TALLINNA ÜLIKOOL ÕIGUSAKADEEMIA ERAÕIGUSE OSAKOND Darja S. ja Maris L. EELOTSUSE KÜSIMINE EUROOPA KOHTULT Kodutöö Õppejõud: Mare Merimaa Õppeaine: Tsiviilmenetluse erikursus Tallinn 2013 SISUKORD 1. ÜLDISED KÜSIMUSED 1.1. Euroopa Kohtu eelotsuse eesmärgid tagada Euroopa Liidu õiguse ühetaoline kehtivus, kohaldamine ja tõlgendamine Euroopa Liidu kõikides liikmesriikides (eelotsuse peamine eesmärk); tagada Euroopa Liidu õiguse edasiarendamine;
õiguse üle. Üldkogu ei öelnud, kas Euroopa Liidu õigus saab olla ülemuslik ka Eesti põhiseaduse suhtes. Otsusele lisatud eriarvamuses leiti, et õiguskantsler vaidlustas ka sisuliselt EKS vastavuse PSTS kaudu uuenenud sisuga põhiseadusele ning sellele küsimusele tulnuks RKÜK-l põhiseaduslikkuse järelvalve raames vastata. Kasutades selle tõlgendamisel Euroopa Liidu õiguses võimaldatud abi kuni vajadusel Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseni. 8. Kas õiguskantsleril on pädevus nõuda Riigikohtult Eesti seaduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et see on vastuolus EL õigusega? Põhjenda vastust. Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2014/2015 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused Vastus: Õiguskantsleril pole otsest pädevust nõuda Riigikohtult Eesti seaduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et see on vastuolus Euroopa Liidu õigusega.
jäetud osaliselt või täielikult kohaldamata, kuigi seda oleks pidanud asjaoludest tulenevalt kohaldama. Sellega seoses on jätnud kohus pisteliselt tõendeid läbivaatamata. 3. Hageja sai kaevatava otsuse kätte 20.04.2016. 4. Hageja soovib asja arutamist kohtuistungil. Apellandi taotlused: 1. Apellant taotleb Harju Maakohtu 09.04.2016 otsuse punkt 2 tühistamist. 2. Apellant taotleb kohtult läbivaatamata jäänud tõendite analüüsimist. 2) Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1. Kohus jättis osaliselt hindamata hageja esitatud tõendeid ning ei põhjendanud läbivaatamata jätmist, millega rikkus kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 442 lg 8, kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Lisad: lisa1 Vandeadvokaat Toomas Tool /Apellandi volitatud esindaja/
tööohutus, regionaalne areng, sotsiaalpoliitika) nõutav parlamendi ja MN koostöö otsuseprojekt läbib kummaski kogus kaks lugemist. · Mõnedes küsimustes (siseturg, tarbijakaitse, diplomite tunnustamine, kultuur, tehnoloogia) nõutav MN ja EP toetus (vetovõim) Euroopa kohus · ainuõigus EL aluslepingute ja sellest tuleneva seadusandluse tõlgendamiseks · seisukohavõtt on kõigile liikmesriikidele kohustuslik. · Igal EL kodanikul õigus paluda kohtult abi, sundimaks riiki täitma EL kohustusi · EL õigusakt on ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes vastuolu korral peab riik muutma oma seadust (vaid kriminaalõiguses riik ainupädev) · Kohtusse kuulub (enne 2007) 25 kohtunikku (igast 1), kes nimetatakse iga maa valitsuse poolt 6 aastaks (kuid on valitsusest sõltumatud) Lissaboni leping · http://et.wikipedia.org/wiki/Lissaboni_leping · http://europa.eu/lisbon_treaty/index_et.htm
Kuigi Lissaboni lepinguga tehti teatud väike märkus deklaratsiooni näol. Euroopa Kohus tuletas ülimuslikkuse põhimõtte van Gend en Loosi (rv õiguse õiguskord) ja Costa vs ENEL lahendiga. Costa vs ENEL kaasus- Itaalia riiklik elektrienergiaettevõte, Itaalia riik natsionaliseeris elektriettevõtted, ühe taolise ettevõtte aktsionär Costa pöördus kohtusse. Lisaks õiglusele taheti saavutada Euroopa Kohtult eelotsusega ka selge signaal ülimuslikkuse kohta. Liikmesriigid ei või oma ühepoolset ja hilisemat meedet pidada ülimuslikuks EL õigusaktide suhtes (EL õigus järelikult ülimuslik). Ühenduse õigus ei tohi liikmesriigiti varieeruda. (ühtsed kokkulepped muutuks mõtetuks kui liikemsriigid neid hiljem kohe tagasi saaks muuta). Kui riigid on võtnud aluslepinguga kohustusi, ja looksid neid siseriiklikus õiguses vastupdiselt või mittevastavaid õigusakte, oleks mõtetu
Euroopa Kohus tuletas ülimuslikkuse põhimõtte van Gend en Loosi (rv õiguse õiguskord) ja Costa vs ENEL lahendiga. Costa vs ENEL kaasus- Itaalia riiklik elektrienergiaettevõte, Itaalia riik natsionaliseeris elektriettevõtted, ühe taolise ettevõtte aktsionär Costa pöördus kohtusse. Lisaks õiglusele taheti saavutada Euroopa Kohtult eelotsusega ka selge signaal ülimuslikkuse kohta. Liikmesriigid ei või oma ühepoolset ja hilisemat meedet pidada ülimuslikuks EL õigusaktide suhtes (EL õigus järelikult ülimuslik). Ühenduse õigus ei tohi liikmesriigiti varieeruda. (ühtsed kokkulepped muutuks mõtetuks kui liikemsriigid neid hiljem kohe tagasi saaks muuta). Kui
apellatsioonikaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Riigikohus: Riigikohtusse võib kassatsioonikaebuse esitada iga menetluseosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu otsusega. 2. Mis on hagi? Hagile esitatavad nõuded? Miks need nii kindlalt on nõutavad? Hagi on kirjalikdokument, milles avalduse esitaja annab kohtule teada, kes ja kuidas tema õigusi või vabadusi on rikkunud ja mida ta kohtult nõuab. Nõudmised: hagija isikuandmed, kostja isikuandmed,hageja nõue ja hagi hind, masinkiri, eesti keeles, A4 lehel, asjaolud, millega hageja põhjendab oma nõuet kostja vastu, + tõendid. Nõudmised tulenevad sellest, et kohtu kui riigiasutuse töökeel on eesti keel ja asjaajamine kohtus peab toimuma korrektselt.Lisaks kiirendab täpne hagiavaldus hagimenetlust. 3. Millised on ühtsed nõuded kõigile menetlustele?
kooskõlas inimeste õigus-ja õiglustundega. Mainimist väärt on ehk ka palju kõneainet andnud Laiksoo juhtum, kus tunnustatud korvpallikohtunik Hillar Koitla jäi korraga ilma oma emast ja isast, kelle oli surnuks sõitnud 17-aastane Joosep Laiksoo. Seadus aga ei näe ette moraalset hüvitist kui juhtumist traumeeritud isik ei viibinud õnnetuse toimumise ajal koha peal. Nii jäigi Koitla, kes julges kohtult moraalset hüvitist nõuda lisaks veel surmakutsar Laiksoole võlgu, kuna seadusega peab kaotaja pool ka vastaspoole kohtukulud tasuma. Seadus ei pea silmas moraalseid õigekspidamisi ning sellega riivab inimeste õiglustunnet. On elementaarne, et riik kohustub tagama inimestele ka turvatunde, millega paraku hakkama ei saa. Nt Sindis mõrva toimepannud mees tunnistati arstide sõnul süüdimattuks ning mõne kuu pärast juba terveks
Euroopa Kohus jääb EL-i integratsiooniprotsessis tihti tagaplaanile ja näib teiste institutsioonide kõrval vähetähtis, kuid tegelikkuses on just kodus paljudel juhtudel EL-i integratsiooni mootoriks. Nimelt on Euroopa Kohtul ainuõigus EL-i aluslepingute ja sellest tuleneva seadusandluse tõlgendamiseks. See tähendab, et Euroopa Kohtu seisukohavõtt on kõigile liikmesriikidele täitmiseks kohustuslik. Igal EL-i kodanikul on õigus paluda kohtult abi, sundimaks oma riigi valitsust täitma juriidilisi kohustusi, mis tulenevad EL-i seadusandlusest. Kui mõne liikmesriigi seaduse ja EL-i õigusnormi vahel tekib vastuolu, tuleb muuta liikmesriigi seadust. EL-i õigusakt on ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes. Euroopa Kohtusse kuulub 25 kohtunikku, igast liikmesriigist üks. Kohtunikud nimetatakse iga maa valitsuse poolt 6-aastaseks tähtajaks, kuid nad annavad vande, tõotades lahendada kohtuasja sõltumatult oma riigi valitsusest.
põhiväärtused nagu elu, tervis ja vabadus, kuid ka näiteks materiaalsed väärtused (nt asjad) ning intellektuaalne omand (nt autoriõigus). Väärtegu on see, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või arest. Rahatrahvi võib määrata kohtuväline menetleja või mõista kohus. Aresti ehk lühiajalise vabadusekaotuse võib mõista vaid kohus. Kohtuvälisel menetlejal seda õigust pole, küll on tal aga valikuõigus, kas määrata ise väärteo eest rahatrahv või taotleda kohtult süüdlasele aresti kohaldamist. Väärteomenetluse põhimõtted 1. kriminaalmenetluse analoogia põhimõte – aluseks on väärteomenetluse sarnasus kriminaalmenetlusega Neid õhendavaks tunnuseks on see, et mõlemad on suunatud küsimusele, kas teatud isik on antud süüteo toime pannud või ei. 2. Süütuse presumptsioon - on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi ei saa rääkida kriminaalvastutusest enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. 3
avaliku korra osa niivõrd (kolm eeldust peavad esinema kumulatiivselt): o kohtulikku õiguskaitset pole võimalik õigel ajal saada o korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole õiguse realiseerumine võimalik või on oluliselt raskendatud o ohu tõrjumine on avalikes huvides. Näit: Eraõigushüvede kaitsmine toimub isiku hagi alusel tsiviilkohtumenetluses. Isik võib kohtult taotleda määrusega oma õiguste esialgset kaitset. Nt vaidlus kinnisvara üle, üks omanikest ei võimalda teisel omanikul kinnisvarale siseneda. Teine omanik võib kohtu kaudu nõuda oma õigust. Kui aga teisel omanikul ei ole kusagil ööbida, on oht, et kui tal ei võimaldata siseneda, võib ta elu ja tervis olla ohustatud. Politsei sekkumisõigus. Politsei tegutseb üldkorrakaitseorganina (KorS § 6 lg 2), esialgse korrakaitseorganina (KorS § 6 lg 3
armastuse. Kui abitu on korralik inimene häbitute ees Pearu lasi Eespere koera maha, sest too haukus tema jalge ees.. Karjapoiss Matu, kes seda pealt nägi tormas maja juurde peremehele kaebama, et Pearu lasi nende koera maha nende enda maa peal ja kutsus Andrese seda vaatama, kuid selle ajaga viis Pearu koera oma maale ja väitis, et koer käis tema maal tedrepoegi murdmas. Selle probleemiga tuli kohtukulli ette minna ning Andres nõudis kohtult kahjutasu koera eest ja tasu tema tapijale, kuid Pearu nõudis tasu murtud tedrepoega eest. Kohtukulli ees olid üksteise vastu Pearu ja karjapoiss Matu. Miitte keegi ei uskunud Matut, kes rääkis tõtt sest tema oli lihtne karjapoiss, aga Pearu, kes valetas enda kasu püüdlikult , teda uskusid kõik. Pearu võitis valega kohtus ning see näitas, et õiglus on võrdne valega. See oli Pearul juba selge ja ta oskas seda ära kasutada. elu on nagu peaks ta seda hundi hammaste vahelt kiskuma
Kõrgemapalgalised kvalifitseeritud töötajad saavad suuremat kindlustust kui madalapalgalised, sest nende panus kindlustusfondi on suurem. Sotsiaaldemokraatlikku heaolumudelit esindab tänapäeval eeskätt Skandinaavia. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus. Sotsiaalseid hüvesid saavad võrdselt kõik kodanikud olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust ja arstiabi on samasugune kodanikuõigus kui õigus valida või saada kohtult kaitset.Et riik seda kõike suudaks, on nendes riikides väga kõrged maksud. Liberaalne heaolumudel kehtib näiteks Ameerika Ühendriikides. Liberaalne riik ei näe oma ülesandena mitte heaoluteenuse osutamist, vaid kõrge tööhõive tagamist. Maksud on suhteliselt väikesed, inimesed saavad lõviosa oma palgast kätte, aga nende vastutus oma elu eest korraldamise eest on palju suurem kui Euroopa heaolumaade elanikel. Igaüks otsustab ise, kas kulutab oma raha lõbustustele või
· mitmetes valdkondades on nõutav Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö (transport, keskkond, arenguabi, tööohutuse, regionaalse arengu ja sotsiaalpoliitika küsimused) · Osades tundlikes küsimustes on nõutav nii Ministrite Nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi toetus kaasotsustamismenetluseks Euroopa Kohus · EK on ainuõigus EL-i aluslepingute ja sellest tuleneva seadusandluse tõlgendamiseks · igal EL-i kodanikul on õigus paluda kohtult abi · kui mõne liikmesriigi seaduse ja EL-i õigusnormi vahel tekib vastuolu, tuleb muuta liikmesriigi seadust. EL-i õigusakt on ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes · kuulub 25kohtunikku, igast liikmesriigist üks, 6-aastaks · annavad vande, tõotades lahendada kohtuasju sõltumatult oma riigi valitsusest
Rahatrahvi suuruseks on 3 kuni 300 trahviühikut (üks trahviühik on 4 eurot), seega saab määrata füüsilise isikule rahatrahve vahemikus 12-1200 eurot. Juriidilisele isikule määratav rahatrahvi määr on 32-32 000 eurot. Aresti ehk lühiajalise vabadusekaotuse määramise õigus on vaid kohtul. Kohtuvälisel menetlejal seda õigust pole, küll on tal aga õigus valida, kas määrata ise väärteo eest rahatrahv või taotleda kohtult süüdlasele aresti kohaldamist. Aresti alammäär on üks päev ning ülemmäär 30 päeva. 17)Esimeses astmes on maakohtud ja halduskohtud. 18) teises astmes on ringkonnakohtud ja kolmandas on riigikohus.
ülimuslik. 7.Eelotsuse menetlus Euroopa Kohtus eelotsuse menetlus seisneb selles, et kohtumenetlus, mis algab näit eesti halduskohtus, käib vahepeal ära Euroopa Kohtus. Seda siis kui eesti kohus kahtleb EL õigusakti õiguspärasuses ja kehtivuses või kui eesti kohtul on raskusi õiguse tõlgendamisega. EL õigusakti õiguspärasuses kahtlemise korral on kõigil eesti kohtutel kohustus küsida euroopa kohtult eelotsust. Õiguse tõlgendamise osas võib ükskõik milline eesti kohus küsida eelotsust, kuid kohustus on Riigikohtul. (juhul kui puudub varasem praktika ja õiguse tõlgendamine ei ole ilmselge. Sellisel juhul eesti kohus peatab menetluse ja küsib euroopa kohtult eelotsust, eelotsuse saades jätkab eesti kohus menetlust sealt kus see pooleli jäi ja teeb eelotsuse põhjal lõppotsuse. Eelotsused mõjutavad õigust tervikuna
tööd Eufooria reoveepuhastusjaamas settekäitlejana. KK leiab, et kõik loetletud karistused rikuvad tema inimõiguseid, inimväärikust, õigust eneseteostusele ja eraelu puutumatust. Vähe sellest – auto konfiskeerimine ja müük rikub jämedalt omandiõigust ja iga mehe õigust armastada oma autot. Selgitage KK-le, kas ja millised võimalused on teil EL õiguses õpitu põhjal teda aidata. K-l on võimalus taodelda kohtult, et ta jätaks Eufooria seaduse kohaldamata ja kohaldaks vahetut õigusmõju. Tulenevalt Tullio Ratti Van Dyne kaasusest, liikmesriik, mis ei ole tähtaegselt võtnud vastu direktiivi poolt nõutud rakendusmeetmeid, ei saa tugineda isikute vastu oma enda direktiivi järgsete kohustuste täitmata jätmisele. Antud juhul on: 1) direktiivi sisseviimise tähtaeg möödas- selle pidi sisse viima hiljemalt 1.01.2001 ning kodanik K tabati 2001 aasta suvel
· Haldustoiminguks loa andmine Seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega. Kohus vaatab taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. · Haldustoiminguks loa andmine Kui kohtult taotletakse luba isikult vabaduse võtmiseks või vabaduse võtmise tähtaja pikendamiseks või tema Eestist väljasaatmiseks, tuleb asja arutada istungil. Haldustoiminguks loa andmise määruse, loa andmisest keeldumise määruse ja loa muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse. · Menetlus hankeasjas Hankeasi on riigihanke korraldamisest, sh hankelepingu sõlmimisest
seaduste muutmise seadus. Seaduse eesmärgiks on tagada abivajavatele lastele vajalik abi ning seeläbi ennetada laste poolt õigusrikkumiste toimepanemist ning sellest lastele endile ja ühiskonnale tulenevaid kahjulikke tagajärgi. Parandatakse ligipääsu riigi rahastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni -ja lepitusteenusele, tagamaks, et teenust hakkavad saama lapsed, kes seda kõige rohkem vajavad. Kohalikud omavalitsused saavad õiguse taotleda kohtult lapse suunamist kinnisesse lasteasutusse, kui teda ei ole võimalik ühelgi muul moel aidata ning tema käitumine on ohtlik. Muudatuse eesmärgiks on tagada, et teenuse osutamise käigus suudetakse lapse olukorda parandada selliselt, et vabaduse piiramise lõppedes ei toimu tagasilangust. Ühtlasi tunnistatakse seadusega kehtetuks alaealise mõjutusvahendite seadus.
kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Hooldusõigus peaks reeglina kuuluma vanematele ühiselt, st omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus (Perekonnaseadus § 117). Perekonnaseaduse § 137 järgi on võimalik ühist hooldusõigust omavatel vanematel, kes elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, kummalgi kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Lapse heaolu ohustamise korral on võimalik kohtu kaudu hooldusõigust piirata või täielikult ära võtta. 2. Hooldusõiguse äravõtmine ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 19 näeb ette lapse kaitse igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletussejätmise, hooletu või julma kohtlemise või ekspluateerimise eest
ka Eesti kohtu võimaluse tagada ühenduse õigusnormide täielik õigusmõju, jättes vajaduse korral omal algatusel kohaldamata siseriikliku õigusakti sätte, mis on vastuolus ühenduse õigusega (vt Euroopa Kohtu 9. märtsi 1978. aasta otsus kohtuasjas 106/77: Simmenthal, EKL 1978, lk 629, punkt 24). Kolleegium lisab, et kui õigusvaidlust lahendavas kohtus peaks Eesti õiguse EL-i õigusega kooskõla kontrollimisel selguma, vajadusel Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise abiga, et Eesti õigus on vastuolus EL-i õigusega ja et seda vastuolu ei ole kooskõlalise tõlgendamise teel võimalik kõrvaldada, siis peab kohus jätma selle sätte kohaldamata põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatamata (vt selle kohta Riigikohtu halduskolleegiumi eespool viidatud määrus kohtuasjas nr 3-3-1-85-07, punkt 38). Võimalusel tuleb taolises kohtuasjas kohaldada vahetut õigusmõju omavat EL-i õigust.
kirjeldatakse iga sündmust, mis toimub publiku juuresolekul. Sinna alla kuuluvad ka pulmatseremooniad või kohtuistungid, kus öeldes spetsiifilisi fraase nagu näiteks jah küsimusele „kas sa võtad selle inimese endale abikaasaks“ või kui kurjategia end süüdi tunnistab.5 Need on mõlemad teod, kus küll sõnadega väljendatakse mingisugust mõtet, kuid mida öeldes kaasnevad ka kõigile arusaadavad tagajärjed (keegi abiellub või saab kohtult karistuse). Et tuua sõna konteksti, on sugu samuti kui näitemäng. Inimene mängib mingisugust rolli (kas siis mehe või naise) vastavalt ühiskonnas või sellest kultuuriruumis sätestatud normidele. Mida Judith Butler väidab on, et sugu on sotsiaalsetele normidele põhinev käitumisvorm. Need normid on õpitavad ning on kui rinnapiimaga lastele sisse söödetud. Butleri sõnul algab sooline defineerimine mitte lapse enda poolt, kuid tema vanemate sõnadega „it’s a boy/girl“
Ministrite Nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi toetus e kaasotsustamismenetlus. Europarlamendi reaalsest vetovõimust, sest kui parlament ei nõustu Ministrite Nõukogus vastu võetud eelnõuga, jääb vastav õiguakt vastu võtmata. Euroopa Kohus Euroopa Kohtul on ainuõigus EL-i aluslepingute ja sellest tuleneva seadusandlused tõlgendamiseks. Euroopa Kohtu seisukohavõtt on kõigile liikmesriikidele täitmiseks kohustuslik. Igal EL-i kodanikul on õigus paluda kohtult abi, sundimaks oma riigi valitsust täitma juriidilisi kohustusi. Kohus valvab selle üle, et ühenduse ühised huvid oleksid arvestatud. Kui mõne liikmesriigi seaduse ja EL-i õigusnormi vahel tekib vastuolu, tuleb muuta liikmesriigi seadust. EL-i õigusakt on ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes. Kuulub 27 kohtunikku, igas liikmesriigist üks. Kohtunikud 6-aastase tähtajaga, andes vande, tõtades lahendada kohtuasja sõltumatult oma riigi valitsusest.
suutnud mõjutada India kultuuri ning kunsti ning olnud kõneaineks ka poliitikute, riigijuhtide ning ärimeeste kõnelaudades. Kasutatud kirjandus Partridge, Christopher (2006), Maailma usundid. Singapur. Loetud 07.05.2019 Bowker, John (2005), Religioonide ajalugu. Cambridge. Loetud 07.05.2019 Eesti nõukogude entsüklopeedia. (2019). 2nd ed. Tallinn: Valgus, p.167. Loetud 07.05.2019 Postimees, (2015). Saadaval: https://www.postimees.ee/3309263/india-usklikud-tahavad-kohtult- oigust-end-surnuks-naljutada Loetud 07.05.2019 Life of Jain Monks (Glimpses). (2003). Saadaval: https://youtu.be/jqExyhLTFaA Vaadatud 06.05.2019
Hagi ese: Liikmesriigi poolne EL-i esmase ja/või teisese õiguse rikkumine. Tegemist on objektiivse menetlusega, st et komisjoni enda õigused ei pea olema rikutud. Kui Euroopa Liidu Kohus leiab, et asjassepuutuv liikmesriik ei ole tema otsust täitnud, võib ta sellele määrata põhisumma või trahvi. ELTL art 260 lg 3: Kui komisjon esitab artikli 258 alusel hagi kohtusse põhjendusega, et liikmesriik ei ole üle võtnud direktiivi, võib komisjon taotleda kohtult liikmesriigile põhisumma või karistusmakse kehtestamist. Kui menetlus on jõudnud kohtumenetluse faasi: Hagi esitaja: Euroopa Komisjon. Kostja: liikmesriik. Pooled: komisjon versus liikmesriik. Hagi ese: liikmesriigipoolne Euroopa Liidu Kohtu otsuse rakendamata jätmine ja seega EL-i õiguse rikkumine. Tegemist on objektiivse menetlusega, st et komisjoni enda õigused ei pea olema rikutud
Tsiviilkohtumenetlus · Tsiviilkohtumenetluse normid määravad kindlaks, kuidas toimub kohtu tsiviilasjade läbivaatamine ja vaidluste lahendamine - alates hagi avalduse vastuvõtmisest kuni kohtuotsuse jõustumisega. Hagiavaldus · on tsiviilkohtule seaduses ettenähtud korras esitatav kirjalik dokument, milles avalduse esitaja annab kohtule teada, kes ja kuidas tema õigusi ja vabadusi on rikkunud ja mida ta kohtult nõuab. · Hageja on hagiavalduse esitaja · Kostja on isik, kelle vastu hagi esitatud. · Tsiviilkohtumenetluse korras lahendatakse vaidlusi nagu perekonna-pärimis- asja- võla või tööõigussuhetest, samuti äriõigusest tulenevaid vaidlusi. · Reeglina tsiviilkohus ei osale aktiivselt tõendite kogumisel, ta üksnes juhib protsessi · iga tsiviil asja menetlus algab esimese astme kohtule vastava avalduse
karistusena ette vähemalt neli aastat vangistust või raskeima eluaegse vangistuse; kui sellega ei nõustu süüdistatav või tema kaitsja või prokuratuur; mitme süüdistatavaga kriminaalasjas, kui vähemalt üks süüdistatav ei nõustu kokkuleppemenetluse kohaldamisega; kui sellega ei nõustu kannatanu või tsiviilkostja. - süüdistatav ja prokurör võivad kohtult taotleda kokkuleppemenetluse kohaldamist enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus. d) Käskmenetlus - kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. - käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatav on alaealine. 10
- Kui arestimise ajal ei ole asja väärtust võimalik hinnata, tuleb seda teha viivitamata pärast arestimist. Hindamistulemus märgitakse arestimisakti. - Arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. - Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada. Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. 2. Mittearestitavad asjad. Asendusarestimine Füüsilisest isikust võlgniku puhul näeb seadus ette teatud esemed ja osa sissetulekust, millele sissenõuet pöörata ei saa. Võlgniku isiklikud asjad ning maja- ja köögitarbed, riietusesemed, pesu, voodid ja muud majapidamises kasutatavad asjad, mis on hädavajalikud võlgniku võla suurust arvestavate olmevajaduste rahuldamiseks (mida suurem on võlg, seda kitsamalt peab läbi ajama)
Riigikohus on ka põhiseadusliku järelvalve kohus ehk konstitutsioonikohus. Lubasi riigikohtus asjade lahendamiseks annab riigikohtu loakogu, mis koosneb kolmest riigikohtu kohtunikust. Kõik riigikohtu lahendid on avalikud Riigi Teatajas. Hagiavaldus on tsiviilkohtule seaduses ettenähtud korras esitatav kirjalik dokument, milles avalduse esitaja annab kohtule teada, kes ja kuidas tema õigusi või vabadusi on rikkunud ja mida ta kohtult nõuab. Avalduse tegemisel peaks maksma ka riigilõivu, mis oleneb esitatavast nõutavast summast. Peale hagi esitamist saadetakse see kostjale kirjaliku vastuse nõudmiseks. Siis toimub eelistung, neid võib olla ka mitu. Hagita menetlus on selline menetlus, kus ei ole konkreetset teist isikut. Näiteks isiku teadmata või surnuks tunnistamise asjad, lapsendamise asjad, alaealisele isikule abiellumisloa andmise otsustamise asjad. Ülejäänud on hagimenetlused.
täita, tuleb võlgnikul viivitamatult pöörduda kohtutäituri poole ja teavitada teda oma varadest ning ülalpeetavatest, lisades oma väiteid tõendavad dokumendid (näiteks lapse sünnitunnistusest koopia). Elatusmiinimumi säilitamiseks peab võlgnik kohtutäiturile esitama ka avalduse elatusmiinimumi säilitamiseks võlgniku poolt nimetatud pangas. Võlgnik võib taotleda kohtult täitemenetluse peatamist, pikendamist või ajatamist (osade kaupa tasumine). Võlgnikul on õigus esitada sissenõudja vastu hagi, kui nõue on alusetu. saada kohtutäiturilt teavet täitemenetluse kohta, tutvuda dokumentidega ning saada neist ärakirju või koopiaid, esitada kohtutäiturile avaldusi, selgitustaotlusi ja kaebusi, sealhulgas vaidlustada kaebuse lahendamise kohta tehtud kohtutäituri otsuseid kohtus,
Üldiselt leiab autor, et kohtud püüavad rakendada maksimaalseid meetmeid , et menetlusosalistele oleks tagatud põhiõigused dokumentide kättetoimetamise osas. Kuid paljudel juhtudel on siiski kättetoimetamine keeruline, üheks levinumaks põhjuseks on see, kui kohtualune väldib teadlikult dokumentide vastuvõtmist. Menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamine aeglustab kohtumenetlust ning riivab teiste menetlusosaliste õigust saada kohtult kaitset mõistliku aja jooksul. Tähelepanuta ei saa ka jätta asjaolu, et piiriülestes kohtuprotsessides on suureks probleemiks erinevate keelte kasutamine ja sellest arusaamine. Ka see on üks probleem, mis jätab süüaluse ilma õigusest õiglasele kohtupidamisele. Aga erinevatest artiklitest tuleb selgelt välja, et kohtud tegelevad selle probleemiga järjepidevalt, et tagada dokumentide kättetoimetamise seaduslikus. KASUTATUD MATERJALID Kirjandus 1. Truuväli, E.-J, et al (toim)
ühist hooldusõigust see tekib vaid juhul, kui vanemad kas hiljem siiski omavahel abielluvad või siis väljendavad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades soovi teostada lapse suhtes ühiselt hooldusõigust. Kui niisugust tahteavaldust ei esitata, siis kuulub hooldusõigus ainult lapse emale. · Hooldusõigust on hiljem võimalik määrata ainult ühele vanematest. Samuti on ka mülema vanema ühise hooldusõiguse puhul võimalik taotleda kohtult, et kohus annaks otsustusõiguse selles küsimuses või konkreetses valdkonnas ühele vanematest. · Üks vanema hooldusõiguse piiramise juhtumeid, mis nõuab teatud juhtudel laposele nn erieestkostja määramist. Eelkõige seondub see toimingutega, mida vanemad ei saa kas faktilise või õigusliku takistuse tõttu (huvide konflikt) ise teha. Kui erieestkostja on määratud, siis ei ole vanemad õigustatud last esindama nendes küsimustes, mis kuuluvad
Kui Pearu kraavis vett paisutas, siis oli just Matu see, kes käis iga kord tammi ära lõhkumas, ning seepärast ei saanudki need kaks kuidagi läbi. Matu ei olnud Pearuga kunagi kahekesi, temaga oli kaasas pere suur koer Valtu, kes oli poisile suureks abiks, sest temagi ei sallinud Oru peremeest. Valtule sai aga tema agarus saatuslikuks, kui Pearu ta maha lasi. Seda ei unustanud Matu ealeski. See, et Pearu koera maha lasknud oli, andis meestele põhjuse kohtult tõde ja õigust nõuda, seda tahtis eelkõige Eespere Andres. Jussi ja Mari abielu teise aasta algul sündis neil poeg, kelle nimeks sai Juku. Odrakülvi aegu ootas ka Krõõt oma kolmandat last, jällegi tütart, kes sai nimeks Anna. Pärast teise tütre sündi oli Andres endale öelnud, et kui ka kolmas laps on tütar, ei võta tema enam Vargamäed nii tõsiselt. Kuid kui Anna sündis, ei olnud Andrese tööhimu sugugi raugenud ning ta rabeles samasuguse hooga edasi.
Kohtu poolt süüdi mõistetud riik ei pruugi kohtu otsust aktsepteerida, ta võib selle vaidlustada ja seda mitte täita. Vaidluste Rahvusvahelisse Kohtusse jõudmiseks peavad riigid ise allutama ennast kohtule. Seda võib teha iga kord eraldi erilise lepinguga (compromis) või deklaratsiooniga, mille kohaselt riik allutab ennast kõigi järgnevate vaidluste puhul Rahvusvahelisele Kohtule. ÜRO organitel ja allorganisatsioonidel on õigus küsida Rahvusvaheliselt Kohtult nõuandvaid arvamusi keerukates õigusküsimustes. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusi (juhul, kui riigid on kohtule selleks nõusoleku andnud) ja annab vajadusel nõuandvaid arvamusi nii ÜROle kui ka ÜRO agentuuridele. Riikidel on õigus keelduda aktsepteerimast kohtu jurisdiktsiooni (välja arvatud juhul, kui selline kohustus on määratletud rahvusvahelise lepinguga), kuid sellega nõustununa on riikidel kohustus järgida antud küsimuses kohtu otsuseid. Tänu kohtu positsioonile
muutuvad nõuded ning vaidluse tulemusest sõltuvad nõuded, aeguvad TLS § 110 kohaselt 3 kuud pärast vaidluses tehtud lahendi jõustumist. Kui lepingupool on viivitanud oma nõude esitamisega üle seadusega ettenähtud aegumistähtaja, võib TsÜS §142 lg 1 kohaselt kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest nõude aegumise tõttu. Kui vaidlus on jõudnud juba töövaidlusorganisse, siis peab kohustatud isik aegumise arvestamist kohtult või töövaidluskomisjonilt sõnaselgelt taotlema (TsÜS § 143). Töövaidluse lahendamine Kui tegemist on töötaja ja tööandja vahelise töösuhtest tuleneva vaidlusega, on see individuaalne töövaidlus ning selle lahendamiseks on võimalik pöörduda kohtusse või töövaidluskomisjoni. Kohtus toimub menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel, arvestades individuaalse töövaidluse lahendamise seadusest
55. Mis on acquis communautaire? Acquis communautaire on prantsusekeelne termin, mille umbkaudne tähendus on "see, mille ühendus on saanud/saavutanud". Terminit kasutatakse ELi kõikide õigusaktide üldnimetajana, st see hõlmab kõike alates asutamislepingutest kuni direktiivide, Euroopa Kohtu pretsedendiõiguse, deklaratsioonide ja rahvusvaheliste lepinguteni jne. Eesti keeles on sõnapaari tähistamiseks välja pakutud termin "ühenduse õigustik". 56. Mis on Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise eesmärgid? 6 Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 Euroopa Liidu õiguse ühesuguse tõlgendamise tagamine liikmesriikides; Euroopa Liidu õiguse ühesuguse kehtivuse tagamine liikmesriikides; Euroopa Liidu õigusega vastuolus oleva kohtupraktika kujunemise vältimine liikmesriikides. 57
europarlamendil sõnaõigust. · Mitmes valdkonnas on nõutud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö. · Mõnedes küsimustes( siseturg, tarbijakaitse), on nõutav nii ühe kui teise toetus. Seda protseduuri nimetatakse kaasotsustamismenetluseks. Euroopa Kohus Euroopa Kohtul on ainuõigus EL aluslepingute tõlgendamiseks. Kõikidele riikidele on Kohtu otsused kohustuslikud. Igal Euroopa Liidu kodanikul on õigus paluda kohtult abi. Kohtusse kuulub 25 kohtunikku, igast liikmesriigist üks. Kohtunikud nimetatakse ametisse 6 aastaks iga maa valitsuse poolt. Kohtunikud peavad andma vande lahendada kohtuasju sõltumatult oma riigi valitsusest.
sel juhul on ta kohustatud registreerima uue elukoha 30 päeva jooksul. (Rahvastikuregistri seadus, § 39, lõige 2) 19.Kas nõude aegumistähtaega saavad lepingu pooled lepingus lühendada või pikendada? TsÜS § 145, lõige2 võimaldab aegumistähtaja pikendamises kokku leppida, kokku kuni kümne aastani. Teatud osas on aegumistähtaeg siiski vaidlustatav ka hiljem. Aegumistähtaega võiks vaidlustada ning taotleda kohtult üldise 3- aastase aegumistähtaja kohaldamist näiteks seoses asjaoluga, et tegemist võib olla tarbijat ebamõistlikult kahjustava ning seetõttu tühise tüüptingimusega vastavalt VÕS § 42-le. Nii näiteks veolepingute puhul nähakse VÕS § 802, lõikes 5 otsesõnu ette, et aegumistähtaega ei või pikendada ega lühendada tüüptingimustes. Ilmselt on veel võimalusi aegumistähtaja hilisemaks vaidlustamiseks kohtus. 20
täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks; §125 Täitur täidab hüpoteegi ulatuses Ülejäänu kohapealt tuleb esitada nõue §126 lg 3 Tunnistab nõuet 1,9 milj ulatuses Variant II: Asjaolud samad. B saab kohtult teate, et ta peab tasuma riigilõivu kogu A poolt nõutavalt summalt, vastasel juhul jäetakse hagi läbi vaatamata. Kas ja millele saab A kaevata ja/või milliseid taotlusi esitada? Mis saab, kui A lõivu ei tasu, kuna leiab, et see on ebaõigesti nõutud, seejärel kaebab aga hagi läbivaatamata jätmise määruse peale, kaebus jäetakse aga rahuldamata? 145 000 krooni §489 maksekäsk graafiku alusel?
- Otsused võetakse vastu hääletamise teel, ministril on hääli vastavalt oma riigi rahvaarvule (kokku on hääli 345,sh. Eestil 4 häält) V. Euroopa Kohus - Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim; asub Luxembourgis - Igast liikmesriigist üks kohtunik - ELi õigusakt on ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes - Igal ELi kodanikul on õigus paluda kohtult abi 26. Majandusressursid Tootmistegurid jagunevad kolmeks: LOODUSVARAD KAPITAL TÖÖJÕUD Maa Reaalkapital (hooned jms) (ettevõtlikkus) Kliima Finantskapital 27. SKP sisemajanduse koguprodukt; peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. SKP arvutamisel lähtutakse vaid
apellandi taotlused; 5) tõendid, mida apellandi taotlusel on vaja ringkonnakohtus uurida, ja selle isiku nimi ning elu- või asukoht ja aadress, kelle kutsumist apellatsioonikohtu istungile taotletakse; 6) kas süüdistatav soovib ringkonnakohtus kriminaalasja arutamises osaleda või taotleb, et kriminaalasja arutataks tema osavõtuta; 7) kas süüdistatav valib endale apellatsioonimenetluseks kaitsja ise või taotleb kohtult kaitsja määramist; 8) apellatsioonile lisatud dokumentide loetelu. (3) Apellatsiooni allkirjastab ja kuupäevastab apellant. (4) Kui süüdistatav valib endale kaitsja ise, märgitakse apellatsioonis kaitsja aadress ja tema telefoni- või faksinumber. (5) Apellatsioonile lisatakse selle koopiad süüdistatavatele, kelle huve see puudutab. Apellatsiooni koopiaid ei pea lisama vahistatud süüdistatav. (6) Apellant võib apellatsioonis tugineda esimese astme kohtus
küsimuses talle ainuotsustusõiguse, säilitades muus osas ühise hooldusõiguse. Seega tuleb vanemate lahuselu korral muuta hooldusõiguse kuuluvust vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab. Otsust tehes tuleb arvestada, milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse. Selleks on kummalgi hooldusõigust omaval vanemal õigus taotleda lahuselu korral kohtult hagita menetluses, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sel juhul otsustab lapsesse puutuvaid küsimusi ainuisikuliselt vanem, kellele hooldusõigus on üle antud. Otsustuste maht oleneb aga sellest, kas talle on üle antud ainuhooldusõigus või teatud otsustusõigused. 9
Kostja valduses olev kitarr on sarnane hageja pillile, kuid tunnistajad pole veendunud, et see on hageja oma. Kohus tegi poolele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Hageja arvates pole tal vaja enam mingeid tõendeid juurde esitada, sest kostja ei suutnud millegagi tõendada, et kitarr kuulub talle. Milliseid asjaolusid peab hageja tõendama? Kas kostja peab tõendama, et vaidlusalune kitarr kuulub temale? Kumbki pool peab tõendama oma väiteid või vastuväiteid või taotlema kohtult tõendite kogumist TsMS § 230, § 236- tsiviilkohtumenetluses kehtib võrdse, võistleva tõendamiskoormuse põhimõte. TSMS § 231 tulenevalt ei ole vaja tõendada 2 asja: üldtuntud asjaolusid ning asjaolusid, mille vastupool on omaks võtnus. Seega kostja ei vabane tõendamiskoormusest, samas aga, kui hagejal ei ole esitada küllaldasi tõendeid, jääb hagi tõenäoliselt rahuldamata ja kostja tõendamiskoormise raskus väheneb. Hageja peab tõendama,
Variant b: Tiidu ja Kristiina abielu lahutatakse. Kas nende nõuded teineteise vastu on muutunud? - korter on Kristiina oma ja seda temalt nõuda ei saa kuna see on lahusvara PKS § 27 lg 2 p 2 - tulenevalt PKS § 69 tuleb asjad mis on ühisomandis ära jagada - lahutatud abikaasa ülalpidamine – admeid pole kas saab nõuda või mitte - PKS § 137 – kui vanemad elevad lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada on kummalgil vanemal õigus kohtult hagita menetluses taodelda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle 7. teema – Kaasused Perekonnaõigus, TÜ 2016 MA Haldi Koit 5. Abieluvararežiimid Janne ja Heldur on abielus ning abielludes vararežiimi ei valinud
diskussiooniga. Nüüd ilmnevad probleemid ja kitsaskohad (tagantjärgi). Põhijoontes on see jäänud samaks. Probleemideks on näiteks küsimus, kas mõni riik peab põhiseadust muutma või muutma rakendusakte. Sellest on nüüdseks üle saadud ja asi on toimiv. Näiteks võib siin tuua Galojani juhtum, kus ta põgenes Uksse, aga teda ei saadud sealt kätte. Varasemalt oli tunnustatud justiitsministeeriumi taotlusi, kuid nüüd mõeldi, et see peaks ikka tulema kohtult. Tavaliselt ongi kõige suuremaks keeldumise põhjuseks vahistamismääruse vormi rikkumine, võib olla ka see, et on segaseks jäänud isiku kohtualla andmise põhjus. Võimalik on ka näiteks esitada taotlust UK-le, et vahistataks UK kodanik, kes on Eesti pinnal pannud toime kuriteo. Meil tekkis loengus kõrvalepõikena arutelu sellest, kas Europoli veebilehe kaudu saab ka taga otsida inimesi (nagu Interpoli kaudu). Vaatsin järgi - tõepoolest, selle aasta alguses vastusena
· Olemasolevate liidulepingute muutmise, uute algatamise või ratifitseerimise osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust. · Mitmetes valdkondades on nõutav Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö. · Mõnedes tundlikes küsimustes on nõutav nii Ministrite Nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi toetus. Seda protseduuri nimetatakse kaasotsustamismenetluseks. Euroopa Kohus Igal EL-i kodanikul on õigus paluda kohtult abi, sundimaks oma riigi valitsust täitma juriidilisi kohustusi, mis tulenevad EL-i seadusandlusest. Kui mõne liikmesriigi seaduse ja EL-i õigusnormi vahel tekib vastuolu, tuleb muuta liikmesriigi seadust. EL-i õigusakt on ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes. 13 14
Omavahelise kokkuleppega võlausaldaja kahjuks kõrvale kalduda ei saa. Muude tehingute puhul vastutab teine elukaaslane kui on esindusõigus või võib toimingutega kohustada. Hoolsuskohustus-registreeritud elukaaslased peavad kooselulepingust tulenevaid kohustusi täites näitama samasugust hoolt nagu nad rakendavad oma asjades Suhtlusõigus- registreeritud elukaaslasel on õigus suhelda teise registreeritud elukaaslase lapsega. Kohtult võib taotleda suhtlemiskorra kindlaksmääramist elukaaslase lapsega. Lapsendamisõigus-elukaaslane võib lapsendada lapse, kelle bioloogiline vanem on teine registreeritud elukaaslane (ka enne kooselulepingu sõlmimist) või erandlikel juhtudel kolmanda isiku lapse, kelle vanem ei olnud enne kooselulepingu sõlmimist teine registreeritud elukaaslane, kui see oleks registreeritud elukaaslaste suhtes äärmiselt ebaõiglane.
Antud juhul on avaldus tehtud lapse huvides. Kohus ei pea temalt menetluskulude väljamõistmist asjakohaseks. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda ning määratud esindaja kulud riigi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. 23 KOKKUVÕTE
sellises olukorras ette näinud teistsugused õiguskaitsevahendid, mis sisalduvad KrMS §-s 2051, §-s 2742 ja § 306 lõike 1 punktis 61. 1. septembril 2011 jõustunud KrMS muudatused*21 väärivad veidi pikemat lahtikirjutamist. Kõige olu- lisemaks muudatuseks on ennetava üldmeetme kehtestamine, mis võimaldab taotleda menetluse kiirenda- mist.*22 Kriminaalmenetluses on kohtumenetluse poolel nüüd KrMS § 2741 alusel võimalik taotleda kohtult kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvituselevõtmist, kui asi on olnud kohtu menet- luses vähemalt üheksa kuud. Seda eeldusel, et kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimin- gut, sealhulgas ei määra õigel ajal kohtuistungit, et tagada kohtumenetlus mõistliku aja jooksul, või kui on ilmne, et asja arutamiseks planeeritud aeg ei võimalda asja arutada katkematult. Esmalt vaatab taotluse
seadusandlikku riigivõimu põhiseaduse alusel, liikmed tegutsevad esindus e. vabamandaadi alusel. Pädevus: 1) Seadusandlus 2) Riigikassa kujundamine 3) Täitevvõimu kontroll 4) Üldpoliitiliste suundade kujundamine ja realiseerimine 5) Välislepingute ratifitseerimine ja denonseerimine 6) Rahu ja sõja väljakuulutamine 7) Õigus aru pärida või teavet nõuda mistahes teiselt riigiorganilt v.a. kohtult 18. Kõrgeim riigiorgan ja riigipea (funktsioonid, pädevus): Riigipeana tegemist kas: 1) monarhiaga - võim päritav, ka riigipea 2) vabariiklusega - riigipea valitakse Riigipea on täidesaatva riigivõimu omalaadne kõrgeim tasand, kui ta ise ei ole valitsuse juht, siis ta on kõrgeim täidesaatva riigivõimu tasand riigis, kuid võib olla ka valitsuse juht. Pädevus: 1) Sõltuvalt riigist teostada piiratud ja spetsiifilist seaduandlikku vormi
annaabi.ee 
