Üldkeeleteadus (0)

Keelte liigitusalused  Genealoogiline  Areaalne  Sotsiolingvistiline(kasutus ja staatus ühiskonnas)  Tüpoloogiline Sotsiolingvistika teke ja olemus  Traditsiooniline murdeuurimine ehk dialektoloogia  Varieerumine-etnometodoloogia, sotsiaalsed võrgustikud, keeleline 
identiteet Sotsiolingvistika on keeleteaduse suund, milles empiiriliste meetoditega 
uuritakse keele kasutamist ühiskonnas. Varieerumine ---geograafiline-murded e. dialektid ---sotsiaalne(vanus, sugu, sotsiaalne klass)-sotsiolektid(släng)-idiolekt e 
üksikisiku keel ---situatsiooniline(stiil, formaalsuse aste, lambi laused ühesõnaga emotsioonist)-
registrid Sotsiolingvistika uurimisobjektid ja meetodid Praktiline sotsiolingvistika(keele planeerimine, hariduspoliitika, 
keelepoliitika) jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud
teemadel. Kitsas tähenduses sotsiolingvistika(labor jt) ehk kvantitatiivne 
sotsilingvistika:keeleüksuse varieerumine kvantitatiivse(statiline analüüs. Keelekasutuse sooline ja ealine varieerumine  Saab uurida keele eri tasanditel:hääldus, grammatika jne  Keel ja in´dentiteet-NÄITEKS kas mehed ja naised loovad endale keele 
kaudu identiteeti eri vahenditega/eri tasanditel  Sotsiaalse varieerumise ja soolise varieerumise korrelatsioon Etnolekt-keele ja murde etniline variant Millieks meile sotsiolingvistika? Sotsiaalne identiteet keele kaudu Funktsionaale variatsioon-mida eri variandid tähendavad Keeleline teadlikkus Murrete, variantide äratundmine Sotsiolingvistiline liigitus:keele ja ühiskonna seosed


--keele staatus ühiskonnas Riigikeel Vähemuskeeled Näide(aafrikas elab ühes riigis saja eri keele kasutajaid…riigikeeleks võib olla 
hoops prantsuse v ingliek, suhtlemisel tihti lingua franca, nt- Ida-Aafrikas suahiili 
k Ülemaailne lingua franca-inglsie k=ELF Keele funktsioonid ühiskonnas  Diglossia-olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, 
millel on sama selgelt välja kujunenud kasutusalad.  --nt üks keeelkuju avalikes meediakanalits, hariduse valdkonnas ja teine 
igapäevases kasutuses. Areaaalne jaotus  Keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele 
asendile.  Lisaks keele kõnelemise piirkonnale arvestatakse veel nt vastastikus 
suhtlust, ajalugu, keelte kontakte  Substraat, adstraat ja superstraatv on kontaktis olevate/olnud keele liigid.  Keelekontaktide tulemusel tekkinud kreoolkeeled(kontaktis tekkinud uus 
keel, millel oma sõnavara ja grammatika) ja pidžin(mõlema keele sõnu ja 
elemente puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond, võib olla  Keele areaalne markrojaotus 1)aafrika 2)euraasia 3)kagu-aasia ja okeaania 4)austraalia ja uus guinea Miks keeled muutuvad 1)ökonoomia-kommunikatiivse ehk suhtluseermärgi saavutamiseks  2)analoogia 3)keelekontakt