10.klassi geograafia KT konspekt (0)

Geograafia kontrolltööks

I Arengutaseme näitajad ning riikide rühmitamine nende alusel.
1.
° Riigi arengutase on näitaja, mille alusel saab riikide pingerida koostada, riike omavahel võrrelda ja arengutaseme järgi rühmadeks jaotada. Üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks on SKT ühe elaniku kohta.
SKT ehk sisemajanduse kogutoodang – aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks arvutatakse SKT ühe elaniku kohta.
° Rahvamajanduse kogutoodang ehk RKT -
aasta jooksul riigi ettevõtete poolt toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus.
° Eri majandussektorite osa (toodangu väärtus) SKT-s või hõive eri majandussektorites.
Madala arengutasemega riikides suurim osa SKT annab põllumajandus, kus on hõive suur. Kõrgelt arenenud riikides on kõrge hõive teenindussfääris, mis annab ka SKT-st suuremat osa.
° Inimarengu indeks ehk IAI (HDI) – on riikide arengutaset iseloomustav näitaja, mis koosneb:
1) SKT-st,
2) haridustasemest
3) kesmise eluea osaindeksist.
° Imikusuremus - ehk rinnalaste suremus on kuni üheaastaste laste suremus. Imikusuremuse intensiivsust iseloomustab imikusuremuskordaja.
2.
Pikka aega liigitati riigid kolmeks :
a) Esimene maailm - arenenud tööstusriigid. ( Suurbritannia , USA)
b) Teine maailm - endised sotsialistlikud riigid. (Poola, Eesti)
c) Kolmas maailm - arengumaad. ( Angola , India)
1980.aastatel hakati riike liigitama Põhja ja Lõuna riikideks.
Sageli jaotatakse riigid:
° Kõrgelt arenenud riigid.
° Uusindustriaalsed riigid.
° Vähem arenenud riigid.
Arengumaade jaotus:
° Naftariik - riik, kes omab suuri naftamaardlaid ning teenib suurt tulu nafta tootmise ja müügiga. ( nt Saudi Araabia , Iraak , Liibüa )
° Istandusriigid - põhiline tulu istandustest, Kariibi mere piirkond. ( nt Jamaica, Costarica )
° Aasia Tiigrid - nii kutsuti 1970ndatel kiiresti arenevaid riike: Lõuna – Korea, Kagu – Aasia piirkond, Taiwan , Singapur. Neis riikides panustati tootmise ümberkorraldamisele ja moderniseerimisele ja nende odavad tooted vallutasid kiiresti maailmaturu.
° Banaanivabariik – algselt kasutati banaanivabariigi mõistet Kesk-Ameerika riikide kohta, kelle majandus põhines puuviljakasvatusel ja kes sõltusid majanduslikult USA ettevõtetest. Tänapäeval kasutusel halvustava mõistena vaese ja korruptiivse riigi kohta.
° Inforiigid – hästi arenenud põhja riigid. ( nt Lääne – Euroopa, Põhja – Ameerika, Jaapan )
II Agraar -, industriaal- ja infoühiskonna rahvastiku, asustuse, majanduse ning selle ruumilise korralduse iseloomustamine.

1. Agraarühiskond
° tegevusalad – põllumajandus, kalandus , jahindus.
° ressursid – maa, vesi, mets, vajalik suur maa-ala.
° tehnoloogia – algeline, suur käsitöö osakaal.
° töökorraldus – tööd teeb üksikisik, suur mõju traditsioonidel.
° tööviljakus – väike, ülejääke ei teki.
° tootmise eesmärk – iseendale tarbimiseks , elatusmajutus.
° Osalemine maailma majanduses – valdavalt puudub.
2. Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond
° tegevusalad – tooraine töötlemine, teenindus (kaubandus, transport).
° ressursid – maavarad.
° tehnoloogia – masinatöö.
° töökorraldus – toimub tööjaotus nii töölise kui ka regioonide tasandil palju inimesi.
° tööviljakus – suur, sest tööd teevad oskustöölised ja spetsiaalsete masinatega.
° tootmise eesmärk – müügiks.
° osalemine maailma majanduses – nii ettevõtte kui riikide tasandil.
° geograafiline tööjaotus – spetsialseerumine ehk keskendumine nende kaupade ja teenuste tootmisele, milleks on parimad eeldused.
3. Infoühiskond
° tegevusalad – infotöötlemine ja edastamine (teenindus), transport.
° tootmisüksus – uurimis või teenindus üksus.
° töö iseloom – vaimne töö.
° ressursid – informatsioon.
° tegevuspiirkond – kogu maailm.
° töötavad – oma ala spetsialistid .
III Globaliseerumine.
(Globaliseerumine – maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkondlike protsesside läbi)
Maailm on muutunud väiksemaks ja globaalseks külaks.
Põhjused:
1) transpordi ja info kiire areng.
2) rahvusvaheliste firmade ja/või organisatsioonide teke.
3) piirangute vähenemine.
Tehnoloogilised muutused on majanduskasvu ja arengu mootoriks ( biotehnoloogia , mokroelektroonika, uued energiaallikas , digitaalne infosüsteem, transpordi kiire areng ja kauba odavnemine jne..)
Uus rahvusvaheline tööjaotus. Tootmisprotsesside peamised osad: uurimis- ja arendustegevus, detailide ja sõlmede tootmine, toote kokku panek , müük.
Globaliseerumise mõõtmine:
1) Majandusliku globaliseerumise indeksi aluseks on väliskaubanduse, otseste välisinvesteeringute ja portfelliinvesteeringute osakaal SKT’s, samuti imporditariifide, tollimaksude ja muude kaubanduspiiride määr. (%)
2) Sotsiaalse globaliseerumise indeks arvestab piiriülest suhtlemist: rahvusvaheliste telefonikõnede ja turistide arvu, rahaülekandeid, välisriikide kodanike arvu riigis, vahetusõpilaste arv. Üheks näitajaks on ka internetikasutajate arv.
3) Poliitilise globaliseerumise indeksi leidmisel arvestatakse riigi liikmesust rahvusvahelistes organisatsioonides, osalust ÜRO rahuvalvevägedes, rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimist ja välisesinduste arvu, valitsuse piiriüleseid rahaülekandeid jms.
Tagajärjed:
1) säästetakse vähem, kulutatakse rohkem.
2) ühesugused tarbimistrendid.
3) teatud brändide tarbimine on muutunud elustiiliks.
4) rahvusvaheline kuritegevus .
Mõju arenenud ja arengumaadele :

Arenenud riikidele
Arenguriikidele
° Uued turud,
° odav tööjõud (firmade kasumi suurenemine)
° odav tooraine (firmade kasumi suurenemine)
° poliitiline ja majanduslik ülemvõim.
positiivne
° Töökohtade loomine,
° haridustaseme ja kvalifikatsiooni tõus,
° infrastruktuur paraneb ja areneb,
° välisinvesteeringud- majanduse elavnemine .
° Suurenev immigratsioon ,
° töökohad emigreeruvad .
negatiivne
° Sõltuvuse suurenemine RV firmadest ja Põhja-riikidest,
° ebavõrdne kaubavahetus – kasum Põhja-riikidele,
° arenguriikides lihtsamad, odavama tulemiga tootmisetapid ,
° arenguriikides keskkonda saastavamad etapid
° majanduse ühekülgne areng, ühekülgne ekspordistruktuur.