Euroopa etnoloogia loeng (0)

Euroopa etnoloogia
10.03
Materiaalse kultuuri uurimisest
Mõiste: artefaktid.
Materiaalne kultuur on oma olemuselt olnud etnoloogia osa. Seda peeti pikalt etnoloogia eripäraks (sama Saksamaa kontekstis).
Esemekultuur (sahkulture) 90ndad– (paraleelne mõise) – vastutermin materiaalse kult mõistele. Nähti vaimse ja materiaalse vastuolu.
Materiaalne kultuur:
Palju on keskendutud: rahvarõivastele, taluehitistele, inventaridele, töövahendid.
Esemeuurimine (Sachforschung). 1990.a kerge vastandumine , kaasajal sünonüümid.
Tänapäeval ei ole ka küsimust kultuuri vaimseks ja materiaalseks jagamine aktuaalne.
Kaasaaj mõttes pole eristus vajalik, ainult konteksti ajaloo mõistmise jaoks.
Ruth .-E. Mohrmann
Münsteri ülikooli euroopa etnoloogia professor . Artiklid majapidamistarvete, elukeskkonna, söömise, joomine jne osas..
Tegev 60ndatest aastatest.
Projekt:Westfaalia inimeste söögiharjumuste uurimine .
VIDEOLOENGUS
19.sajandil keskenduti kollektsioneerimisele, uuriti rahvalugusid. Esemed, mida koguti esindasid kõiki sots.gruppe, kuid peamiselt olid need talupojakultuuri esindavad, mis tähendab teatud tüüpi esteetikat.
Ülikoolis tegeletakse vaimse kultuuriga , muuseumis materiaalsega (saksamaal). Eestis see suund teistsugune, tegeletigi ainult materiaalse kultuuri teemaga . Skandinaavias oli vaimne ja materiaalse kult uurimine seotud tugevalt.
1970.a – murrang. materiaalse ja vaimse kultuuri uuringute lähenemine. Kramer & Wiegelmann... Kutsuvad kultuuri komplekselt uurima .
Wiegelmann on uuringud ka kultuuri liikumist linnast maale, teinud seda just toidu uurimise näitel.
Wiegelmann – Münsteri koolkonna rajaja.
Tuleb uurida esemeid ja tegevusi koos – nt toiduvalmistamine , söögiaja tähendus, komminukatiivne, sots aspekt.
Wiegelmann rõhutab et ei tule uurida mitte ainult maja, vaid ka ehitusprotsessi.
Kramer – Müncheni ülikooli etno professor. Püüdis vähendada lõhet.
Unagri,skand etno.
Perspektiivid (kult uurimise): (kommuniatiivne pööre) – kommunikatiivsest, sümboolsest, väärtuste, instrumentaalne . Kuidas tuleb uurida kaasaja mater kultuuri.
MUUTUS 1980.a arvutid ja inventaarinimekirjade/ varaloetulude massiline analüüsime. Varaloetelude analüüsimine. Eesti etnoloogias pole seda kasutusel eriti olnud. Münsteri ülikool analüüsib neid varaloetelusid – linnakutluuri, kodanliku kult levikut maapiirkondades. Linna ja maapiirkonna omavaheline mõjutusprotsess.
21.sajand – materiaalne pööre ja esemete narratiivsus (milliseid mälestusi teatud ese tekitab, mis mälestusi see esile toob – see omakorda avab inimeste mälestusi, tulevad esile lood).
Elulood keskenduvadki sageli (nõukogude ajal) ainult asjadele.
Materiaalse kultuuri uurimisest (Skandinaavias ja Eestis)
See on etnoloogiateaduse olemuslik osa.
1960.aastatel - toimus skandinaavias eemaldumine materiaalse kultuuri uurimisest (aga mitte eestis). Löfgren lahkab materiaalse kultuuri uurimist . Esemete uurimine jäi Skandinaavias muuseumiteaduseks.
MK uurimisest läbi katksestuse prisma
1980.a tuleb materiaalse kult uurimine tagasi läbi tarbimisuurimuse (Skandinaavias). (Eestis toimus katksestus 1980ndate lõpus). Löfgren kirjeldab materiaalse kultuuri uurimist läbi katkestuste.
Tarbimisuuringud on seotud asjade üleküllastumisega läänemaailmas.

• Hegemoonia – antihegemoonia diskursus
  
• neomarksistlikud tarbimisuuringud – tarbijad kui „rahakotiga“ hääletajad.
  

Igapäevase loomingulise uurimine. Tarbimist nähakse kui loomingulist väljendust. Vaikimisi on eeldus, et kaasaja inimene on kreatiivsem (vrdl 18.sajandi talupojaga). Sageli arvatakse, et kaasaja inimene on loominguliselt aktiivsem, samas sellesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Igapäevase uurimine on seotud ka koduuringutega (nt Anu Kannike )
Ideaal – tegelikkus/ reaalsus . MATERIAALSE kultuuri uurimisel tasub/saab uurida ka seda, mis on ideaal inimeste jaoks.
Materiaalne pööre
Tuldud tagasi esemete uurimise juurde. Vaadatakse ühiseid, uusi praktikaid .

• Löfgren enam materiaalsust materiaalse kultuuri uurimisesse.
  

- Asjadeküllus, ühised praktikad , uut tüüpi animism , frustratsioon.
- Huvikeskmesee küsimus asjade kasutamisest : valikute tegemisest
- uurimiseks vajalik „võõristus“ (peab tekitaba teatud distantsi ), musealiseerimine.
- Mälestuste kaudu uurimine, asjade „elulood“, teine suund asjade eluloos.
MUUSEUMIESEMED - ASJAD ARGIELUS.
Mis hetkel saab kraamist vääriline ese musealiseerimiseks.
Kommunikatiivne pööre
kommunikatiivse, semiootilise ja fenomenoloogilise pöörde kaudu on jõutud tõdemuseni: Objektid materialiseerivad muidu immmateriaalseid ning „nähtamatuid“ suhteid. Iseloomulikud uuringud nt rõivastusest ja elamutest-elamusisutusest. Nähakse sotsiaalseid suhteid, hierarhiate suhteid. Uurida läbi esemete rahvust.
24.03
Nõukogude argielu uurimine
Nõukogude uurimine: oluline, kuna muutis palju Eesti argielu, käis kaasas üldine modernsieerumine (ka tehnoloogia areng). Muutuste piir tõmmati sageli 60ndatesse. Olulised ka sotsiaalsed ja kultuurilised aspektid, kaasaegse mitmekultuurilise Eesti mõistmine. Materiaalne keskkond – tänaseni. Generatsiooniülene väärtus – kogemus seob eelmiste põlvkondadega – ligipääsetav inimeste kogemuste kaudu.
Argielu uurimisest
Argikultuuri väljendusvormid hõlmavad kõike inimese loodut: esemeid, sotsiaalseid suhteid ja institutsioone, käitumisvorme, uskumusi, väärtusi jne.
Argikultuuri uurimise seisukohalt pole asjad ja nähtused tähtsad niivõrd omaette uurimisobjektina...
Reaalsuse sotsiaalne konstrueerimine – loomulik keskkond, sündmused, esemed ja teised indiviidid .
Eluilm – igapäevane kogemus, sellele tähenduse andmine.
Avalik-privaatse eristamise võimalused
Avalikkuse poiliitiline defineerimine . Avalik/ privaatne = poliitiline/ mittepoliitiline .
Vastandused: liberaalmajanduslik mudel – riiklik/era vastandus.
Klassikaline käsitls, kodaniku mõistest läjhtuv, avalik on siin kodanikkond .
Ajalugu ja etnoloogia
31.03
Kaks perspektiivi. 1.Ajalugu ja etno 20.saj; 2.Euroopa perspektiivist ehk rahvuslik etnoloogia.
Eesti etno ajalooline perspetkiiv. Määratleti tüübid – tüpoloogia. Määratleda tüpoloogiate areng. Rõhuasetus – esemete levik kultuuris. Minevik on olevikus kui elav osa veel. 20.saj II pool: Minevik olevikus kaotab mingil hetkel valiidsuse. Fokuseeritakse 19.saj rahvakultuurile. Murrang -massitoodete tulek.
Etnoloogia kui ajaloo abiteadus alates 1940ndatest. Ajalooline etnograafia.
Etno täiendab uue vaatepunktiga ajalugu. Ajalooline materialism – fookus esemekultuurile. Antropoligiseerumine – ajaloo ja etno vaatepunktid hakkavad lähenema, pildil nähakse ka nt teise kujutamise strateegiad teatud ajaloolises kontekstis.
Euroopa etnos on olnud ajaloolise eseme uurimine pikaajaline traditsioon.
Münsteri koolkond – varaloenduste uurimise keskus Euroopas.
Innovatsiooniuuringud – küsimus on hierarhias , kust innovatsioonid tulevad. Trad rahvakultuuris on ülevalt alla, eeskujud tulevad kõrgemalt allapoole. 20.saj on innovatsioonid rohkem alt üles. Tegeletakse rohkem ruumilise innovatsiooniga – ruumilisega (linnast-maale); ajaloolise innovatsiooniga (millised on need perioodid, eestis sajandivahetus 19.-20.saj).
Antropologiseerumine. „Kohtumispunktid“ (ajaloo ja atnro) 60ndatest alates. Euroopa etnos on kaks protsessi korraga: antros (sotsantopoloogia ja kultuuriantropoloogia), etnos (rahvaliketnos) – 60ndate lõpust alates – arengud , mis on käsitletavad kultuuriliste pööretena – suhtes antrose, etno ja ajaloo vahel hakkavad tihenema. Ajalugu on mõjut antropoloogia teooriatest . Etno saab oma mõjutused antrost, kas otse või ajaloo kaudu. Tulemuseks, et kultuuri hakatakse vaatama laiemalt, holistlikult, mitte et kultuur on elitaarne valdkond . Sellesest kolmesest protsessist eristuvad välja kaks suunda: 1.ajalooline antropoloogia;2.mälu (retrospektiivsus).
Kontaktid ja arengu kiirus on erinev sõltuvalt kultuurist, nt Suurbritannias ja Saksamaal on arengud kiiremad.
M.Mauss – kingitud /retsiprooksus – kui sotsiaalse koostöö vorm. Andmine, vastuvõtmine, vastukingitus.
M. Douglas – puhtuse ja mustuse kategooriad kultuuris.
V. Turner – rituaalide antropoloogia.
Geertz – sümbolite roll ühiskonna tähenduste kujundamisel.
20.saj II poolel vabastatakse trad rahvakultuuri ühetaolisest iseloomust, varasemas käsitluses nähakse dünaamikat vähe. Hakatakse rõhut, et ajaloolist praktikat ei saa isoleeritult vaatama, hakatakse väärtustama kogemuslikku/tunnetuslikku osa.
70-80 ilmub palju rahvakultuuri teoseid.
Antropoloogiline ajalugu
Kokkupuuteala on institutsionaliseeritud.
Tekib tekstide teadlikkus.
Ajalooline antropoloogia
Euroopa etnoloogias: Frykman ja Löfgren „Culture builders:....“ Kultuurikriitiline uurimus – näitab, et paljud heaoluühiskonna harjumused on kultuuri produktid . Meetod, mida kasut on kontrastide meetod – vaadatakse kodanlike asju vastanduse kaudu ehk tööliste.
Ajalooline antropoloogia on võte, et minna rohkem detailidesse, kuidas on kujunenud struktuur ja sotsiaalsed protsessid, hoiakud jne.
OLEVIKU JA MINEVIKU SUHE.
Oleviku ja mineviku dialektika.
Kuidas minevik aktualiseerub, kuidas ta muutub tegelikuks ? Tegelikuks muutumine on internaliseeritud ajalugu.
Mikrovaade – väikese kogukonna põhjal suuremate järelduste tegemine. Giordano ei fänna seda perspektiivi, talle meeldib suuremõõtmelisus.
Kultuuripärand
7.04
Kultuurivara, mis siirdub eelnevatelt põlvkondadelt järgnevatele. Nii vaimne kui materiaalne loome . Tunnetatud side minevikuga. Minevikku tõlgendatakse kaasaja vajadustest lähtuvalt. Väärtustamine on hindamisprotsess, et mida üldse kultuuripärandi alla arvatakse. Oluline on kriitiline vaatepunkt .
Kultuuripärand on sotsiaalselt konstrueeritud.
Kultuuripärandi määratlus on ideeline, ideoloogiline protsess.
Moderniseerumine ja üleilmastumine
Kultuurisuhtluse muutunud kontekst.
Kultuurinähtuste teisenemine ja kaduvus.
Ajaline pinge – õilistamine. Mineviku, oleviku ja tuleviku suhe.
Muundav kultuuriline toode – etteantus ja sotsiaalne konstruktsioon . Kultuurielemendid muutuvad omaette tooteks , mille järgi kehtestatakse see, mis on kultuurpärand.
Materiaalse ja vaimse kultuuri vahekord . Vaimse kuvandi praktikate juures on alati ka materiaalne esindatud .
Kelle poolt on määratletud, et teatud asju (maju) peetakse väärtuslikuks? Selge euroopalik pratkika, väärtustada arhitektuuri. Juured pärinevad valgustusajastust. Mineviku tähtsustamisega hakkas tegutsema ühiskonnas eelkõige jõukam klass.
Keeruline on selgitada välja tegeliku päritolu, lugu asjade taga.
Kultuuripärandi loomise protsess
Arhitektuurimälestuste hindamine ja esiletoomine on seotud sageli sellega, et need kellele need kuulusid ei olnud enam võimelised neid muutuvas maailmas üleval pidada. Sageli kehtivad teatud väärtustatud asjad ainult ühes kontekstis ja ühiskondlikus situatsioonis.
Majanduslik ebavõrdsus – vaesus . UNESCO on kuulutanud kultuurpärandiks midagi sellist, mis on seotud ühiskondliku kihistumisega.
Kultuuripärand kui ressurss.
Esindamine – keegi on pidanud oluliseks pildistada, dokumenteerida koguda ja esitada.
Eliit
Pärandi tööstus – üks majandusharu globaalselt. Ilmnevad omandisuhted – kelle on õigus teatud praktikale, neid esindada, neid rahaks teha. Samamoodi võib see olla sotsiaalne ressurss ja ka poliitiline kapital . Teadmuse tekitamise protsess - millised on elemendid, mida kehtestada pärandina, see on valdkond, kus on olulised etnoloogid ja folkloristid, on kogunud elemente eelkõige maaelanike argipäevast, et neid jäädvustada. Valitud on neid, mida on peetud atraktiivsemateks, loomingulistemaks.
Võimalik konfliktisituatsioon – kes klassifitseerib, korraldab mingi nähtuse, praktika jagamise pärandina. Kelle initsiatiiv. Kellele kuulub vaimne pärand? Negatiivsed tagajärjed praktiseerijatele.
Eksperdid ja eliit. Need, kes on oma huvidelt ja ideedelt seotud kultuurpärandiga ja kujundavad seda. Eksperdid ütlevad, mis on ehe, võlts, säilitamist väärt. Oluline on mõelda, kelle seisukohast on teatud valikud tehtud?
Puhtuse ja hübriidsuse probleem. Seatakse esile enamjaolt puhtuse elemendid, et ei oleks segatud värve, piirjooni, vaja on luua, esitada selget päritolu, narratiivi, mis näitab selgelt seoseid ja ka omandisuhteid, kellele kuulub kultuuripärand. Soov seega kõnelda puhtuse eest, võidelda selle eest, et oleksid puhtad elemendid, aga see pole võimalik, sest kultuur on mitmekesine ja muutub pidevalt. Inimesed elus on puhtaid elemente väga raske leida, tuvastada. Enamasti on tegemist hübriidsusega. Lihtsam on leida hübriidsust kui puhtust.
Varjatud ebavõrdse säilitamine
Vastuoluline ja negatiivne pärand. Pärandina eksisteerib ka ajaloolise konflikti esitus. Nt vanglad. Ehitiste märgistus on tänasesse kultuuriellu haaratud, millel on vastuoluline tähendus. Nt režiimivahetuste korras tekkinud.
Võimu ja poliitika kokkupuutepunkt – selle järgi tekib arusaam, mis on pärand. Riigi jaoks on esiplaanil huvid. Kogukonna jaoks on tegemist väärtusega. Üleilmse ja kohaliku vastuolu.
Oluline mõjutaja on see, mis on rahvusvaheline kultuuripärandi poliitika - mõjutab lokaalset tasandit .
Eksperdid on põhimõtteliselt pärandi volitatud esindajad. Esindajas on enamasti huvidega inimesed.
Kuidas kuulda alternatiivset häält.