Kommunikatsiooni barjäärid (0)

KOMMUNIKATSIOONI BARJÄÄRID
Referaat

SISIKORD

SISEJUHASTUS. 3
KOMMUNIKATSIOONI PROTSESS. 4
KOMMUNIKATSIOONI BARJÄÄRID JA NENDE TEKE VIISID. 7
KOMMUNIKATSIOONIDE BARJÄÄRIDE LIIGITUS. 9
Keskkonnast tingitud kommonikatsiooni barjäärid 9
Tehnilised barjäärid. 9
Inim- kommunikatsiooni barjäärid 10
KOKKUVÕTE. 13
KASUTATUD ALLIKAD: 13

SISEJUHASTUS.

Me kõik pidevalt on suhtlusolukordades - kodus, tööl, tänaval, transpordis ; lähedaste ja üsna võõraste inimestega. Iga inimese elu on lahutamatult seotud kommunikatsiooniga. Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa. Nii, suhtlemise protsessiga on seotud kõik eluvaldkonnad ühiskonnas. Suhtlemises inimene omandab kogemust, mis inimkond on kogunud ajaloo jooksul. Suhtlemises toimub sotsialiseerumise käigus, inimese kujunemise protsess. Suhtlemise kaudu inimene tunnetab mitte ainult teiseid inimesi, kuid ka enda. Samuti suhtlemine on inimestevahelise toime erivorm , mille jooksul teostub mitmesugusr informatsiooni vahetust (kontseptsioonide, ideede, tunnete, meeleolude, hoiakute jne.).
Suhtlemise protsessi eesmärk on mitte niivõrd teabe edastus ühelt inimeselt teisele (teave nagu andmed), kuivõrd sõnumi tähenduse edastus (teave nagu tähendus). Hästi läbimõeldud kommunikatsiooni tulemuseks peaks olema informatsiooni adekvaatne arusaamine suhtlumise osalejate vahel. Info tajumise adekvaatsus sõltub olulisel määral kommunikatsiooniprotsessis kommunikatsiooni barjääride olemasolust või puudumisest, st ridadest takistustest, mis rikuvad kommunikatsiooni efektiivsust ja tulevad erinevate põhjuste kogumist. Barjääri takistamise juhul informatsioon on moonutatud või kaotab oma esmast tähendust, ja mõnel juhul üldse mitte edastatakse saajale .

KOMMUNIKATSIOONI PROTSESS.

Kommunikatsiooni peaeesmärk on vastastikuse mõistmise tagamine inimestele, kes osaleb teabevahetuses. Aga tegelikult, teabe vahetuse fakt ei garanteeri veel suhtlemise efektiivsust. Edastatud sõnum on üsna tihti saadud valesti aru, ja seetõttu kommunikatsioon on ebaefektiivne. Selleks, et paremini teabevahetuse protsessi ja selle tõhususe tingimusi mõista, vaatame kommunikatsiooni protsessi põhielementi ja etappe . (Полукаров 2008: 186)
Kommunikatsiooni protsess võib toimuda ainult järgmiste põhielementide juuresolekul: saatja (kommunikaator või edastaja ), sõnum, kanal , saaja ( retsipient või vastuvõtja ).
 Kommunikatsiooni protsessis alati osalevad vähemalt kaks inimest – teabe saatja ja vastuvõtja. Saatjana võib olla iga isik, kellel on teatud ideed, mõtted, informatsioon ja kommunikatsiooni eesmärk. Saatja sõnastab mõtet, mida, kuidas ja miks ta tahab anna teisele suhtlemise liikmele edasi. (Латфуллин 2004, Громова 2004: 248).
Kodeerimine on saatja teabe tõlge kommunikatsiooni sümbolide kompleksis (sõnade, tegude , näoilmete, jne.). Kodeerimise põhivorm on suhtlemise keel. ( ibid ).
Teade on suhtluse käigus ühelt isikult teisele edastatud teave, sõnum, üksikfaktide jada, vahendatud info vms. Teates on ka teavet sõnumi saatja isiksuse, suhtlemismaneeride, tõekspidamise jms. kohta. ( Janek Tuttar 2011). Sõnum – see on teave, millel on märatud vorm, ja mis on kodeeritud asjakohaste sümbolite abil. (Латфуллин 2004, Громова 2004: 249).
Teated antakse edasi kanali kaudu. Kanaliks võivad olla otsesed (nt. saatja hääl või kehakeel ), esitavad (kirjad, raamatud, ajalehed, ajakirjad, kuulutused reklaamtulbal jne) kui ka tehnilised (telefon, raadio, televiisor, arvuti) vahendid. (Janek Tuttar 2011).
Traditsioonilist kommunikatsiooniprotsessi mudelit on täiendanud Shramm (Verderber & Verderber 2002: 112), kelle transaktsiooniline mudel (vt joonis 1) rõhutab kommunikatsiooni dünaamilisust, kus nii sõnumi saatja kui ka vastuvõtja osalevad aktiivselt igas kommunikatsiooniprotsessi etapis – sõnumi kodeerimises, edastamises, vastuvõtmises ja dekodeerimises. Tähenduse loomine toimub protsessis osalejate kokkuleppel. Antud mudeli puhul rõhutatakse sõnumite järjepidevat vahetamist. (Steinberg 2007: 57) Iga kommunikatsiooniprotsessi mudel koosneb teatud komponentidest: kontekstist, teate edasiandjast ja vastuvõtjast, sõnumist, kanalist ja tagasisidest (Steinberg 2007: 45-51).
Joonis 1. Transaktsiooniline kommunikatsiooniprotsessi mudel. (Talve 2013: 7).
Transaktsioonilise kommunikatsiooni protsessi mudeli joonisel kujutavad ringid teabe saatjat ja vastuvõtjat. Nii, kommunikatsiooni protsess on võimalik esitada mitu omavahel seotud etapide jadana. Need etapid on illustreeritud joonisel 2. nagu graafiline teabevahetuse mudel. (Латфуллин 2004, Громова 2004: 249).
Informatsiooni kodeerimine ja sõnumi moodustamine
Seose kanali valimine ja sõnumi edastus
Idee formuleerimine ja teabe valik
Vastuse edastus saatjale
Sõnumi tõlgendus ja vastuse moodustamine
Sõnumi dekodeerimine ja teabe taju
Joonis 2. Kommunikatsiooni protsessi muudel
Väga sageli, kommunikatsiooni protsess võtab vaid mõne minuti või isegi sekundi, ja praktikas on raske selle üksikuid etappe eraldada ja piiritleda. Kuid praegu me lühidalt analüüsime iga nende hulgas, et paremini nende sisu mõista. (Соколов 2002: 17).
Formuleerimine idee. Teabevahetus algab alati idee formuleerimist ja teabe valikust sõnumi jaoks. Saatja otsustab, millist ideed ta soovib edastada oma retsipiendile. See on väga oluline etapp, sest see on suures osas määrab protsessi efektiivsust tervikuna . Sageli võib jälgida, kuidas läbimõtlematu või halvasti formuleeritud idee tuleneb segaduse allikat ja takistab vastastikuse mõistmise saavutamist. Seepärast saatjaks on oluline veel enne sõnumi edastust – selge määratleda, mida selge peab aru saada retsipient, ja kuivõrd need ideed on asjakohased ja adekvaatsed konkreetsele olukorrale. Nii, idee on formuleeritud, kuid tal ei ole veel määratletud kuju, milles võib edastada teda saajale. Anna informatsioonile kuju – see on järgmise etapi ülesanne. (Латфуллин 2004, Громова 2004: 250).
Teabe kodeerimine ja sõnumi genereerimine. Selleks, et oma mõtet edastada, saatja peab sümboleid kasutamisega, mis on vastuvõtjale arusaadavad, teavet kodeerida ja sõnumile anna kuju juurde. Selliste sümbolitena võivad olla sõnad (helid, tähed), intonatsioon, žestid , pildid ( graafika ) jne. See kodeerimine muudab ideed sõnumiks. (Соколов 2002: 18-19).
Seose kanali valimine ja sõnumi edastus. Samaaegselt kodeerimisega saatja valib seose kanali, mis vastab sümbolite tüüpile ja kommunikatsiooni eesmärgile . On võrdselt tähtis, et valitud kanal juhtiks ideele ja sõnumi eesmärgile, muidu teabevahetus kaotab efektiivsust. (ibid).
Näiteks, kui juht tahab töötaja hoiatada reeglite rikkumise ja teeb seda eravestluse ajal, nii makaotsast, aga mitte ametliku kirja või koosoleku kaudu, siis ta ei peaks olema üllatunud, kui töötaja ei võta vastu tema ideed tõsidusega. (Полукаров 2008: 190).
Mõnedel juhtudel, teabe vahetades, on soovitav , mitte piirduda ainuse seose kanaliga ja erinevaid teabevahetussüsteemi kombinatsioone kasutada. Kuigi see raskendab kommunikatsiooni protsessi, vaid suurendab teda efektivsust. Näiteks, uuringud näitavad, et üheaegselt suulist ja kirjalikku teabevahetuse vahendite kasutamine on tavaliselt efektiivsem kui lihtsalt kirjalikke sõnumeid vahetada. (ibid).
Pärast kanali valimist saatja kasutab seda sõnumi saajale edastuseks. See tähendab, et siin on kasutatud ainult üks operatsioone - füüsiline andmete edastamine , mis kestab sageli ainult paari sekundit, aga mõnikord teda ekslikult vatatakse kogu kommunikatiooniks protsessiks . (Соколов 2002: 19).
Dekodeerimine ja teabe taju. Selleks, et sisalduvat sõnumis teavet tajuda, retsipient peab teda dekodeerida. Dekodeerimine - see on sõnumi sümbolite tõlge saaja mõttesse . Kui saatja kasutatud sümbolid vastuvõtja jaoks omavad samasugust tähendust, siis ta saab sõnumi ja seda idee õigesti aru. (Латфуллин 2004, Громова 2004: 251). Kuid mitmel põhjusel , mis on käsitletud allpool, teabe edastamise protsessis tekkivad erinevad müra ja moonutused, mis võib sõnumi tähendust muuta.
Selleks, et müra negatiivset mõju kompenseerida ja teabevahetuse efektiivsust suurendada, kommunikatsiooni protsessides kasutatakse tagasisidet. Tagasiside see on retsipiendi reaktsioon vastuvõetud sõnumi suhtes. Tagasiside on vajalik, et mõista, kui hästi sõnum oli tajutud ja arusaadav. Selline tagasiside on rakendatud kommunikatsiooni protsessi kahe lõppjärguse etappi abil. (Соколов 2002: 20).
Sõnumi tõlgendus ja vastuse moodustamine. Sellel etapil edastaja ja vastuvõtja muutuvad kohti: vastuvõtja saab edastajaks ja moodustab vastust, kus sisaldub saadud sõnumi tõlgendus ja sellele reaktsioon. Aga edastaja praegu saab vastuvõtjaks, kes ootab sõnumi - vastust. (Латфуллин 2004, Громова 2004: 252).
Vastuse edastus. Moodustatud vastus edastatakse saatjale valitud seose kanali kaudu, sulgedes seega kommunikatsiooni tsükli.
Tuleb meeles pidada, et selleks, et vastastikust saavutada võib mitu sellist tsüklit ja vastavalt pikem aega nõuda. Aga kuigi kommunikatsiooni protsess tagasisidega kestab aeglasem , see on rohkem täpsem ja tõhusam kui ühepoolne suhtlus. (ibid).
Teabe edastamise süsteemides, suuremal või vähemal määral, on alati olemas müra. Kommunikatsiooni teooria keeles, müraks tähistatakse kõik, mis moonutab saadud sõnumi tähendusest. Teatud mürad on olemas alati, nii et igas kommunikatsiooni protsessi etapis võib olla tähenduse moonutust. Tavaliselt need moonutused on ebaolulised, aga kui müra tasand on kõrge, see toob kaasa olulisele mõtte kaotusele ja võib isegi teabevahetust blokeerida. Seetõttu on vaja müra põhiliseid põhjusi ja võimalikuid moonutusi teada ja nende kommunikatsiooni protsessis mõju arvestada.

KOMMUNIKATSIOONI BARJÄÄRID JA NENDE TEKE VIISID.

Teaduskirjanduses on erinevad “kommunikatsiooni barjääri” mõisted.
Sokolov A.V. mõiste järgi "suhtlusbarjäärid” - tähenduse liikumise viisil tõkked kommunikaatorilt retsipiendile". (Соколов 2002: 168). 
Shevandrini N.I. sõnutsi "kommunikatiivne barjäär on psühholoogiline takistus teabe adekvaatse edastamise teel kommunikatsiooni partnerite vahel". (Шевандрин 1995: 100).
Zimichev A.M. keskendub tähelepanu sellele, et kommonikatsiooni barjäärid on tegurid, mis võivad konflikti põhjustada või toetada. (Зимичев 1993: 98).
Andreeva G.M. oma teooria vastavalt suhtlemise kolmest küljest (kommunikatiivne - teabevahetus, pertseptuaalne - vastastikused tajumine , hindamine ja refleksioon, ja interaktiivne - reguleerib suhtlemise osalejate vahel koostöö) jagab kommunikatsiooni barjääride rühmadeks: tehnilised kommunikatsiooni barjäärid – nad seotud teabevahetuse kanalides vigadega; ja on sotsiaalsete põhjuste tekitatud barjäärid, sest suhtlumise partnerid on erinevatest sotsiaalsetest gruppidest. (Андреева 1980: 247).
Jätkates seda mõtet Radugin A.A. ja Radugina O.A. räägivad, et „ Need barjäärid võivad tuleneda ka sellest, et puudub suhtlemise olukorra arusaamine, mis on põhjustatud mitte ainult erinevatest suhtlemise osalejate "keelest", kuid partnerite vahel sügavama plaani erinevustest". (Радугин 2006, Радугина 2006: 313).
Nii, teabe tajumise, arusaama ja töötluse erinevused kommunikatsiooni protsessi osalejatel, st suhtlemise protsessi täielikult rakendada subjektiivne võimetus põhjustavad kommunikatsiooni barjääride.
Võivad nii objektiivsed kui subjektiivsed barjäärid tekkida: näiteks, foneetiline arusaamatus (kiire kõne, sõnad-parasiidid), sotsiokultuurilised barjäärid (poliitilised, usulised, professionaalsed ja teised, mis toovad kaasa erinevaid mõiste tõlgendusi), semantilised (tesaurustes erinevus) ja stilistilised (sisu ja stiili, aga samuti esitusvorme mittevastavus), loogilised (naiste, laste ja muu loogika ), suhe barjäärid (vaenulikkus, eelarvamused , autoriteedi puudumine). (Шевандрин 1995: 101).
Seega, me näeme, et enamik termini määratlused "kommunikatiivsed barjäärid" on sarnased järgmistes asendites: kommunikatiivsed barjäärid loovad erinevaid takistusi kommunikatsiooni tegevuse rakendamise protsessis ja kujuvad konfliktide põhjuseid, kommunikatiivsete barjääride tekkistamise otsustav tegur on kommunikaatori ja retsipiendi subjektiivsed omadused.
Samaaegselt Ševandrin N.I. ütleb sellest, et teabevahetus kommunikaatori ja retsipiendi vahel alati sisaldab vestluskaaslaste käitumisele, arvamustele, hoiakutele mõjutamise elementit. Selle mõju eesmärgiks on nende muutus. Seetõttu kommunikatsiooni barjäär on ka "psühholoogilise kaitse vorm kõrvalistest mõjudest suhtlemise protsessis". (Шевандрин 1995: 101).
Seega, ühelt poolt kommunikatsiooni barjäär on takistus, mis takistab ettekavatsematult, ja sõltuv mitmesugustest teguritest, teiselt poolt - ehitatud spetsiaalselt (teadlikult või alateadlikult), et välismõjude vastu kaitsta. Andrejeva G.M. märgib, et suhtlemise protsess teostatakse, kuigi mitte alati täielikult, isegi kommunikatsiooni barjääride tekkimise juhul. Ja siin suurt rolli omab kommunikasiooni barjääride ületamise võimalus. (Андреева 1980: 245).

KOMMUNIKATSIOONIDE BARJÄÄRIDE LIIGITUS.

Kui ma juba kirjutasin, kommunikatsiooni barjäärid see on kõik, mis tõkestab efektiivset kommunikatsiooni ja blokeerib teda. Võtta arvesse kõiki tegureid, mis moonutavad sõnumi, peaaegu võimatu - nad on liiga erinevad. Seepärast on olemas erinevad katsed kommunikatsioone barjääre süstematiseerida. Ühist klassifikatsiooni ei ole - iga autor väljendab oma seisukohta ja annab oma teooria.
Kommunikatsiooni barjääride klassifikatsiooni alustesse otstarbekalt eraldada järgmiseid: kommunikatsiooni keskkonda (välistingimused), kommunikatsiooni tehnilisi vahendeid ja inimest nagu peategelane igas kommunikatiivne aktis.

Keskkonnast tingitud kommonikatsiooni barjäärid

Kommunikatsiooni barjääride hulgas on välise füüsilise keskkonna karakteristikud , mis loovad ebamugavaid tingimusi teabe edastamiseks ja tajuks:

• Müra suhtluskanalis – halb side (läbirääkimises telefoni või interneti teel). Siinkohal ei pruugi müraks olla ainult kehv kuuldavus vaid ka näiteks kehv nähtavaus (näiteks, Skype). (Janek Tuttar 2011).
  
• Akustilised mürad - müra ruumis või väljaspool, remonti tööd, uste plagin, telefonikõned jne. Nende negatiivne mõju sureneb, kui ruumis on halb akustika , või teine ​​inimene räägib liiga vaikselt või sosinal; (Коноваленко)
  
• Tähelepanu kõrvale juhtiv ümbruskeskkond – särav päike, või vastupidi, hämaras, seinade toas värvid, maastik väljaspool akna taga, maalid, portreed, st kõik, mis on võimalik kaasvestlejate tähelepanu kõrvale juhtida; (ibid)
  
• Temperatuuritingimustes - liiga külm või liiga soe ruumis; (ibid)
  
• Ilmastikutingimused - vihm, tuul, kõrge või madal vererõhk , jne.; (ibid)
  
• Olukorrast tingitud barjäär. Pead arvestama esinemise kellajaga (nt. peale lõunasööki ollakse unised), esinemiseks määratud ruumiga (kas kõigil on mugav?), päeva pikkusega ja muu taolisega, mis olukorda mingil moel segada võiks. (Janek Tuttar 2011).
  

Kõik need tegurid võivad kommunikatsiooni tulemuslikkust mõjutada, sest nad mõjuvad suhtlusprotsessi osalejate individuaalsetele füsioloogilistele omadustele. (Коноваленко).

Tehnilised barjäärid.

See mõiste on tihti leitud tehnilises kirjanduses, kus nende märgiseks kasutatakse mõistet "müra", mis esimeseks sisestas kommunikatsiooni matemaatilise teooria autor K.Šennon. See mõiste omab laiemat tähendust, mis on lähedane tähenduselt kommunikatsioonile barjäärile, ja sisaldab kõik, mis edastatud signaali moonutab (katkestab) ja tulemuses mõjutab sõnumile tervikuna. Saab valida ka selliseid tehniliseid barjääre, mis on põhjustatud samaaegselt inimfaktoreid: sidetehnika ebaõige kasutamine (asjakohase tehnikaga töö oskuste puudumine, vigad töös jne.); vale valik tehnilisi vahendeid teadete edastamiseks jne. Tehnilised kommunikatsiooni barjäärid samuti seotud müra tekkega (loodusliku päritolu) või takistamisega (kunstliku päritolu) kommunikatsiooni kanalides. (Тищенко 2008: 108-109).

Inim- kommunikatsiooni barjäärid

Psühholoogilised ja füsioloogilised tõkked.
Sellised tõkked võivad füsioloogiliste häirete tõttu tekkida: artikulatsiooni häired, kõne häired, kurtus, osaline või täielik nägemise kadu jne. Ka inimeste võimele suhelda, informatsiooni edastada ja tajuda tugevalt mõjuvad nende psühholoogilised omadused. Vene psühholoog Parõgin B.D. eraldab tõkked, mis on seotud nii sotsiaal-psühholoogilise koostöö ja vastastikuse mõju inimeste üksteise vastu isikupäratu mehhanismiga, kui kommunikaatoride isikliku eripärade mõjutamisega. Esimeseks näiteks võib olla suhtluspartnerite tajumise stereotüüpid. Teiseks näiteks on üksikisikud isikuomadused , nagu teda introvertsus. (Парыгин 1999: 166-168).
Selle kõrval, psühholoogiliste barjääride levinute kujude hulgas on närvipinge, mis võib viia stressile, mõned vaimse seisundi (indiferentsus, apaatia, depressioon ) ja psühholoogilised isikliku omadused (kinnisus, suurenenud tundlikkus ja teised). (Соколов 2002: 105-106).
Psühholoogilised barjäärid täidavad kaks funktsiooni: 1) psühholoogilise takistuse funktsioon; 2) psühholoogilise kaitse funktsioon, mis soodustab autonoomiale, isoleerides isikut ühenduses ja andades talle sõltumatust ja individuaalsust. (Андреева 1980: 252).
Ka siia võib omistada suhe tõkkeid, aga samuti tehnika ja suhtlemisoskuste takistusi. (Коноваленко).
Psühholoogiliste suhe barjääride tekkimine, eelkõige seotud pertseptsiooni ilminguga (tunnetus, kommunikaatori ja retsipiendi tajumine üksteisest). Positiivse suunatud pertseptsioonile mõjutavad paljud tegurid (sümpaatia ja antipaatia, suhtlemise olukord, suhtlemisoskuste arengutase, jne.). (ibid).
Sageli suhe tõkked – kommunikaatorile vaenulikkuse tekkimine, usaldamatus levivad ka edastatud informatsioonile. Ševandrin N.I. märgib, et suurt rolli suhtlusbarjääride (konflikti) tekkimises mängib erinevate inimeste vajaduste rahuldamatus - on vaja teadmise, emotsionaalse kontakti, eneseteostuse vajadused. (Шевандрин, 1995: 344). Suhe barjääridele ta samuti paigutas tõkkeid, mis on seotud inimese füüsiliste ja emotsionaalsete seisundidega (valulik inimeste seisund, kannatuste või kurbuse seisund, viha, põlastus või jäledus, põlgust, hirm, häbi ja süü). (ibid).
Isiklikud probleemid, mis ei lase kuulatavale keskenduda. Näiteks pead sina olema järgmine esineja , mistõttu keskendud mõttes oma tegemistele. Või on sul tööalased mured parasjagu suurelt päevakorral ja see ei lase sul esinemisele keskenduda. (Janek Tuttar 2011).
Sotsiaal-kultuurilised tõkkeid.
Rääkides sotsiaal-kultuurilistest barjääridest, võib öelda, et "sotsiaalne barjäär tekib inimeste vahel, kes räägivad sama loomulikut keelt, kuid kes kuuluvad erinevatele sotsiaalsetele gruppidele" (Соколов 2002: 168), või erinevatele kultuurilistele kihtidele. Vaatades sotsiaal-kultuurilisi barjääride on oluline — sotsiaalrühma esindajate väärtuste, elukogemuse erinevus. Psühholoogid usuvad, et sellised takistused on ületamatu.  (Парыгин 1999: 169-170).
Nii, inimene moodustab samaaegselt nii sotsiaalses keskkonnas, kui konkreetses kultuurikeskkonnas. Rahvustele klassidele, sotsiaal-, erialaste, kiriklikute ja muudele rühmadele omaselt luua omaenda , eraldiseisevat teistest, kultuuri, oma märgisüsteeme (keeli), mõtlemise stereotüüpe ja käitumisnorme, mis on eriti ilmned, kui teiste kultuuridega vastamise ajal. See erinevus loob kultuuri kommunikatsiooni tõkkeid. (ibid).
Arusaamise barjäärid
Arusaamise barjäärid võib viie rühma jagada:
1) Foneetiline arusaamatus (väljendusvaene kõne, kiirkõne, monotoonne kõne, helid-parasiitid, kõne defektid ). Sellega raskeneb kõne füüsikaliste omaduste taju (tämber, diktsiooni kvaliteet, hääldus ) – müra, takistusi. Lisaks sellele, komunikaatori kõne tajumisele mõjuvad tema isiklikuid omadusi (vanus, haridus , rahvus, emotsionaal seisund jne.). Valida suhtlemiseks vajalikut kiirust võib, näiteks, tagasiside kasutamisega, oma käitumist reguleerides suhtlemise ajal retsipiendi eripärade vastavalt. (Тищенко 2008: 109).
Foneetiline arusaamatus omab diapasooni tähtsusetust (mõnede sõnade hääldamisel) täielikuni: räägivad mittearusaadavalt, kiiresti, ebaselgelt, aktsendiga, kasutatakse tundmatud ja kontekstile sobimatud žestid või žestikulatsioon on liiga aktiivne ja kiire. (Шакуров 2001: 5).
2) Semantilised tõkked - erinevused tähenduste süsteemides (tesaurustes). Tähenduste süsteemides erinevus sõltub kommunikatiivse akti osalejate vanusest , ametist, haridusest, st unikaalsest individuaalsest kogemusest. Erinevuse tesaurustes tõttu komminikatsiooni protsessis vahel kasutatakse mõisteid, millel on erinev tähendus kommunikaatoriks ja retsipiendiks. See toob endaga kaasa saadud teave tähenduse moonutamisele. Lisaks sellele, iga mõiste ei eksisteeri omaette , kuid asub konteksti seoses suhtlemise aja, koha ja olukorraga. (Брудный 1972: 143). Igal kommunikatsioonil peab vestlejate tesauruste erinevust arvestama. Edukaks inimestevahelise suhtlemiseks tuleks slängi, professionaalseid mõtteid jne. vältida, asendades neid sünonüümidele, lihtsustades edastatud teavet nii palju kui võimalik. (Шакуров 2001: 6-7).
3) Stilistilised tõkked - kommunikaatori kõne stiili ja suhtlemise olukorra lahknevus. Nii teaduslik kõne stiil ei sobi suhtlemises töötajatega, kõne ametlik äri stiil - konfidentsiaalse vestluse olukorras. Kui vaatleme stiilile nagu edastatud info vormi suhele tema sisule , siis stilistiliste kommunikatsiooni barjääride ületamiseks on vaja, et vorm oleks sisule adekvaatseks, st on vaja retsipiendile hästi kavandatud ja struktureeritud teavet edastada. (Тищенко 2008: 109). Retsipient mitu korda paremini saab aru ja jätab meelde teavet, kui see mingile loogilisele struktuurile skeemile oleks vastavalt. Näiteks, luuletust meeldejäetakse kiiremini kui proosa; lause kiiremini kui sõnakogumi, sõna kiiremini kui tähti komplekti, jne. Psühholoogid ka tõendanud, et inimene parim mäletab saadud teabe alguse ja lõpu. (Крижанская 2006).
4) Loogilised tõkked tekivad siis, kui edastatud teave loogika on keeruline või vastuoluline. Siin tuleb erinevaid loogikaid olemasolu märkida (laste, naiste ja mehe jne.). Oht esindab nn „enthymeme“ - arutelud , kus mõned väided või tagajärjed ei ole formuleeritud selgelt. (Тищенко 2008: 109). Selle takistuse ületamiseks, näiteks, materjali selgitatamise protsessis õpetaja võib täiendavaid kommentaare kasutada, et oma idee selgitada, kuigi see aeglustab suhtlemise protsessi. (Крижанская 2006).
5) Keelevahelised tõkked – sellised tõkked tekkivad paljude keelte ja dialektide tõttu. Selle barjääri ületamiseks on mitmed meetoded. Esimeseks, ühe keele olemasolevatest keeltest kasutamine nagu keele rahvusvaheliseks suhtluseks. Selliseks keeleks, näiteks, de facto võib olla inglise keel. Teiseks, uue universaalse keele loomine, mis kasutataks suhtlemises (nt. esperanto ) - kuigi need katsed olid ebaõnnestunud. Lõpuks, kolmandaks , tehnika-ja tarkvara vahendite loomine, et teha „online“ tõlge ühest keelest teisele võimalikuks. (Тищенко 2008: 109-110).

KOKKUVÕTE.

Kokkuvõtteks võib öelda, nagu märkis Andreeva G.M., „kommunikatsioon saab isegi suhtlusbarjääride juuresolekul toimuma, kuid see võib olla moonutatud või raske. Eriti tugevad moonutamised on edastatud informatsiooni semantilises osas. (Андреева 1980: 247).
Sellest võib järeldust teha, et andmete edestamiseks on vaja tehniliste takistuste puudumist ja samasugust kodeerimis- ja dekodeerimise süsteeme nii kommunikaatoril kui retsipiendil; andmete õige tõlgendamiseks on vajalik samuti psühholoogiliste, sotsiaalkultuuriliste tõkete ja mõistmise takistuste ületamist. Suuremat rolli omavad kommunikaatori ja retsipiendi individuaalsed jõupingutused, nende pürgimused kommunikatsiooni protsessi rakendada, soov vestluskaaslase mõista, et talle teabe semantilist sisu edastada ja lõpuks ühist suhet ja ühist hoiakut leida.
Kui kirjutas Janek Tuttar: „Hea esineja on see, kes on paindlik ja oskab oma esinemist alati vastavalt olukorrale ümber mängida. Kui ikka näed, et kuulajate tähelepanu hakkab hajuma, siis tee midagi, et neid äratada . Tee midagi, mis tekkivaid suhtlustõkkeid murraks – nt. too planeeritud paus või harjutus ettepoole , kaasa publikut küsimustega jne.“ (Janek Tuttar 2011).

KASUTATUD ALLIKAD:

Steinberg, S. (2007). An Introduction to Communication Studies . Cape Town: Juta & Co Ltd.

Talve, Terje. Info- ja kommunikatsiooniauditi võrdlemine ja rakendamine TÜ Pärnu kolledži näitel. Tartu 2013 - http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/31942/Talve_M.pdf (viimati vaadatud 27.11.2013)

Tuttar, Janek. Mürad kommunikatsioonis. – Avalik esinemine - http://avalikesinemine.net/murad-suhtlused/ (viimati vaadatud 28.11.2013).

Verderber, K. S. & Verderber, R.F. (2002). Communicate! (10 th ed). California : Wadsworth.

Андреева 1980 - Андреева Г. М. Социальная психология. – М. : Изд-во Моск. ун-та, 1980. – 416 с.

Брудный 1972 – Брудный А. А. Семантика языка и психология человека. — Фрунзе, 1972 – 310 c.

Зимичев 1993 - Зимичев А. М. Психология политической борьбы. — СПб.: Санта, 1993, — 155 с.

Коноваленко 2013 – Коноваленко М.Ю. Барьеры коммуникации // Uchebniki [Электронный документ]. URL: http://uchebniki.ws/14960612/menedzhment/barery_kommunikatsii#806 Проверено: 28.11.2013

Крижанская 2006 – Крижанская Ю. С. Преодоление барьеров непонимания // Elitarium [Электронный документ] URL: http://www.elitarium.ru/2006/06/07/preodolenie_barerov_neponimanija.html Проверено: 29.11.2013

Латфуллин 2004, Громова 2004 - Латфуллин Г.Р., Громова О.Н. Организационное поведение, СПб. ЗАО Издательский дом «Питер», 2004 – 432 c.

Парыгин 1999 - Парыгин Б.Д. Социальная психология. Проблемы методологии, истории и теории. – СПб.: ИГУП, 1999. – 592 с.

Полукаров 2008 - Полукаров В.Л. Основы менеджмента, М: КНОРУС, 2008 – 240 с.

Радугин 2006, Радугина 2006 - Радугин А. А., Радугина О. А. Социальная психология. Учебное пособие для высших учебных заведений. — М.: Библионика, 2006. — 496 с.

Соколов 2002 - Соколов А. В. Общая теория социальной коммуникации: Учебное пособие. — СПб.: Изд-во Михайлова В. А., 2002. — 461 с.

Тищенко 2008 – Тищенко В. А. Урок информатики: рефлексия и конструирование «образа Я» // Информатика и образование. — 2008. — № 2. — С. 108 — 110.

Шакуров 2001 – Шакуров Р.Х. Барьер как категория и его роль в деятельности // Вопросы психологии. - 2001. - №1. - С. 3-18.

Шевандрин 1995 - Шевандрин Н. И. Социальная психология в образовании. – М. : ВЛАДОС, 1995. – 544 с.