TÖÖ MÕISTE INFORMATSIOONILISE KAPITALISMI AJASTUL JA INTERNETIS (0)

Sarnased õppematerjalid

23

doc

Marksism ja postmarksism

vahel. Seega oli nende keskpunktiks ühiskond. Kõiki iseloomustavaks jooneks oli naturalism, st inimest peeti looduse osaks, looduslikuks olendiks. Siin tuleb tähele panna, et kui valgustajad rääkisid inimese loomusest, siis see oli looduslikku algupära. Seega ka loomulik. Siit siis sellised arusaamised inimese loomuõigustest, mis ise on looduslikku algupära ja mis on sama loomulikud kui kasv, jalad , juuksed inimesel. Siia kuulus peamise arutlusobjektina: · vabaduse mõiste ­ vabadus rääkida, kirjutada, mõtelda, kritiseerida jne. · Õiglus - Inimese looduslikuks omaduseks oli ka õiglus, mis eelkõige tähendas eesõiguste puudumist, seda et sama nõue esitati kõikide inimeste jaoks, sõltumata seisusest. · Omand ­ Kolmas kese, millega enamik valgustajaid nõustus, oli loomulik õigus omandile. Isegi nii loomulik, et enamik ei tegelenudki selle küsimusega filosoofiliselt

Sissejuhatus kultuuriteooriasse

7

docx

Marksism

ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. Seejärel kolis Marx Pariisi, kus ta tutvus paljude teiste noorte sotsialistide seas ka Friedrich Engelsiga. Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli Jumal see, kes meid kapitalismi juhtis, siis Marx väitis: "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". Marxi kuulus väljend on: "Religioon on oopium rahvale." Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Friedrich Engels (28. november 1820 Barmeni linn (nüüd Wuppertali linnaosa) ­ 5. august 1895 London. Engels sündis tekstiilivabrikandi perekonnas. 1834-1837 õppis Elberfeldi gümnaasiumis, kust

Ajalugu

16

docx

KOKKUVÕTE KARL MARX´I „KAPITALIST“

võrdsed ning tööline ei saa ära anda rohkem, kui ta tasuks saab. Ka autor arvab sama, ehk siis tööjõud peaks olema võrdselt tasakaalus tasuga. Marx tõstis esile kasumi tekkimise probleemi. On selge, et lihtsalt ringlusest kasumit tekkida ei saa. Samas 4 pooldas marx ka nii öelda kommunistliku lähenemist ehk tulevikuühiskonda. Autor selle arvamusega nõus ei ole. Marx-i paljud lähenemised töö tegemisele ja sellega seonduvale ajale olid autori arvamusele vastu. Marx kirjutas oma teoses, et mida vähem äri tehakse, seda suurem peab olema tehtud ärist saadav tulu. Autori arvamus on aga, kui ise piisavalt ei pinguta ei saa ka suuremat kasu tulla. Inimese enda pingitus peegeldub tulemustes ja vähese tööga suurt tulemust ehk kasu ei saavuta. Marx tõi ka välja Inglismaa pagaritööstuse vanaaegseid tootmisviise ja sellega seoses

Ettevõtlus

12

docx

Majandusmo�te ajalugu

 Rahvusliku produkti ja rahvusliku rikkuse toomine.  Väärtusteooria: eristab loomulikke (väärtust) ja poliitilisi hindu (turuhind).  Mõistis väärtuse all vahetusväärtust.  Kauba loomulik hind määratakse selle tootmiseks kulutatud tööajaga, loomulik hind on proportsionaalne hõbeda tootmise töömahukusega.  Ühiskondlike tulude allikas on töö.  Püüdis kokku seada ja analüüsida riigi tulusid ja kulusid.  Maksuraha sihipärane kasutus kasvatab rahvuslikku rikkust.  Arvutas londoni rahvaarvu. J. Locke:  Prantsuse valgustaja.  Rohkem filosoof.  Kaitses merkantilismi.  Esimesena põhjendas eraomanduse vajadust ning piiratud riiklikku

Majandusajalugu

5

docx

Karl Marx „Kapital“ ptk 8 „Tööpäev“

Samalaadset käitumist tuleb palju ette ka tänapäeval ning eriti hoogustub see suvekuudel. Turistide pealt püütakse koguda võimalikult suurt kasumit, et vaiksed talvekuud üle elada. Seeläbi hoitakse restorane kauem lahti, tehakse juurdeehitusi baaridele. Eesmärgiks on mahutada üha rohkem kliente. Seetõttu suureneb töömaht, millega hakkamasaamine on aga jäetud vaid tööliste õlgadele. Nii kapitaliste tol ajal kui ka tööandjaid tänapäeval huvitab vaid see, et töö saaks tehtud ja kasum oleks suur. See kõik kulmineerub tööpäeva ajalise kestvuse pikenemisega, mille piiridesse paigutamine oli ka Marxi eesmärk. Peatükist selgub, et defineerida saab vaid tööpäeva maksmimaalset pikkust. Tööpäeva maksimaalse pikkuse määrab ära tööliste füüsiline jõudlus ja ajaline piirang.Viimane on piiritletud ööpäeva pikkusega. Füüsilise jõudluse määrab inimeste vastupidavus, sest teatud hetkest inimesed lihtsalt ei ole võimelised ilma puhkuseta

Sotsioloogia

7

doc

Karl Marx ja marksism

Üldisloomustus Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline praktika, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinevad kirjatööd ja mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine sotsialismiga. Marksismi seisukohast põhineb kapitalism töölisklassi ekspluateerimisel -õõra tööjõu oma huvides ära kasutamine)ning tööga loodud lisaväärtuse omistamisel kapitalistide poolt ning on määratud hävingule klassivõitluse ja revolutsioonitulemusena. Marksism kujunes välja 1850.­1880. aastatel koos paljude teiste uute sotsiaalsete ja poliitiliste teooriatega. Marksismi sünnimaaks peetakse Saksamaad Marksismi rakendamine reaalses poliitikas on avaldanud tohutut mõju 20. sajandi maailmale.

Filosoofia ajalugu

7

doc

Lühikonspekt - sotsioloogia ajalugu

NB! Selle konspekti on kirjutanud Tarmo Strenze, aga loengu selle teema kohta pidas mäletatavasti Henn Käärik. Tuleb tunda nii loengut kui konspekti. Kui keegi leiab mingeid vastuolusid loengu ja konspekti vahel, siis andke mulle (Strenzele) teada. Sotsioloogia ajalugu ­ klassikaline sotsioloogia Sotsioloogia ajaloos võib eristada kolme perioodi: Eelajalugu ­ enne sotsioloogia mõiste tekkimist Klassikaline sotsioloogia ­ 19. sajandi keskelt kuni 20. sajandi esimesed dekaadid. Tänapäeva sotsioloogia ­ alates u. 1920ndatest aastatest Kui oleks vaja nimetada kolm sotsioloogiat kõige enam mõjutanud autorit, siis oleks nendeks ilmselt (kronoloogilises järjestuses) Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. Lisaks neile käsitletakse järgnevalt veel kolme olulist klassikut: August Comte, Herbert Spencer ja Vilfredo Pareto.

Sotsioloogia

5

docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

vahelises suhetes. Tänapäeval mõistetakse seda eelkõige sõimusõnana, rassistlik. · Karl Marx - kõige enam maailma ajalugu mõjutanud sotsioloog. Töötas koos Engelsiga. Materialism ­ elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted, soovid jms. Olemine määrab ära teadvuse. Majandus(baas) määras ära teised ühiskonna osad. Ühiskonna osad Marxi järgi: a) Baas ­ 1. Tootmisvahendid ­ inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2. tootmissuhted ­ tootjate vahelised suhted ­ see paneb paika tööjaotuse ja ka kasumijaotuse Tootmisvahendid + suhted= tootmisviis. b) Pealisehitus ­ seadused, kunst, religioon, poliitika Klassid ­ igas ühiskonnas on tootmisvahendeid omav klass ning tootmisvahendeid mitteomav klass. · Kapitalistlikus ühiskonnas : a) kapitalistid (kodanlus) : omavad tööriistu, maad, kapitali

Sotsioloogia

Kommentaarid (0)