KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI – JUHTUMIUURING (0)

Tallina Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õpetool
KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI – JUHTUMIUURING
Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus
Tallinn 2018
SISUKORD

KARDIOLOOGILISE HAIGE JUHTUM 3
AKADEEMILINE ÕENDUSPLAAN 6
PATSIENTI ÕPETAMINE NOKTUURIAGA TOIMETULEKUL 10
KARDIOVASKULAARSE RISKI VÄHENDAMINE 11
PATSIENDI KEHAMASSIINDEKSI (KMI) MÄÄRAMINE 12
RAVIMITE MANUSTAMISE TEHNIKAD 14
KASUTATUD KIRJANDUS 15

KARDIOLOOGILISE HAIGE JUHTUM

Tiina Tiivik on 65-aastane naine, kes on kutsutud pereõe korduvale visiidile. Patsiendil on diagnoositud hüpertensioon 2 kuud tagasi ning talle on määratud tab. Enalaprili 20mg/die ja tab. Hüdroklorotiasiidi 25mg/die. Patsient lõpetas ravimi tarvitamise kaks nädalat tagasi, sest “ see teeb mind uimaseks ja mul on väga ebamugav öösel pissil käia“.
Patsiendi elulised näitajad on visiidi päeval (30. märts)  järgmised: AVR: 162/102mmHg, Fr 78x’, HS 16x’, T 36.8 ° C.
Vere kolesteroolisisaldus on patsiendil aastaid normist kõrgem. Selle normaliseerimiseks on patsiendile ordineeritud tab atorvastatiini 10mg/die. Patsiendi pikkus on 156 cm ja tema kaal on hetkel  78 kg. Patsient räägib, et ta püüab kehakaalu kontrollida kõndimisega, kuid kuna ta ei armasta kõndida üksinda, siis teeb ta seda harva, kuna ei leia tavaliselt kaaslast. 
Ravimeid võtab patsient ebaregulaarselt, sest kipub unustama .
Tänase visiidi ajal väljendab muret, et tema ema suri insuldi tagajärjel 65 aastaselt. Kardab , et temaga läheb samamoodi. Ta ütleb:“ Ma pole kunagi suitsetanud, ma ei tarbi alkoholi. Ja nüüd on mul see kõrge vererõhk. Ma nii kardan …“
Perekonna anamnees :
Ema, suri 65 aastaselt insulti
Isa, suri 67 aastaselt MI
Õde, terve ja elus, 62 aastane
Vend, elus, 70 aastane, stenokardia , kõrgvererõhutõbi, II tüübi diabeet
Eluanamnees:
Abielus 45 aastat, kaks last, elusad ja terved , kuus lapselast.
Koletsüstoomia 42 aastaselt
Hüsterektoomia, 49 aastaselt
AVR näidud:
2. jaanuar: 150/92
31. jaanuar: 156/94 (ordineeritud tab. Enap-HL, 10 mg/12,5 mg 2 x die
28. veebruar: 140/90
HÜPERTOONIATÕVE STAADIUM
Hüpertensiooni all mõistetakse vererõhu püsivat kõrgenemist täiskasvanud inimestel mõõdetuna kahel või enamal korral istuvas asendis: süstoolne vererõhk ≥140 mmHg ja/või diastoolne vererõhk ≥90 mmHg (Chobanian 2003: 1206 ). Vererõhu väärtus üle 140/90 mmHg oli varasemalt kinnitatud arteriaalse hüpertensiooni piirväärtus (WHO 1999: 151).
Hüpertensioon jaguneb nelja staadiumisse:

staadium – kerge, kus süstoolne vererõhk on 140-159 mmHg ja diastoolne 90-99 mmHg;

staadium – mõõdukas, kus süstoolne vererõhk on 160-179 mmHg ja diastoolne 100-109 mmHg;

staadium- raske, kus süstoolne vererõhk on 180-209 mmHg ja diastoolne 110-119 mmHg;

staadium- väga raske, kus süstoolne vererõhk on >210 mmHg ja diastoolne >120 mmHg (Chobanian 2003: 1207).
Viimasel pereõe visiidil (30.märtsil) on proua Tiivikul mõõdetud ja dokumenteeritud elulised näitajad, mille hulgas AVR näit 162/102mmHg sellest tuleneb, et patsiendil on II astme hüpertensioon.

AKADEEMILINE ÕENDUSPLAAN

Objektiivsed andmed:

Vanus 65 aastat;

Hüpertensioon;

Koletsüstoomia 42 aastaselt;

Hüsterektoomia, 49 aastaselt

Kasutusel tab. Enapril 20 mg/die

Kasutusel tab. Hüdroklorotiasiid 24 mg/die,tab

Kasutusel tab. Atorvastatin 10mg/die

Elulised näitajad:
02.02 AVR: 150/92
31.02. AVR: 156/94
28.02. AVR: 140/90.
30.03. Vaatlusel: kaal 78 kg, pikkus 156, AVR: 162/102 mmHg, Fr 78x’, HS 16x’, T 36.8 oC, vere kolesterool normist kõrgem
Subjektiivsed andmed:

Patsient väidab, et ravimi tarvitamine teeb teda uimaseks ja tal on ebamugav öösiti urineerimas käia;

Patsiendi sõnul püüab ta kehakaalu kontrollida kõndimisega, kuid teeb seda harva.

Patsient kardab surra insuldi tagajärjel nagu tema ema;

Patsient väidab, et ta pole kunagi suitsetanud, ei tarbi alkoholi.

Ema, suri 65 aastaselt insulti

Isa, suri 67 aastaselt MI

Õde, terve ja elus, 62 aastane

Vend, elus, 70 aastane, stenokardia, kõrgvererõhutõbi, II tüübi diabeet
ÕENDUSPLAAN
Patsiendi nimi: Tiina Tiivik
Kuupäev: 30.03.2018a.
Õendusdiagnoos koos seonduva teguriga
Eesmärk
Õendustegevus/õendussekkumised
Hinnang ja kuupäev
1.Surmaärevus(00147), seoses ebakindlusega haiguse prognoosi suhtes, millest annab tunnistust hirm enneaegse surma ees (Herdman 2016 : 334)

2.Rasvumus(00232), seoses keskmine igapäevane kehaline aktiivsus on väiksem kui eale ja soole kohane, millest annab tunnistust kehamassi indeks (KMI) üle 30 kg/m2 (32.05 kg/m2) (Herdman 2016: 163-164)
3.Vähesed teadmised (00126) mis on seotud südamehaigusega, selle tagajärjega ja ravirežiimiga, millest annab tunnistust juhiste ebatäpne järgimine (Herdman 2016: 147)
4.Südame – veresoonkonna talitlushäire risk (00239) seoses hüpertensiooniga (Herdman 2016: 231)
-Patsiendil ei esine hirmu põhihaiguse vastu kahe päevaga;
-Patsiendi informeerimine tema haigusest ja tema sugulasi haigusest, millised on pärilikud
-Patsient on kaotanud ühe kuuga vähemalt 3 kg
-Patsient võtab alla 13 kg poole aastaga
- Patsient oskab koostada toitumisplaani
-Patsient demonstreerib haigestumise protsessi mõistmist ja tuvastab riskifaktorid ja kiirendab tingimusi, mis vajavad muutusi 2 päeva jooksul.
-Südame veresoonkonna talitlushäire ei esine ühe kuu jooksul;
- Patsient võtab ravimi õigel ajal
-Loo usalduslik kontakt patsiendiga
-Konsulteeri psühholoogiga
-Soovita patsiendile eneseabivõtteid
-Paku patsiendile kognitiiv-käitumisteraapiat (KKT)
-Manusta ravimeid ( antidepressandid ) arsti korraldusel ( Generaliseerunud ärevushäire ja... 2014:18-19)

-Konsulteeri dietoloogiga, sobiliku dieedikaloraazi leidmiseks hüpertensiooni korral
-Paku patsiendile toidupäeviku pidamist
-Jälgi dieedi jälgimist ja toidupäeviku pidamist
-Suurenda patsiendi füüsilist koormust, lähtudest patsiendi jõudlusest
( Ehala -Aleksejeva 2010:1 82-183)
-Hinda teadlikkust hüpertensioonist, haiguste aluseks olevast haigusprotsessist ja haiguse progresseerumise ootustest
- Soodusta patsientide ja perekondlike probleemide ja nende õppimisvajaduste verbaalsust
- Hinda valmisolekut õppida
- Koosta õppeplaan, mis peab sisaldama:

• Hüpertensiooni ja vererõhu seletus
  
• Sümptomite, tegurite ja riskitegurite selgitamine , mis süvendab südamepuudulikkuse sümptomeid ja nende muutmise viise
  
• Ravimi selgitus (nimed, annused, sagedus, toime ja võimalikud kõrvaltoimed)
  
• Ravimi võtmise selgitus
  

- Palu patsienti lihtsas keeles lugeda haigusest, mis võib sisaldada kehakaalu kontrolli, toitumisharjumusi ja ravimeid
(Kozier 2008: 26)
- Koosta ravimite võtmise plaan paberikandjal vastavalt patsiendile määratud režiimi
- Kontrolli ravimi õigeaegset võtmist
(Doegens 2010: 42)
-Patsiendil ei esine surmaärevust

Patsient järgib dieeti osaliselt.
-Patsient võttis alla 2kg ühe kuuga
- Patsient sööb rohkem juurvilju ja vähendab oma ratsioonis rasvased toidud.
-Patsient demonstreerib haigestumise protsessi mõistmist ja tuvastab riskifaktorid,
-Patsient järgib ravirežiimi
-Patsiendil südame-veresoonkonna talitlushäire ei esine

PATSIENTI ÕPETAMINE NOKTUURIAGA TOIMETULEKUL

Noktuuria on määratletud kui "öösel ärgatakse üks või mitu korda urineerimiseks" (van Kerrebroeck jt 2002:83) ja see on kõige sagedasem alumiste kuseteede häirete sümptom. Noktuuria nagu ka enamik teisi alumiste kuseteede sümptomeid, mis allub paljudele lihtsatele elustiili nõuetele ja käitumisharjumustele, milles õed võivad nõu anda.
Õde peab andma teavet öise uurinipidamatuse abi saamise võimalusest ja abistada selles küsimuses. Õde peab seletama , et öine urineerimine mõjutab inimese elukvaliteeti väga tõsiselt ja inimene saab ise natuke parandada oma elu.
1. Tähtsal kohal on elustiilimuutuste selgitamine ja õpetamine. Vedeliku piirang ja diureetikumide ajastamise muutmine võivad märkimisväärselt parandada sümptomeid. Noktuuria on osa üliaktiivse põie sündroomist, on tõendeid selle kohta, et vedeliku tarbimise vähendamine 25% võrra on saavutatav ja efektiivne ( Abrams 2008: 6). Soovitatakse vähendada vedeliku tarbimist õhtul või enne magamaminekut, sest see võib paljudel inimestel olla kasutu ja isegi kahjulik neile, kellel võib olla seotud probleeme, näiteks kõhukinnisusega ( Johnson 2005: 53).
2. Uriinipidamatuse abivahend . Mähkmed on mõeldud kergendama uriinipidamatusega kaasnevaid hügieenilisi ja sotsiaalseid probleeme. Need valitakse individuaalseid vajadusi arvestades, et saavutada tõhus, võimalikult hügieeniline ja mugav ning hea olek. Ööseks valitakse suure imamisvõimega, patsienti ja voodit kuivana hoidev öömähe. Õige kujuga, piisava imamisvõimega öömähe väldib voodiriiete märgumist (Oolo 2003: 314).
3. Tihti saab abi harjutustest. Põie- ja vaagnapõhjalihaste harjutused (Kegeli harjutused) aitavad uriinipidamatust ennetada ja kontrolli alla hoida. Aga harjutuste tegemine nõuab järjekindlust, tulemuse saavutamiseks on vaja vähemalt 6 nädalat järjepidevust. Vaagnapõhjalihaste tugevdamiseks tuleb pingutada lihaseid 1-2 sekundit ja lõdvestada koos väljahingamisega. Pikendada pingutuste kestust 10 sekundini ning teha nii 10 kokkutõmmet ( Merike Mikko Kontinentsusnõustaja MTÜ Inkotuba).

KARDIOVASKULAARSE RISKI VÄHENDAMINE

    
Südame- ja veresoonkonnahaiguste riskitegurid : vanus, sugu, kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase veres, suitsetamine , alkoholi liigtarvitamine , suhkru tarvitamine, perekonna ajalugu, ülekaalulisus, vähene füüsiline aktiivsus, psühholoogilised tegurid, diabeet, õhusaaste. Mõned nimetatud riskiteguritest, näiteks vanus, sugu ja perekonna ajalugu, on muutmatud, kuid paljud kardiovaskulaarse riski tegurid on muudetavad elustiili muutuse, ravimikuuri või sotsiaalse muutusega. Õde peab seletama, et tervis on väga tähtis asi ja sellega ei tohi nalja teha. Ja inimene ise võib saab oma kardiovaskulaarset riski vähendada. Eluviisi korrigeerimine on tänapäeval laialt levinud ning tuleks ka kõikide patsientide puhul rakendada: liigse alkoholitarbimise vähendamine, suitsetamisest loobumine (väga hea, et patsient pole kunagi suitsetanud ja ei tarbi alkoholi), kaalu langetamine, kehalise aktiivsuse suurendamine , kõrge soolatarbimise vähendamine ning tervislik toitumine (juur- ja puuviljade hulga suurendamine ning küllastatud rasva ja rasva päevakoguse piiramine. Tervislikku toitumist tuleks alati propageerida.
Kasuks tuleb see, et patsient armastab kõndida ja püüab kehakaalu kontrollida kõndimisega. Naisel on lapsed ja lapselapsed ja ta võib jalutada koos perega , sest ei armasta kõndida üksinda. Pere võib abistada ja toetada patsienti. Liigne kehakaal soodustab vererõhu tõusu ning arteriaalse hüpertensiooni arengut . Kaalu langetamine alandab ülekaalulistel vererõhku ja avaldab kasulikku toimet teiste riskifaktorite, nagu insuliinresistentsuse, diabeedi, hüperlipideemia ja vasaku vataskese hüpertroofia osas. Lisaks kaalu langetamisele on võimalik vererõhku langetada regulaarse kehalise aktiivsuse suurendamise ja kõrge soolatarbimise vähendamisega. Toiduga saadav soola kogus soodustab vererõhu tõusu ja hüpertensiooni üldist levikut. Kombineerides soolatarbimist teiste tervislike toitumise soovitustega, on võimalik saavutada veelgi efektiivsem vererõhu langus. Õige toitumine tagab ka ravimite parema antihüpertensiivse efekti. Patsiendile tuleb soovitada hoiduda soola lisamisest toidule, loobuda ülesoolatud toidust ja tarvitada toiduaineid, mis on valmistatud naturaalsetest koostisosadest , sisaldades rohkem kaaliumi. Patsient peaks tarvitama päevas rohkem puu- ja juurvilju , sööma rohkem kala ja vähendama päevast küllastatud rasva ja kolesteroolirikast toitu (Teesalu 2004: 3).

PATSIENDI KEHAMASSIINDEKSI (KMI) MÄÄRAMINE

Tiina Tiivik on 65 aastane, kaalub 78 kg ja pikkust on proual 156 cm.
KMI väljendab kehamassi ja pikkuse suhet. Enam kasutatav on Quetelet´ indeks, mis arvutatakse valemist KMI= kehamass (kg)/kehapikkus (m2). KMI sõltub lisaks rasvkoe paksusele ka näiteks lihasmassist ning luude ja siseelundite massist. ( Palo 2007: 380). Täiskasvanute KMI piirväärtuseks loetakse 25 kg/m2, millest alates võib juba rääkida ülekaalulisusest ja ≥30 kg/m2, mis viitab juba rasvumusele ( Cole 2000: 320)
Kehamassiindeksi kalkulaatori järgi on proua Tiina rasvunud, kuna tema kehamassiindeks on 32.05, kalkulaatori järgi oleks tema normaalkaal 53,5 kg, mis tähendab seda, et Tiina peaks alla võtma umbes 17 kg, normaalkaalu saavutamiseks ja säilitamiseks tuleks tähelepanu pöörata tasakaalustatud toitumisele ja kehalisele aktiivsusele.
Pereõe ülesandeks on prouale seletada muudatustest, mis ta võiks oma menüüs teha, et kaalulangetamine oleks edukas.
Edukaks kaalulangetuseks tuleks vältida toite, mis on praetud , tarbida tuleks väherasvast liha, portsjon olgu alati pigem väiksem, sest nii saab vältida ülesöömist (inimene sööb silmadega ), vältida erinevaid kofeiini sisaldavaid jooke, sest need on energiarikkad kuid tühjad kalorid. Koolajookide asemel tuleks tarvitada puhast vett, mida tuleks päevas tarbida umbes 1,5l. ( http://tap.nutridata.ee/46 ). Südame-veresoonkonnahaiguste toitumisalasteks riskifaktoriteks on vähene puu- ja köögiviljade ning marjade tarbimine , soola ja küllastunud rasvhapete liigtarbimine, kiudainete vähesus toidus ja tasakaalustamata toitumisest tingitud ülekaalulisus. Oluline on kinni pidada õigest toitainete vahekorrast toidus ning hoolitseda toidu mitmekülgsuse eest. ( http://toitumine.ee/toitumine-ja-haigused/toitumissoovitused-erinevate-haiguste-puhul/toitumine-sudame-ja-veresoonkonna-haiguste-korral ).
Kuna Tiina on ülekaalus, siis peaks tähelepanu pöörama kaalulangetamisele, kuid see peaks jääma teisejärguliseks, esikohal peaks olema siiski täisväärtuslik toitumine ja liikumine. Aeglane ja püsiv kaalukaotus 0,5 – 1 kg nädalas on ohutuim viis kaalust alla võtmiseks. Samuti võiks soovitada patsiendile pidada toitumispäevikut, tänu millele saab jälgida oma toitumisharjutusi.
Tiina sooviks küll kõndimas käia, kuid sobiva kaaslase puudumisel jääb see tal tihtipeale katki. Pereõde võiks Tiinale soovitada eakate võimlemist, mida tehakse tavaliselt 2 korda nädalas, juhtumist jääb selgusetuks kus Tiina elab, kuid näiteks Pelgulinna Rahvamajas on sobiv treening olemas, ühe korra hind on 2 eurot ja juhendajaks on 20 aastase staažiga treener . Mõnest sellisest ringist saab proua kindlasti selliseid tutvusi, kellega ka mõnel päeval jalutamas käia. Liikumine peaks saama igapäevaseks harjumuseks.

RAVIMITE MANUSTAMISE TEHNIKAD

Tiina Tiivik võtab ravimeid ebaregulaarselt, kuna ta kipub unustama. Patsiendil on probleem sellega, et Hüdroklorotiasiid teeb teda uimaseks ja öine pissimine on ebamugav, seetõttu lõpetas ta selle tableti võtmise omavoliliselt 2 nädalat tagasi. Oleks tarvis prouale seletada, et diureetikumide kõige otstarbekam manustamine on üks kord päevas hommikuti , kuna juhtumist ei selgu millal patsient tabletti tarvitab, tuleks see üle korrata .
Krooniliste haiguste puhul on oluline pidev ja õigeaegne ravimi manustamine, tuleks jälgida arsti poolt ettekirjutatud raviskeemi. Kuna proua unustab, siis on kindlasti abi tema abikaasast, kes saab talle vajalikud ravimid õigeaegselt anda, või siis meelde tuletada, et ravimi võtmise aeg on käes. Samuti võib arstilt küsida koduõe teenust, kes käib nädalas korra-paar patsiendi juures, et selgitada välja kuidas on ravimite võtmine läinud ja kas on esinenud mingeid probleeme.
Tänapäeva ühiskond on väga tehnikaga kaasaskäiv ja seetõttu saaks soovitada Tiinale ka ravimivõtmise äppi, mis tuletab talle õigeaegselt meelde ravimi võtmise aja. Abiks saavad olla talle tema lapsed, kes selle äpi mobiilile laevad ja prouat õpetavad.
( https://play.google.com/store/apps/details?id=com.whisperarts.mrpillster&hl=et ).
Et ravimid saaks võetud õigeaegselt, võiks soovitada prouale ravimidosaatorit, tänu millele on õige ravim võetud õigeaegselt. Automaatse ravimidosaatori kasutamine on äärmiselt lihtne. Helisignaali kostudes tuleb seade tagurpidi keerata ja ravimiannus käele või alusele kukutada. Seejärel meeldetuletus vaikib ja seade jääb järgmise ravimi võtmise aega ootama. Veidi kallutades kuvatakse ka järgmise ravimi võtmise päev ja kellaaeg . Eriti vajalik on lahendus kergesti unustavatele eakatele . Ravimidosaator võimaldab eakatel kauem iseseisvalt oma kodus elada. ( https://www.medi.ee/muud-abivahendid/ravimidosaator/ ).

KASUTATUD KIRJANDUS

Abrams P., Hashim H. (2008) How should patients with an overactive bladder manipulate their fluid intake? BJU Int 102(1): 62–6
Johnson TM., Sattin RW., Parmelee P., Fultz NH., Ouslander JG. (2005). Evaluating potentially modifiable risk factors for prevalent and incident nocturia in older adults. J Am Geriat Soc 53(6): 1011 –6
Doenges M.E., Moorhouse M.F., Murr A.C. (2010). Nursing Care Plans Guidelines for Individualizing Client Care Across the Life Span.
https://www.medicines.org.uk/emc/product/6104/smpc#CLINICAL_PARTS (18.10.18)
Cole TJ, Bellizzi MC, Flegal KM, et al. Establishing a standard definition for child overweight and obesity worldwide: international survey. BMJ 2 320:1240–3
Chobanian A.V., Bakris G.L., Black H.R. (2003). Seventh Report of the Joint National Committee on Prevention, Detection, Evaluation, and Treatment of High Blood Pressure. Hypertension. 42:1206– 1252 .
Eakate võimlemine. Pelgulinna Rahvamaja .
http://www.pelgulinn56.ee/taiskasvanute-huviringid/eakate-voimlemine/ (15.10. 2018 )
Ehala-Aleksejeva, K., (2010). Ülekaalulise ja rasvunud haige käsitlus. Eesti Arst, 89(3), 181- https://core.ac.uk/download/pdf/43660146.pdf (22.11.2018)
Herdman, T., Kamitsuru S. (Eds.) (2014). NANDA. International Nursing Diagnoses: Definitions and Classifications, 2015- 2017 . Oxford: Wiley Blackwell.
Generaliseerunud ärevushöire ja paanikahäire (agorofoobiaga või ilma) käsitlus perearstiabis, RJ-F/2.1-2014. Ravijuhendite nõukoda. 2014
Klein K. (2016). Noktuuria esineb igal kolmandal menopausieelsel naisel. Terviseuudised, nr 3
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=terviseuudised20160302.2.8.21 (20.10.2018)
Kozier B.,Erb G., Berman A.,Lake R. (2008). Fundamentals of Nursing: concepts, processand practise. Pearson Education Limited
Mr.Pillster pill meeldetuletus ja ravimite jälgija. Google Play (2018)
https://play.google.com/store/apps/details?id=com.whisperarts.mrpillster&hl=et (18.10.2018)
Oolo T. (2003). Õendusoskused. AS Medicina
Ravimidosaator. Medi
https://www.medi.ee/muud-abivahendid/ravimidosaator/ (16.10.2018)
Palo J. (2007).Tervise käsiraamat. Rasvumine. Tallinn: Medicina
Tasakaalustatud toitumine. Tervise Arengu Instituut
http://tap.nutridata.ee/46 (16.10.2018)
Toitumine südame- ja veresoonkonnahaiguste korral. Tervise Arengu Instituut
http://toitumine.ee/toitumine-ja-haigused/toitumissoovitused-erinevate-haiguste-puhul/toitumine-sudame-ja-veresoonkonna-haiguste-korral (16.10.2018)
Teesalu R. (2004). Arteriaalse hüpertensiooni diagnoosimise ja ravi uued juhised. Journal of the Estonian Society of Hypertension
Van Kerrebroeck P, Abrams P, Chaikin D et al (2002) The
standardisation of terminology in nocturia: report from
the Standardisation Sub-committee of the International
Continence Society. Neurourol Urodyn 21(2): 179–83
Van Kerrebroeck P, Abrams P, Chaikin D et al (2002) The
standardisation of terminology in nocturia: report from
the Standardisation Sub-committee of the International
Continence Society. Neurourol Urodyn 21(2): 179–83
Van Kerrebroeck P, Abrams P, Chaikin D et al (2002) The
standardisation of terminology in nocturia: report from
the Standardisation Sub-committee of the International
Continence Society. Neurourol Urodyn 21(2): 179–83
Van Kerrebroeck P, Abrams P, Chaikin D et al (2002) The
standardisation of terminology in nocturia: report from
the Standardisation Sub-committee of the International
Continence Society. Neurourol Urodyn 21(2): 179–83
Van Kerrebroeck P, Abrams P, Chaikin D. (2002). The standardisation of terminology in nocturia: report from the Standardisation Sub-committee of the International Continence Society. Neurourol Urodyn 21(2): 179–83
http://www.eks.ee/docs/pics/Hupertensioonijuhised_2004.pdf (19.10.2018)
World Health Organisation (WHO). (1999). International Society of Hypertension, Guidelines for the measurment of hypertension. Hypertension. 17:151-183.