organismis vastureaktsiooni tekitav ärritaja. Retsipient on sõnumi saaja, vastuvõtja, adressaat. Shannoni ja Weaveri mudel Claude E. Shannoni ja Warren Weaveri teost ,,The Mathematical Theory of Communication" (1949) peetakse sageli üheks lähtepunktiks, millest hakkas välja kasvama kommunikatsooni uurimine. Kõnealune teooria tugineb II maailmasõja järel USA-s Belli telefonilaboris tehtud uuringutele. Shannon ja Weaver eristasid kommunikatsiooni uurimises kolme probleemide taset: 1) tase A: tehnilised probleemid - kuidas sümboleid võimalikult täpselt siirdada? 2) tase B: tähenduse probleemid - kuidas täpselt viivad siirdud sümbolid tähenduse pärale? 3) tase C: efektiivsuse probleemid kui efektiivselt juhib vastuvõetud tähendus tegevust soovitud suunas? Tehniliste probleemide (tase A) mõistmine pole kuigi keerukas just nende mõistmiseks mudel loodigi
hinnangu ja arvamuse see on oluline ülevaate saamiseks olukorrast. Suhtlemiseks on erinevaid meetmeid. Asutuses eristatakse kahte sorti vestlusi ametlikke ja mitteametlikke, ametlikud vestlused omakorda jagunevad veel erinevatesse gruppidesse. Kommunikatsioonis võib esineda mitmeid tõkkeid, kuid on võimalusi neid parandada või vältida. Kommunikatsioon Organisatsioonis 1. SUHTLEMISE JA KOMMUNIKATSIOONI OLEMUS Suhtlemisel on täita mitu elutähtsat funktsiooni. Vahetul suhtlemisel rahuldame otseselt oma spetsiifilisi suhtlemise ja suhete loomisega seotud vajadusi ning siis me kujundame ja kinnistame oma ettekujutust iseendast(minapilti). Oskus selgelt ja tõhusalt oma vajadusi teistele väljendada on meile abiks eluliste eesmärkide saavutamisel. Kommunikatsioon mõiste on kasutusel nii laiemas kui ka kitsamas tähenduses ning on
juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: _ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita _ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult _ ollakse liiga monoloogiline _ eelarvamused kuulajate suhtes _ eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. _ lähtutakse jäigast ootusmudelist _ psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes _ keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale _ omaenda esinemise ettevalmistamine Suhtlemisbarjäärid Suhtlemisbarjäärid on: 1. Personaalsed barjäärid 2. Füüsilised barjäärid 3. Semantilised barjäärid Kuidas tekivad barjäärid? Sõnade erinev mõistmine Sõna "round" - Oxfordi sõnaraamatu järgi tähendusi 110: 23 omadussõna
· Valida uurimismeetod ja sobivad küsimustikud, moodustada valim ning viia läbi töötajate suhtlemisoskuste uuring; · Teostada analüüs ning teha ettepanekud. Uurimismeetodina kasutatakse kahte küsimustikku, mille küsitletavad ära täidavad. Töö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline ülevaade baseerub erinevatel teemat käsitlevatel kirjandusallikatel. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade suhtlemisest ja erinevatest suhtlustõketest ja kommunikatsiooni barjääridest. Praktilises osas, viiakse ankeetküsitluse vormis läbi suhtlemisoskuste uuring ning 5 lisadena on ka küsimustikud. Uuringu tulemusena selgitatakse välja, kuivõrd hästi keegi suhtleb ning mida peetakse suhtleist häirivateks teguriteks. 1. SUHTLEMINE Suhtlemise põhisisuks on kahe või enama inimese vahel sõnaline või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon, mille sobivaks vasteks eesti keeles võib
.reklaami veenmismärkide Kommunikatsiooniteadus on uurimisvaldkond, mis püüab mõista sümbol- ja signaalsüsteemide loomist, töötlemist, mõju arendades välja empiiriliselt kontrollitavaid teooriaid, mis sisaldavad seaduspärasusi, üldistusi.. toetub ühele uurimismudelile kommunikatiivse käitumise ja selle põhjuste kvantitatiivsele uurimisele. Selle kirjeldamisele on omaks saanud raskused, mille on kaasa toonud .tehnoloogia areng, mis on hägustanud piiri avaliku ja privaatse kommunikatsiooni vahel Kom.võrgustiku olemasoluks on vajalikud ühest küljest vahendid sõnumite levitamiseks ja .vahetamiseks, teisalt peab toimima pidev teadete voog :Kommunikatsiooniteooria ja uurimise üldised küsimused Kes kellega suhtleb? Miks suheldakse? Kuidas kommunikatsioon toimib? Mida teatatakse? Millised ?on kommunikatsiooni tagajärjed Analüüsi alternatiivsed traditsioonid: strukturaalne- ühiskonnakeskne, käitumuslik- .(sotsiaal)psühholoogia, kultuuriline- antropoloogia ja keeleteadus
soovivad lisaks informatsioonile ka mõjutada. Ajakirjanikud kirjutavd peamiselt laiale auditooriumile, suhtekorraldajad segmenteerivad oma sihtgruppe väga põhjalikult. Propaganda... Propaganda eesmärk on luua teatud liikumine või järgimine ning võib juhtuda, et sõnumi saatjat on raske või võimatu identifitseerida. Propaganda on enamasti käskivas kõneviisis ning ühepoolne, samal ajal kui suhtekorralduse eesmärk on tekitada dialoog, saavutada harmoonia ja üksmeel kahesuunalise kommunikatsiooni, arutluse ja diskussiooni kaudu. Turundus... Turunduse kontseptsiooni aluseks on inimeste vajadused ja soovid, mille rahuldamiseks luuakse tooteid ja teenuseid ning sellega tekitatakse võimalus väärtuste vahetamiseks. Turundus on pigem juhtimisfunktsioon, mis identifitseerib inimeste vajadsed ja soovid, pakub tooteid ja teenuseid nend erahuldamiseks ning sellega põhjustab vahetusprotsessi (nõudlus ja pakkumine) Suhteturundus...
3. Sümbol – märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe. Kood on... • ...sõnumi vorm, keel, kujund, heli... • ...reeglipärane vastavus tähistaja ja tähistatava vahel. • Kood kui märkide vaheliste ühildusmisreeglite sätestaja. Kultuur – keskkond, milles märgid ja koodid toimivad; “sotsiaalse süsteemi kõigile toimijaile siduv probleemide lahendamise programm kõigis süsteemile olulistes protsessides”. (Palmaru, PM 19.02.09) Reklaam on kommunikatsiooni protsess, kus sümbolite/märkide kasutamine (reklaam ise) mõjutab väärtuste (raha ja kaupade) vahetamist. (Encyclopedic Dictionary of Semiotics 1992:12) Reklaamikeel - eesmärgiks lakoonilisus, täpsus, väljenduslikkus, emotsionaalsus, veenvus, ... Iseloomulik omadus – kõikvõimalike väljendusvahendite rohkus ning piiridel balansseerimine (NB! moel, mis täidab reklaami eesmärki ja ei kahjusta brändi). Eduka kommunikatsiooni võtmefaktorid:
mudelid ... Reklaam kui kommunikatsioon Mõiste ",,kommunikatsioon" tekkis 19 sajandil ning silmas peeti sõnumite või signaalide transporti mingite vahemaade taha. Keskne idee: sõnumite transport vahemaa taha eesmärgiga kontrollida. See eeldab, et sõnumeid luuakse tsentraalselt, kõige olulisem osapool on saatja: raadiouudised, töömäärused, ajalehereklaam, ilmateated televisioonis, valgusfoori värvi muutumine... Olulisemad kommunikatsiooni määratlused: 1 sõnumite siirdamine a-lt b-le 2 tähenduste loomine ja vahetus 3 sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles osalejad konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad ja taasloovad.
Kõik kommentaarid