suhtlust, ajalugu, keelte kontakte Substraat, adstraat ja superstraatv on kontaktis olevate/olnud keele liigid. Keelekontaktide tulemusel tekkinud kreoolkeeled(kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) ja pidžin(mõlema keele sõnu ja elemente puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond, võib olla Keele areaalne markrojaotus 1)aafrika 2)euraasia 3)kagu-aasia ja okeaania 4)austraalia ja uus guinea Miks keeled muutuvad 1)ökonoomia-kommunikatiivse ehk suhtluseermärgi saavutamiseks 2)analoogia 3)keelekontakt
komstrati em-ist väliskk analüüs, millised tootjad veel, milline olukord konkreetsel turul sisekk analüüs- palju ev investeerinud, tooteportfel, tulevased plaanid, mis ev-d ohustab, meeskonna motiveeritus aktuaalsed probleemid, teemad, faktorid komm eesmärgid- mida tahetakse saavutada põhisõnumid- tulevad ev mis, vis ja väärtustest. kommunikatiivse tegevuse prioriteedid- mida seame kõige olulisemaks, kas suhelda nt ettevõtjatega või säilitada nt suhtlust kohalike tarbijatega või nt. oma ev töötajate piisav informeerimine mõningatest otsustest tulenevalt oodatavad tulemused, hindamise kriteeriumid, meetodid- millal on komstrat edukas, nt läbimüük teatud segmendis kasvanud, NB! peavad olema mõõdetavad vajalikud ressursid-inimres ja rahalised res ka! väliskk analüüs
õppija vajadustega. Struktuuri valdamine annab õppijale eesmärgi ja suuna, see on protsess, mis võimaldab lapsel minna etteantud informatsiooni piiridest kaugemale selleks, et omaenda uusi mõtteid genereerida. Võgotski aga pidas laste kõnet vägagi sotsiaalseks. Võgotski sõnul arenevad mõlemad, nii keel kui ka mõtlemine, ja need mõjutavad vastastikku teineteist. Eelkooliealiste laste ühised monoloogid kujutavad endast keele kui kommunikatiivse funktsiooni ja keele kui mõtlemisvahendi vahelist üleminekut, lapse monoloogid on sillaks sotsiaalse ja intellektuaalse funktsiooni vahel. Seega on endamisi kõnelev laps hõivatud oma edaspidise tegevuse planeerimise ja mõtete korrastamisega. Endamisi räägitud jutt internaliseeritakse hiljem sisekõneks või mõtteks. On leitud, et koostööl põhineval õppimisel on ka oma negatiivsed küljed. Võgotski seisukohtade sümpaatsusest hoolimata pole sõprade grupid probleemide
kuidas inimene omandab kogemusi ja kujundab tegelikkust. Indiviidi areng toimub kahel tasandil (Võgotski, 1978). Ühelt poolt toimub bioloogiline küpsemine. Need eeldused on geneetilised. Tulles mõtlemise ja maailmakäsitlemise juurde, on juba tegu arenguga, mis toimub sotsiokultuuriliste tingimuste raamides. Seepärast on sotsiokultuurilises perspektiivis inimese arengul ja õppimisel kesksel kohal kommunikatiivsed protsessid. Millegi oskamine (lugemine, kirjutamine jmt) tähendab enamasti kommunikatiivse praktika valdamist ning selles praktikas esineb üldjuhul ka mingisugune füüsiline tegevus. Niisugugune areng on viinud meid õppimise ja sotsialiseerumise vormide eristamisele (Hannerz, 1992). Võime rääkida primaarsest ja sekundaarsest sotsialiseerumisest. Primaarne sotsialiseerumine leiab aset väiksemas kogukonnas, peres. Laps tegutseb ja õpib koostoimes kaasinimestega (lähedastega), mis on oma iseloomult emotsionaalsed ja eksistentsiaalsed.
oluline on ka metafoorus. Perifeersel alal on aga uuemad mõistatused, mis on konkreetsemad kuid ei pruugi alati teenida mõistatamise vaid vahel ka nalja viskamise eesmärki. 37. Nimeta vähemalt ühte eesti parömioloogi ja tema olulist teost. Arvo Krikmann „Sissevaateid folkloori lühivormidesse“ (Tartu, 1997) Piret Voolaid „Kotisuu ei räägi. Liitsõnamänge.“ 38. Arutle [P. Voolaiu artikli põhjal] kommunikatiivse ja mittekommunikatiivse grafiti erisuste üle. Kommunikatiivne on avatud suhtlusele, soovib panna inimesi kaasa mõtlema või kajastab mingit ühiskonnas toimunud sündmust, on teadlikult loodud dialoogi eesmärgil. Mittekommunikatiivne on aga konkreetne, deklaratiivne, öeldakse oma arvamus teiste arvamusest lähtumata/hoolimata. Kommunikatiivse puhul on vaatajal võimalus grafitit ise mõtestada, leida seoseid kultuurikontekstis, enese teadmistes ja grafitikunstniku idees. Suhtlus võib
Need erinevad kogemused aitavad edaspidises elus ning annavad sellele väga palju juurde. Üks oluliseim roll lapse heaolu ning arengu koolis kuulub õpetajale. Õpetajal on tähtis olla lapsele eeskujuks ja autoriteediks, oluline on sujuv üleminek kooli. Tähtis on anda lastele aega ja pakkuda neile toetust, et lapsed tunneksid end koolis turvaliselt. Turvatunde tagab positiivne suhtumine lastesse ning reeglite paika panemine. (Ram 2006) Õpetajatel on keskne koht kooli kui kultuurilise, kommunikatiivse, sotsiaalse keskkonna ehk multidimensioonilise õppekeskkonna kujundamisel. Veel suurem osa on õpetajate tähtsus aga õppetunnis, klassis, üksikõpilase tasandil toimiva õpi- ja õppekeskendumine keskkonna kujundamisel. Õpilase arengukeskkonnana on kooli ja klassikeskkond oluliselt sõltuv sellest, kuidas selle põhikujundaja õpetaja tajub õpilasi ning millised on õpetajate kasvatus ja õpetushoiakud.(Sarv 2008) Õpetajate positiivne suhtumine õpilastesse,
"Koit", Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", Härma "Veel kaitse, kange Kalev", Läte "Laul rõõmule" ja Eino Tambergilt tellitav laulupeokantaat. Professionaalse muusika plokist on valiku hulgas rida Kreegi teoseid, Tobiase "Sanctus" "Joonase lähetusest", Lüdigi avamäng "Jaaniöö", Aava "Sõdalaste koor" ooperist "Vikerlased", Eugen Kapi "Mõõkade tagumine" balletist "Kalevipoeg", Ernesaksa kõrtsistseen "Tormide rannast" Laulupidu kui rahvapidu loob kommunikatiivse situatsiooni, mis kõiki osavõtjaid aktiivselt kaasab, võimaldades osalemise ja esitamise kombinatsiooni ühiskondlikus kontekstis. Rahvapeol osalemise üheks motivatsiooniks on sotsiaalne interaktsioon, mille kaudu selgitatakse ja korraldatakse mitmesuguseid suhteid. Rahvapidu sisustavad tegevused peegeldavad antud kogukonna huvisid, luues seega võimaluse konkreetse etnilisuse väljendamiseks, millega kaasneb eneseteadvuse tugevdamine, poliitiline aktsioon ja ühiskonna elujõu kinnitamine
G-Soros- juudisoost, filantroop, pururikas magnaat Rahastanud reforme. Kõik muutub kullaks mida kuulutab. Palju raamatuid Globaalse kapitalismi kriis- rõhutab seda, et turufundalism on sama ohtlik nagu kommunism. Elav klassik2)- Jürgen Habermas 1929- Sakslane, kes siis ka on üks frankfurdi traditsioonide jätkaja. Peab ennast M. Horbhaimeri õpilaseks. Tema õpetuses on kesksel kohal kommunikatiivne tegevus ja sellest tuleneb kommunikatiivse tegevuse teooria. Tema peteos kannab sama nime" Kommunikatiivse tegevuse teooria" Sisuks on see, et tänapäeval ikkagi kõige aluseks on keeleline kommunikatsioon. Iga ühiskond põhineb kommunikatiivsel tegevusel. Tegevus toimub keele abil, keeles sisalduvad ka normid. Kriitika esindaja. Tema kriitilisus seiseb selles, et tänapäeval riik ja majandus üha rohkem eemalduvad elanikest. 3)J. Baudrillard 1929-2007 prantslane Põhiterminiks on simulatsioon. Rõhutab seda, et tänapäeval on aset leidnud selline nähtus kus
IV faas kokkuvarisemine, nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt G-Soros- juudisoost, filantroop, pururikas magnaat Rahastanud reforme. Kõik muutub kullaks mida kuulutab. Palju raamatuid Globaalse kapitalismi kriis- rõhutab seda, et turufundalism on sama ohtlik nagu kommunism. Elav klassik2)- Jürgen Habermas 1929- Sakslane, kes siis ka on üks frankfurdi traditsioonide jätkaja. Peab ennast M. Horbhaimeri õpilaseks. Tema õpetuses on kesksel kohal kommunikatiivne tegevus ja sellest tuleneb kommunikatiivse tegevuse teooria. Tema peteos kannab sama nime“ Kommunikatiivse tegevuse teooria“ Sisuks on see, et tänapäeval ikkagi kõige aluseks on keeleline kommunikatsioon. Iga ühiskond põhineb kommunikatiivsel tegevusel. Tegevus toimub keele abil, keeles sisalduvad ka normid. Kriitika esindaja. Tema kriitilisus seiseb selles, et tänapäeval riik ja majandus üha rohkem eemalduvad elanikest. 3)J. Baudrillard 1929-2007 prantslane Põhiterminiks on simulatsioon
· Löfgren enam materiaalsust materiaalse kultuuri uurimisesse. - Asjadeküllus, ühised praktikad, uut tüüpi animism, frustratsioon. - Huvikeskmesee küsimus asjade kasutamisest : valikute tegemisest - uurimiseks vajalik ,,võõristus" (peab tekitaba teatud distantsi), musealiseerimine. - Mälestuste kaudu uurimine, asjade ,,elulood", teine suund asjade eluloos. MUUSEUMIESEMED - ASJAD ARGIELUS. Mis hetkel saab kraamist vääriline ese musealiseerimiseks. Kommunikatiivne pööre kommunikatiivse, semiootilise ja fenomenoloogilise pöörde kaudu on jõutud tõdemuseni: Objektid materialiseerivad muidu immmateriaalseid ning ,,nähtamatuid" suhteid. Iseloomulikud uuringud nt rõivastusest ja elamutest-elamusisutusest. Nähakse sotsiaalseid suhteid, hierarhiate suhteid. Uurida läbi esemete rahvust. 24.03 Nõukogude argielu uurimine
lühijuttude ja mängudega (nn Armeenia raadio sarja kuuluv repertuaar on markantne näide mõistatuste ja anekdootide vaheliste hübriidnähtuste kohta). 37. Nimeta vähemalt ühte eesti parömioloogi ja tema olulist teost. Piret Voolaid (?) Artiklid, mis olid kodulugemiseks 2.11.2015 loengut täiendav kodulugemine: Voolaid, Piret 2013. Täägin, järelikult olen olemas. Paröömiline pilguheit Tartu grafitile. - 38. Arutle [P. Voolaiu artikli põhjal] kommunikatiivse ja mittekommunikatiivse grafiti erisuste üle. ................................................................................................................................. ................... ................................................................................................................................. .................. ................................................................................................................................. ...................
Reeglina korraldatakse iga peoaasta esimesel poolel kaks regionaalsete eelproovide vooru, kus lihvitakse esitust ning sõelutakse välja peole pääsejad. Laulupidu on suur kompromiss. Kutseline koor või orkester ei pea häbenema oma osalemist peol. Samas peab igal külakooril olema põhimõtteline võimalus peost osa saada. See saavutatakse repertuaari valikuga ning igale kooriliigile võimalusega ennast näidata. (1) Kokkuvõte Laulupidu kui rahvapidu loob kommunikatiivse situatsiooni, mis kõiki osavõtjaid aktiivselt kaasab, võimaldades osalemise ja esitamise kombinatsiooni ühiskondlikus kontekstis. Rahvapeol osalemise üheks motivatsiooniks on sotsiaalne interaktsioon, mille kaudu selgitatakse ja korraldatakse mitmesuguseid suhteid. Rahvapidu sisustavad tegevused peegeldavad antud kogukonna huvisid, luues seega võimaluse konkreetse etnilisuse väljendamiseks, millega kaasneb eneseteadvuse tugevdamine, poliitiline aktsioon ja ühiskonna elujõu kinnitamine
Uut meediat kasutatakse samaaegselt tootmiseks, ringluseks ja teadmiste tarbimiseks ja need toetavad tunnetust, kommunikatsiooni ja koostööd ning kombineerides arvuti universaalset digitaalset masinat võrgufunktsioonide ja struktuuriliste printsiipidega. Informatsioonilise kapitalismi ajal võimaldatakse ajul ja selle kehalisel vahendusel siduda end majandusliku tootmise orgaaniliste tegevsutega, põlvkonna lisaväärtusega, koostootmisega, kommunikatiivse ringlusega ja uue meedia tootva tarbimisega, kus teadmiste tootmine põhineb teiste teadmiste eelsel tarbimisel ja on nii koostöös kui kommunikatiivses vahetuses koordineeriva mehhanismina. Marxi jaoks oli kasumi tase seotud investeerimiskuludega, kui kasutajad muutuvad produktiivseks, siis Marxi klassiteooria mõistes tähendab see seda, et nad muutuvad produktiivseteks töötajateks, kes toodavad lisaväärtust ja keda kasutab kapital, kuna Marxi jaoks lõi tootev töö lisaväärtust
meediakasutuse Postimehe aktiivsus lugemise aktiivsus 3. Empiirilised indikaatorid Kuidas mõõta poliitikahuvi, sotsiaalset staatust, mitut laadi aktiivsust? Mis on selle tunnuseks? 4. Hüpoteesid Millistest teguritest poliitikahuvi PMs eeskätt sõltub? 5. Uuringu üldine kava valim, meetodid, ajakava, tööjaotus, eelarve Akadeemiline meedia ja kommunikatsiooni uurimine eeldab ideaalis · kogu mitmetasandilise kommunikatiivse protsessi hõlmamist (nii makro- kui mikroanalüüsi) koos neid mõjutavate teguritega · mitmete erinevate meetodite kasutamist · tulemuste teoreetilist mõtestamist (lähtudes politoloogilisest, sotsioloogilisest, psühholoogilisest, semiootilisest või kommunikatsiooniteoreetilisest probleemiasetusest) FORMALISEERITUD KÜSITLUS UURIMISMEETODINA Küsitluse tugevad ja nõrgad küljed Tugevused: kiire, odav, võrreldavust tagav, sobib
See arvamuseavaldamine toimus nn. avalikus sfääris, milleks olid salongid, kohvikud, vaba ajakirjandus jt. kohad kus inimestel oli võimalik sõltumata oma sotsiaalsest päritolust mõtteid vahetada. Kapitalismi areng aga pidurdas inimese võimet ühiskonda kriitiliselt analüüsida ja ka võimalusi oma arvamuse avaldamiseks. Kapitalistlikus ühiskonnas domineerib instrumentaalne ratsionaalsus (maailma allutamine teaduse abil) mis tuleks asendada kommunikatiivse ratsionaalsusega (inimeste vaheline vaba arutelu). Feminism Võib eristada järgmisi feminismi voole Liberaalne feminism tekkis juba 18. sajandil. Võitleb selle eest, et naised saaksid meestega võrdsed poliitilised õigused, võrdse võimaluse haridust omandada jne. 4 Sissejuhatus sotsioloogiasse
Neil pole võimalust kiindumuse tekkimiseks täiskasvanutesse, nad on umbusklikud, kinnised ja passiivsed. Erinevalt eakaaslasest võib üheaastane lastekodulaps küll väljendada rõõmu mänguasja üle, kuid seda ei saa mingil juhul nimetada õnnelikkuseks. Esimesel eluaastal tekivad sisemised struktuurid on seega deformeerunud ja mõjuvad negatiivselt kogu edasisele arengule. 1.3 Teine ja kolmas eluaasta Teisel ja kolmandal eluaastal ilmneb seoses pidurdusega kommunikatiivse tegevuse arengus vastuvõtmatus täiskasvanute poolt antud tegevusmeetodite suhtes, ebaadekvaatne suhtumine täiskasvanute hinnangutesse - kiitus stimuleerib lapse tegevust vähesel määral, laitus aga ei muuda seda üldse. Seega ei diferentseeri laps negatiivset ja positiivset hinnangut peaaegu üldse,mis omakorda viib peetusele kõne ja esemelise tegevuse arengus. Kõne arengu peetus võib aga halbade asjaolude kokkulangemisel osaks saada lapsele, kes pole rinnast üldse või on
õpetamine toimub teatud ajal õppeaastas; kasutatakse üldõpetuslikku õpet, mille puhul keskendutakse teatud teemadele, eristamata tavapäraseid ainetunde. 7. Mis on keeleõppe põhiülesanded? Olulisemaid ülesandeid äratada huvi eesti keele ja kultuuri vastu ning tekitada motivatsiooni järgnevate võõrkeelte õppeks. lõimitud aine- ja keeleõpe; lähtumine kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest; interaktiivne õppimine; õpitava keele kasutamine. 8. Mitu eesti keele tundi on I ja II kooliastmes ette nähtud? Kuidas jaotatakse? Eesti keel teise keelena: 1. kooliaste - 6 2. kooliaste - 12 3. kooliaste - 12 nädalatundi Aine I kooliastmes II kooliastmes tunnete arv tunnete arv
Chomsky õpilased postuleerisid kaks tähenduste valdkonda: *markerid - võimaldavad asju klassifitseerida ilma eriteadmisteta * distinktorid - on spetsiifilised, näitavad semantika nn. grammatilisi reegleid. Nt. iga inimene võib tuvastada tooli (marker), aga on vaja spetsialisti ja eriteadmisi, et tuvastada, kas tegu on 16.sajandil valmistatud tooliga või järgitehtud tänapäevase koopiaga (distinktor). Pragmaatika - käsitleb kommunikatsiooni tõhusust, märkide kasutust. On seotud kommunikatiivse akti, tema osapoolte ja toimumise hetkega, kõneaktidega. 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. Shannoni skeem: Sidekanal Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum) Knorosov lisas sellele skeemile hõivaja - keegi, kes vahele segab (tsensor, keegi, kes teeb võõra kirja lahti). Erinevad kanalid
mingi üldine ebaõiglus ja talle öeldakse, et ei, et see on liiga abstraktne ja emotsionaalne väide, et kui te leiate mingi koha, kus ühe isiku X sissetulekud on liiga väikesed võrreldes teise isiku Y-kuga, kellel on samasugune kvalifikatsioon ja tööpanus, et siis me saame rääkida ebaõiglusest, aga muul juhul mitte. 54. Mille poolest eristub Habermas varasemast Frankfurdi koolkonnast? Esitage tema põhiseisukohad. Jürgen Habermas (sünd. 1929). ,, 1981. aastal ilmunud ,,Kommunikatiivse tegutsemise teooria" I- II. Senine Frankfurdi koolkond on üldiselt oma kultuurivaates olnud pigem kas pessimistlik või äärmiselt pessimistlik, siis Habermase puhul hakkab siia sisenema ka optimistlik noot ja positiivne programm, mis varasemale koolkonnale iseloomulik olnud ei ole. a. Modernsus kui lõpetamata projekt. Ehk siis valgustusajastu ideaale ei või kõrvale heita. On vaja modernsuse ideaalid uuesti üles võtta, leida, kus on
keel on sõnumite kodeerimismeetod ja kõigil sõnumitel on oma info, mida on liiga palju. Iga sõnum on üleküllastatud infost. Pismenõi stol (vene k. kirjutuslaud). Meesoost sõna on kaks korda, aga teisiti ei saa. Ainsust on kaks korda, aga teisiti ei saa. Grammatika on see, mida me ei taha öelda, aga mida me ei suuda ütlemata jätta. Meie tekstis on üle poole ülearuseid sõnu. Keele liiasus ei ole juhuslik (излишество в языке не случайно). See on keele kui kommunikatiivse süsteemi üks turvaline fakt. Paarismõisted diakroonia ja sünkroonia on kasutusele tulnud Ferdinand de Saussure'ilt, kes tähistas nendega kaht lähenemisviisi keeleuuringutes – ajalooliste grammatikate uuringuid ja keele kui üheaegse sidusa süsteemi vaatlust. Üldisemalt mõistetud kui (semiootilise) süsteemi kaks mõõdet. Diakroonia on süsteemi olekute (вид, характер) või elementide järgnevussuhe(соотношение во времени), kirjeldatud
Eredaks näiteks eestlastele armsatest lauludest on Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile, mis kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks iga laulupeo lõpus kandis ühendkoor laulu ette hardalt püsti seisva kuulajaskonna ees. Lauljatest, pillimängijatest, dirigentidest ning heliloojatest eesotsas Gustav Ernesaksaga kujunesid omamoodi "rahvaesindajad", kes kehastasid Eesti parimaid püüdlusi. Kokkuvõte Laulupidu kui rahvapidu loob kommunikatiivse situatsiooni, mis kõiki osavõtjaid aktiivselt kaasab, võimaldades osalemise ja esitamise kombinatsiooni ühiskondlikus kontekstis. Rahvapeol osalemise üheks motivatsiooniks on sotsiaalne interaktsioon, mille kaudu selgitatakse ja korraldatakse mitmesuguseid suhteid. Rahvapidu sisustavad tegevused peegeldavad antud kogukonna huvisid, luues seega võimaluse konkreetse etnilisuse väljendamiseks, millega kaasneb eneseteadvuse tugevdamine, poliitiline aktsioon ja ühiskonna elujõu kinnitamine
omaduste/atribuutide vaheliste seostega (Hall ja Fagan). Bertalanffi – süsteem on vastastikku seotud elementide tervik. Süsteemiteooria on tänu võimalikele allsüsteemidele võrdlemisi paindlik- süsteeme saab moodustada erinevate omaduste alusel, vaadelda neid vastanditena. Inimsüsteemide olulisim omadus, millega nad erinevad muust, on kommunikatiivsus (omavaheline suhtlemine/rääkimine). Inimesed eristuvad kui terviksüsteem ka selle poolest, et läbi kommunikatiivse käitumise loovad omavahelisi suhteid/seoseid (eristumine seoste põhjal /käitumine loob suhteid süsteemi elementide vahel). Süsteemide vaatluse võib piiritleda mingite seoste/omaduste alusel. Sageli tarvitseb määratleda mingi allsüsteem võrreldes keskkonnaga (ei tähenda tervet maailma). Keskkond - see osa, mis on ühine vaadeldava süsteemiga... mis vahetult mõjutab vaadeldava süsteemi käitumist/toimimist ja mis kutsub esile kommunikatiivse käitumise selle süsteemi sees
*markerid - võimaldavad asju klassifitseerida ilma eriteadmisteta * distinktorid - on spetsiifilised, näitavad semantika nn. grammatilisi reegleid. Nt. iga inimene võib tuvastada tooli (marker), aga on vaja spetsialisti ja eriteadmisi, et tuvastada, kas tegu on 16.sajandil valmistatud tooliga või järgitehtud tänapäevase koopiaga (distinktor). Pragmaatika SEOTUD KASUTUSEGA! Käsitleb kommunikatsiooni tõhusust, märkide kasutust. On seotud kommunikatiivse akti, tema osapoolte ja toimumise hetkega, kõneaktidega. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatud ja pragmaatikas seevastu on oluline edukus või ebaedukus. 17. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. Jakobsoni mudel. Shannoni skeem: Sidekanal Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum) Erinevad kanalid
asjadest aru nii, nagu me saame. Märgi ja tähenduse vaheline seos. Mida märk peaks põhimõtteliselt interpreteerida. Süntaktika – struktuur, kuidas on asjad ritta asetatud. Sõnade järjestus lauses, aga ei loe veel mõttega läbi. Reeglistik, aga ei mõtle. Märgi ja märgi vaheline seos. Pragmaatika – kuidas lause asetub kontaksti, mingid lisateadmised. Nt segaja on kõrval, müra, kas inimesed mõistavad üksteist. Kõige kõrgem ja keerulisem aste. On seotud kommunikatiivse akti, tema osapoolte ja toimumise hetkega, kõneaktidega. Märgi ja kasutaja vaheline seos (peab teadma kõiki eelmisi, et aru saada). Morris on Peirce üks tähtsamaid järglasi, võttis kasutusele semioosi ja pragmaatika terminid Semiootika – Peirce, Morris. Semioloogia uurib märkide rolli ühiskonna ja sotsiaalse elu osana + see toetub Saussure traditsioonile ehk humanitaarsele semiootikale. Semioloogia on osa märkide õpetusest, mitte aga kogu õpetus ise. Keeleline värk
piisavalt läbipaistva kirjelduse, enamjaolt objekti füüsilised omadused nt üks hani, neli nina – padi. Perifeersel alal paiknevad uuemad mõistatusvormid, mis on kas (otse)küsimused või ülesanded, aga mitte enam kirjeldused nt keerdküsimused, liitsõnamängud, lühendid, valemid SAA 1×5A2. 37. Nimeta vähemalt ühte eesti parömioloogi ja tema olulist teost. A. Krikmann „Fraseoloogiline aines eesti vanimais grammatikates ja sõnastikes“ 38. Arutle [P. Voolaiu artikli põhjal] kommunikatiivse ja mittekommunikatiivse grafiti erisuste üle. Kommunikatiivne ehk teadlikult suhtluse ja ümbritseva mõjutamise eesmärgil loodud grafiti ja mittekommunikatiivne ehk eesmärgipäratu. Piiri tõmmata väga keeruline. Vaataja tähelepanu püüdmine humoorika sõnumi, anekdoodiga vms. 39. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon keskendub
Kapitalistlik kultuuritööstus toodang standardiseeritud nagu tootmisliini toodang. 20. Jürgen Habermas Frankfurdi koolkonna järeltulija. Valgustusajastu ratsionaliseerimine oli positiivne: inimesed said vabalt arvamust avaldada avalikus sfääris. Kapitalismi areng takistab ühiskonna kriitilist analüüsi ja ei saa ka arvamust vabalt avaldada. Kapitalistlikus ühiskonnas domineerib instrumentaalne ratsionaalsus, kuid see tuleks asendada kommunikatiivse ratsionaalsusega. 21. Pierre Bourdieu ühiskond koosneb väljadest ehk sfääridest, millel on kindlad reeglid. Edu saavutatakse siis, kui tuntakse välja reegleid. Inimese edukuse ja klassipositsiooni määrab ära kapitali hulk. 3 liiki kapitali: majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne. Võib üht asendada teisega. Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Kujuneb välja seal, kus inimene üles kasvab
ühiskonnad jms) või tootmisviiside (korilus-, agraar jms) alusel. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 2 Sotsioloogia alused Liina Käär Heaoluühiskond riik hoolitseb, et kõikidele ühiskonna sotsiaalsetele kihtidele oleks tagatud arstiabi, haridus ja sotsiaalabi, seda ka töötuse, invaliidsuse jm sellise olukorra puhul. Niclas Luhmanni kommunikatiivse ühiskonna teooria ühiskond läbides oma arengus sotsiaalse killustumise ja funktsionaalse kihistumise, jõuab tähtsamate süsteemide iseseisvumise seisundisse ehk: iga süsteem nagu majandus, poliitika, haridus jm hakkavad eksisteerima oma seaduste alusel ehk kaob erinevate ühiskonnasüsteemide arengus nende omavaheline seotus, nt haridus areneb täiesti eraldiseisvalt majandusest. Erinevad süsteemid pole enam seotud konkreetse ühiskonnaga globaliseerimine
(Тищенко 2008: 109). 11 Foneetiline arusaamatus omab diapasooni tähtsusetust (mõnede sõnade hääldamisel) täielikuni: räägivad mittearusaadavalt, kiiresti, ebaselgelt, aktsendiga, kasutatakse tundmatud ja kontekstile sobimatud žestid või žestikulatsioon on liiga aktiivne ja kiire. (Шакуров 2001: 5). 2) Semantilised tõkked - erinevused tähenduste süsteemides (tesaurustes). Tähenduste süsteemides erinevus sõltub kommunikatiivse akti osalejate vanusest, ametist, haridusest, st unikaalsest individuaalsest kogemusest. Erinevuse tesaurustes tõttu komminikatsiooni protsessis vahel kasutatakse mõisteid, millel on erinev tähendus kommunikaatoriks ja retsipiendiks. See toob endaga kaasa saadud teave tähenduse moonutamisele. Lisaks sellele, iga mõiste ei eksisteeri omaette, kuid asub konteksti seoses suhtlemise aja, koha ja olukorraga. (Брудный 1972: 143). Igal
Kommunikatiivset keeleõpet on iseloomustatud viie põhilise tunnuse abil 1. Rõhuasetus on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. 2. Õpetuses kasutatakse autentseid tekste 3. Õppija tähelepanu juhitakse mitte ainult keelele, vaid ka õppimisele kui protsessile. 4. Keeleõppe rikastamiseks kasutatakse õppija isiklikku kogemust. 5. Õpitut püütakse seostada keele kasutamisega väljaspool keeletundi. Ülesandepõhine keeleõpe Ülesandepõhine keeleõpe on kommunikatiivse keeleõppe põhimõtete üks rakendusi, milles kesksel kohal nähakse ülesannet. Keeleõppe põhimõtted: 1. Keeletunnid ja õppematerjalid peaksid õppimist igati toetama ning õppijalt ei saa oodata midagi, mida pole kas otseselt või kaudselt õpetatud. 2. Keeletunnis peaksid ülesanded olema üksteisega seotud, nii et iga ülesanne kasvaks välja eelmisest tegevusest ja valmistaks õppijat omakorda järgmiseks ülesandeks ette. 3
väljaannetes ja arhiivis (,,teine elu"). Väljaannetes ja arhiivis: - Teksti väliste tunnuste e vormi alusel (nt regivärsiline ja riimiline rahvalaul) - Teksti sisemiste tunnuste e sisu ja teemade alusel (nt lüroeepilised laulud ja lüürilised laulud) 45. Iseloomusta mõnda vanema rahvalaulu liiki ja selle sisemist liigendust. Regilaulu eelsed vormid: 45.1. Hüüded: - Kommunikatiivse/signaalse (nt karjaste hüüded, loomade kutsungid helletused) - Rütmi koordineeriva (nt hüüded laeva vettelaskmisel) - Rituaalse (nt pulmahõisked) funktsiooniga 45.2. Loodushäälendid: - Utilitaarse (nt looma hääle matkimine jahil) - Maagilise (nt lindude äratamine) - Meelelahutusliku (nt linnulaulu jäljendamine) funktsiooniga 45.3. Loitsud:
väljaannetes ja arhiivis (,,teine elu"). Väljaannetes ja arhiivis: - Teksti väliste tunnuste e vormi alusel (nt regivärsiline ja riimiline rahvalaul) - Teksti sisemiste tunnuste e sisu ja teemade alusel (nt lüroeepilised laulud ja lüürilised laulud) 45. Iseloomusta mõnda vanema rahvalaulu liiki ja selle sisemist liigendust. Regilaulu eelsed vormid: 45.1. Hüüded: - Kommunikatiivse/signaalse (nt karjaste hüüded, loomade kutsungid helletused) - Rütmi koordineeriva (nt hüüded laeva vettelaskmisel) - Rituaalse (nt pulmahõisked) funktsiooniga 45.2. Loodushäälendid: - Utilitaarse (nt looma hääle matkimine jahil) - Maagilise (nt lindude äratamine) - Meelelahutusliku (nt linnulaulu jäljendamine) funktsiooniga 45.3. Loitsud:
Sellel teoorial põhineb võime teha .järjekindlaid valikuid, kriitilisi hinnanguid, elustiile jms Igapäevateooria võimaldab eristada reaalsust ja väljamõeldist, lugeda ridade vahelt või näha läbi .reklaami veenmismärkide Kommunikatsiooniteadus on uurimisvaldkond, mis püüab mõista sümbol- ja signaalsüsteemide loomist, töötlemist, mõju arendades välja empiiriliselt kontrollitavaid teooriaid, mis sisaldavad seaduspärasusi, üldistusi.. toetub ühele uurimismudelile kommunikatiivse käitumise ja selle põhjuste kvantitatiivsele uurimisele. Selle kirjeldamisele on omaks saanud raskused, mille on kaasa toonud .tehnoloogia areng, mis on hägustanud piiri avaliku ja privaatse kommunikatsiooni vahel Kom.võrgustiku olemasoluks on vajalikud ühest küljest vahendid sõnumite levitamiseks ja .vahetamiseks, teisalt peab toimima pidev teadete voog :Kommunikatsiooniteooria ja uurimise üldised küsimused Kes kellega suhtleb? Miks suheldakse? Kuidas kommunikatsioon toimib
auditiivselt tajutavaile) omadustele (nt Üks hani, neli nina? - Padi). Perifeersel alal paiknevad uuemad mõistatusvormid pole mitte kirjeldused, vaid (otse)küsimused või ülesanded. NT lühend ETA – Eesti Teadete Agentuur. Valemid – SAA 1x5a2 jne 37. Nimeta vähemalt ühte eesti parömioloogi ja tema olulist teost. Arvo Krikmann „Sissevaateid folkloori lühivormidesse I: Põhimõisteid, žanrisuhteid, üldprobleeme“ (Tartu, 1997) 38. Arutle [P. Voolaiu artikli põhjal] kommunikatiivse ja mittekommunikatiivse grafiti erisuste üle. Ka grafitit kui kirjalikku kultuuriilmingut saab käsitleda rahvaluule olulisemate omaduste alusel – folkloor püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis, olles ühtlasi ise sotsiokultuuriline protsess, millele on omane pidev muutumine. Kindlasti kuulub grafiti nende nähtuste valdkonda, kus “verbaalsel keelel ja piltkujunditel pole praktilises kommunikatiivses rakenduses tihti selget ega
rohkem. Eitusvahendid - ebasümmeetriline: ek kui mul on raamat, siis eituses läheb „mul ei ole raamatut“ e põhjustab muid muutusi lauses. - sümmeetriliste puhul ei muuda vastava jaatava lause struktuuri. Loogiline eitus on sümmeetriline, keeleline mitte Mõnes keeles esineb topelteitus, mida on seletatud eituse kommunikatiivse olulisusega. prantsuse: Pierre ne parle pas français. Pierre ei räägi prantsuse keelt. [Ma ei tee seda mitte!] 33. Valents. Valentsi all mõeldakse seda, et verbid võivad olla ühe-, kahe- ja kolmevalentsed + jagatakse: - intransitiivne (sihitiseta, poiss jookseb)
(Totemism olevat lihtsalt erand klassifikatsioonide üldproblemaatikas.) Klassifikatsioonid, mis on totemistlikud selle sõna laiemas tähenduses, st et mille järgi ainult ei mõelda, vaid ka elatakse, tekitab raskuse, kuna on tihedalt seotud kapriisse demograafilise arenguga. Tekib sünkroonia (e. süsteemi, strukturaalsest vaatepunktist) ja diakroonia (demograafiline areng selles antud) konflikt, mis puudutab ka keelt. Keel on aga suhteliselt hästi kaitstud oma kommunikatiivse funktsiooni tõttu, seega allub keel demograafilistele muutustele ainult teatud piires. Aga kuna uuritavad mõistesüsteemid ei ole suhtlemis- vaid mõtlemisvahendid, on nad diakroonia poolt mõjutatavad. Kuna mõtlemine on astmeline, võib mõtlemisviis kergesti degenereeruda mäletamisviisiks. (Mäletamine nõuab vähem vaeva kui mõtlemine, see omakorda vähem vaeva kui suhtlemine.) Järelikult on totemistlike süsteemide sünkroonilised struktuurid on diakrooniliste mõjude poolt haavatavad
saada läbi tema) · Ricoeuri üks tähtsamaid teoseid on ,,Mina kui Teine". Mina ja teine pole absoluutne. Ma ei tunne iseennast, minus on võõras (alateadvus Freudi järgi), pealegi see teine, mis on meie sees: freudi järgi see alateadvus, kus on sugu ja sünd ta nimetab seda elujõuks e libiidoks(minu sees on ta võõres, ma ei tunne teda, aga ta juhib mind, suunab sugu ja surma suunas) Kuidas need asjad on minu sees? Nad tüürivad läbi mingisuguse kommunikatiivse akti(mina ei märka), aga tegelikult saadab alateadvus mulle signaale. Ma ei märka teda , sest 1) libiido kasutab keelt, mida meie ei tunne, aga samas tunneme ka. See keel räägib meiega, kui oleme teadvuses. Unenäod on sõnumid selles teises keeles, kui ärkame üles, hakkame neid meenutama nii alateadvuses kui ka teadvuses 2)need keeled ei ole sõltumatud oleks nad sõltumatud, saaksime paremini meelde jätta ja paremini aru saada. Kui jutustame ümber
terminit sotsiolingvistika hakatakse kasutama keele ja ühiskonna seoste uurimise tähistamiseks.Nii mõnedki keeleteadlased märkavad, et norm on pigem mitmekeelsus kui ükskeelsus ja keeleline suhtlus nõuab muidki teadmisi kui grammatika ja sõnavara Uriel Weinreich: iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda ainult ühe keelega: koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus. Dell Hymes – kommunikatiivse kompetentsi mõiste (rmt 1971) Hymes’i SPEAKING-mudel • (näit aeg ja ruum) - ümbrus• osalejad• eesmärgid• kõneaktide järgnevus• modaalsus • suhtluskanal• normid• (nt religioosne) - žanr 1960. aastate alguses tekkisid mitmel pool lingvistide rühmad, kes hakkasid reaktsioonina Chomsky generativistlikule teooriale tegelema keelelise variatiivsusega Weinrich: iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda vaid 1 keelega. Koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus.
olukordade mõistmiseks. Seega täidab kõne mõtlemisel üldistavat ja signaliseerivat funktsiooni. Suhtlemise võimaldamine keele kolmas ülesanne. Meie igapäevane suuline või kirjalik, otsene või kaudne(telefon) suhtlemine saab teoks üksnes tänu täisulikult väljatöötayud keeleliste märkide süsteemile. Sõnaline kõne on ainult inimese valduses olev suhtlemisviis ja tunnetusvahend. Suhtlemisel täidab kõne kommunikatiivse funktsiooni kõrval ka ekspressiivset eneseväljendamist võimaldavat. Ülesannet. 4. Foneem, morfeem ja fraas. Foneem Morfeem keele kõige väiksem tähenduslik üksis. Koosneb foneemidest. Fraas üks lause moodustaja. Sõnade ühend, mis koosneb sisuliselt kokku kuuluvatest sõnavormidest. 5. Kõnetegevuse liigid. Koorkõne teistega koos, teiste toetusel millegi lausumine. Omapäraseks vormiks on koos mantrate retsiteerimine (krisnaiitide austusavaldus jumal Krisnale)
kõnet konkreetsete nähtuste üldistamiseks, aga ka asjade ja olukordade mõistmiseks. Seega täidab kõne mõtlemisel üldistavat ja signaliseerivat funktsiooni. Suhtlemise võimaldamine- keele kolmas ülesanne. Meie igapäevane suuline või kirjalik, otsene või kaudne(telefon) suhtlemine saab teoks üksnes tänu täisulikult väljatöötayud keeleliste märkide süsteemile. Sõnaline kõne on ainult inimese valduses olev suhtlemisviis ja tunnetusvahend. Suhtlemisel täidab kõne kommunikatiivse funktsiooni kõrval ka ekspressiivset- eneseväljendamist võimaldavat. Ülesannet. 4. Foneem, morfeem ja fraas. Foneem- Morfeem- keele kõige väiksem tähenduslik üksis. Koosneb foneemidest. Fraas- üks lause moodustaja. Sõnade ühend, mis koosneb sisuliselt kokku kuuluvatest sõnavormidest. 5. Kõnetegevuse liigid. Koorkõne- teistega koos, teiste toetusel millegi lausumine. Omapäraseks vormiks on koos mantrate retsiteerimine (krisnaiitide austusavaldus jumal Krisnale)
süstemaatilise, võrdleva, uurija tehnilise tööna teostatud detailsele analüüsile toetuva, kuid töös üldistatud kujul ja näidetega varustatud kirjeldamise ning argumenteeritud tõlgendamise kaudu. Märksõnad Diskursiivne kord (ka kujul diskursuse kord või diskursikord ) diskursuste kogum institutsioonis või ühiskonnas; ühiskondlik-poliitiline kord, vaadatuna läbi diskursiivse ehk keelelis-kommunikatiivse prisma. Diskursus tekst kontekstis; keel sotsiaalse tegevusena, mille määravad sotsiaalsed struktuurid; ütluste ja keelekasutusviiside organiseeritud kogum. Diskursusanalüüs teksti ja kõne uurimine kontekstis; teksti ja kõne tegelike struktuuride süstemaatiline, üksikasjalik ja teoorial põhinev analüüsimine. Diskursuse struktuurid teksti/diskursuse omadused, aspektid, detailid (nt grammatilised
ärritavad struktuurilised küsimused. See läbi asetab ta ennast järjest rikkamate hulka rühkiva ühiskonnas peavoolust välja poole ja marginaliseerub, muutub ohtlikuks. Ideed kaotavad kõlapinna, suudetakse suruda nad äärepeale, kus kõnetusjõud on järjest nõrgem. Ta kirjutised tabasid valusat kohta. Suur osa kriitikast on endiselt aktuaalne ja selleläbi võib kirjeldada meie oma ühiskonna probleeme. Jürgen Habermas (1929) Põhiteooria on ,,Kommunikatiivse tegutsemise teooria" III (1981) Üle 1000 lk. Ta on väga viljakas ja kirjutanud suure hulga muid teoseid. Senine Frankfurdi koolkond on üldiselt olnud pessimistlik või äärmiselt pessimistlik, siis Habermase puhul hakkab sisenema mingisugune optimistlik noot ja positiivne programm. Ühes omas varases artiklis rääkis ta modernsusest kui lõpetamata projektist. Väitis, et valgustusaja ideaalne ei või sugugi mitte kõrvale heita
Iga keel on sõnumite kodeerimismeetod ja kõigil sõnumitel on oma info, mida on liiga palju. Iga sõnum on üleküllastatud infost. Pismenõi stol (vene k. kirjutuslaud). Meesoost sõna on kaks korda, aga teisiti ei saa. Ainsust on kaks korda, aga teisiti ei saa. Grammatika on see, mida me ei taha öelda, aga mida me ei suuda ütlemata jätta. Meie tekstis on üle poole ülearuseid sõnu. Keele liialisus ei ole juhuslik. See on keele kui kommunikatiivse süsteemi üks turvaline fakt. Keele lingvistilise relatiivsuse hüpotees eelkõige läbi grammatilise süsteemi. Selle hüpoteesi formuleeris Sapiri õpilane B.Z. Whorf: ,,Keel, mõte ja reaalsus". Iga keel on kontseptuaalne võrk, mille läbi me vaatame maailma asju. Iga keel on erinev erinevates kultuurides on erinev maailm. W. von Humboldt : igas keeles on oma vaim. Kirjeldas indoneesia keeli: ,,Kava keelest Jaava saarel". Keeles peale vormi ja sisu on olemas veel
Iga keel on sõnumite kodeerimismeetod ja kõigil sõnumitel on oma info, mida on liiga palju. Iga sõnum on üleküllastatud infost. Pismenõi stol (vene k. kirjutuslaud). Meesoost sõna on kaks korda, aga teisiti ei saa. Ainsust on kaks korda, aga teisiti ei saa. Grammatika on see, mida me ei taha öelda, aga mida me ei suuda ütlemata jätta. Meie tekstis on üle poole ülearuseid sõnu. Keele liialisus ei ole juhuslik. See on keele kui kommunikatiivse süsteemi üks turvaline fakt. Keele lingvistilise relatiivsuse hüpotees eri keeli rääkivad inimesed tajuvad maailma ja mõtlevad erinevalt. eelkõige läbi grammatilise süsteemi. Selle hüpoteesi formuleeris Sapiri õpilane Benjamin Lee Whorf: ,,Keel, mõte ja reaalsus". Iga keel on kontseptuaalne võrk, mille läbi me vaatame maailma asju. Iga keel on erinev erinevates kultuurides on erinev maailm. W. von Humboldt : igas keeles on oma vaim
Kujutlus on üldisem ja ebatäpsem kui taju. Kujutlus moodustub elementaarsetest aistilistest assotsiatsioonidest (spontaansetest mõtteseostest). Tunnetusprotsessis on kujutlus meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste. „Imidž on alalävine, 0,025 sekundi jooksul tekkiv kujutluspilt (kujund, kuvand), mis on iseloomustatav skaalaprofiiliga (Tucker) ning imidžil ei ole sihtrühma, sest alalävised aistilised assotsioonid on universaalsed“ (Priimägi) Imidžikujundus kommunikatiivse tegevusena eeldab vähemalt kahte osapoolt: saatjat ja vastuvõtjat. Imidž – saatja kommunikatiivne atribuut (imagoloog tegeleb imidžiga) Kujutlus – vastuvõtja tõlgendus. (inimese kahe kõrva vahel tekib kujutlus inimesest, mille imagoloog on loonud) Imidži (kui kujutluse) omadused: (6) - Mälulisus - Kujundlikkus - Modaalsus - Subjektiivne (kõik omame personaalset teadust) - Hinnangulisus - Terviklikkus (mida tugevam imidž, seda terviklikum ta on)
sotsiaalsetel positsioonidel ei näi olevat mingit otsest sarnasust ruumivahekordadega, ometi on sotsiaalseist seisundeist otse võimatu kõnelda ilma ruumitermineid kasutamata: Mis nüüd mina, madal mees; kõrgelseisvad ametiisikud; ülemad seisused; ühiskondlik redel; valitsus kukkus eile; tippsportlane ~ -teadlane ~ -näitleja. Metonüümia on nimetava, referentsiaalse põhifunktsiooniga troop, mis toimib üheainsa mõisteala ja üheainsa kommunikatiivse stseeni (nn. skeemi) piires ja fokuseerib parima "sisendpunkti" räägitavasse. Tavatsetakse öelda, et metonüümia asendab mõisteid nende külgnevuse alusel (mõnes stseenis, skeemis): soni (= sonimütsi kandev inimene); song (= patsient, kel on song); tsello (= inimene, kes mängib orkestris tsellot); mustad (= neegrid); punane taga (= veri taga); sininina (= sinise ninaga inimene); kevadekuulutaja (= lõoke); imetaja (= ema, poeetiline sünonüüm
ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya k eitussufiks: -hira (amryekihira - jahtimata), -hra (yonohra söömata), -pira (timpira andmata) - Aglutinatsioon - sõnavormide moodustumisviis morfeemide liitmise teel, näiteks tüvedele liiteid lisades. 13. Keele muutumine, selle põhjused Keeled muutuvad - Sama päritolu keelte sarnasusi aja jooksul vähenevad (vrd nt eesti keel ja ungari keel) Miks keeled muutuvad:1) ÖKONOOMIA: Kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad keelekasutajad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt. 2) ANALOOGIA: Ebareeglipärasusi keeles püütakse tasandada - ebareeglipäraseid vorme muudetakse nii, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on moodustatud produktiivse reegli järgi. 3) KEELEKONTAKT: Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi. 14. Keeleuniversaalid, universaalide liigid
terveskõnelejaskonnas ja muutub normiks (toimub keelemuutus)? 3) grammatisatsiooni?teooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga - grammatiliste elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega NT eesti keele kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on tekkinud nii: *kansassa > *kanssa > *kaas > -ga täistähenduslik sõna > grammatiline sõna > kliitik > muutelõpp Miks keeled muutuvad: 1) ÖKONOOMIA: Kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad keelekasutajad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt. 2) ANALOOGIA: Ebareeglipärasusi keeles püütakse tasandada - ebareeglipäraseid vorme muudetakse nii, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on moodustatud produktiivse reegli järgi. 3) KEELEKONTAKT: Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi. 2. Keelte areaalne jaotus on keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi
Meediaturu mõiste sobib kirjeldama regiooni, kus meediateenust pakutakse, sotsiaaldemograafilisi kategooriaid või konkreetsete meediateenuste või toodete tegelikke ja potentsiaalseid tarbijaid. Turu mõiste on praktiline ja sobib meediatööstuse ja meediamajanduse analüüsi seisukohalt, samas tekib ka probleeme, kuna mõiste pole päris neutraalne kujutab saatja ja vastuvõtja suhet pigem ostu-müügi lepinguna kui sotsiaalse-kommunikatiivse suhtena. Tarbijatevahelised seosed ei paku teenuse ostjale huvi. Tähelepanu suunatud pigem meediakasutusele kui teadete vastuvõtmisele. Inimesed auditooriumi hulgast ei tunne end turu liikmetena turu diskursus on olemuselt manipuleeriv. Auditoorium kui turg: · Liikmeskond on üksikute tarbijate kogum. · Piirid põhinevad peamiselt majanduslikel kriteeriumitel. · Liikmed ei ole omavahel seotud. · Liikmetel puudub ühine identiteet.
täiesti allutatud. “Mitte ainult riik, vaid ka onupojad võivad represseerida.” K/ü defineerimiseks tuleb vaadelda vähemalt kahte temaga alternatiivset ühiskonnamudelit: segmentaarsed kogukonnad ja tsentraliseeritud, autoritaarne riik Kaks viisi vaadelda: laiemalt ja kitsamalt. 29. Kuidas seostab Jürgen Habermas kodanikeühiskonda ja arutelu? Millist arutelu Habermas silmas peab? Jürgen Habermas "Kommunikatiivse tegutsemise teooria" (Theorie des kommunikativen Handelns) (ingl. k. 1984): kasutamiskõlbulikud teadmised tekkivad avatud, domineerimisest vaba kommunikatsiooni käigus. Kommunikatsioon toimub avalikkuses. Jürgen Habermas uuris avalikkust – kuidas on see väga spetsiifiline ajalooline nähtus tekkinud? Kodanikeühiskond vajab avalikkust, mõnes mõttes ka vice versa. Avalikkus on see koht, kus toimub kommunikatiivne demokraatia –
seaduse ees võrdsed ning avaliku võimu kandjad peavad tegema otsuseid seaduste alusel. 3. Parlamendis hääletatud seadused ja riigieelarve on avalike hüvede suurendamise, hoidmise või ümberjaotamise vahend, mille otsustamisele ja kasutamisele ligipääsemise võimalused ei jagune ühiskonnas objektiivsetel põhjustel ei võrdselt ega õiglaselt. Jürgen Habermas "Kommunikatiivse tegutsemise teooria" (Theorie des kommunikativen Handelns) (ingl. k. 1984): kasutamiskõlbulikud teadmised tekkivad avatud, domineerimisest vaba kommunikatsiooni käigus. Kommunikatsioon toimub avalikkuses. Jürgen Habermas uuris avalikkust kuidas on see väga spetsiifiline ajalooline nähtus tekkinud? Kodanikeühiskond vajab avalikkust, mõnes mõttes ka vice versa. Avalikkus on see koht, kus toimub kommunikatiivne demokraatia
annaabi.ee 
