Vanema hooldusõiguste äravõtmine ja selle tagajärjed (0)

1 Hindamata

TALLINNA ÜLIKOOL
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Vanema hooldusõiguste äravõtmine ja selle tagajärjed
Referaat
Tallinn 2016
Sisukord:

Sissejuhatus 3
1. Vanema hooldusõiguse kontseptsioon 4
2. Hooldusõiguse äravõtmine 4
3.Vanema hooldusõiguse äravõtmise tagajärjed 5
3.1 elatisraha ( alimendid ) 5
Kasutatud kirjandus: 7

Sissejuhatus

Perekonnaseaduse § 140 järgi peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Sellest tulenevalt saab vanema hooldusõiguse peatada eelkõige juhul, kui vanem ei saa hooldusõigust pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse tõttu teostada, näiteks vanema vangistuse , raske haiguse või teadmata kadumise korral. Sätte mõtteks on tagada lapsele tema huvide kaitse olukorras, kus lapsel on õiguslikus mõttes hooldusõiguslik vanem olemas aga vanem ei saa lapse õigusi ja huvi kaitsta ning tema heaolu eest seista. Seetõttu peab vanema hooldusõiguse peatama.

1. Vanema hooldusõiguse kontseptsioon

Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest ja lapse vara eest ja otsustada lapsega soetud. Perekonnaseaduse § 124 kohaselt on lapse hooldajal õigus ja kohustus last last kasvatada , tema järele valvata ning tema igakülgse heaolu eest vastutada. Varahooldust reguleerib Perekonnaseaduse § 127, mille kohaselt kohaselt on lapse eest õiguslikul hooldajal õigus ja kohustus valitseda lapse vara eest. Vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeelselt. Hooldusõiguse teostamisel on eesmärgiks, et lapsest kasvab täisealiseks saades täieliku teovõimega isik, kes saab oma tegudest aru ning suudab neid juhtida ja toimida ühiskonna ühe osana .
Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Hooldusõigus peaks reeglina kuuluma vanematele ühiselt, st omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus ( Perekonnaseadus § 117). Perekonnaseaduse § 137 järgi on võimalik ühist hooldusõigust omavatel vanematel, kes elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, kummalgi kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Lapse heaolu ohustamise korral on võimalik kohtu kaudu hooldusõigust piirata või täielikult ära võtta.

2. Hooldusõiguse äravõtmine

ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 19 näeb ette lapse kaitse igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletussejätmise, hooletu või julma kohtlemise või ekspluateerimise eest. Samuti keelab Eesti Vabariigi lastekaitse seadus § 31 lapse alavääristamise, hirmutamise või karistamise viisil, mis valmistab talle piina, tekitab talle kehalisi kahjustusi või ohustab kuidagi teisiti tema vaimset või kehalist tervist.
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus § 27 näeb ette, last ja vanemaid tohib üksteisest eraldada vastu nende tahtmist juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud või viivitamatult täitmisele kuuluv kohtulahend. Samuti sätestab seadus, et hädaohus olev laps, kes on tingimustes, mis ohustavad tema elu ja tervist või kui laps ise oma käitumise või tegevusega ohustab oma tervist ja arengut, tuleb paigutada sotsiaaltalituse vastava töötaja otsuse alusel viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni, selleks tema vanemate või hooldajate nõusolekut küsimata. kohus võib rakendada ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid , kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma. Kohtul on võimalik rakendada erinevaid abinõusid. Muu hulgas võib kohus lapse heaolu ohustamise korral lapse perekonnast eraldada, teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid.
Põhipõhjuseks, miks kohus vanema hooldusõiguse ära võtab, on vanema alkoholi- või narkootikumide kuritarvitus ning (seeläbi) laste hooletusse jätmine ehk siis, kui vanem on oma õigusi kuritarvitanud või jätnud lapse suhtes vanema kohustused täitmata õigusvastaselt.
Üldjuhul kohtud kaaluvad vanema hooldusõiguse äravõtmisel enne otsuse tegemist hoolikalt lapse huvisid ja heaolu ning rakendatud meetmete tulemuslikkust. Ka Riigikohus on väljendanud seisukohta, et vanemalt isikuhooldusõiguse äravõtmine lapse hooletusse jätmise tõttu ja juhul, kui vanem mingil põhjusel ei ole suuteline lapse eest teda ohustamata hoolitsema, on siiski äärmuslik abinõu , mida rakendatakse üksnes siis, kui on ilmne, et toetavate abinõudega ei ole võimalik ohtu lapse heaolule kõrvaldada.

3.Vanema hooldusõiguse äravõtmise tagajärjed

Pere lagunemisel tuleb silmitsi seista rea küsimustega: kuidas korraldada edaspidi selliseid elulisi küsimusi nagu vanemate ja lapse omavaheline suhtlemine , lapse elukoht, lapse esindamine ja igakülgse heaolu tagamine.
Kohus ei pea kindlaks määrama lapse elukohta, kui kohtulahendiga antakse ühele vanemale
täielikult üle lapse hooldusõigus. Juba fakt, et vanemal on lapse ainuhooldusõigus (või näiteks
hooldusõigus/otsustusõigus elukoha suhtes), annab vanemale õiguse otsustada lapse
viibimiskoha (elukoha) üle. Laps tohib suhelda ja aega veeta vanemaga kellel puudub hooldusõigus. Hooldusõigust mitte omaval vanemal on peale lapsega suhtlemise õiguse teise
vanema suhtes teabe saamise õigus lapse isikliku olukorra kohta. Sõltumata hooldusõiguse kuuluvusest, peavad vanemad lahuselu korral kokku leppima ka selles, kuidas ja kui palju saab laps lahus elava vanemaga suhelda ning kuidas peab vanem oma suhtlemisõigust teostama ja -kohustust täitma. Vanema ja lapse suhtlemist korraldades määrab kohus vanema suhtlemisõiguse ulatuse ning täpsustab, mil viisil peab vanema ja lapse suhtlemine (Perekonnaseadus § 143) toimuma.Vältimaks vanemate olemasolevaid, ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi, tuleb kohtul määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus perekonnaseadus § 123 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te) hooldusõigust, vanemate(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi.

3.1 elatisraha(alimendid)

Elatis on lapse ülalpidamiseks makstav raha. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps, samuti laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
Kui vanem oma ülapidamiskohustust ei täida, võib talt selle välja nõuda. Juhul, kui vanem hoidub kuritahtlikult kõrvale elatise maksmisest, võidakse teda karistada rahalise karistuse või, äärmuslikumal juhul, ka vangistusega. Elatise taotlemiseks tuleb kohtule esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldus (lihtsustatud kirjalik menetlus) lapse elatisnõudes või hagiavaldus (elatishagi).
Igakuine elatis ühele alaealisele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 2016. aastal on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot, mis teeb elatise minimaalseks suuruseks 215 eurot kuus lapse kohta.
Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
Igakuise elatusraha ülemmäära ei ole kehtestatud. Elatise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Kasutatud kirjandus:

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 7 allalaadimist

Vanema hooldusõiguste äravõtmine ja selle tagajärjed #1

Vanema hooldusõiguste äravõtmine ja selle tagajärjed #2

Vanema hooldusõiguste äravõtmine ja selle tagajärjed #3

Vanema hooldusõiguste äravõtmine ja selle tagajärjed #4

Vanema hooldusõiguste äravõtmine ja selle tagajärjed #5

Vanema hooldusõiguste äravõtmine ja selle tagajärjed #6

Vanema hooldusõiguste äravõtmine ja selle tagajärjed #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

beowolf Õppematerjali autor

hooldusõigus Vanema hooldusõiguste äravõtmine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Lapsevanemate õigused ja kohustused

vastutusvanemlus(hooldus, hoolitsus, vastutus). Vanemlik vastutus Euroopa Liidus Ema või isana olete teie vastutavad oma laste kasvatamise, hariduse andmise ja vara (kui neil seda on) eest. Teil on samuti õigus neid juriidiliselt esindada. Kõigis ELi liikmesriikides on emal automaatselt oma lapse ees vanemlik vastutus, samuti nagu abielus isalgi. Enamikul juhtudel jagavad vanemad seda vastutust. Abielus mitteolevate isade puhul on eeskirjad selle kohta, kas abielus mitteoleval isal on asjaomased õigused ja kohustused, riigiti erinevad. Ühes ELi liikmesriigis vanemliku vastutuse kohta tehtavaid kohtuotsuseid tunnustatakse ilma erimenetluseta ka teistes ELi liikmesriikides (www.euroopa.eu). Lapsevanemate õigused ja kohustused Lapsed ei suuda alati oma õiguste ja huvide eest ise seista ning vajavad seetõttu täiskasvanute abi. Vanemad peavad tagama eluks vajaliku ning looma sobivad tingimused, et laste anded ja huvid

Inimõigused

docx

Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale

on täiskasvanu partner ühiste otsuste tegemisel. 5 LAPSEVANEMA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Lapsevanemale tähendab lapse kasvatamine, tema eest hoolitsemine, tema esindamine ning temaga suhtlemine õigusi ja kohustusi, mis omakorda põimuvad lapse õiguste ning kohustustega. Näiteks, lapse õigus kaitsele tähendab vanema seisukohast kohustust lapse järele valvata ja hoida teda ohtude eest. Vanema õigus abile tähendab, et lapsel on kohustus abistada vanemaid perekonna ühistes tegevustes ja igapäevatöödes. Olgu lisatud, et vanem saab abi ja osalemist oodata lapse vanust arvesse võttes. Pangem siinjuures tähele, et lapsele peab jääma piisavalt aega mängimiseks ja puhkamiseks. Eestis reguleerivad laste ja vanemate suhteid põhiseadus (PS) ja perekonnaseadus (PKS), mis kehtib alates 1995.a. Lisaks peavad omavahelises suhtluses lapsed ja vanemad lähtuma lapse

Sotsioloogia

doc

Perekonnaseadus õigus

sotsiaalseid suhteid, kaasa arvatud isiklikult suhted; sinna kuulub nii lapse suhe emaga kui ka lapsekaitseinspektori suhe mõlemaga. Paljudel põhjustel on üsna võimatu kontrollida kõiki võio "peaaegu" kõiki neid suhteid muidu, kui luues iga sotsiaalse suhte kontrolli jaoks hulga uusi sotsiaalseid suhteid, mida omakord tuleb kontrollida. Ühesõnaga see on loogiliselt võimatu." 5. Abielu sõlmimise õiguslikud tagajärjed · Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused o Abieluline kooselu (PKS § 15) · Abikaasade varalised õigused ja kohustused o Perekonna ülalpidamiskohustus (PKS § 16) o Kulutuste hüvitamise välistamise eeldus (PKS § 17) o Abikaasade solidaarsuskohustus perekonna vajaduste rahuldamisel (PKS § 18- 19) o Abieluvarasuhe (PKS § 24)

Õigus

docx

Abikaasade varasuhted

abikaasale kuulub vaid see vara, mis on abikaasa nimele omandatud või registreeritud üksnes juhul kui abieluvararegistris on sellekohane kanne abieluvaralepingu sõlmimise kohta või kui ta teab, et asjaolud on muutunud. Lapsed Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Isikuhoolduse sisuks on kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda (hariduse andmise asjade üle otsustamine, isikute määramine kellega laps võib suhelda jms). Varahoolduse sisuks on õigus ja kohustus valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada

Õigus

pdf

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID

Tema elab ja töötab Keilas ning „tema ei hakka iga hommik linna kärutama“. Heli raiub vastu, et tema tahab, et tema laps käib prestiižes koolis. Just selles küsimuses on aga vanemad põhimõtteliselt eri meelt ning on selge, et see erimeelsus ei lahene ka tulevikus. Heli tahab ise otsustada, kuhu kooli Kaja järgmise aasta 1.septembril läheb. Raju on olukorrast väga häiritud ja tahab nüüd ja edaspidi ise kõik lapsesse puutuvad küsimused otsustada, mh selle, et et laps saaks käia esimesest klassist kuni keskkooli lõpuni kodulähedases koolis ega peaks mitte kunagi kooli vahetama. Heli mõõt saab täis. Ta teatab Rajule, et too ei näe oma last enam kunagi. Raju on meeleheitel, sest ei ole last juba pikemat aega näinud ega tea, kuidas tal läheb. Kõik tema katsed lapsega kohtuda luhtuvad põhjusel või teisel. Heli naabri Natalia meelest on Heli üleüldse halb ema, sest tema jaoks on selgelt töö lapsest tähtsam

Perekonna- ja pärimisõigus

docx

Kordamisküsimused perekonnaõigusest

kohta tehtud kande parandamiseks vajalike tehingute tegemist. 5. Mis on abieluvaraleping? Abieluvaraleping on abikaasadevaheline kokkulepe, milles mõlemad võivad: valitud varasuhte asendada teise seaduses sätestatud varasuhtega, valitud varasuhte lõpetada, anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale, tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid. 6. Abielu lõppemise alused ja tagajärjed. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. § 66. Abielu lõppemise aeg Abielu lõpeb: 1) abikaasa surma korral tema surma hetkel; 2) kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub; 3) perekonnaseisuasutuses abielu lahutamise korral abielulahutuse kande jõustumisel. § 67

Perekonna- ja pärimisõigus

docx

Perekonnaõigus

võrdõiguslikkuse põhimõte, lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte. 2010. aasta perekonnaseadus: täiendati mittevaraliste perekonnasuhete regulatsioone-hooldusõigus ja lapsendamine. Rohkem on arvestatud kaasaja varaliste suhete dünaamikat, abiellujatele antakse võimalus valida varareziim, kuid valiku tegemine pole kohustuslik, säilib ka võimalus abieluvaralepingu sõlmimiseks. Võeti kasutusele uued terminid: isaduse omaksvõtt (varem oli põlvnemise kindlakstegemine), hooldusõigus (varem oli vanemlikud õigused ja kohustused), sugulus (ühisest esivanemast põlvnevate inimeste vaheline vereside, eristatakse sugulust otse- ja külgjoones), hõimlus (ühe abikaasa sugulaste suhe teise abikaasa ja tema sugulastega, ei lõpe abielu lõppemisega). Abielu Kihlus: mehe ja naise vastastikune lubadus sõlmida teineteisega tulevikus abielu. Kihlus kehtivas õiguses on

Õigus

docx

Perekonnaoõigus

2) kellel on ametikohal nõutav sõjaväeline auaste; 3) kellel on ametikohal nõutav sõjaväeline väljaõpe; 2 4) kes ei ole ametikoha vahetu ülema abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes olev isik (edaspidi elukaaslane) või tegevväelase vanavanem, ametikoha vahetu ülema või tema abikaasa või elukaaslase vanem või vanema alaneja sugulane, sealhulgas laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesolevas seaduses ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja kasulaps. (Pigem suurpere) Nimetatud piirang kehtib ka tegevväelase nimetamisel eespool nimetatud isikute vahetu ülema ametikohale; Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 23 lg 2 (Kohtuniku taandumise kohustus) Kriminaalmenetluse seadustik § 49 lg 1 p 4 (Kohtuniku taandumise kohustus)

Perekonna- ja pärimisõigus

Rohkem sarnaseid