Tallinna
Ülikool
Sotsiaaltöö Instituut
Julia Uvarova
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Julia Kovaljova
Õppematerjali autor
teda kasvuperioodil kõige enam mõjutab. See jaotub neljaks osaks: argivanemlus (kooselu, ühine argielu), emotsionaalne vanemlus (armastus, kiindumus, tundesoojus), päritoluvanemlus(vanemate ja laste ühine ajalugu, ühised mälestused) ja vastutusvanemlus(hooldus, hoolitsus, vastutus). Vanemlik vastutus Euroopa Liidus Ema või isana olete teie vastutavad oma laste kasvatamise, hariduse andmise ja vara (kui neil seda on) eest. Teil on samuti õigus neid juriidiliselt esindada. Kõigis ELi liikmesriikides on emal automaatselt oma lapse ees vanemlik vastutus, samuti nagu abielus isalgi. Enamikul juhtudel jagavad vanemad seda vastutust. Abielus mitteolevate isade puhul on eeskirjad selle kohta, kas abielus mitteoleval isal on asjaomased õigused ja kohustused, riigiti erinevad. Ühes ELi liikmesriigis vanemliku vastutuse kohta tehtavaid kohtuotsuseid tunnustatakse ilma erimenetluseta ka teistes ELi liikmesriikides (www.euroopa.eu).
Sissejuhatus Perekonnaseaduse § 140 järgi peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Sellest tulenevalt saab vanema hooldusõiguse peatada eelkõige juhul, kui vanem ei saa hooldusõigust pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse tõttu teostada, näiteks vanema vangistuse, raske haiguse või teadmata kadumise korral. Sätte mõtteks on tagada lapsele tema huvide kaitse olukorras, kus lapsel on õiguslikus mõttes hooldusõiguslik vanem olemas aga vanem ei saa lapse õigusi ja huvi kaitsta ning tema heaolu eest seista. Seetõttu peab vanema hooldusõiguse peatama. 3 1. Vanema hooldusõiguse kontseptsioon Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest ja lapse vara eest ja otsustada lapsega soetud
määravad sätted. · Need suguluse ja hõimluse märratlused omavad lisaks perekonnaõiguslikele suhetele tähtsust ka avalik-õiguslike suhete puhul (nt kohtumenetluses kohtuniku ja esindaja taandamise alusena ning tunnistaja ütluste andmisest keeldumise alusena; korruptsioonivastases seaduses, omandireformi seaduses jne). · Lähedase vastu ei pea ütlusi andma, see on igaühe põhiõiguslik õigus. 9. Põlvnemine · Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlas tehtud seadusega ettenähtud korras ja alustel · Kehtib põhimõte, mille kohaselt lapse isaks loetakse mees, kes on lapse sünni hetkel lapse isaga abielus. Ette on nähtud isaduse omaksvõtt kui lapse isa ei ole emaga abielus. · Kui ei olda abielus, peab lapse isa minema vabatahtlikult perekonnaseisu ametisse
(registreeritud või vabaabielus) koos lihaste või lapsendatud laste või lapsega, või üksikvanem koos lihaste või lapsendatud laste või lapsega. Suurpere Abielu, suguluse või hõimluse kaudu seotud isikud Mitme põlvkonnaga perekond Polügaamiline perekond ühel poolel on mitu samasugust partnerit/abikaasat. Perekonnaelu kaitse EIÕK art 8: Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. Kaitseala ei ole seotud suhetega, mis põhinevad abielul. Hõlmatud on ka mehe ja naise ametlikult registreerimata kooselu (de facto perekond), kui sellisest kooselust sünnib laps, siis kaasneb sünniga ipso iure perekonnaelu, mida ei muuda automaatselt ka vanemate hilisem lahkuminek (Brückner FPR 2005, 200; EIK 26-05-1994 - 16/1993/411/490).
See on õigusnormide süsteem, mis reguleerib seoses perekonna loomisega ja ühiskondlike funktsioonide teostamisega perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Lisaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 (õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu), artikkel 12 (õigus abielluda), artikkel 5 (abikaasade võrdsus) ning lisaprotokoll 7.
sõlmimisel, millega kehtestatakse muu seaduses ettenähtud varasuhe. Abieluvaraleping Abieluvaralepingu võib sõlmida enne abiellumist või abielu kestel. Abieluvaralepingu sõlmivad abikaasad isiklikult notariaalselt tõestatud vormis. Abieluvaralepinguga võib • muuta varasuhet - asendada kohalduv varasuhe teise seaduses sätestatud varasuhtega; • seaduses sätestatud ulatuses teha varasuhtes muudatusi/täiendusi (näiteks ühisvara varasuhtes anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale (kuid perekonna eluaset saab käsutada üksnes koos); tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid. Kolmandate isikute, näiteks võlausaldajate suhtes kehtib kohalduva varasuhte muutmine üksnes siis, kui varasuhte muutmine on abieluvaralepinguna kantud abieluvararegistrisse või kui abieluvaralepingu olemasolu oli kolmandale isikule teada. Näiteks kui abikaasad on
terviseseisundit või muid isiklikke asjaolusid varjates, kui see asjaolu on abielu sõlmimise seisukohalt oluline; 6) ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu); 7) abikaasad on abielu kestel toimunud soovahetuse tagajärjel samast soost. (2) Abielu kehtetuks tunnistamist ei ole õigus nõuda, kui abikaasa on varjanud oma varalist seisundit. 3. Millised on abikaasade varasuhete liigid? Varaühisus Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Vara juurdekasvu tasaarvestus Kui abiellumisel on perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valitud või abieluvaralepinguga seatud vara juurdekasvu tasaarvestus, siis tasaarvestatakse abikaasade vahel
kaitse Eesti Vabariigis Laste kaitsmisel kohustatud subjektid Perekond – kogukond – riik On korraldatud riiklikul, kohalikul ja ühiskondlikul tasemel. Lastekaitse üldpõhimõtted Lapse huvide esikohale seadmine vs vanem Ennetamine, positiivne sekkumine Otsuste langetamine diskretsiooniõiguse (kaalutlus) põhimõtteid järgides (HÕS) Lapse huvi on a. kõige sobilikum kasvu- ja arengukeskkond, mis b. arvestab lapse füüsilisi, emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi ning toetab c. tema identiteedi, d. pere- ja teiste lähedaste suhete säilitamist Lapsesse puutuvate otsuste langetamisel ja lapse elukorraldusel tuleb arvestada: - lapse parimaid huve - lapse huve peab kaaluma teiste isikute huve ja õigusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid