
· oluline roll eesistuja institutsioonil ­ vahetub
iga 6 kuu tagant. Juhib kõiki istungeid, esitab
teemad, mille arutamist peab vajalikuks,
valmistab ette päevakorra.
· Otsuseid võetakse vastu hääletamise teel ­
hääli vastavalt rahvaarvule (Pr, Sks, GB, It ­
29, Eestil 4) kokku (enne 2007) 321 häält,
otsuse vastuvõtmiseks vajalik 258
(kvalifitseeritud häälteenamus). Juhul kui kaalul
mõne riigi elulised huvid võib nõuda
ühehäälsuse põhimõtte rakendamist (veto).
· Otsused formuleeritakse õigusaktidena:
­ määrus ­ kuulub täitmisele kõigile
liikmesriikidele ja on ülimuslikteiste
õigusaktide suhtes.
­ Direktiiv ­ kuulub samuti täitmisele, kuid riigil
õigus otsustada kuidas ta tagab täitmise.
­ Otsus ­ konkreetsele riigile adresseeritud,
täitmine kohustuslik.
­ Arvamusavaldus ­ kannab soovituslikku
iseloomu.
Euroopa komisjon
· alaliselt tegutsev organ, mis asub Brüsselis.
· Koosneb (enne 2007) 25 volinikust, kes
nimetatakse liikmesriikide valitsuste poolt ja
hääletatakse ametisse europarlamendis.
· Iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna
eest ja peab lähtuma EL huvidest.
· Komisjoni juhib president (2004 José Manuel
Barroso)
· Tähtsamateks allüksusteks on 26
peadirektoraati (17 000 alalist töötajat)
Ülesanded:
· teeb ettepanekuid EL edasise arengu kohta,
algatab seaduseelnõusid, valmistab ette MN ja
ÜK istungid
· jälgib MN otsuste täitmist ­ võib nõuda trahvi või
pöörduda E Kohtu poole
· seisab EL õigusnormide rakendamise eest
· esindab EL i rahvusvahelistes
organisatsioonides (Maailma
Kaubandusorganisats)
· haldab EL eelarvet.
Euroopa Parlament
· liikmesriikide valijaskonna esindusassamblee
(valimised alles 1979 ast) ­ 2007 ast 785 saadikut
· valitakse iga 5 aasta järel liikmesriikide kodanike poolt ­
igal kodanikul õigus hääletada ja üles seada oma
kandidatuuri olenemata liikmesriigist.
· Saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt
rahvaarvule (Sks 99, Soome 13, Eesti 6)
· Parlamendis koonduvad saadikud
ideoloogiafraktsioonide kaupa (konservatiivid,
sotsialistid, liberaalid, rohelised jne)
Parlament jagab seadusandlikku
funktsiooni MN ga:
· teatud otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi
nõusolek (uute liikmete vastuvõtt, muudatused
valimistes, kodakondsusega ja keskpangaga seonduv)
· Parlament ei saa osaleda välis-, julgeolekupoliitika
arutamisel ning liidulepingute küsimustes.
· Mitmes valdkonnas (transport, keskkond, arenguabi,
tööohutus, regionaalne areng, sotsiaalpoliitika) nõutav
parlamendi ja MN koostöö ­ otsuseprojekt läbib
kummaski kogus kaks lugemist.
· Mõnedes küsimustes (siseturg, tarbijakaitse, diplomite
tunnustamine, kultuur, tehnoloogia) nõutav MN ja EP
toetus (vetovõim)
Euroopa kohus
· ainuõigus EL aluslepingute ja sellest tuleneva
seadusandluse tõlgendamiseks
· seisukohavõtt on kõigile liikmesriikidele kohustuslik.
· Igal EL kodanikul õigus paluda kohtult abi, sundimaks
riiki täitma EL kohustusi
· EL õigusakt on ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes ­
vastuolu korral peab riik muutma oma seadust (vaid
kriminaalõiguses riik ainupädev)
· Kohtusse kuulub (enne 2007) 25 kohtunikku (igast 1),
kes nimetatakse iga maa valitsuse poolt 6 aastaks (kuid
on valitsusest sõltumatud)
Lissaboni leping
· http://et.wikipedia.org/wiki/Lissaboni_leping
· http://europa.eu/lisbon_treaty/index_et.htm