50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-12-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Eva-Kristi Rea
Õppematerjali autor
renessansi tunnus, ennast väärtustav ☼ tinglikult (leppeliselt) on Burckhardt “renessansi leiutaja”– ta andis esimesena sellele ajajärgule selge sisu (isegi kui mõiste ise on vanem, selle tõi käibele prantsuse ajaloolane Jules Michelet) ☼ Burckhardt - Nietzsche õpilane “Itaalia renessansikultuur” 1860 ☼ esteetiline metafoor: poliitika - riik kui kunstiteos ☼ ei räägi epideemiatest ☼ Burckhardt: renessanss - eeskätt Itaalia nähtus ☼ Peter Burke: Euroopa renessanss pole ainult Itaalia renessanss ☼ Tänapäevase kultuuriajaloo eelduseks oli 18. sajandil, eeskätt Saksamaal sündinud arusaam, et kultuur on midagi, mis ajas muutub ja mis ei ole tingimata taandatav progressi mudelile – iga kultuur on ajalooline ja ainulaadne. ☼ Tänapäevase kultuuriajaloo ideeline ja institutsionaalne alus loodi 19. sajandi II poolel Saksamaal, kus kultuuriajalugu muutus uueks akadeemiliseks distsipliiniks ja kus töötati
"Bahtin tõstatas rahvakultuuri probleemi üsna hooletult ja ebamääraselt, kuid ta sundis sellega ajaloolasi esimest korda rahvakultuuri probleemile otsa vaatama. See on tema suurim teene. Ta mõjutas humanitaarteadusi palju sügavamalt, kui need, kes pühendavad oma elu sellele, et suure hoolega tõestada enesestmõistetavat." Aron Gurevits Peter Burke (s.1937) "Rahvakultuur varauusaegses Euroopas" 1978 1)Esimesi katseid kaardistada Euroopa rahvakultuuri erinevaid tahke ajavahemikus 15001800. 2) Keskendub eeskätt rahvakultuuri kandjatele ja vahendajatele ning rahvakultuuri arengule ja muutustele. Peamised teemad: karneval paasturituaalid rahvajutud ja raamatud narrid, veiderdajad, rahvamuusikud jt. reformatsiooni mõju rahvakultuurile Jean-Claude Schmitt (s. 1946) "Püha hurdakoer" (1979, e.k. 2000) Interdistsiplinaarne uurimus 13. sajandil Prantsusmaal tekkinud uskumusest Püha Guinefort'i, kes suutis
◦ Iga kultuurilis-ajalooline tüüp allub kindlatele arenguseadustele (neid sõnastab Danilevski kokku 5); nende tüüpide arengut võib võrrelda organismi arenguga. ◦ Inimkonna ajalugu saab jagada kümneks kultuurilis-ajalooliseks tüübiks: 1) Egiptus, 2) Hiina, 3) Assüüria-Babüloonia-Foiniikia ehk Kaldea 4) India, 5) Iraani, 6) Heebrea, 7) Kreeka, 8) Rooma, 9) Araabia, 10) Germaani-Romaani ehk Euroopa. ◦ Iga kultuurilis-ajalooline tüüp on iseloomustatav nelja põhijoonega: religioon, kultuur, poliitika ja majanduslik kord. Sealjuures ei ole tegu sõltumatute tunnustega, mis võivad omavahel vabalt kombineeruda, vaid igale kultuurilis-ajaloolisele tüübile on omane kindel morfoloogia. Oswald Spengler (1880–1936) • Üldine ajalookäsitlus: ◦ Eesmärk leida ajaloost loogika, mis seletab ära nii olnu kui ka selle, mis tuleb.
etnograafidele. Etnograafid uurivad esemeid ja folkloristid uurivad rahvalaule ja muinasjutte. Tänapäeval pole enam olulist vahet. Antropoloogia on inimese tegelev teadus. Füüsiline antropoloogia – uuritakse inimese keha. Folkloristika on antropoloogilises kontekstis esteetiline antropoloogia. Kõik on suhteliselt üks ja sama, lihtsalt erinevates riikides võidakse seda nimetada erinevalt. Mõningane erinevus: etnoloogia on kujunenud rahvusluse produktina. Etnoloogia hakkas arenema teadusena välja 19.saj lõpus. Kõrgklassid arvasid, et eestlastel kultuuri ei ole. Rahvakultuuriuurijad ütlesid, et rahvakultuur on koguaeg olemas olnud, selle pinnalt me saame arendada välja omapärase rahvuse. See oli palju ka ida-Euroopas. Etnolooga kasvas üles rahvusluse põhjendamise kontekstis. 1918 – mis põhjendab eesti riigi tekkimist? Iseseisvuse deklaratsioonis on toodud 2 põhjendust. EV luuakse ajaloolisel ja etnograafilisel asualal. Kas setud on eestlased
Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest ka Eestis (varem NL-ga sarnaselt etnograafia). Antropoloogia kujunes välja eksootiliste kultuuride uurimisest ning see on välja kasvanud
tänapäeval, on pidevas muutumises. Dünaamiline käsitlus 2. Rahvaluule ehk folkloori mõiste ja uurimine rahvusvahelises kontekstis 20. sajandi lõpul kutsuti Kesk ja Põhjaeuroopa rahvakultuuri uurivat teadust etnoloogiaks. Saksakeelses teadusuurimises kujunes välja kaks mõistet: 1) Volkskunde Euroopa etnoloogia 2) Völkerkunde etnoloogia väljaspool Euroopat. Soomes kujunes samuti välja kaks mõistet: folklore ja kansanrunos, mis sisuliselt kattusid. Folkloor tähistab Soomes eelkõige suulist pärimust, milles on ühendatud rahva kogemused, kunstid ja teadmised (vaimne kultuur). Samas etnoloogia tähistab nii vaimset kui ainelist pärimust. Saksamaal tähistab folkloori samuti kaks mõistet: Volksdichtung ehk Folklore, mis mõlemad tähendavad vaimset kultuuri.
Kultuur. Põhiküsimus on, mis on põhiline termin, mis on selle mõte? Keskne mõiste mõlemas distsipliinis on KULTUUR. Üldiselt mõeldakse kultuurist millestki, mille on loonud inimesed, kes on üle keskmise andekad (muusika, kunst jne). Lisaks selle järgi suudab seda mõista ja tõlgendada samuti vähemus. Sel juhul on kultuur ainult mingile tippkihile. Selline mõistmine on intellektuaalide seas olnud valitsev ja kõik muu mis elus ette tuleb ei ole kultuuriks peetud. Kuid etnoloogia ja kultuuriantropoloogia järgi on kultuur kõik, see mõiste on väga avar. Siiski see eelnev arusaam on ka praegu valitsev. On selline arusaam, et osa rahvaid on kõrgemalt arenenud ja teised maha jäänud, sama kehtib ka ühe ühiskonna sees. Kaks võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1. On see, mis on inimeste poolt loodust kõrgemalt hinnatakse. Kuskit tunnetuslikult tajume, et mõni asi on väärtuslikum ja mõni asi mitte. 2. Kõik, mida inimesed on loonud on kultuur
seda uuriva teadusena, praegu hoitakse neid aga lahus: aines on ,,rahvaluule" ja ,,folkloor" ning teadus, mis seda uurib ,,rahvaluuleteadus" ja ,,folkloristika". 2. Rahvaluule e folkloori mõiste ja uurimine rahvusvahelises kontekstis. Saksamaal oli nn teadus rahvast volkskunde. Venemaa geograafia, etnograafia Inglismaa folklore rahva teadmised 20 saj lõpul kesk/põhja-euroopas rahvakultuuri uuriva teadusena üldmõistet etnoloogia. Saksakeelses tehakse vahet euroopa etnoloogia ja etnoloogia vahel. Inglise k teaduskirjanduses võib folkloristika hõlmata sama ala, mida mujal käsitatakse etnoloogiana. Eestis on need lahus. Ingl k folkloristika erijoon kultuurantropoloogiliste meetodite eelistamine. 19. Saj II pool iseseisvate teadusharude väljakujunemine Euroopas Folkloristika eellugu kultuuriuurimise raames: 2 suunda Ajalooline suund Sotsiaalne suund
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid