TÖÖ MÕISTE INFORMATSIOONILISE KAPITALISMI AJASTUL JA INTERNETIS (0)

TÖÖ MÕISTE INFORMATSIOONILISE KAPITALISMI AJASTUL JA INTERNETIS
Christian Fuchsi on artiklis väidetud, et informatsioonilise kapitalismi ajastul ei tohiks mõistet „klass“ piirata ainult ühe määratlusena ehk „ kapitalina “ ja „palgatööd“ teise klassina. „Klassi“ mõistet tuleks laiendada selliselt , et see hõlmaks kõiki, kes loovad ja taasloovad ühise kogemuse ruume ning need ruumid ja kogemused on omaks võetud ja seeläbi võõrandatud ning ära kasutatud kapitali poolt, et koguda samuti kapitali. Ta arutleb selle üle, kuidas toimus Marxi klassi liigitus meie teadmiste töö teooria käsitlemisel ning kuidas mõista klassi määratlust internetiajastul.
Klass
Christian Fuchs käsitleb selles artiklis Marxi klassikontseptsiooni määratlust, mis on normatiivne ja poliitiline ning selle eesmärk on kasutamise muutmine ja parlamentaarse demokraatia loomine.
Manuel Castellsi hinnangul koosneb majandus tootmise ja arengu omavahelistest seostest, väites, et infostumine on uus arengumoodus, mida kiirendab, kanaliseerib ja kujundab „kapitalistlik protsess, mis kujundab ümber 1980 aastatest pärinevaid põhialuseid, selliselt, et uut tehnomajanduslikku süsteemi saaks iseloomustada informatsioonilise kapitalismina“. Informatsioonilised tootvad jõud on kapitalistlike huvide, strateegiate ja restruktureerimise vahendiks ja ühtlasi tulemuseks kujundatud ühiskonna tehnoloogia poolt, samuti kujundab see ühiskonda mitmekülgsel viisil - kaasaegse ühiskonna ajalooline uudsus ei seisne mitte selles, et ühiskond on võrgustunud, vaid selles, et tootmisprotsessid, võim, kasutamine, valitsev osa ja erinevad vastuolud kujunevad riikidevaheliste võrgustike põhjal, mida vahendavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad ning teadmiste protsessid. Informatsiooniline kapitalism aga põhineb ise rahvusvahelistel organisatsioonimudelitel.
Oma analüüsides pidi Marx piirama klassikontseptsiooni palgatööle 19. sajandi industrialismi raames, Christian Fuchsi aga püüdis näidata selle artikliga, kuidas tänasel päeval on kasulik määratleda klassi, mis põhineb ärakasutamise protsessidel.
Marxi teooria kategooriad
Marxi teooria on väärtuse töö teooria, mis lubab teha järeldusi analüüsi põhjal kogu tööle kuluva aja kohta vajalike kaupade tootmiseks ning ta on väitnud , et fundamentaalne kapitalismi element on kaup, mida vahetatakse teatud kvantitatiivsetest suhetes rahaga ja ühiskondades, mis põhinevad majanduslikul vahetamise printsiibil ning on kaupadel kasutamise ja vahetamise väärtused. Samuti on ta eristanud kaht kapitali kogumise sfääri - ringluse sfääri ja tootmise sfääri, kus ringluse sfääris muudab kapital oma väärtust ja kapitalismi puhul eristatakse tööjõud tootmisvahendist.
Marxi jaoks oli üheks otsustava tähtsusega kapitali kogumise omaduseks see, et kasum oli tootmisomandi, mis toodeti tööga, kuid omandati kapitalistide poolt ning ilma tööta ei saadud mingit kasumit, kus töölisi sunniti sisenema klassisuhetesse ja tootma kasumit, mis võimaldas kapitalile lisaks saada lisaväärtust. Mõiste „kasutatud lisaväärtus“ oli Marxi teooria peamine kontseptsioon , millega ta näitas, et kapitalism oli klassiühiskond, kus lisaväärtuse teooria oli taagajärg, mis vahetult järgnes ärakasutamise teooriale.
Kapitalist
Kapitalist tahab toota suurema väärtusega toodet, mille ta on ostnud oma rahaga avatud turult ning tema eesmärgiks on toota mitte ainult kasutusväärtust, vaid ka lisaväärtust. Marx on väitnud, et kapitalistid ei ole tootlikud , sest nad ei tooda väärtust ja kasum tuleneb töötaja poolt loodud väärtusest, mida kasutavad ära kapitalistid ning ta kasutas mõistet „ tootlik töö“ selles kontekstis, kus see toodab lisaväärtust kapitalisti jaoks. Tema jaoks põhines kapitalism püsival „varastamisel“, millega kapitalistid kasutasid ära töötajate loodud tasustamata tööd ning seetõttu kasutas Marx ka nimetusi „vampiir“ ja „ libahunt “ kapitalisti kohta - „ Kapital on surnud töö, mis nagu vampiirgi, elab ainult elus tööd endasse imedes ja elab seda kauem, mida rohkem ta tööd endasse imeb“ .
Teadmiste tööd ja erinevaid klasse puudutavate lähenemiste liigitus
Infoühiskonnas saab määratleda seitse lähenemist teadmiste ja klasside kohta:

Interneti kasutajad kui uus klass;

Teadmiste töö kui uus klass;

Teadmiste töö on revolutsiooniline klass;

Ebakindel teadmiste töö kui uus klass;

Teadmiste töö kui mitteproduktiivne ühendatud töölisklass;

Teadmiste töö ja teadmiste kapital kui uus klass;

Teadmiste töö kui väikekodanlus.
Christian Fuchs kirjutas artiklis, et teadmiste tootjate klassipositsiooni mõistmine on väga erinev ja need ulatuvad eeldusest, et tegemist on revolutsiooniliste käsitlustega kuni väiteni, et need on osa väikekodanlusest ning just Marxi teadmiste ja tööjõu klassianalüüsi põhjal nähakse klassi selgitava seosena, kus paljud lähenemiste probleemid on need, et esitatakse puudulikud teoreetilised klassimudelid.
Teadmiste tööjõud ja klass: uus lähenemine
Kõige tähtsam uus- marksistlik majandusklassi kontseptsioon on esitatud Erik Olin Wrighti poolt, kes on määratlenud klassi kujunemise kolm aspekti:

Sõltumatu heaolu ümberpööramine - ühe grupi materiaalne heaolu sõltub põhjuslikult teiste gruppide materiaalsest ilmajäetusest;

Välistamine - ära kasutatud grupid on asümeetriliselt kõrvale jäetud teatud produktiivsete ressurssidele;

Ärakasutamine - need, kes kontrollivad produktiivseid ressursse, kasutavad tööjõu vilju .
Nende klasside mitmekülgsus, kes mingis mõttes on ära kasutatud, koosnevad Christian Fuchsi arvates järgnevatest osadest:

• Traditsioonilised tööstuse valdkonnas tegutsevad töötajad, kes on palgatöötajad ja toodavad füüsilisi kaupu;
  
• Teadmiste töötajad, kes on palgatöötajad ja toodavad teadmistega seotud hüvesid ja teenuseid palgalistes töösuhetes või füüsilisest isikust ettevõtjatena;
  
• Kodus töötavad inimesed;
  
• Töötud;
  
• Migrandid ja töötajad arengumaades;
  
• Õpilased;
  
• Juhuslikud ja mitteformaalsed töötajad.
  

Christian Fuchs kirjutas, et üks isik võib olla korraga rohkem kui ühes klassis, sest klassipositsioonid ei ole fikseeritud, vaid dünaamilised, mis tähendab, et inimestel informatsioonilise kapitalismi ajal on paindlik ja läbipaistev klassistaatus. Näiteks naissoost palgatöötajad on sageli ka kodus töötajad ja paljud üliõpilased on sageli ka juhutöötajad ning paljud juhutöötajad loovad füüsilisest isikust ettevõtja vormi endale.
Christian Fuchs tõi välja, et teadmised on sotsiaalne ja ajalooline toode, kus uued teadmised ilmuvad ajaloolisest teadmiste pärandist ühiskonnas ning paljudel juhtudel on need loodud koostöös, see ühtib ka Marx väitega, et teadmised on „universaalne tööjõud“, mis „tekkisid osaliselt koostöös praegu elavate meestega, kuid osaliselt ka varem elanud meeste töödest“.
Christian Fuchs kirjutas, et ettevõtted tarbivad ühiskonna hüvesid tasuta ning seetõttu on veel üks oluline ärakasutamise vorm teadmiste ühiskonnas kapitali poolt ärakasutatud hüved, mis on samas ka mitmekülgsuse ja kogu ühiskonna ärakasutamine.
Küsimusele, kas kapitalistid ja väikeettevõtjad ei ole samuti osa sellest mitmekülgsusest, selles mõttes, et nad aitavad kaasa igapäevaelu hüvede tootmisele ja taastootmisele, kirjutas Christian Fuchs, et pole kahtlust, et kõik inimesed aitavad kaasa teatud tasuta töö jagamisele looduse, teadmiste ja avalike teenuste tootmisele ning taastootmisele, kuid kapitalistide klass on ainus klass ühiskonnas, mis kasutab ja omastab hüvesid - see on ainus klass, mis saab majanduslikku kasu, sest kõik inimesed toodavad ja taastoodavad hüvesid, kuid ainult kapitalistide klass kasutab hüvesid majanduslikult. Christian Fuchsi arvates ei peaks seda klassi käsitlema mitmekülgsuse osana , sest informatsioonilise kapitali kasvuga on hüvede kasutamine muutunud kapitali kogumise keskseks protsessiks .
Uus meedia, klass ja ärakasutamine
Seoseid uue meedia ja klassi vahel on käsitletud ka varem viisil, mis on viidanud sellele, et madalama sissetulekuga grupid ja inimesed vaesematest riikidest on puudulikema füüsiliste, motivatsiooniliste, oskuste ja kasutamise juurdepääsuga uuele meediale. Uut meediat kasutatakse samaaegselt tootmiseks, ringluseks ja teadmiste tarbimiseks ja need toetavad tunnetust, kommunikatsiooni ja koostööd ning kombineerides arvuti universaalset digitaalset masinat võrgufunktsioonide ja struktuuriliste printsiipidega.
Informatsioonilise kapitalismi ajal võimaldatakse ajul ja selle kehalisel vahendusel siduda end majandusliku tootmise orgaaniliste tegevsutega, põlvkonna lisaväärtusega, koostootmisega, kommunikatiivse ringlusega ja uue meedia tootva tarbimisega, kus teadmiste tootmine põhineb teiste teadmiste eelsel tarbimisel ja on nii koostöös kui kommunikatiivses vahetuses koordineeriva mehhanismina. Marxi jaoks oli kasumi tase seotud investeerimiskuludega, kui kasutajad muutuvad produktiivseks, siis Marxi klassiteooria mõistes tähendab see seda, et nad muutuvad produktiivseteks töötajateks, kes toodavad lisaväärtust ja keda kasutab kapital, kuna Marxi jaoks lõi tootev töö lisaväärtust. Seetõttu ei kasutata sellise lisaväärtuse tootjaid nagu Google, YouTube, MySpace ja Facebook puhul neid ettevõtteid programmeerimiseks, uuendamiseks ja riist - ning tarkvara hoolduseks, teostades turundusega seotud tegevusi, vaid samuti kaustajad ja tootjad, kes on seotud kasutaja loodud sisu tootmisega. Uued meediaettevõtted ei maksa üldse või teevad seda vähesel määral, selle sisu tootjatele ehk kasutajatele.
Üheks kogumise strateegiaks on anda neile juurdepääs teenustele ja platvormidele, lubada neil toota sisu ja koguda suur arv tootjaid, kes müüvad hüvesid kolmandatele reklaami osapooltele, kuna toodet ei müüda kasutajale, siis kasutajad ise müüvad seda hüve reklaamijatele ja mida rohkem kasutajaid platvormil on, seda suuremad on reklaamimise määrad, just produktiivne töö, mida kasutab kapital, on ühest küljest seotud töötajate ajaga , mis selle tootmisele kulub ja teisest küljest ajaga, mille veedavad kasutajad onlines olles ja selle sisuga tutvudes. Esimest tüüpi teadmiste töö ehk uue meedia ettevõtted maksavad palka, aga teist tüüpi teadmisi toodetakse täiesti tasuta, seal ei ole pidevaid investeerimiskulusid. Kapitalistide interneti kasutamine on ärakasutamise äärmuslik vorm, milles kaustajad töötavad täiesti tasuta ja seetõttu on nad ühtlaselt ärakasutatud.
Kuna töö poolt loodud lisaväärtus on ilmselgelt kapitalistide tootmise omand, siis tähendab see, et tootmine ja kogumine langevad, kui tööjõu tase langeb ning see on oluline kapitalistliku tootmise osa ja võib ainult kujutleda, mis juhtuks kui info kasutajad lõpetaksid YouTube, MySpace ja Facebnook platvormide kasutamise - kasutajate arv langeks , ettevõtted vähendaksid või lõpetaksid reklaami ostmise , vähenenud kuulajaskonna tõttu, uue meedia ettevõtete kasum langeks ja nad läheksid pankrotti ning kui selliseid tegevusi teostatakse suures ulatuses, tekiks uus majanduskriis - see mõtteline eksperiment näitab, et kasutajad on oluline osa uue meedia majanduse kasumi loomisel ning lisaks sellele toodavad nad erinevaid tooteid ja kasutavad nendest saadavat väärtust, vahetavad väärtust ja lisaväärtust, mis on neile objektidele suunatud.
Kasutajate loodud sisu kasvuga, vaba juurdepääsuga sotsiaalvõrgustike platvormidele ja teistele vabadele platvormidele, mis saavad kasu online reklaamidest - on selliste kategooriate arendamine Web-2,0 rakendusega, sotsiaalse tarkvara ja sotsiaalvõrgustike lehtede jaoks. Kasutajad, kes googeldavad andmeid, laadivad üles või vaatavad videoid YouTube-st, laadivad või otsivad isiklikke pilte Flick-ist või koguvad sõpru, kellega nad vahetavad sisu ja suhtlevad online sotsiaalvõrgustike ja platvormide (MySpace, Facebook) kaudu, aitavad kaasa ühtsele kasutajate hulgale, mida müüakse reklaamijatele.
Erinevus traditsioonilise massimeedia hüvede kasutajate ja Interneti vahel on selles, et viimasel juhul on kasutajad ka sisu tootjad ja kuna pika perioodi jooksul, mida kasutajad veedavad onlines, toodavad nad kasumit suurtele korporatsioonidele, nagu Google, News Corp või Yahoo ja need Interneti reklaamid on sageli isikustatud ning seda tehakse peamiselt kasutajate tegevusi hinnates, vaadeldes ja kogudes arvutite ja andmebaaside abil - Interneti puhul on kasutajate sisu tarbimine lihtsamini saavutatav kui teiste massimeedia liikide puhul. Mõiste teadmiste töö, milles teostatakse tootmist online versioonis, on produktiivne ja tähendab seega, et kapitalistide klassisuhete all ollakse ära kasutatud kõik teadmistega seotud töötajad, tasustamata ja tasustatud on osaks ärakasutatute klassist.
Peamine ärimudel, mis täna veebis domineerib , on reklaami mudel - müüakse teenuseid kasutajatele ja nende kahe kombinatsioonid, kus esimese mudeli domineerimist võib näha asjaolus, et üheksa kümnest enam kasutatavast veebi platvormidest kasutavad kapitali kogumist: Google, Yahoo.com, YouTube, Facebook, Windows Live Search, Microsoft Network , Blogger.com, Baidu.com ja Yahoo.co. Ainus erand on Wikipedia, mis on mitte kasumlikkusel põhinev algatus .
Kokkuvõte artiklile
Christian Fuchsi artikli „Töö mõiste informatsioonilise kapitalismi ajastul ja internetis“ eesmärk oli aidata kaasa arutelule informatsioonilise kapitalismi tekkimisest, kus teadmisi ei käsitletud kitsalt majandusliku varana , vaid sotsiaalse ressursina ja kus teadmised kujunesid osana ühiskonna hüvedest - see on sotsiaalne toode, mida toodavad ja kasutavad kõik ühiskonnaliikmed, sest kõik inimesed toodavad, taastoodavad ja tarbivad hüvesid, kuid ainult kapitalistide klass kasutab ära hüvesid majanduslikult.
Allikas:
Fuchs, C. 2010. Labor in Informational Capitalism and on the Internet , The Information Society, No 26, pp 179–196.