Vastus leiad õppematerjalist: Lastekodu

Mis on lapsendamisjärgne järelvalve?

Vastus leiad õppematerjalist: Lastekodu

Lastekodu (0)

Psühholoogia - Suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on lapsendamine?
Kuidas jääda ise vaimselt terveks?
Mis on lapsendamisjärgne järelvalve?

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR
Alushariduse ja täiendusõppe osakond
Lastekodu ,
Lapsendamine
2011
Sisukord

LAPSENDAMINE..................................................................................................3
1.1 Lastekodu kui kasvukeskkonna mõjust lapse psüühilisele arengule............3
1.2 Esimene eluaasta ................................................................................................3
1.3 Teine ja kolmas eluaasta...................................................................................4
1.4 koolieelne iga......................................................................................................4
1.5 Suhete orienteeritud koolkond.........................................................................4
1.6 Toimetuleku mõiste............................................................................................5
Mis on lapsendamine?..................................................................................................6
Probleemid lapsendamises...........................................................................................6
Põhitõed lapsendamise kohta......................................................................................7
Mida tunneb laps, minnes uude keskkonda (kasuperre)..........................................8
Kuidas jääda ise vaimselt terveks?.............................................................................9
Kokkuvõte....................................................................................................................10
Kasutatud kirjandus....................................................................................................11
1. LASTEKODU
1.1 Lastekodu kui kasvukeskkonna mõjust lapse psüühilisele arengule
Lastekodulapse erinevus kodus kasvavast tuleneb eelkõige erinevatest psüühilistest stimulaatoritest ja väljakutsetest, mis tingivad ka mõnevõrra erineva minapildi.
Koolieelikud lastekodus elavad ööpäevaringselt lasteaiatingimustes, samal ajal kui kodus elav laps viiakse tööpäeva lõpul koju, kus ta võib suhelda oma pereliikmetega üks-ühele pärast pikka päeva omaealiste seas. Lastekodulaps peab aga täiskasvanuga suhtlemiseks edestama oma sõpru, tõmbama enesele tähelepanu. Nii ongi kujunenud, et kooselavad lapsed ammutavad turvatunnet üksteiselt, mis aitab neil muutuva ümbruse ja oludega toime tulla. On hea, kui õed-vennad saavad lastekodus koos elada, aga ka tänapäeval leidub lastekodusid, kus nad koos ei ela - paremal juhul kohtuvad päevas mõned korrad - ja on ametnikke, kes peavad tänaseni õigemaks neid lahutada.
Lastekodulapse psüühilist arengut piirab ka lastekodu, kui elutegevuse sfäär. Laps ei saa teada ega näha midagi peale selle, mida näevad tema eakaaslased. Nende kognitiivne ressurss vormub sarnaseks. Kui kasvataja seletabki, et kuidas tuul puhub ja purjeid paisutab, siis kuulevad seda terve rühma lapsed korraga. Kõik selgitused täiskasvanumaailmast tulevad ühe ja sama sõnavara, mõttekujundite ja maailmanägemuse kaudu. See ühesugusteks vormumine tabab kõige enam eelkooliealisi lastekodulapsi, sest nemad tavaliselt kuskil lasteaias ei käi. Teiselt poolt ahendab lastekodulapse teadmisi lastekodu ja mänguväljaku inventar . Laps ei saa näha ega teada midagi näiteks ribikardinast, flopikettast, köögikombainist, õmblusmasinast, tööriistakomplektist, noa teritamisest jne.
1.2 Esimene eluaasta
Erinevused lastekodu ja kodus kasvava lapse vahel ilmnevad juba esimesel eluaastal loiduse, apaatsuse, vähese elurõõmu, alanenud tunnetusaktiivsuse ja emotsionaalsete väljendustega. Neil pole võimalust kiindumuse tekkimiseks täiskasvanutesse, nad on umbusklikud, kinnised ja passiivsed. Erinevalt eakaaslasest võib üheaastane lastekodulaps küll väljendada rõõmu mänguasja üle, kuid seda ei saa mingil juhul nimetada õnnelikkuseks. Esimesel eluaastal tekivad sisemised struktuurid on seega deformeerunud ja mõjuvad negatiivselt kogu edasisele arengule.
1.3 Teine ja kolmas eluaasta
Teisel ja kolmandal eluaastal ilmneb seoses pidurdusega kommunikatiivse tegevuse arengus vastuvõtmatus täiskasvanute poolt antud tegevusmeetodite suhtes, ebaadekvaatne suhtumine täiskasvanute hinnangutesse - kiitus stimuleerib lapse tegevust vähesel määral, laitus aga ei muuda seda üldse. Seega ei diferentseeri laps negatiivset ja positiivset hinnangut peaaegu üldse,mis omakorda viib peetusele kõne ja esemelise tegevuse arengus. Kõne arengu peetus võib aga halbade asjaolude kokkulangemisel osaks saada lapsele, kes pole rinnast üldse või on vähe sellest toitunud, mistõttu tal teatud suuõõnelihased on juba ette määratud olema logopeedi tööpõld (Kagan 1994, 44).
1.4 Koolieelne iga
Koolieelikute juures äratab tähelepanu emotsionaalsuse alanemine, passiivsus kõigis tegevusliikides, aga eriti mängus, puudub võime elada kaasa teistele inimestele, nende mõtlemine on kaemuslik-toiminguline (kodus kasvaval lapsel aga kaemuslik-kujundiline), käitumine impulsiivne. Suhtlemist täiskasvanutega võib võrrelda alla aastaste kodus kasvanud lastega - lastekodulapse käitumine taotleb tugevalt täiskasvanu tähelepanu ja heatahtlikkuse saavutamist, mis tuleb esile lapse eredates emotsionaal -miimilistes väljendustes, tema vaesunud kõnes ja vähearenenud ekspressiiv-miimilistes väljendustes.
Lastekodulastest koolieelikud pöördusid kolm korda harvem diafilmi vaatamisel eakaaslaste poole, kui eakaaslased lasteaiast. Mängimise ajal ei märka lastekodulaps oma sõbra solvumist, palvet ega isegi pisaraid. Vanematel koolieelikutel puudub mängudes ka rollijaotus. Lastekodu koolieelikud ei teadvusta oma tegevust. Nad ei mäleta mida tegid ega tea mida hakkavad tegema. Oma tegevuse planeerimine neil peaaegu puudub , mille kõige põhjuseks on puudulik suhe täiskasvanuga.
1.5 Suhetele orienteeritud koolkond
Suhetele orienteeritud koolkonna arvates on väga olulised suhted bioloogiliste vanematega ja psühholoogilised vanemad on lapse jaoks need, kes on olnud otsustava tähtsusega lapse identiteedi arengus. Selline vanemlikkus ei ole vahetatav, vaid see on lapses püsiv ja mõjutab lapse sisemist kohanemist. Näiteks ei korva asendusvanemad või lastekodu personal kunagi bioloogilisi vanemaid, nad on vaid neid täiendavad isikud.
Objektisuhte teooria alusel vabaneb laps edukalt esimeste aastatega intiimsest sõltuvusest vanematest . Eraldumist ei saa aga toimuda, kui hooldusele võtmise järel ei ole lapsel võimalust vanemaid kohata. Sellisel juhul jätkub kord lapses sündinud suhe vanematega tema sees "sisemise draamana". Vinterhedi arvates on laps üpris lojaalne bioloogilistele vanematele samastumisprotsessi tõttu. Kui laps eraldatakse vanematest kaotab ta ühenduse osaga iseendast. Lapsel tekib ebakindel identiteet ja kahesugusus areneb välja nii bioloogiliste vanemate kui ka neid täiendavate või asendavate täiskasvanute suhtes.
Hooldusele võtmise tagajärjel jääb laps ilma psühholoogilistest vanematest ja sellele lisaks algab mure protsess. On oluline, et laps saaks siin professionaalset abi lahutuse üleelamiseks. Kui eraldamisega sügavamalt ei tegelda, ei ole lapsel võimalusi oma tunneteks ega liitmiseks uute täiskasvanutega, kellel vastasel juhul oleks head võimalused saada lapsele emotsionaalselt tähtsateks inimesteks.
Selle koolkonna arvates tuleks hooldusele võtmist vältida ja selle asemel tegeleda sihiteadlikult nende peredega, kus lastel halvasti läheb. Ümberpaigutamist nähakse siis vastupidiselt tarvetele orienteeritud koolkonnale töö alguse, mitte lõpppunktina. Hooldusele võetud lapse seisukohalt tähendab see seda, et lapse ja bioloogiliste vanemate suhted säilitatakse, ükskõik kui raskeks see praktikas ka ei osutuks. Arvatakse, et sidemete katkestamine põhjustab lapsele sügavaid identiteedi probleeme.
1.6 Toimetuleku mõiste
Eesti Vabariigi sotsiaalhoolekande seadus (RT 1995, 21, 323, 723-736) nimetab toimetulekuks isiku või perekonna füüsilist või psühhosotsiaalset võimet igapäevases elus toime tulla.
Toimetuleku erinevate aspektidena nähakse materiaalset, füüsilist, sotsiaalset ja psüühilist, ning Tallinna Pedagoogikaülikooli lektor Kersti Põldemaa on oma loengus (20.02.1996) sõnastanud toimetuleku inimeseks olemise terviklikkuse aluseks.
Sir William Beveridge kirjutas 1940- date alguses imaginaarse visiooni viiest õelast hiiglasest - vaesus, haigus, harimatus, räpasus ja tegevusetus (1943; ref. Kreem 1995, 274). Need õelad hiiglased pole veel surnuks löödud vaid ängistavad ühiskondi tänapäevalgi ja püsivad sotsiaalpoliitika põhiprobleemidena. Viie hiiglase alistamist üksikisiku elus võib tõlgendada ka toimetulekuna ning nimetada hiiglasi toimetuleku viieks tahuks (Andres Siplane, kursusetöö)
Mis on lapsendamine?
Lapsendamine on juriidiline toiming, mille tagajärjel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema- ja lapsevahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ega tohi olla seotud tingimustega. Lapsendada saab ainult alaealist (kuni 18- aastast isikut) üksnes lapse huvides. Lapsendada saab last, kelle vanem(ad) on andnud lapsendamiseks nõusoleku, kelle vanem(ad) on surnud või kellelt on ära võetud vanema õigused. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused.
Lapsendajaks võib olla vähemalt 25-aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama . Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal kui 25-aastasel täisealisel isikul. Sama last võivad lapsendada ainult omavahel abielus olevad isikud. Lapse ja lapsendaja soovitatav vanusevahe on viisteist kuni nelikümmend aastat. Lapsendaja ei või olla isik, kellelt on ära võetud vanema õigused või kellelt on laps ära võetud vanema õigusi ära võtmata; kes on kõrvaldatud eestkostja kohustuste täitmisest seetõttu, et ta neid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud või kelle teovõimet on piiratud.
Isik, kes teab lapsendamise saladust, peab seda saladust hoidma. Lapsendamise saladuse hoidmise kohustust rikkunud isik kannab vastutust seaduses sätestatud alusel.
Probleemid lapsendamises

Lapsendamise saladuse hoidmine on kõikide täna kehtivate protseduurireeglite juures küsitav. On terve rida isikuid, kes tahes tahtmata pere ja tema sooviga kokku puutuvad: omavalitsuse ametnik , maavalitsuse ametnik, asenduskodu töötajad ja asenduskodus elavad lapsed, koolitusgrupis osalejad ja koolitajad, kohtunik ja istungi sekretär, õpetaja, perearst, kasvataja, naabrid, sugulased, töökaaslased, haigekassa ja sotsiaalkindlustusameti ametnik, politsei jne.
Mis on lapsendamisjärgne järelvalve? Täna on soovituslik, et kahe aasta jooksul teostab ametnik järelvalvet ja suhtleb perega. Puudub selge ja ühtne seisukoht, kes seda teeb- kas pere või lapse elukohajärgne maavalitsuse ametnik? Kas pere või lapse elukohajärgne omavalitsuse ametnik?
Praktika näitab, et “EI” ei öelda ühelegi perele (v.a. mõned erandid)- kõik sobivad lapsendajaks. Otsuse langetamisel on ülekaalus emotsioonid , et lapsel on peres parem, kui asenduskodus. Tegelikkuses pole võimalik, et kõik sobivad 100% ja sõel peab olema tihedam.
Enamus peredel on lapsendamise toimingute tegemisel tugevad emotsioonid. Seetõttu ei jõua nendeni oluline informatsioon lapse kohta, mis hiljem lapse kohanemisel peres võib tekitada küsimusi ja probleeme.

Kohtunike tase on ebaühtlane, nõudmised peredele ja ametnikele on erinevad.

Asenduskodudes elavate laste kohtuprotsessid on pikad. Lapse jaoks on iga päev hindamatu väärtusega ja seetõttu peab olema asenduskodu ajutine variant. Vanematelt võetakse kohustused ja neile jäävad õigused- see pole lapse (nõrgema) huvides.

Lapsendaja peredel puuduvad vajalikud teadmised psühholoogias- probleemide äratundmine on raske ja abi saamiseks pöördutakse liiga hilja (kui probleemid on juba liiga suured).

Õdede- vendade lahutamine on laste jaoks tragöödia- seeläbi kaob neil ainus “bioloogiline side” oma lähedastega, kellele toetuda.

Põhitõed lapsendamise kohta

Kogu lapsendamise protsess peab olema põhjalik, usalduslik, korrektne ja lähtuvalt lapse vajadustest . Olulisem on selle juures lapsendaja pere lapsendamise motivatsioon.

Pere peab tunnetama vastutuse suurust- otsus kogu eluks!

Lapsele otsitakse peret, mitte perele last. Lapsendamise motiiv peab olema vanemliku hoolitsuseta lapse abistamine.
Usaldus on oluline märksõna ja seda lapsendamise protsessi juures kõikide osapoolte vahel: laps, lastekodu, lapsendaja pere ja ametnik.

Lapsendaja pere peab teadma, et probleemid ja tagasilöögid laste kasvatamisel on normaalne-oska neid märgata ja julge abi küsida!

Peale lapse perekonda tulekut ei pea talle pakkuma kohe kõike ( reise , üritusi, kingitusi), millest ta on ilma jäänud. Kõik tema ümber peab toimuma loomulikult ja rahulikult .

Lapsendamise puhul on väga oluline lähedaste ja sõprade mõistmine ja toetus.

Lapsendajal peab jätkuma piisavalt “lapsevanema naiivsust”. Tuleb olla julge, avatud ja järjekindel.

Pere peab olema hästi ettevalmistatud, et õpetada last, kuidas tulla toime erinevates olukordades, kui küsitakse tema päritolu kohta. Laps peab seda kuulma oma uuelt perelt, mitte võõrastelt. Raske on koolitada kõiki lapsega kokkupuutuvaid inimesi: eakaaslasi ja täiskasvanuid. Laps peab olema teadlik!

Lapsele on parim, kui ta teab lapsendamise kohta- lapsendaja pere peab seda tegema õigel ajal ja oskuslikult. Raske on elada kogu elu väikeses riigis ja väikeses kohas teadmisega , et laps saab sellest teada kõrvalistelt isikutelt. Rääkida lapsele tema päritolu kohta, on raskeim pool lapsendatud lapse kasvatamisel.

Bioloogilistest peredest eraldatud laps on reeglina traumaatilise kogemusega. Väikelapseeas ei oska ta sellest rääkida, kuid tahes tahtmata on need kogemused tema mällu talletunud ja nendest peab temaga rääkima. Kui seda ei tehta, võib see avalduda hiljem (eriti teismeeas) probleemina.

Tõe mitterääkimine/varjamine põhjendustega: “see teeb lapsele haiget”, “ma lihtsalt ei oska rääkida”, “laps ise ei küsinud” on sama, mis valetamine ja tõe moonutamine. Lapsel on õigus teada oma elu kohta.

Lapsele tuleb rääkida tema bioloogilistest vanematest “ilustatult” e. lapsele vastuvõetavalt. Ta peab teadma, et teda armastati (omal viisil teevad seda kõik lapse hooletusse jätnud vanemad) ja tuleb leida lapse jaoks vastuvõetav põhjendus nt. ema oli noor ja tal oli raske.

Normaalsete ja tervete suhete korral ei kohuta last teadmine, et tal on olemas ka bioloogiline pere. Laps teeb ise oma valikud selle järgi, kes temast hoolib ja kes teda armastab . Ausus ja avatus tekitavad usalduslikud suhted, mis on alus normaalseks kooseluks .

Lapsendamise otsust peavad toetama lähedased pereliikmed , sest ka nemad saavad omale uue rolli- tädi, onu, vanaema, vanaisa...

Lapse kasvatamine on vastutusrikas : nii bioloogilises perekonnas kui ka lapsendaja perekonnas.

Lapsendamine on SUURIM HEATEGU !

( http://www.omapere.ee/index.php )
Mida tunneb laps, minnes uude keskkonda (kasuperre)
Uude keskkonda sattudes me tavaliselt kompame ümbrust ja inimesi. Kõik on uus ja väga kergesti võib tekkida võõristus ja kartus. Muidu väga elav laps võib istuda kramplikult paigal ja vastata küsimustele ainult peanoogutusega. Kuigi varem saadi kasuvanematega hea kontakt, on nüüd uues keskkonnas raske toime tulla. Anname lapsele aega harjumiseks. Kõigepealt oleks sobiv lapsele tutvustada elamist, näidata, kus on tema tuba või nurk, kus laps magama hakkab. Ka oleks hea veidi tutvustada pere igapäevast elukorraldust, selle reegleid. Mitte küll kõike, sest alguses ei jää nagunii kõik meelde. Tore, kui peres on neljajalgseid sõpru, nende abil on nii mõnigi laps võõristusest üle saanud. Lapsele tuleks kohe mõista anda ja öelda, et ta on teretulnud. Kui on midagi ,mida laps puutuda ei tohi, tuleb kohe sellest ka rääkida.
Ühte perre sattus tüdruk, kellele ei öeldud, et selles peres võivad teleripulti puutuda ainult täiskasvanud. Tüdruk oli harjunud lastekodus pulti klõpsutama, lihtsalt ühelt kanalilt teisele. Peres oli pult juba kaks korda remondis olnud. Kui tüdruk hakkas puldiga mängima, tekkis kasuvanemate vahel vaidlus, kes ütleb lapsele, et pult pole mänguasi. Lõpuks muutus pereema närviliseks ja käratas, et puldiga ei mängita. Laps solvus ning marssis oma tuppa . Vimm kestis järgmise päeva lõunani, sest kasuvanemad ei osanud midagi ette võtta ning laps igatses oma vanade sõprade juurde tagasi. Tegelikult ei olnud ju midagi nii olulist, et sellest oleks võinud kerkida nii suur probleem.
Mõnikord juhtub sedagi , et laps on ülirõõmus, sest tal on nüüd kodu ja perekond. See tekitab temas erutusseisundi. Meile paistab laps eriti rõõmsana, tegelikult tunneb kasvandik hoopis hirmu. Siis sobib koos maha istuda, juua koos teed või mahla. Rahulikus miljöös küünlavalgel vestelda. Läbi aegade on meid ikka aidanud rääkimine. Ometi ei ole eestlane aldis oma probleemidest või arusaamatustest rääkima. Kõike väljaöeldut võetakse kohe süüdistusena ( Inge Ojala, 2004, 29-30)
Kuidas jääda ise vaimselt terveks?
Kui me oleme närvilised, stressis , ülepinges ja väsinud, kas me siis suudame lapsi kasvatada ja igapäevaelu toimingutes hakkama saada? Ega vist . Ükski laps ei soovi „närvihaiget“ ema. Lohutagem ennast sellega, et on olemas olukorrad, mida me saame muuta, ja olukorrad, mida me muuta ei saa. Tegeleme selle osaga, millega on mõtet tegeleda. Kui on suur pere, juhtub ikka, et keegi jääb haigeks, saab koolis kahe või kaotab midagi ära. Kõike ei tasu südamesse võtta ja paanikasse sattuda. Igasse olukorda tuleks suhtuda rahulikult, närvitsemine ei aita sugugi , kulutab ainult närvirakke. Iga päev peaks olema aega iseenda jaoks. Teiste inimestega suhtlemine mõjub positiivselt ja annab jõudu (Inge Ojala, 2004, 66)
Kokkuvõte
Kahtlemata oleks parim, kui iga laps ja murdeealine noor saaks kasvada oma lihaste vanemate hoole all. Omadest vanematest järgmine parim varjant on kasu- või hooldusvanemad. Igal lapsel peaks ikkagi olema oma kodu, pere, sellised täiskasvanud, kes teavad ja jõuavad arvestada tema individuaalsusega. Mida rutem leiab vanemateta koduta laps endale uue kodu, seda parem.( mõtteid Paul-Eerik Rummo artiklist).
Kasutatud kirjandus:
http://www.omapere.ee/index.php
Inge Ojala, Kas sa võtad mind oma lapseks?, 2004
Andres Siplane, kursusetöö

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 14 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kristi048 Õppematerjali autor

lastekodu lapsendamise lapsendaja lastekodulaps ametnik toimetuleku bioloogiliste lapsendaja pere lastekodulapse

Kasutatud allikad

https://www.omapere.ee/index.php

Sarnased õppematerjalid

pptx

Lapsendamine

LAPSENDAMINE Eksamitöö lastekaiste ainest Koostajad: ******* 2013 1 Mõisted Asendushooldus lapse hooldamine väljaspool tema enda perekonda. Asendushoolduse vormideks on perekonnas hooldamine, eestkoste, asenduskoduteenus ja lapsendamine. Lapsendamine õiguslik toiming, mille järgi tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimustega. Peresisene lapsendamine üks abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse. Lapsendamissaladus - lapsendamise kohtueelse ja kohtumenetlusega seonduvad teave ja andmed, sealhulgas lapsendamise fakt, millest võib järeldada, et laps on lapsendatud, vanemad on lapse lapsendanud või vanem või eestkostja on andnud lapse lapsendada.

Lastekaitse

docx

Lastekodulapsed Eestis

Tallinna Laagna Gümnaasium Lastekodulapsed Eestis Referaat Veronika Tšehhojeva 11B Tallinn 2014 Lastekodulapsed Eestis Lapse kasvamise ja arengu peamine eeldus on vanemate ja pere olemasolu. Igal lapsel on õigus üles kasvada oma vanemate juures ning kui see pole võimalik, vajab laps asendusvanemaid, kellest saab tema pere. Eestis elab lapsendaja-peredes ligikaudu 1200 kuni 18-aastast lapsendatud last. Laps tahab lihtsaid asju: kallistusi, hoolimist, koos ema ja õdede- vendadega üksteise kaisus pikutada ja lugusid jutustada, koolist tulles sooja kodusöögi lõhna, talvel koos perega suusatada, emale uhkusega koolitunnistust näidata ja veel palju muid pisikesi asju. Lapsed ei kasva kampaania korras, vaid vajavad kodusoojust iga päev. Vanemliku hooleta lapsed on noores eas ilma jäänud täiesti loomulikest pereväärtustest nagu armastus, hoolivus ja turvatunne. Need lapsed on justkui meie kõigi omad. Nad vajavad meie igapäevast toe

Eripedagoogika

docx

Lastekodulapsed Eestis

Tallinna Laagna Gümnaasium Lastekodulapsed Eestis Referaat Veronika Tsehhojeva 11B Tallinn 2014 Lastekodulapsed Eestis Lapse kasvamise ja arengu peamine eeldus on vanemate ja pere olemasolu. Igal lapsel on õigus üles kasvada oma vanemate juures ning kui see pole võimalik, vajab laps asendusvanemaid, kellest saab tema pere. Eestis elab lapsendaja-peredes ligikaudu 1200 kuni 18-aastast lapsendatud last. Laps tahab lihtsaid asju: kallistusi, hoolimist, koos ema ja õdede- vendadega üksteise kaisus pikutada ja lugusid jutustada, koolist tulles sooja kodusöögi lõhna, talvel koos perega suusatada, emale uhkusega koolitunnistust näidata ja veel palju muid pisikesi asju. Lapsed ei kasva kampaania korras, vaid vajavad kodusoojust iga päev. Vanemliku hooleta lapsed on noores eas ilma jäänud täiesti loomulikest per

Alternatiivpedagoogika

docx

Lastekodulapsed Eestis

Perekonna õpetus

doc

Keskkond lapse arengu mõjutajana asendusperes

.......................................................................................................... 11 Adoptiivpere ............................................................................................................. 11 Lapsendamine............................................................................................................ 12 Asendushooldus......................................................................................................... 13 5. Lastekodu..................................................................................................................... 14 Kasvataja....................................................................................................................16 6. 1.4 Last ümbritsev keskkond....................................................................................... 18 Kultuuri keskkond....................................................................................................

Sissejuhatus kasvatusteadusesse

odt

Lapsendamine

Kuresaare Ametikool Teeninduserialade osakond P-2 Maria Maripuu LAPSENDAMINE Kirjand Juhendaja:Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Vahel on nii, et ühed vanemad annavad lapsele elu ja teised vanemad peavad aitama lapsel seda elu elada. Meie ühiskonnas valitseb arusaam, nagu sünniksid soovimatust rasedusest soovimatud lapsed, kellel ei ole väljavaateid heale elule. Just sellisest nägemusest lähtudes peetakse teinekord võimalikuks rääkida sündimata inimeste tapmisest kui halastusteost. Ei ole olemas soovimatuid lapsi, on olemas vanemad, kes ei soovi oma last. Eesti Vabariigis võib järjekord vastsündinu adopteerimiseks väldata mitu aastat, samal ajal kui igal tööpäeval sureb abordi tagajärjel umbes 30 last. Tänases Eesti seadusandluses puudub regulatsioon, mille alusel võiks aborti kaaluvale emale soovitada lapsest loobumist adoptsiooni kasuks. Ema võib küll anda nõusoleku lapse lapsendamiseks isikuliselt.

Perekonna õpetus

doc

Laste hoolekanne Eestis

Tartu Ülikooli Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Silja Luht AÜEP1 Laste hoolekanne Eestis Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Riiklikud sotsiaaltoetused ja teenused.................................................................................... 4 1.1. Peretoetused................................................................................................................. 4 1.2. Lapsendamine............................................................................................................... 4 1.3. Asenduskodu teenus..................................................................................................... 4 1.4. lapsehoiuteenus......................................

Halduskorraldus

docx

Adopteerimine ja kehaväline viljastamine

Türi Ühisgümnaasium ADOPTEERIMINE JA KEHAVÄLINE VILJASTAMINE Referaat Koostaja: Anni Pilviste Türi 2015 Adopdeerimine Lapsendamine juhul, kui lapse bioloogilised vanemad on elus, on kahtlemata äärmuslik lahendus. Üldiselt tuleb teha kõik jõupingutused selleks, et laps saaks kasvada oma bioloogiliste vanemate juures. Kui see aga mingisugusel põhjusel tõesti võimalik ei ole, on lapsendamine põhjendatud lapse eluõiguse tagamisega parimal võimalikul viisil. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahele vanema ja lapse vahelise suhte. Lapsendajad kantakse lapse sünniakti vanematena, soovi korral antakse lapsele lapsendaja perekonnanimi. Vanem on lapse seadusandlik esindaja, loomulikult on ta kohustatud kaitsma oma lapse huve ja õigusi. Riigi abi lapse kasvatamisel on sama, mis kehtib kõigi peres kasvavate laste kohta. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla se

Bioloogia

Rohkem sarnaseid