Üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks on SKT ühe elaniku kohta. SKT ehk sisemajanduse kogutoodang aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks arvutatakse SKT ühe elaniku kohta. ° Rahvamajanduse kogutoodang ehk RKT - aasta jooksul riigi ettevõtete poolt toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. ° Eri majandussektorite osa (toodangu väärtus) SKT-s või hõive eri majandussektorites. Madala arengutasemega riikides suurim osa SKT annab põllumajandus, kus on hõive suur. Kõrgelt arenenud riikides on kõrge hõive teenindussfääris, mis annab ka SKT-st suuremat osa. ° Inimarengu indeks ehk IAI (HDI) on riikide arengutaset iseloomustav näitaja, mis koosneb: 1) SKT-st, 2) haridustasemest 3) kesmise eluea osaindeksist.
kasutatavad vesi ressursid Hõive Valdav osa Valdav osa Valdav osa töötajaist töötajaist töötajaist põllumajandus tööstuses teeninduses es Peamine Maakond, Riik (kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond provints Osalemine Üksikud Paljud kaubad Globaalne maailmamajand kaubad maailmamajandus uses 39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT 800 32500 sisemajandus dollarit $ e kogutoodang IAI 0, 0,944 inimarengu indeks sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste 160 %0 4,6 suremus keskmine 43,3 79 oodatav eluiga Kirjaoskuse 36% 98% tase
Maailmamajanduse kujunemine. KORDAMISKÜSIMUSED 10.kl.lk.18-37 Esitlused ja kavad www.tabasalu.edu.ee/valve.meesak/ Osata võrdlevalt iseloomustada agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. Mille järgi on ühiskonnad nii jaotatud? NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. Globaliseerumine infoajastul lk. 18-20 1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad
ressursid Hõive Valdav osa Valdav osa Valdav osa töötajaist töötajaist töötajaist tööstuses teeninduses põllumajanduses Peamine Maakond, Riik (emamaa ja Kogu maailm tegevus- provints kolooniad) piirkond Osalemine Üksikud kaubad Palju erinevaid Globaalne maailma- kaupu,eri maailmamajandus majanduses piirkondade kaubavahetus 2.Mõisted: turumajandus, industrialiseerumine (millal algas, kus, millised olid esimesed tööstusharud), iseseisev industrialiseerumine, sõltuviindustrialiseerumine. turumajandus: majandussüsteem, kus tootjad ja tarbijad ostavad ja müüvad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel (arenenud riikides) põhijooned: hinna kujundab turg, konkurents, kaupade ja teenuste lai valik, omandi- ja ettevõttenormid
Riik (koloonia) Kogu maailm tegevuspiirkond Kõige paremini (rahvusvahelised arenenud head firmad) põllumajanduspiirkonnad Osalemine Üksikud kaubad Üksteisest isoleeritud Globaalne maailmamajanduse majandussüsteemid maailmamajandus s · Millised järgmistest väidetest iseloomustavad industriaalajastut? A. Peamisteks majandusharudeks on metsandus, kalandus ja jahindus. B. Tööd tehakse peamiselt masinatega C. Peamiseks kasutatavaks ressursiks on informatsioon D. Üle poole töötajatest on hõivatud tööstuses. E. Peamiseks tootmisüksuseks on uurimis-ja teenindusasutus .
Kasutatavad ressursid Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon Hõive Valdav osa põllumajanduses Valdav osa tööstuses Valdav osa teeninduses Tegevuspiirkond Maakond, provints Riik, kolooniad Kogu maailm Osalemine Üksikud kaubad, eelisareng Osaleb Globaalne maailmamajandus maailmamajanduses heal põllumajanduslikul maal Millised järgmistest väidetest iseloomustavad industriaalajastut? A. peamisteks majandusharudeks on metsandus, kalandus ja jahindus B. tööd tehakse peamiselt masinatega C. peamiseks kasutatavaks ressursiks on informatsioon D. üle poole töötajaist on hõivatud tööstuses E. peamiseks tootmisüksuseks on uurimis- või teenindusasutus Millised järgmistest väidetest iseloomustavad agraarajastut? A
Veondus pani aluse geograafilisele tööjaotuse kujunemisele. Geograafiline tööjaotus : Piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused. Eeldus selleks loodusvarade jaotumine Maal ebaühtlaselt ( vajadus metallimaakide, fossiilsed kütused ) Kallid veo- ja sidepidamiskulud Esialgu kujunes välja vaid üksikute kaupade tootmisel ühe riigi regioonide või naaberriikide vahel. Industrialiseerumise levi Lääne-euroopast alguse saanud maailmamajandus oli suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamiseks. Koloniaalsüsteem tööstusriigid, kolooniad Koloonia metropol on allutanud poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa,kasutab selle tööjõudu ja loodusrikkusi oma huvides. Tööstusühiskonnast infoühiskonda 20saj. Algus Maailma jaguneud iseseisvateks tööstusriikideks, kes kontrollisid maailmamajandus ja neist sõltuvatest riikidest või kolooniatest, kes varustasid emamaid toormega, sõltudes
RIIKIDEKS JA ARENGUMAADEKS EHK PÕHJAKS JA LÕUNAKS 2 RIIKIDE ARENGUTASET ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD SKT riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste koguväärtus rahalises väljenduses 1 elaniku kohta USDs ÜRO inimarengindeks ehk IAI (HDI) heaolu näitaja, mis koosneb SKTst, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. IAI skaala on 0st üheni (0.0001,000). (vt. tabel Õ lk 33) Rahvastiku hõive erinevates majandussektorites (esmasektor, töötus, teenindus) Kirjaoskus ehk haridustase Eluiga Imikusuremus Ekspordiimpordi struktuur (arengumaadel ekspordis ülekaalus tooraine ja põllumaj.saadused, arenenud riikides tööstustoodang) Elektrienergia tarbimine elaniku kohta Infrastruktuuride tase (teedevõrk + sidevahendite hulk 100 elaniku kohta jne) Majanduse struktuur (arenenud riikidel paljuharuline , arengumaadel väga ühekülgne)
3.SKT>20 000 USD 4.Heaoluühiskond 5.demokraatia USA, Luksemburg, Soome, Jaapan Lõuna-riigid:1.Madal või keskmine majanduse arengutase 2.SKT väike 1000-2000 USD 3.vaesus 4.madal haridustase 5.sõltuvad Põhja-riikidest Aafrika, Ladina-Ameerika, Lõuna-Aasia-SOOJEMAS KLIIMAS 5 allgruppi I Uusindustriaalsed riigid Kiiresti arenevad riigid Singapur, Mehhiko, Brasiilia Kiire majanduse areng alates 1970ndatel (eksporditööstus) SKT kõrge II Naftat eksportivad riigid Edela-Aasia väga suured nafta varud-toornafta müügist suured tulud SKT kõrge Araabia ÜE, Saudi-Araabia, Katar On arengumaad, sest domineerib hankiv sektor III vähem arenenud riigid Etioopia, Somaalia, Afganistan Maailma vaeseim piirkond on Aafrika. Suur nälg. IV Istandusriigid Väike saared Kariibi meres Kuuba, Haiti, V Tavalised arengumaad India, Egiptus, Hiina Toimub iseseisev industrialiseerumine 5. RAHVUSVAHELINEFIRMA-ettevõte, korporatsioon paikneb mitmes või mitmekümnes riigis
Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge Linnu vähe ja need on väikesed. Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj
Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge Linnu vähe ja need on väikesed. Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj
valdav majandusharu töötlev tööstus masinate kasutuselevõtt vabrikud kiire linnastumine toodetakse turule ja sõltutakse ise turust tekkis geograafiline tööjaotus arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. saj lõpp 19. saj algus tööstusrevolutsioon Suurbritannia aurumasin aurik auruvedur kivisüsi energiaallikana tekstiilitööstuse kiire areng metallurgia areng raudteed 19. saj lõpp 20 saj algus nafta kasutuselevõtt plastmass elekter telefoniside, raadio geograafiline tööjaotus Tööjaotust tööstusühiskonnas uurisid: Adam Smith absoluutse eelise teooria riigid toodavad tooteid erineva efektiivsusega, st riikidel on kas loomulik eelis(geograafiline asend, loodusvarad) või omandatud eelis (kogemused, tehnoloogia) David Ricardo suhtelise eelise teooria Koloniaseerimise tulemusena tekksid eri tüüpi kolooniad: Ümberasumiskoloonia ülerahvastumine
Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne Peamine tootmisüksus Mõis, Ettevõte, Uurimis- või talu. tehas. teenindusüksus . Kasutatavad ressursid Maa, mets, Maavarad Info vesi. Hõive põllumaja tööstus teenindus ndus (sekundaarne (tertsiaarne (primaarn sektor) sektor) e sektor) Tegevuspiirkond Maakond, Riik-kolooniad. Kogu maailm. provints.
w uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng w uus rahvusvaheline tööjaotus w finantssfääri rahvusvahelistumine w rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine Maailmamajanduses on järjest suurem roll rahvusvahelistel firmadel, riikide osatähtsus majanduse juhtimisel on vähenenud. Tagajärjed: w Maailmamajanduse ja kaubanduse reguleerimiseks on tekkinud rahvusvahelised (majandus)organisatsioonid (WTO, IMF, EL, NAFTA, OPEC jne). w Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus palgad on madalad ja toote omahind tuleb odavam. w Tuumikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale, äriteenustele: infoteenus, kindlustus, turu-uuringud jne w Vahed arenenud (tuumik) riikide ja arengumaade (perifeeria) vahel järjest kasvavad. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID · On loodud vähemalt kolme riigi või nende institutsioonide omavaheliseks kooskõlastaud tegevuseks
· Kolooniates nähti uut turgu mitmetele toodetele 4. Miks lagunes koloniaalsüsteem? Eeldused Lõunas Eeldused Põhjas Oli olemas siseturg Tööjõupuudus Kiirenes iseseisev industrialiseerumine Uued tehnoloogiad Tekkisid majanduslikult mõjukad Taheti, et Lõuna võtaks enda peale suure rahvastikurühmad osa ainelist tootmist Töölistele oli antud haridus Tooraine ja energia kokkuhoid Kaasaegne rahandus Põhjariikide omavaheline kaubandus I maailmasõda 5. Erinevate perioodide tehnoloogilised uuendused: 19. sajandi lõpp 20.sajandi algus · Hakkas kujunema postindustriaalne tootmisviis · Energiaallikana võeti kasutusele nafta · Elektri tootmine · Autotransport (1910 konveiermeetod)
· I maailmasõda totaalsed reziimid , majandus allutati võimule · 1923-1933 majanduskriis, alguse sai USAst o Keynesi majandusteooria ülemäärane säästmine pidurdab ja kahjustab majandust · 1944 Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond ül stabiliseerida maailma finantssüsteemi riiklike pankade ja valuuta järelevalve abil · 1940 koloniaalimpeeriumide lagunemine kolooniate iseseisvumine tööstusriigid ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna · Tööstusriikides: heaoluühiskond riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem · Linnastumine; üle poole tööealistest inimestest tööstustöölised ja linnarahvastiku osakaal kasvas kiiresti eeldused üleminekuks infoajastule Üleminek infoajastule · Oluline informatsiooni kiirem hankimine ja parem töötlemine · Suur tähtsus ,,külmal sõjal" o Mikroelektroonika o Lennundus
2. Tööstusühiskond e. industriaalühiskond Valdav majandusharu oli töötlev tööstus Toodetakse turule, sõltutakse turust Tekkis geograafiline tööjaotus, kiire linnastumine Arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. sajandi lõpp 19. sajandi algus Aurumasin Kivisüsi energiaallikana Aurik, auruvedur Tekstiilitööstuse kiire areng Metallurgia areng Raudteetransport 19. sajandi lõpp 20. sajandi algus Autotööstuse areng Konveiermeetod Nafta kasutuselevõtmine -> bensiin Elekter Telefoniside, raadio süvenes veelgi geograafiline tööjaotus iga piirkond spetsialiseerub nende hüvede tootmisele, mille jaoks on kõige paremad eeldused Geograafilise tööjaotuse tekkeks andsid tõuke loodusressursside ebaühtlane paigutus ning transpordi, side areng Industrialiseerimise kaks võimalust: 1. iseseisev üleminek uuele tehnoloogiale loomulikul teel, olles ise sellest huvitatud 2
Geograafia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Riikide liigitus * Riigi majandusliku arengu näitajad: -) SKT (Eesti: 20361 (43.)) -) Inimarengu indeks = keskmine eluiga (Eesti: 72,9) + SKT + haidustase. Kirjaoskus (99,8% - 3. Koht) 0,883 (indeks) -) Elektrienergia tootmine ja tarbimine elaniku kohta aastas. -) Rahvastiku hõive (arenenud riikides teenindus, arengumaades põllumajandus) -) Side- ja transpordivahendite arv (1000 elaniku kohta) -) Majanduse struktuur arengumaades on majandus ühekülgne. -) imikusuremus/keskmine eluiga/iive * Jagunemine: kõigevähem arenenud (Aafrika); istandusriigid (Kesk-Ameerika); Naftariigid (Omaan); tavalised arengumaad; uusindustriaalsed riigid (Argentiina) majanduskasv suur (Mehiko, Singapur). * Madal areng = ...-0,5; keskmine 0,5-0,8; kõrge 0,8+.
ettevõtete poolt toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. (SKT-le juurde arvutatud ekspordi ja impordi saldo). SKT hõlmab ainult riigi territooriumil toodetud kaupu. SKT ja RKT on üldjuhul võrdlemisi sarnased. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Majanduse struktuur Kaudselt iseloomustab riigi arengutaset erinevate majandussektorite osatähtsus kogumajanduses. Seda arvutatakse kahel moel: hõive eri majandussektorites (tööhõive struktuur) eri majandussektorite osa (toodangu väärtus) SKT-s Arenenud riikides on teenindussfääris hõive kõrge (üle 60%) ja põllumajanduses madal (alla 10%). Seda näitajat ei tohi aga ületähtsustada, sest on riike, kus suur osa töötajaist on hõivatud teeninduses, kuid üldine arengutase on neis siiski madal. Näiteks: Jordaanias (82%), Araabia ÜE (78%), Peruus (73%), Uruguays (70%) teeninduses, kuid teised arengunäitajad madalamad.
Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi maavarad informatsioon ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist tööstuses Valdav osa töötajaist teeninduses põllumajanduses Peamine tegevuspiirkond Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajandus maailmamajanduses 2
2 ÜKSIKETTEVÕTTE PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID: Ettevõtlusklaster ettevõtlusvõrgustik, mis on spetsialiseerunud sarnase või omavahel seotud oleva toodangu valmistamisele. Tunnuseks brändi olemasolu. Bränd oma kaubamärk Tehnoloogia tööoperatsioonide kindel järjestus Teaduspargid tootmisega tegelevad üksused, rakendavad teadust ellu, paiknevad ülikoolide juures. 1 Ettevõtte paigutust mõjutavad järgmised tegurid: 1) Tooraine 2) Energia 3) Tööjõud ( inimesed) 4) Tarbija 5) Haridusasustused vms inimese elu mõjutav tegur 6) Raha, kapitali kättesaadavus 7) Arenemispotentsiaal (üldised loodusolud) Paigutusteguritest lähtuvalt võib eristada erineva suunitlusega ettevõtteid: 1) Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte sõltub eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Põllumajanduse, metsanduse ja
MUUTUSED ÜHISKONNAS MAIGI ASTOK 2010 INIMGEOGRAAFIA e. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. MAJANDUS hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem MAAILMAMAJANDUS kogu maailma hõlmav majandus TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis Agraarühiskonnale iseloomulik Põlluharimine (alepõllundus)
liikmesriikide vahelised tollimaksud ja kvoolid · MERCOSUR- Lõuna-Ühisturg- Koostöö ühisturu tasemel · G7- Tööstusriikide igaaastase kohtumise tingmärk- Lõunariikide majandusprobleemide lahendamine · G77- Lõuna riikide majandusorganisatsioon- käsitleda majndusprobleeme · OPEC- naftat eksportivate Riikide organisatsioon- Reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määratledes kindlaks liikmete naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote · APEC- Aasia ja Vaikse Ookeani majnaduskoostöö foorum- Liikmesriikide koostöö ja vastastikuse abisatmise tõhustamine 7. Mis on riigi arengut iseloomustavd näitajad Riikide arengutaset iseloomustatakse sisemajanduse koguprodukti (SKT), sündimuse, suremuse, eluea, haridustaseme ja põllumajanduses hõivatud sektorite järgi. 8. SKT, riikide jaotus, ÜRO inimarenguindeks, riikidejaotus 1) SKT-sisemjanduse kogutoodang
INIMGEOGRAAFIA Riikide arengutaseme näitajad 1. Energia tarbimine ühe elaniku kohta 2. Majanduse struktuur- hõive erinevates majandusharudes 3. Kirjaoskus (haridustase) 4. Sündimus 5. Oodatav keskmine eluiga 6. GINI- koefitsendi- näitab sissetulekut ebavõrdsust 7. SKT- sisemajanduse kogutoodang. SKT näitab mingil kindlal territooriumil (riik) toodetud lõpphüviste (valmistatud tooted ja osutatud teenused) koguväärtus. Riikide võrdlemisel kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta. 8. IAI- inimarenguindeks Arvestatakse :
Riigi valitsemise vormid Absoluutne monarhia Valitsejal on piiramatu võim, Saudi-Araabia Konstitutsiooniline monarhia Valitseja võim piiratud seadustega ja võim on parlamendi käes,UK Presidentaalne vabariik Kõrgeim võim presidendi käes, valitakse parlamendist sõltumatult, USA Parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim on parlamendil, president on esindusteks, Eesti Riikide erineva arengutaseme näitajad SKT, rahvatulu, energia tarbimine, haridus, arstiabi jne Kõrgelt arenenud riigid Põhjapoolkeral Vähem arenenud riigid Lõunapoolkeral Põhjused Kliima, loodusvarad, merepiir, nakkushaigused, transport, reljeef, SKT sisemajanduse kogutoodang, kaupade ja teenuste kogumaht rahaliselt Suurriigid teised riigid peavad arvestama nende huvide ja poliitikaga, Venemaa, USA Väikeriigid peavad arvestama suurriikidega, Eesti, Läti, Leedu
puuviljad jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõhku agrotehnikale (sordiaretus, väetamine, õiged maaharimis- ja hooldusvõtted, taimekaitse jmt). Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Selleks olid ajalooliselt orjad, hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju istandusi. 54.Kultuurtaimed: Nisu Euroopa, Põhja-Ameerika, Aasia, Austraalia, Lõuna-Ameerika Mais Põhja-Ameerika, Lõuna-Euroopa, Aasia, Lõuna-Ameerika, Lõuna-Aafrika Riis Aasia Kohv Kesk-Ameerika, Lääne-Aafrika, Filipiinid jm. saared Vaikses Ookeanis Tee Aasia Suhkruroog Aasia, Kesk-ja Lõuna-Ameerika 56.Ekstensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid: seda iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta.
MUUTUSED ÜHISKONNAS Nimeta näiteid, millega iseloomustatakse riikide arengutaset? Riikide arengutaset iseloomustatakse sisemajanduse koguprodukti (SKT), sündimuse, suremuse, eluea, haridustaseme ja põllumajanduses hõivatud sektorite järgi. Seleta, mis tähendab SKT ja miks ei kasutata seda ainsa arengutaseme näitajana? SKT sisemajanduse koguprodukt, s.o. sisemajanduse kogutoodang, on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. SKT ei anna põhjalikku vastust, miks riik on rikas või vaene. Arengutaseme määrab osalus maailmamajanduses. Rühmita riigid arengutaseme alusel? Inforiik, tööstusriik, arengumaa, uustööstusmaa, toorainemaa, vaesed riigid. (Inforiigid: P- Ameerika, L-Euroopa, Jaapan. Uustööstusmaad: Singapur, Taiwan, L-Korea. Toorainemaad: S- Araabia, Kuveit. Vaesed riigid: Nepal, Afganistan, Jeemen.) Võrdle põhja ja lõuna riike.
Kasutatavad Maa, mest, vesi Maavarad Informatsioon ressursid Hõive Valldav osa Valdav osa Valdav osa põllumajanduses tööstuses. teeninduses Tegevuspiirkond Maakond, provints Riik, kolooniad Kogu maailm Osalemine Üksikud Osaleb Globaalne maailmamajanduses kaubad,eelisareng maailmamajandus. heal põllumajanduslikul maal. 2.Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Sest tööriistade tehnoloogia, maaharimisviiside areng oli aeglane. 3.Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16-18.saj.......19saj......Kuhu rajati asunduskolooniaid? Oli tarvis ülerahvastuse leeven 4. Millest sõltus arengu kiirus asunduskolooniates? Mille poolest ja miks erines Põhja-Ameerika areng Lõuna-Ameerika omast? 5
kasutuselevõtul põllumajanduse arengule? Millised olid esimesed tööstusharud? Millised tegurid andsid tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemiseks? Miks olid Euroopa riigid huvitatud kolooniate hõivamisest? Miks olid Põhja-Ameerikas tekkinud kolooniad arenenumad kui Lõuna- Ameerika omad? 15 Hilisindustriaalne tootmisviis 19.sajandi tehnoloogiline murrang: elektri, raadio, sisepõlemismootori leiutamine, nafta, mineraalväetiste kasutusele võtmine, uute tööstusharude tekkimine Maailm on jagunenud iseseisvateks riikideks ja nendest majanduslikult sõltuvateks riikideks Kapitali koondumine suurriikide pealinnadesse 16 Hilisindustriaalse tootmisviisi tunnuseks on järkjärguline üleminek masinalisele Maailma kaubandusvood : suurtootmisele . A.Kaubavahetus emamaa ja kolooniate vahel B.Tööstusriikide omavaheline kaubandus
Majandusgeograafia-uurib majanduse toimumist ruumis,ruumi iseärasusi ja kauguste mõju maailmamajandusele. Muutused ühiskonnas Maailma poliitiline kaart jaguneb erinevateks regioonideks(piirkond),mida saab iseloomustada erinevate näitajate poolest:kliima,loodusolud,geograafiline asend,keel,rahvus,religioon,ajaloolised sidemed ja majanduslik-ja sotsiaalneareng. Euroopa regioonid:1)Põhja2)Lõuna3)Kesk4)Ida5)Lääne-Euroopa Aasia regioonid:1)Põhja-Aasia=Siberi 2)Ida-Aasia=jaapan,Korea,Hiina idaosa 3)Kagu-Aasia=Indohiina ps. ja saared 4)Lõuna-Aasia=Hindustani ps. 5)Edela-Aasia=Iraan,Türgi,Saudi-Araabia 6Kesk-Aasia=Kasahstan ja lähinaabrid Ameerika regioonid:1)Põhja2)Kesk3)Lõuna-Ameerika Austraalia ja okeaania:Austraalia ja Vaikne ookena Aafrika regioon:1)Põhja2)Lõuna3)nn
Uganda, Sierra Leone DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS- sündimus kõrge(on kõrge traditsioonide pärast); suremus langeb kuni u 15‰(arstiabi paranemine, puhta vee kättesaadavus); iive kõrge; rahvaarv kasvab kiiresti; keskmine eluiga tõuseb; nt: Nigeeria ja teised Aafrika riigid RAHVASTIKU VANANEMINE- sündimus langeb kuni 10‰; suremus langeb kuni 10‰; iive langeb aga on veel kõrge; rahvaarv kasvab aeglaselt; keskmine eluiga tõuseb; nt: enamik Aasia ja Lõuna- Ameerika riike, Hiina, India, Columbia TÄNAPÄEVANE RAHVASTIK- sündimus madal (madalam kui 10‰); suremus madal (madalam kui 10‰); iive nulli lähedane või negatiivne; rahvaarv stabiilne; keskmine eluiga kõrge (60-70a); nt: arenenud riigid Eesti, USA, Itaalia, Prantsusmaa b. Millal ja kus algas demograafiline üleminek? Umbes 18. sajandi lõpus , Lääne-Euroopa riikides Aafrikas: 20. sajandil c. Millal algas demograafiline üleminek Eestis? Mis etapis on Eesti praegu
Kokku monteerimine Peab arvestama turu suurust, tööjõu hind peab olema odav. Müük ja hooldustööd Ostujõuline turg Majanduslikud näitajad : 1. SKT-sisemajanduse kogu toodang, näitab aasta jooksul toodete ja kaupade turuväärtust. Ostujõu näitaja. 2.Ekspordi ja inpordi üldine struktuur. 3.Majanduslik struktuur. 4.Rahvastiku hõive erinevates sektorites. 5. Side ja transpordi hulk 1000 elaniku kohta 6.Elektrienergia tarbimine elaniku kohta aastas. Sotsiaaldemograafilised näitajad : 1.Keskmine eluiga 2.Imiku suremus 3.Kirjaoskus 4.Sündimus 1000 elaniku kohta 5.Suremus 1000 elaniku kohta 6.Inimarengu indeks. Põhja- ja lõunariigid : Põhja riigid on arenenud heaoluühiskonnana, tugev riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses saavutas oma tipu. Kerkisid uued
1) SKT või SKP arv, mis näitab aastajooksul valmistatud toodangu ja osutatud teenuste koguväärtust. Väljendatakse tavaliselt dollarites 1 inmese kohta. 2) Valitsev tootmisviis. 3) Riigi majanduse struktuur (tootvad ja teenidavad majandusharud). 4) Energia tarbimine 1 elaniku kohta. 5) IAI Inimarengu indeks Arvestatakse kolme asja: SKP, haridustase ja keskmine eluiga. RIIGID Kõrgeltarenenud riigid Arengumaad (kolmas maailm) * esimene maailm * uusindustriaal maad * teine maailm * vähim arenenud riigid * istandus riigid * nafta riigid * tavalised arengumaad KÕRGELTARENENUD RIIGID
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
