Ülevaade kasvatusteadusse (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Pedagoogiline Seminar
Alushariduse osakond
Ülevaade kasvatusteadusse
Esse
Kool kui areneva inimese kogemusruum.Õpilase asend koolis.Kool ja sugupool.
Õppejõud: Tiiu Kuurme .

Kool kui areneva inimese kogemusruum.Õpilase asend koolis.Kool ja sugupool.

Üks oluliseim etapp inimese elus on koolis käimine.Inimene peab koolis käima kohustuslik põhikoolis üheksa aastat,kuid hea hariduse saamiseks peab minema edasi gümnaasiumi või kutsekooli.Üks peamisi koolis käimise funktsioone on õpetadaõpilastele teadust ja tarkust.Lisaks annab kool ka palju erinevaid kogemusi ,mida mäletatakse väga pikka aega.Kõik võimalikud harivad ekskursioonid annavad palju juurde maailmavaate kujunemiseks.Samuti klassiees ettekannete esitamine või muu loova ülesande ettekandmine annab õpilastele enesekindlust ning julgust ,mis tuleb elus väga kasuks. Kool õpetab suhtlema . Enne algkooli minekut on enamus lastest juba lasteaias või eelkoolis käinud,kuid algkoolis algab alles lapse tõsine ettevalmistamine tulevikuks.Oma klassikaaslaste ning ka koolikaaslastega peab viisakas olema ning hästi läbi saama, sest muidu võib juhtuda ,et klassikaaslased võivad hakata kiusama ning sellest tekkib suur probleem ,mis võib inimese hinge jääda eluks ajaks.Muidugi õpetatakse last suhtlema ja viisakalt käituma ka kodus ,kuid ei ole kodu selline koht ,kust suhtlemiskogemused saab.Need erinevad kogemused aitavad edaspidises elus ning annavad sellele väga palju juurde.
Üks oluliseim roll lapse heaolu ning arengu koolis kuulub õpetajale. Õpetajal on tähtis olla lapsele eeskujuks ja autoriteediks, oluline on sujuv üleminek kooli. Tähtis on anda lastele aega ja pakkuda neile toetust, et lapsed tunneksid end koolis turvaliselt. Turvatunde tagab positiivne suhtumine lastesse ning reeglite paika panemine . (Ram 2006) Õpetajatel on keskne koht kooli kui kultuurilise, kommunikatiivse, sotsiaalse keskkonna ehk multidimensioonilise õppekeskkonna kujundamisel. Veel suurem osa on õpetajate tähtsus aga õppetunnis, klassis, üksikõpilase tasandil toimiva õpi- ja õppekeskendumine keskkonna kujundamisel. Õpilase arengukeskkonnana on kooli – ja klassikeskkond oluliselt sõltuv sellest, kuidas selle põhikujundaja – õpetaja tajub õpilasi ning millised on õpetajate kasvatus – ja õpetushoiakud.( Sarv 2008) Õpetajate positiivne suhtumine õpilastesse, eelkõige headuse ja austusega suhtumine, annab paremat võimalust näha lapses isiksust. Sellisel juhul suudab õpetaja toetada ja näha lapses võimalust eduks ja arenguks ning tänu oma sotsiaalsetele oskustele, saba õpetaja paremini toetada õpilast õppimises ja suhtlemises teiste lastega ja täiskasvanutega. ( Lister 2012)
Kooliaeg on üks lapse elu tähtsamaid perioode. Selleks ,et lapsed tahaksid koolis käia, peab neil olema seal eelkõige huvitav ja tore. Õpetaja jaoks on koolis tähtis õppeprotsess mitte üksnes tulemus. Kui protsess on huvitav , siis tuleb ka laps ütlema , et nii tore olla koolis. Kool peaks olema lapsele meeldiv arenguvõimalus, mis aitaks säilitada ja suurendada õppimislusi.Laste individuaalse arengu tagamiseks koolis tuleb eelkõige äratada lastes huvi õpetatava vastu.Tuleb suunduda õpetamiselt juhendamisele. Õppekeskond avatumaks muuta. Õppemeetodiks valida suhtlemine . Rõhuasetus peaks liikuma testimiselt tagasiside andmisele. Aktiivses õppimisel on täiskasvanu osalemine oluline. Roll võib varieeruda :juht, õpetaja ,vaatleja.Õpetaja ei ole enam õppikeskkonna arhitekt vaid selle aktiivne liige. Ta peab oskama püstitada küsimusi , mis aitavad lapsel aru saada, analüüsida, mõelda iseseisvalt.(Brotherus, 2001)
Üks kõneainet tekitav teema on kool ja sellega seotud soo ja soostereotüpide küsimus.Kuidas õppida ,kas poisid ja tüdrukud eraldi. Poiste õppeedukus on palju halvem kui tütarlastel, nad puuduvad koolist põhjuseta ja jätavad õigeks ajaks õppimata palju sagedamini kui tüdrukud. Samal ajal kurdavad nad vähem õppetöö üle jõu käiva koormuse ja tervisehädade üle. Suur sooline erinevus õppeedukuses ja väljalangevuses peegeldab meie ühiskonnas ja koolis
valitsevaid hierarhiatel põhinevaid võimusuhteid ning kooliõpilase passiivset rolli koos liiga
kitsa maskuliinsuse mudeliga. Selle asemel, et rõhutada poiste „loomulikku“ vajadust
hierarhia jõuga paika panna ning tüdrukute „loomulikku“ võimet taluda rutiini ja allumist,
tuleks anda poistele võimalus arendada endas sotsiaalseid oskuseid ning tüdrukutele võimalus
arendada initsiatiivi võtmist ja juhtimisoskusi. Kui õppetöö Eesti koolides põhineks suuremal
võrdsusel ja koostööl, mitte hierarhilistel võimusuhetel, aitaks see vähendada ühelt poolt
poiste väljalangevuse, õppimise ja vägivaldsusega seotud probleeme. Teiselt poolt võimaldaks
see aga tüdrukutel ennast mitmekülgsemalt arendada, ilma et nad peaksid edukuse nimel
võtma omaks alluja rolli.
Kokkuvõtteks võib öelda ,selleks, et muuta koolis olemine mõnusaks arenguvõimaluseks peab isiku ja ühiskonna arendamine olema tasakaalus ja toetuma väärtustele ,mitte tulemusele. Riik peab väärtustama õpetajakutset ning õppekavad peavad olema paindlikumad ,avatumad ,elulisemad.
Kursuse materiaali kuulamine ,sellele teemale raamatute lugemine andis mulle palju.Varem mul ei olnud oma arvamust selle küsimuse kohta.Uurides teadlaste arvamused,mul tekkis huvi.Tegelikult mina mitte kunagi ei mõeldanud nii sügavalt,mis on kool.Kui ma mõtlen oma kooliaastadest,ma saan aru,kui igav ja mittehuvitav oli koolis käiaja õppida.Nagu vanem,ma ei taha sama määlestuseid oma lastel.Kooli õppesüsteem nõuab muudatust .Õppimine pidi olema mitmekülgne,koolikeskkonnas rohkem vabadusi.On vaja arvestada iga lapse vajadusi ja erinevusi,et kooli lõpetamist ühiskonnasse tuli vaba ja kasulik kodanik.

Kasutatud kirjandus.

Sarv, E-S. (2008). Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus
Ram, S. (2006). Current Issues in Teacher Education. New Delhi : Sarup & Sons .
Lister, T. (2012). Lihtne ja praktiline koolipsühholoogia. Tartu: Atlex .
Ruus, V.-R., Veisson , M., Leino, M., Ots, L., Pallas, L., Sarv, E.-S., Veisson, A. (2007). Õpilaste
edukus, toimetulek ja heaolu koolis. Eesti kool 21. sajandi algul: kool kui arengukeskkond ja õpilaste
toimetulek. TLÜ Kirjastus, lk 17–58
Roots , E-M. Miks poisid koolist kaovad?