“Tõde ja õigus” (0)

“Tõde ja õigus”
Elus peab olema eesmärk ja ideaalid, mille poole püüelda.
Nõustun selle väitega, kuid eesmärkidel ja ideaalidel peavad olema ka piirid. Tuues välja Andrese, kes läks oma eesmärkidega liial. Tema eesmärgiks oli Eespere tallu tulles, et soo hakkaks looma kandma ja head haometsa kasvatama ehk astuda loodusele vastu ja rajada kraav . Andres ei arvestanud talu tõelise väärtusega, vaid pühendus sellele, mis väärtus maale anda tööga.Ta asus Vargamäele elama mõttega, et peale teda jäävad sinna tallu tema järeltulijad. Andres tundis, kuidas omandatud maalapp tekitas kohustusi, millest ei saa loobuda , kui oled aus inimene. Andresel oli mõttes ka et kui ükskord oleks kogu Vargamäe tema oma, tema laste käes. Selle nimel hakkas Andres tööle ja ta selle nimel pani ohtu kõik oma õnne ja armastuse.
Kui abitu on korralik inimene häbitute ees
Pearu lasi Eespere koera maha, sest too haukus tema jalge ees.. Karjapoiss Matu, kes seda pealt nägi tormas maja juurde peremehele kaebama , et Pearu lasi nende koera maha nende enda maa peal ja kutsus Andrese seda vaatama, kuid selle ajaga viis Pearu koera oma maale ja väitis, et koer käis tema maal tedrepoegi murdmas. Selle probleemiga tuli kohtukulli ette minna ning Andres nõudis kohtult kahjutasu koera eest ja tasu tema tapijale, kuid Pearu nõudis tasu murtud tedrepoega eest. Kohtukulli ees olid üksteise vastu Pearu ja karjapoiss Matu. Miitte keegi ei uskunud Matut, kes rääkis tõtt sest tema oli lihtne karjapoiss, aga Pearu, kes valetas enda kasu püüdlikult , teda uskusid kõik. Pearu võitis valega kohtus ning see näitas, et õiglus on võrdne valega. See oli Pearul juba selge ja ta oskas seda ära kasutada.
elu on nagu peaks ta seda hundi hammaste vahelt kiskuma
See väide puudutab eriti Andrest . Sest tema elu oli nii füüsiliselt kui vaimselt väga kurnatud, teda vaevasid pidevalt mured. Vargamäel ei lõpenud kunagi töö, seda tuli aina juurde.Kui uusi loomi juurde osteti siis tuli jälle saaki suurendada et neid toita, see oli suletud ring millest välja ei saanud. See nõudis väga palju füüsilist pingutust. Teiseks Andrese suureks mureks oli tema naabrimees Pearu, kellega alatasa tuli võidelda ja kohut mõista. Pearu oli suureks tüliks seetõttu, et tema talu tööd tegid ära sulane , naine ja lapsed ning töötegemise perioodil oli tal väga igav. Seetõttu mõtles Pearu pidevalt välja erinevaid viise kuidas naabritega tüli ajada. Näiteks lõhkus ta aia ära nii et Eespere sead läksid Tagapere rukkisse. Kuid kahjuks tuli Andrese asemel probleemi lahendama Krõõt, mis sai Pearule saatuslikuks, sest ta armus Krõõdasse.
armastus võib pakkuda elus tõelist tuge, aga olla ka hukutav
Nõustun selle väitega, näiteks saab tuua Jussi armastuslugu Mariga. Alguses püüdis sulane Juss end Marile tõestada. Ükskord tahtis ta Marile näidata, et suudab üle jõe ujuda, aga kahjuks lõppes see Jussi katsumus väga kurvalt . See intsident sidus Jussi ja Mari omavahel veelgi. Aga nende armastussuhe oli keerukas. Mari oli Jussi suhtes liiga õel. Ta pidevalt naeris Jussi välimuse üle. Juss tundis, et ei kõlba Marile, mistõttu oli ta ka valmis endalt elu võtma, kuid esialgu jäi see ainult katseks. Elu läks aga edasi, neil sündisid kaks last Juku ja Kata, kuid nende rahulik ja töine kooselu lõppes peale Krõõda surma. Mari mäletas hästi Krõõda viimaseid sõnu, “Kui mind enem ei ole, küll tahaks ma siis, et sina mu laste ema oleks”. See jäi Marit aga pikalt painama, nagu oleks see mingisugune kohustus, mida ilmtingimata täita tuleb. Nii ka läks Marist sai Andrese naine ning vaene Juss võttis seekord endalt päriselt elu.
Ära osta talu, osta naaber
See väide kehtib Andrese puhul, sest tema sai endale väga tülika naabri. Nende vahel käis pidev kohtumõistmine ja tülid. Halb naaber koormas teda vaimselt ning ka talutööd ei sujunud nii kiirelt ja korralikult. Pearu kasvatas oma ebaõiglase käitumisega ka Andrese ümber, kes oma ausa mehe tiitlist välja tuli ja hakkas samuti valega õiglust nõudma, sest teisiti polnud Vargamäel enam võimalik elada. Näiteks kui Andres ühel ööl keset rukkilõikust koju tuli leidis ta Pearu kes joobunult hobuse vankris magas. Ta kasutas juhust ära ja viis Pearu enda rukkipõllule ja kutsus tunnistajad, et hiljem kohtus võita. Nii ka läks.
mineviku sündmused mõjutavad olevikku
Selle näiteks toon ma Liisi loo, kes oli endas kindel, et ta ei jää, ega tule enam kunagi tagasi Vargamäele.Liisi lausub: ”Ta ajab inimesed teineteise kallale, niisuke on see Vargamäe oma soode ja rabadega. Siin on alati riid ja kohtukäimine.” Vargamäele jäädes tuli aga alati kuhjaga tööd ja õnnetust kaela. Igas kohas tuli nutta. Noorte soov oli minna linna elu nautima, pääseda tööst ja viletsusest. Lastele oli see koht nii ebameeldivaks tehtud, et kõik lapsed ihkasid sealt minema, kuid hiljem mõistis Liisi lapsega tagasi tulles, ning nuttes ära minnes, et “Mida kaugemale jääb lapsepõlv, seda ilusamaks see muutub”.