Õendussekkumised Pulmonoloogia

Q: Millised on kaks kõige levinumat bronhodilataatorite kõrvaltoimet?

Vastus leiad õppematerjalist: Õendussekkumised Pulmonoloogia

Q: Milline strateegia aitaks parandada patsiendi toitumist et te saaks vajaliku kaloraazi kätte?

Vastus leiad õppematerjalist: Õendussekkumised Pulmonoloogia

Q: Mida sa soovitaksid abikaasale?

Vastus leiad õppematerjalist: Õendussekkumised Pulmonoloogia

Q: Millised on perekonna probleemid ja õendusdiagnoosid?

Vastus leiad õppematerjalist: Õendussekkumised Pulmonoloogia

Q: Kuidas seda peret aidata?

Vastus leiad õppematerjalist: Õendussekkumised Pulmonoloogia

wsew, wew

Õendussekkumised Pulmonoloogia (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool - Meditsiin - Õendus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised on kaks kõige levinumat bronhodilataatorite kõrvaltoimet?
Milline strateegia aitaks parandada patsiendi toitumist et te saaks vajaliku kaloraazi kätte?
Mida sa soovitaksid abikaasale?
Millised on perekonna probleemid ja õendusdiagnoosid?
Kuidas seda peret aidata?

Tallina Tervishoiu Kõrgkool
Õenduse õpetool
Õ26kj(S)
PULMONOLOOGIA JA ÕENDUSABI – JUHTUMI UURING
Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus
Tallinn 2018
SISUKORD
PULMONOLOOGILISE HAIGE JUHTUM……………………………………………........3

EMFÜSEEMI PATOFÜSIOLOOGIA.…………………………………………………….....4

PATSIENDI SPETSIIFILISED NÄITAJAD ………………………………………………..6

ARSTI KORRALDUSED …………………………………………………………………….7

ÕENDUSPLAANI KOOSTAMINE………………………………………………………….8
4.1.Objektiivsed ja subjektiivsed sümptomid………….………………………………….....8
4.2.Õendusplaan…………...…………………………………………………………………10

ARSTLIKU PLAANI KÜSIMUS…………………………………………………………...13

DOOSI ARVUTAMINE………………………………………………………………….....14

BRONHODILATAATORITE KÕRVALTOIMED………………………………………...15

HAPNIKUVARUSTUSE PARANDAMINE………………………………………….........16

PULMONOLOOGILISE PATSIENDI OLUKORDA LAHENDAMINE……………….....17

STRATEEGIA TOITUMISEL ……………………………………………………………..18

PEREKONDLIK PROBLEEM……………………………………………………………...20
KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………………………..22
PULMONOLOOGILISE HAIGE JUHTUM
Mati Maasikas on 65- aastane mees, kes satub haiglasse oma KOKi ägenemisega (emfüseem).
Anamneesis hüpertensioon, mis on kontrollitud tab. Enalapriliga viimased kuus aastat. Viimasel kolmel aastal põdenud igal talvel pneumooniat.
Patsient on suitsetaja , suitsetab ca 2 pakki päevas viimase 38 aasta jooksul. Patsient on kahhektiline. Hingamisraskused ka rahulolekus, tüüpiline asend istudes . Patsiendi köha on produktiivne , eritub tihedat kollakas -rohelist röga. Patsient on ärritatud ning ärev, ta kaebab unetust ning väidab ennast tundvat väsinuna kogu aeg.
Elulised näitajad: AVR 162/84 mmHg, fr 124x’, HS 36x’, temp. 38.9oC, SaO2 88%.
Arstlikud korraldused:
· Dieet vastavalt toidutaluvusele
·  Abi voodist väljumisel
·  O2 läbi ninakanüüli et saavutada SaO2 93%
·  Sol. Glükoosi I/V 50 ml/hr 500,0
·  Kardiomonitor
·  Veregaasid arteriaalsest verest ( ASTRUP )
·  Kopsu RÖ hommikul
·  Rögakülv. (Sisehaige õendus … 2018).

EMFÜSEEMI PATOFÜSIOLOOGIA
Eelmisel peatükkil oli esitatud patsiendi juhtum, milles on märgatud KOK´i olemasolu haigusloos. Tekkis seisundi halvenemine, mis avaldus emfüseemi kujunemisega. Tõuseb küsimus emfüseemi patofüsioloogiast, mis hakkatakse välja uurima , vaid enne seda tuleks selgitaga Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse olemust.
Inflammatoorse protsessidega algav kopsude emfüseem koos vähemalt 3 kuu vältel 2 teineteist järgneva aasta esineva kroonilise bronhiidiga moodustavad KOK haiguse gruppi (Corbridge 2012: 47). Erinevused kroonilise obstruktiivse haiguste tüübide vahel on lokalisatsioonis ja patoloogilistes nähtudes. Kroonilise bronhiidi lühi ülevaadeks eristatakse järgmised struktuursed muutused: põletikuline reaktsioon seoses korduvalt hingamisteedesse saaatuva ääritava ainetega, bronhide valendiku kitsemine, bronhiaal membraani tsilliate kahjustus ja kaitse funktsioniga lima elimineerimise võimetus.( Khan 2014: 267). Seega tunnusjoonteks on lima üleprodiktsioon, mis väljendub produktiivses köhas ja respiratoose trakti kitsenemine, kus ilmneb soobiv keskkond patogeense mikroorganismide paljunemiseks. (Khan 2014: 268).
Emfüseemi olemus seisneb kopsu parenhüümi kahjustuses (Corbridge 2012: 48), mis väljendub alveoolide seinade elastsuse kadusmises, nende destruktsioonis ja distaalse kopsu õhuruumi laienemises (Khan 2014: 267). Täpselt öeldes patoloogia puudutab kopsu parenhüümi funktsionaalset ühikut – aatsinust, mis koosneb hingamis bronhioolidest, alveolaarjuhakestest, kotikestes ja ikkagi alveoolist. Sellega kaasneb gaasi vahetuses osaleva alveoolide ja kapillaride pinda vähenemine. On võimalik jäguneda kopsu enfüseemi 3 tüüpideks vastaval lokalisatsiooni: tsentrilobulaarne ehk respiratoorse bronhioolide puudutav, harvem lejduv panatsinaarne ehk terve kopsude parenhüümat puudutav, paraseptaalne ehk asetsev pleurale lähedam (Sudhakar 2009: 171-172).
Põhilised etioloogilised faktorid on nii endogeensed ehk geneetilised, kui ka eksogeensed . Esimeseks kuulub mõnedel isikutel pärilik kopsu proteaasi aktiivsuse pärsija α-1-antitrüpsiini puudulikkus. Eksogeenseteks faktoriteks on ümbritseva keskonnas või töö kohal olevad tolmud, aurud ja kemikaalid .Põhjuseks võib olla on infektsioonid , seal hulgas krooniline bronhiit . Sutsetamisel on peamine roll emfüseemi kujunemisel. Sigaretti suits, milles on reaktiivsed hapnikuühendused, võib indutseerida oksidatiivse stressi, vähendades antioksüdantide hulk. Selline olukord võib inaktiveeruda antiproteaaside aktiivsust, mis soodustab järgnevates põletikulises protsessis alveovaar seinade ühtluse destruktsiooni. (Stratelis 2008:14-13).
Sattudes bronhidesse sigaretti suitsu olevad keemilisi aineid kutsuvad esile immunoloogilist vastust. Need partikleid avastavad dendriit rakud , mis annavad signaaliseerivad esinenud võõrkehast (Braber 2011: 13). Tõuseb T- a B-lümfotsüüte produktsioon , millega on assotsieeritud autoantikehade produktsioon ja epiteelirakkude apoptootilised protsessid (Braber 2011: 13-14). Hingamisteedes leiduvad makrofaagid ja epiteel rakkud omakorda aktiveerivad kemoatraktantide vahendusel granulotsüüte (Braber 2011: 11). Granulotsüütide hulka kuuluva neutrofiilidel ja ka makrofaagidel on võime produtseerida oksügenaase või/ja proteinaase – patoloogia korral viimased on alveolaar parenhüümi struktuuri proteiine lõhustavad ensüümid (Stratelis 2008:13-14). Näidiseks on neutrofiilide elastaas , mis antiproteaaside hulga vähenemisel hüdrolüüsib aatsinuses oleva elatiini (Braber 2011: 15 ).
Ekspiriumis bronhide ahenemisega ja väljahingamise reservmahu langusega tõuseb tõenäosus alveoolide rebenemiseks elastsuse puudumise tõttu. See toimub juba kaugele arenenud patoloogia korral ning selle tõttu moodusb funktsionaalselt surnud ruumi, milles pole võimalik gaasi vahetus. (Herold 1999: 301).
Seega põhilised emfüseemi patoloogia arenemise teed, on proteaas -antiproteaas, oksüdant-antioksüdant tasakaalu häirumine ja õhuväljumise takistus seoses põletikulise bronhide ava ahenemisega ning alveoolide sisene rõhku tõusega ja järgneva rebenemisega .
Mati Maasika emfüseem on tõenäoliselt arenenud kroonilise bronhiidi tõttu, mis omakorda esile kutsutud pneumooniaga. Seda tõendavad produktiivne köha kollakas-roheline rögaga ja febriilne temperatuur, mis viitab põletikulise protsessile.

PATSIENDI SPETSIIFILISED NÄITAJAD
Kas patsiendi elulised näitajad ja SpO2 on vastavuses? Miks?
Kuna esineb emfüseem, siis väheneb gasi vahetuseks vajalik pind. Antud patsiendi SpO2 on 88%, mis signaliseerib ka kudede hüpoksiast ehk ebapiisava O2 varustusega. Seega reageerib organism suurenedes hingamis sagedust ja suurenedes südametööd (Siebenmann 2015). Teisiti öeldes kävituvad kompensatoorsed mehanismid. Aga aiguseloos esines hüpertoonia, mis kestis 6 aastat, ning kõrgenenud vererõhk arvatavasti sellel juhul ei sõltu täesti hüpoksiast. KOK haigusega seondub kogu organismi põletikuline reaktsioon ning sellega kaasneb organismi temperatuuri tõus (Altarja 2015: 8).

ARSTI KORRALDUSED
Arstlikud korralduseid saaks täida järgmises järjekorras:
1. Kardiomonitor
2. O2 läbi ninakanüüli et saavutada SaO2 93%
3. Veregaasid arteriaalsest verest (ASTRUP)
4. Abi voodist väljumisel
5. Kopsu RÖ hommikul
6. Rögakülv
7. Dieet vastavalt toidutaluvusele
8. Sol. Glükoosi I/V 50 ml/hr 500,0

ÕENDUSPLAANI KOOSTAMINE

Objektiivsed ja subjektiivsed andmed
Objektiivsed andmed: vanus 65 aastat, KOK ägenemine (emfüseem) ja hüpertensioon haiguseloos, pneumonia igal talvel 3 aasta jooksul, kahheksia, düspnoe, sundasend , produktiivne köha , kollakas-rohelist röga, AVR 162/84 mmHg, frekvents – 124x´, HS – 36x´, T 38,9 Co , SaO2 – 88%. Kasutusel Enapril tablettid.
Subjektiivsed andmed: p-nt kaebab unetusest ja pideva väsimusest. Ärritus ja ärevus. Patsiendi sõnadest suitsetab ca 2 pakki päevas 38 aa jooksul.

Õendusplaan
01.10.2018
Õendusdiagnoos
Eesmärk
Õendustegevus
Hinnang ja kuupäev
-Aktiivsuse talumatus (00092) seoses tasakaalu puudumisega hapnikuvajaduse ja hapnikuvarustuse, millest tunnistust annab väsimus (Herdman 2014: 225);
-Patsiendi väsimustunne on alanenud ühe nädalaga;
-Patsient iseseisvalt kõnnib vähemalt osakonna koridori lõpuni ühe nädalaga;
- Julgusta patsiendi aktiivsust;
- Paku abivahendeid kõndimiseks;
-Instrukteeri ja õpeta hingamistehnikat;
- Jälgi patsiendi elulised näitajad ja SpO2 taset;
- Manusta vajadusel hapniku arsti poolt märatud voolu kiirusega ( Ackley 2009: 120);
8.10.
- Patsiendi sõnadest ta tunneb vähem väsimust;
- Patsient saab kõndida 1 tundi päeva jooksul.
- Tasakaalustamata toitumine: organismi vajadusest vähem (00002) seoses bioloogilise teguriga (haigus), millest tunniustust annab kehakaal 20% alla ideaalse (Herdman 2014: 161)
-Patsiendil on juurde võtnud vähemalt 5 kg kolme nädalaga;
-Patsient saab vajalikku päevane kaloraaži;
-Konsulteeri dietoologiga toitumisplaani koostamisel ja päevase kaloraaži arvutamisel ; (Ackley 2008:577);
- Korralda patsiendi seisundile vastava dieedi;
- Jälgi dieedi pidamist patsiendi poolt;
- Paku vedelaid toidulisandeid
(Ackley 2008:577);
- Jälgi patsiendi kehakaalu muutust kahe päevaga (Doenges 2010:128);
- Manusta hapnikut söögi ajal, kui ilmneb hingeldus (Ackley 2008: 576 -577);
22.10.
- Patsiendi kehakaal on tõusnud 4.2 kg;
- Patsiend on saanud vajalikku kalooriate arv dieedi jooksul;
-Häiritud gaasi vahetus (00030) seoses alveolaar – kapillaarse membraani muutustega , millest tunnistust annab vere madal hapnikusisaldus (Herdman 2014: 204);
Patsiendi SpO2 väärtus on 90% ühe nädalaga.
- Manusta niisutatud hapniku arsti poolt märatud ajaperioodil ja voolu kiirusega;
- Jälgi SpO2 taset;
- Õpeta valida hingamis soodustava asendit ja hingamistehnikat;
- Selgita vajadus loobuda suitsetamisest;
(Ackley 2008: 389);
2.10.
8.10.
- Patsiendi SpO2 väärtus on 90%;
-Südame-veresoonkonna talitlushäire risk (00239) seoses hüpertensiooniga (Herdman 2014: 231);
- Südame-veresoonkonna talitlushäire ei esine;
- Patsiend võtab õigeajaliselt temale väljakirjatud ravimeid vastavalt ravi režiimile ;
- Jälgi patsiendi vererõhu taste ja pulsi;
- Jälgi naha seisundit ja tursete ilmnemist;
- Koosta ravimite võtmise plaan vastavalt patsiendile määratud režiimi;
- Kontrolli ravimi õigeaegset võtmist (Enalapril)
(Doegens 2010: 47);
8.10
Patsient võtab ravimeid vastavalt režiimile;
15.10
Patsient võtab ravimeid vastavalt režiimile;

ARSTI KORRALDUSE KÜSIMUS
Arstlik plaan on reaalne, sest :
1. Rögakülv – tavaliselt võtakse proove analüüsimiseks hommikul, patogeense organismide ja aktiivse infektsiooni tuvastamiseks (Doenges 2010:123).
2. Veregaasid arteriaalsest verest (ASTRUP) - enne SO2 manustamist tuleks kontrollida CO2 ja O2 osarõhud ja pH, et täpsusda hüpoksia ja hüperkaapnia olemasolu ja raskust (Doenges 2010:125).
3. Abi voodist väljumisel – patsiendi hommikune aktiviseerimine. Saab hinnata võimalike aktiivsuse talumatuste nähtusi, nt pearinglus ( Ackley 2008: 119).
4. Kopsu RÖ hommikul – aitab hinnata kopsude struktuurilised muutused, sealhulgas kopsude, näiteks hüperinflatsioon ja teised emfüdeemi iseloomulikud tunnused (Doenges 2010:123).
5. Kardiomonitor – cor pulmonae tekke riski hindamiseks südame elektri aktiivsuse jälgimise alusel (Doegens 2010: 123).
6. O2 läbi ninakanüüli et saavutada SaO2 93% - teostatakse ASTRUP testi tulemuse alusel, mis näiavad hapniku manustamis vajadust (Ackley 2008: 388).
7. Dieet vastavalt toidutaluvusele - Hingamisraskusega patsiendile soobib toituda 5-6 väikeste portsioonidega kogu päeva jooksul (Corbridge 2012: 55).
8. Sol. Glükoosi I/V 50 ml/hr 500,0.- glükoos on füsioloogilistes tingimustes kõige tähtsam energiaga varustav süsivesik energiaväärtusega. Sellega saaks täiendada patsiendi kaloraaži vajadus ning tõsta üldist enesetunnet . (Glucose 5%... 2006).
6. DOOSI ARVUTAMINE
Pakkutakse kaht arvutamise viisi:
1) Kätte saadav doos : Sol. Heparini 5000 IU /ml, i/v, s/c. Viaalis on 1 ml.
Soovitud doos: 4000 IU x2 s/c.
Doosi arvutamise baasvalem väljendub järgmiselt ( Miller -Willson 2013: 1) :
(D : H) * V= Doos,
D - soovitav kogus
H - kättesaadav kogus
V - kättesaadava ravimi math
(4000 IU : 5000 IU) * 1 ml = 0,8 *1 = 0,8 ml – ühekordne doos.
2) Proportsioon .
Kätte saadav doos: Sol. Heparini 5000 IU /ml, i/v, s/c. Viaalis on 1 ml.
Soovitud doos: 4000 IU x2 s/c.
5000 IU – 1 ml
4000 IU – X ml
X ml = (4000 IU * 1) : 5000 IU = 0,8 ml.
Vastus: Patsient saab 0,8 ml ravimit s/c.
7. BRONHODILATATORITE KÕRVALTOIMED
Millised on kaks kõige levinumat bronhodilataatorite kõrvaltoimet?
Kõige levinumate bronhodilataateeriva ravimi hulka kuuluvad β-2 agonistid ja antikoliinergikumid. Need ained toimivad nagu stimuaatorid. Tarbimisel aga võivad kaasneda sellised kõrvaltoimed:
- Värisemine, eriti kätes
- Südame rütmihäired (äkki märgatavad südamelöögid ehk südamepekslemine)
- Peavalu
- Surenenud närvilisus
- Esinemise lihaskrampe, tugev valuaisting (Bronchodilators 2016 ).
8. HAPNIKUVARUSTUSE PARANDAMINE
Nimeta kolm õendustegevust, mis parandavad patsiendi hapnikuvarustatust.
1. Õige asendi valik – Fowler´i 90 kraadi istumine on parim viis (Ackley 2008: 388);
2. Seletada patsiendile hingamistehnikat (nt Pursed-lip breathing) (Ackley 2008: 390);
3. Õpetada hapnikravi tegema ka kodustes tingimustes (Ackley 2008: 391);
9. PULMONOLOOGILISE PATSIENDI OLUKORDA PARANDAMINE
Patsient saab oma lõunasöögikandiku ja kommenteerib, et ta on väga näljane. Hiljem te märkate, et patsient on söönud ära ainult kartulipudru ja jätnud kõik muu puutumata. Küsimusele, misk ta ei ole söönud vastab patsient nii:“ Ma ei saa sellest aru. Ma olen näljane ja hakkan sööma ja siis ma ei saa enam hingata. Ma pean lõpetama“.
Anna patsiendile soovitusi , kuidas seda olukorda lahendada.
Patsiendi sõnadest söögi ajal esineb võimetus süüa ilma hingamistakistuseta. Kuna kartulipuder oli ära söönud, siis raskused esinevad mitte peenestatud toiduga. Arvestases patsiendi seisundit võiks pakkuda mõned lahendused.
Ühe tunni enne lõunat saaks pakkuda raviarsti poolt välja kirjutatud hingamist soodustavaid ravimeid, et bronhid oleksid piisavalt laienenud õhu pääsemiseks. Ühe meetodiks on ka hapniku manustamine söögiajal. Vajadusel pööratakse arsti poole konsulteerimiseks antud lahendusvõimaluste rakendamise kohta. Toitumisplaan jägatakse 5-6 toidukorraks. Söömise ajal peaks säilitama rahulikk atmosfäär, milles aeglaselt sööb,väikeste ampsudena, hoolikalt närides (An Evident... 2012: 50). Maksimaalse kopsuventilatsiooni tagamiseks patsiendil om vaja võta Fowler´i asend (Ackley 2008: 189), et rindkere oleks tõstetud.
Mati Maasika menüü peab sisaldama peenestatud või lõikatud väikesteks tükkideks toit. Õde saab soovitada istuda laua taga või voodis sirge seljaga (Fowler´i asend), milleks on vaja reguleerida voodi seljaosa. Siis patsient võib aeglaselt süüa temale mitu korda päevas antud portsioone, vajadusel pakkuda hapniku manustamist nina kanüüliga. Tuleviku hingamisraskuse preventsiooniks on parem selgitada võimaluste piirides ning abivahenditega toetatud füüsilise aktiivsuse ja hingamisharjutuste rolli igapäevase heaolu parandamiseks. (Ackley 2008: 189).
10. STRATEEGIA TOITUMISEL
Milline strateegia aitaks parandada patsiendi toitumist, et te saaks vajaliku kaloraaži kätte?
Eelkõige tuleks pöörata tähalapanu järgmistele faktidele. Tavaline päevane energiavajadus üle 60 aastastel meestel istuva eluviisiga on 2000 kcal (Toiduenergia … 2015). KOK’I põdevatel isikutel tõuseb energiavarude kuulu ka puhkeseisundis seoses suurenenud hingamis sagedusega. Energiakuulu hingamisele selle haigetel on 50-60% kogukulust ning ägenemisel on see 80% (Altarja 2015: 7).Toitumise parandamiseks vajatakse töötada alatoitumist põhjustavate teguritega, nagu düspnoe ja langenenud füüsiline aktiivsus, mis mõjub nälja tunnele (Rawal 2013: 152).
Kuna patsiendil on kahheksia, siis tuleks suureneda kaloraaži, et järk-jargult ravikuuri jooksul juurde võtta puuduva kaalu kogust. Selle väärtuse välja selgitamiseks kasutatakse KMI tabaleid ja menüü koostamisel on parem konsulteerida haigla oleva dietoologiga, kes aitab arvutada haigete päevane kaloritevajadust (Ackley 2008: 576). Nagu oli varem mainitud , serveeritakse väikesed portsjonid , 5-6 korda päevas. Ei tohiks unustada hapnikku manustamist, et kergendada protsessi. Õe ülesandeks on ka patsienti õpetamine ning dieedi vajaduse selgitamine (Corbridge 2012: 55). Patsienti saaks esmalt motiveerida, et ta loobuks suitsetamisest või asendaks selle nt plaastritega, nätsuga. Võiks rakendada lühiajaliste kehalised harjutused nälja tunne tõstmiseks ja kopsu funktsioneerimise , kontrollides isiku seisundit.(Rawal 2013: 152).
Õde peab kontrollima iga Toitumis Püramiidi toidu rühmade olemasolu täisväärtuslikkus dieedis. Toiduvalikul suurem osakaal moodustavad süsivesikuterikkad portsioonid, millele kuuluvad kergesti neelavad teraviljapudrad või kartulipüree. Lisatakse taimse õlides leiduvaid küllastamata rasvhapeid, mis kasutatakse korralikult riivitud salatides. Söögikandikul peavad ilmnema valgurikkaid piimatooteid . Mõõdukalt menüüs esinevad munad, loomaliha - või kalatooted, mis on peenestatud hästi mälutavateks tükkideks (Toitumine...2016). Soobiv ka lihasuflee, kui haigla menüü seda pakkub .
Enne menüü koostamist on oluline välja selgitada toiduallergia olemasolu. Nagu juba oli mainitud, KOKi dieet peaks olema pehme, hingamist mitte takistavaks. Toitumis strateegia võiks väljendada järgmiselt: patsiend sööb 5 väikesed energiarikkaid portsioone iga 2 tunni, mis oli valmistatud dietoologi konsultatsiooni alusel. Antud iseseisva töö autoritel on pärast hoolduspraktikat jäänud kogemused, mille alusel saaks pakkuda patsiendile lisaks põhitoidukorrale energiat andvad toidulisandid , soodustavad kaalu võtmist (Ackley 2008: 579). Näidiseks on balansseeritud toitainete ja energiasisaldusega Nutridrink jooke, mida tuleks samuti juua rahulikult ja väikeste lonksudega. Iga kahe päevaga tuleks kontrollida kaalu muutust (Doenges 2010:128).
11. PEREKONDLIK PROBLEEM
Mati Maasika abikaasa kohtub sinuga koridoris ja ütleb sulle:“ Ma ei tea, mida temaga teha. Minu abikaasa oli väga aktiivne ja liikuv kuni ta jäi pensionile kuus kuud tagasi. Sellest ajast saadik on ta kaotanud kaalu umbes 5 kg. Ta ei taha käia vannis, kuna riietumine võtab tema jaoks väga palju aega. Seega eelistab ta olla kogu aeg riides , ka öösiti. Kõik läheb nii kiiresti allamäge, et see hirmutab mind. Ta ei taha midagi teha, kui ta on üksinda, seega pean ma tal kogu aeg kõrval olema. Aga kui ma üritan temaga koos jalutada ta ärritub ja karjub minu peale. Tema ravimid võtavad kogu meie säästud. Ma pean töötama, ma ei jõua temaga istuda. Ta helistab mulle tööle ja nõuab, et ma tuleksin koju. Aga ma ei saa tulla. Ja ma ei tahagi enam koju tulla… “ .
Mida sa soovitaksid abikaasale? Millised on perekonna probleemid ja õendusdiagnoosid? Kuidas seda peret aidata?
Siuatsiooni analüüsides selgub , et põhihaiguse progreseerumisega ja pensioonile jäämisega patiendi elukvaliteet on oluliselt langenud viimase 6 kuu jooksul. Aktiivsuse puudusega kaasnevad meeleolu muutused, vajadus pidevas tähelepanu endale abikaasa poolt ja abistamisest igapäevastes toimingutes. Antud olukord mõjutab patsiendi töötava abikaasa elukvaliteedile, kuna haige hooldamine ja toetus võtavad nii materjalseid, kui ka isiku psühholoogilisi varusid ning seoses sellega naisel puudub soov koju minna.
Võiks püstitada järgmised perekesksed õendusdiaagnosid:

Hooldajarolli pinge (00061) seoses hoolealuse ebsrealistkikute ootustega, millest tunnistust annab abikaasa kurbsus muutunud suhete pärast hoolealusega

(Herdman 2014: 279-280);

Perekonna ebatõhus tervisejuhtimine (00080) seoses ebasoodsa majandusliku olukorraga, millest tunnistust annab pereliikme haigussümptomite süvenemine (Herdman 2014: 149);

Eraldi saaks püstitada veel ühte patsiendikeskset diagnoosi, mis mõjutab perekonna oleva situatsiooni muutumatust:

Riskialdis tervisekäitumine (00188) seoses suitsetamisega, millest tunnistust annab see, et patsient teeb võimalikult vähe terviseseisundi muutumiseks

(Herdman 2014: 145) ;
Soovitatakse abielupaarile perepsühholoogi külastamist, et aidata patsiendi ära mõista see, et lähisugulane on valmis aidata, aga samuti tal peab olema isiklik, haige eest hooldamisest vaba aeg. Selleks saavutamiseks on tarvis stabiliseerida haigete seisundit, leevendades heaolu kahjustavaid faktoreid: sellel juhul suitsetamine ja KOK’iga põhjustatud sümptomeid. Selleks saaks pakkuda eelnevates peatükkides oleva informatsiooni, mis puudutab nii hingamistehnikat, kui ka toitumis soovitused.
Finants probleemide esinemisel võiks pöörduda Haigekaasa poole, mis pakkub täiendav ravimhüvitis. See eriti sobib situatsionile, kui pere kuulutab säästed ravimi ostmiseks kroobilise haigele. Kui nt hüpotensiivne ja kopsuhaiguse ravimid vajavad büdžee üle 100 eurot, siis hüvitakse 100 eurot ületavast osast 50%. (Täiendav...2018).
Juhul, kui sellel perel on olemas kasutusel nutitelefon või tahvliarvuti, siis abiks võiks kasutada “Minu KOK” rakendadus, mille eesmärgiks on patsiendi oma haiguse toimetuleku edendamine. Selline kodunemonitooring loob ühendust patsienti ja pulmonoloogilise probleemidele spetsialiseeritud õe vahel, kes saab analüüsida patsiendi seisundit ning anda soovitusi järgnevate tegevuseks. Isik saab täida tema hingamisteede puudutava sümptomites küsimustike, mille tulemusel on võimalik, näiteks kõrvalekalduvusest tavalise seisundist või hinnata haiguse progreseerumist riski. (Tabur 20018).
KASUTATUD KIRJANDIS
Altarja A. (2015). Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK). Tartu.
https://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/pildid/oppetoo/kutsekopsuhaigused/Krooniline_obstruktiivne_kopsuhaigus_KOK_kutsehaigusena_2015.pdf (01.10.2018)
Braber S. (2011). The pathogenesis of lung emphysema: lessons learned from murine models. Netherlands :Utrecht University Repository.
Bronchodilators.Side effects . (2014). NHS.
https://www.nhs.uk/conditions/bronchodilators/side-effects/ (01.10.2018)
Corbridge S., Wilken L., Kapella MC., Gronkiewicz. (2012). An Evidence Based Approach to COPD: Part 1. The American Journal of Nursing , 112(3): 46-57.
DOI: 10. 1097 /01.NAJ.0000412639.08764.21
Doenges M.E., Moorhouse M.F., Murr A.C. (2010). Nursing Care Plans Guidelines for Individualizing Client Care Across the Life Span
Glucose 5% Intravenous Infusion BP. (2006). The electronic Medicines Compendium.
https://www.medicines.org.uk/emc/product/1825/smpc (01.10.2018)
Herdman, T., Kamitsuru S. (Eds.) (2014). NANDA . International Nursing Diagnoses: Definitions and Classifications, 2015- 2017 . Oxford: Wiley Blackwell.
Herold G. (1999) Sisehaigused . Loengutele orienteeritud käsitlus. Tallinn.
Khan S., Fell P., James P. (2014). Smoking- related chronic obstructive pulmonary disease (COPD). Diversity and Equality in Health and Care, 11(3):267-71
http://diversityhealthcare.imedpub.com/smokingrelated-chronic-obstructive-pulmonary-disease-copd.pdf (01.10.2018)
Miller-Willson K. (2013). The nurse `s quick guide to I.V. drug calculations. Nursing Made Incredibly Easy , 11(2), 1-2.
DOI: 10.1097/01.NME.0000426306.10980.65
Mis on toiduenergia. (2015). Tervise Arengu Instituut.
http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/mis-on-toiduenergia (30.09.2018)
Rawal G.,Yadav S. (2015). Nutrition in chronic obstructive disease: A rewiev. Journal Of Translational Internal Medicine , 3(4), 151-154.
https://goo.gl/bP9rMS (01.10.2018)
Sudhakar. N.J., Schmidth R.A., Takasugi J.E., Godwin D.J. (2009). Chronic Obstructive Pulmonary Disease: Radiology Pathology Correalstion. Journal of Thoracic Imaging, 24 (3), 171–180.
https://goo.gl/88tCvp (01.10.2018)
Stratelis G. (2009). Chronic Obstructive Pulmonary Disease. Early detection and prevention in primary care. Sweden , LiU-Tryck.
https://www.diva-portal.org/smash/get/diva2:235808/FULLTEXT01.pdf (01.10.2018)
Tabur T. (2018) Eestlaste nutilahendus toetab KOKiga toimetulekut. Meditsiini Uudised.
https://goo.gl/PgGdsW (01.10.2018)
Toitumine KOKi puhul. (2016). AstraZeneca.
http://www.astma.ee/kok/elu-koos-kokiga/toitumissoovitused-koki-puhul (30.09.2018)
Täiendav ravimihüvitis.(2018).Eesti Haigekassa.
https://www.haigekassa.ee/ravimihuvitis (30.09.2018)

Siebenmann C., Lundby C. (2015). Regulation of cardiac output in hypoxia. Scandinavian Journal of Medicine and Science in Sports, 25(S4), 53-59 ·

https://www.researchgate.net/publication/284244791_Regulation_of_cardiac_output_in_hypoxia (30.09.2018)

.DOCX Laadi alla originaalfail 24 lk · .docx · 127 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

127 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

wew wsew Õppematerjali autor

Emfüseemi patofüsioloogia
Pulmonoloogilise haigejuhtumi kirjeldus ja õendusplaan. Patsiendiõpetus.

õendusplaan

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Pulmonoloogilise haige juhtumiuuring

Pulmonoloogilise haige juhtumiuuring 1. Selgita emfüseemi patofüsioloogiat. Emfüseemi definitsioon: terminaalsetest bronhiooiidest distaalsema ohuruumi pöördumatu alveoolivaheseinte suurenemine destruktsiooni tagajärjel. Emfüüsem ehk kopsupuhitumus põhjustab gaasivahetuses osalevate alveoolide hulga vähenemise. Tahtliku, ainevahetusele mittevastava kopsude ventilatsiooni suurendamisega gaasivahetust oluliselt ei paranda, sest sellega saavutatav kõrgem hapniku osarõhk alveolaargaasis hemoglobiini küllastust oluliselt ei suurenda. Samal ajal eraldub organismist rohkem süsinikdioksiidi, kui seda ainevahetuses tekib, arteriaalse vere CO2 osarõhk ja sisaldus veres langeb, areneb hüpokapnia, mis võib esile kutsuda ajuveresoonte ahenemise ja sellega kaasuva peapöörituse tunde. Pat. : 1. Tsentrilobulaarne emfüseem 2. Panlobulaarne emfüseem 3. Paraseptaalne emfüseem 4. Ebaregulaarne emfüseem Et. : 1. Primaarne atroofil

Haigused

docx

NEFROLOOGIA JA ÕENDUSABI – JUHTUMIUURING

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26kj(S)-2 NEFROLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMIUURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD NEFROLOOGILISE HAIGE JUHTUM....................................................................................3 1. DEHÜDRATSIOONI SÜMPTOMID.....................................................................................4 2. PATSIENDI KÄSI LÄBIVAATAMINE.................................................................................5 3. PATSIENDI VERERÕHU MÕÕTMINE..........................................................................

Sisehaigeõendus

docx

KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI – JUHTUMIUURING

Tallina Tervishoiu Kõrgkool õenduse õpetool KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMIUURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD KARDIOLOOGILISE HAIGE JUHTUM.............................................................................3 AKADEEMILINE ÕENDUSPLAAN...................................................................................6 PATSIENTI ÕPETAMINE NOKTUURIAGA TOIMETULEKUL....................................10 KARDIOVASKULAARSE RISKI VÄHENDAMINE.......................................................11 PATSIENDI KEHAMASSIINDEKSI (KMI) MÄÄRAMINE............

Meditsiin

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 24 lk