Euroopa Liidu eksami konspekt (0)

VAHETU  ÕIGUSMÕJU  
Vahetu  õigusmõju  -­‐Euroopa  Kohtu  poolt   tuletatud  doktri n,  pole  aluslepingutes.  EL  
õigusnormid,  mil ele  üksikisikud  saavad  otse   tugineda  (pi savalt  selged,  täpsed  ja  
tingimusteta,  et  neid  saaks  kasutada  üksikisikute  poolt  siseri klikes  kohtutes).  Saab  nõuda,  et  
mõni  teine  üksikisik  või  ri k  taolisi  õigusi  täidaks.  Üksikisikud  saavad  lisaks  siseri klikule  
õigusele  õigusi  juurde.  
Kaudne  õigusmõju-­‐li kmesri gi  kohus  kasutab  EL  õigust  et  tõlgendada  kohalikku  siseri klikku  
õigust  
Horisontaalne  õigusmõju-­‐  kahe  üksikisiku  vahel.  EL  õigusega  on  antudühele  üksikisikule  
teise  suhtes  õigusi,  st  et  teisel  üksikisikul  on  teatud  kohustused.  Kui  neid  ei  täideta,  saab  
pöörduda  siseri klikusse  kohtusse.  
Vertikaalne  õigusmõju-­‐  Üksikisik  ja  li kmesri k  omavahel  .  Li kmesri gil  üksikisiku  ees  
teatavad  kohustused,  mida  peab  täitma.   Kui  neid  ei  täideta,  saab  pöörduda  siseri klikusse  
kohtusse.  
Avalik  õiguslik  jõustamine-­‐  Riik  peab  korrale  kutsuma  kui  kel egi  õigusi   rikutakse ,  et  õigus  
kehtiks  kõigile  samasuguselt,  oleks  õigusri k  (politsei  jne)  
Eraõiguslik  jõustamine-­‐  näiteks  pöördud  otse  kohtusse,  või  inkassofirma  teenused.  Riik  ei  
sekku.  Riik  pakub  üksnes  kohtusüsteemi  
Kui  li kmesri k  ei  täida  kohustusi,  si s  tuleb  mõni  EL  institutsiooni   komisjon ,  kes  kutsub  
li kmesri ki  korrale.  Samas  alati  EL  komsijon  kõikjale  ei  jõua,  ja  sel eks  ongi  välja  mõeldud  
vahetu  õigusmõju.  Üksikisikud  ise  jälgivad  et  nende  õigusi  täidetaks,   kaitsevad  neid  ise  
kohtus  ja  nõuavad  nende  täitmist.  
Van   Gend  en  Loos  kaasus-­‐  Hol andi  ettevõte  vs  Hol andi  ri k,  ettevõte  mis  importis  kemikaale  
Saksamaalt  Hol andisse,  mõlemad  EMÜ  li kmed.  Beneluxi  tol ili  duga  seoses  aga  tõusid  
Saksamaalt  imporditavate  kaupade  tol imaksud.  Samas  oli  EMÜs  kokku  lepitud,  et  
üleminekuperioodil  täielikkude  tol imaksude  kaotamisele,   vahepeal  tol imakse  tõsta  ei  tohi.  
Kohus  ütles  et  on  vahetu  õigusmõju  ja  ri k  peab  oma  kohustusi  täitma.  Enamasti  ri k  ei  tee  
midagi,  mida  EL  õigusakt  nõuab  et  ta   teeks .  Antud  juhul  oli  vastupidi.  Riik  ei  pidanud  midagi  
tegema  (positiivne  kohustus),  ta  hoopis  ei  tohtinud  midagi  teha  (negatiivne  kohustus).  
Vastupidiselt  sel ele  ta  ise  otsustas,  et  tõstab  tol imakse  ja  rikkus  sel ega  kokkulepitut.  
Reynersi  kaasus-­‐Hol andlane,  kes  sai  õigushariduse  Belgias.  Belgia  advokatuuri  teda  aga  
keelduti  vastu  võtmast.  Belgia  advokatuuri  tohtisid   kuuluda  ainult  Belgia  kodanikud.  Võrdse  
kohtlemise  põhimõte.  Belgia  ri k  polnud  üleminekuperioodi  jooksul  vajaminevaid   direktiive  
vastu  võtnud.  Kohus  otsustas,  et  isegi  kui  siseri klike  direktiive  ei  eksisteerinud,  peab  olema  
see  põhimõte  tagatud.  
Vikingline  kaasus-­‐  Vikingline  vs  ametiühing.  Ametiühingud  proovisid  takistada  
registreerimast  laeva  soome  lipu  alt  eesti  lipu  alla.  Eestis  pidanuks  maksma  eesti  
ametiühingutega  kokkulepitut,  väiksemad   palgad .  Vikingline  väitis,  et  neil  õigus  asutada  oma  
ettevõte  ükskõik  mil ises  li kmesri gis,  seal  tegevust  alustada,  lõpetada,  asutada  filiaale.  
Ametiühing  aga  pöördus  rv  meremeeste  ametiühingusse,  mis  keelas  kohalikul,  eesti  
meremeesteametiühingul  Vikingline  töötajaid  oma  ametiühingusse  vastu  võtmast.  Kaks  
eraõiguslikku  (ametiühing  eraõiguslike  isikute  li t),  kumbki  ei  ole  ri k.  Horisontaalne  vahetu  
õigusmõju.  
Määrused,  otsused:   Aluslepingud  omavad  vahetut  õigusmõju,  sarnaselt  neile  saab  otse  
tugineda  ka  määrustele  ja  otsustele(kui  on  selge,  täpne  ja  konkreetsele  isikule  mingisuguseid  
õigusi   andev ).  Vahetult  kohaldatav  
Direktiivid :   direktiiv  on  adresseeritud  li kmesri kidele,  jätab  ri gi  ametiasutustele  valiku  vormi  
ja  meetodite  üle.  Tulemus  ja  tähtaeg,  milel  jooksul  li kmesri k  peab   panema  direktiivis  
sätestatud  oma  õigusaktidesse.  Kui  süsteem  toimib  ideaalselt  si s  ei  saa  sel ele  otseselt  
tugineda.  Üksikisik  saab  direktiivi  mõju  kätte  siseri klikest  seadustest,  detailsemalt,  
selgemalt,  täpsemalt.   Direktiiv  ise  orienteeritud  üksnes  tulemusele,   aspekte  lahti  kirjutatud  
pole.  Vahetut  õigusmõju  ei  peaks  olema.  Ei  ole  otseselt  öeldud,  et  on  vahetult  kohaldatav.  
Riik  aga  alati  direktiivides  sätestatut  etteantud  tähtajaks  täita  ei  suuda.  Või  kui  li kmesri k  
töötab  üleminekuaja  jooskul  direktiivi  eesmärkidele  vastu.  Sel isel  juhul  on  kodanikel  
võimalus  oma  õigusi  vahetule  õigusmõjule  tuginedes  ikkagi  nõuda  (kui  direktiivid  on  selged,  
täpsed  ja  tingimusteta).  
direktiivil  ainult  vertikaalne  õigusmõju.  üksikisik  saab  oma  õigusi  kaitsta  ainult  juhul  kui  neid  
kaitstakse  li kmesri gi  suhtes.  Kui  need  kohustused  on  teisel  üksikisikul,  si s  ei  saa  direktiivi  
sättele  tugineda.  
Marshalli  kaasus:  naine,  kes  lasti  Southamptoni  tervishoiuasutusest  lahti  kuna,  et  ta  oli  
saanud  60.  aastaseks.  Asutuse  sisereeglites  oli  sätestatud,  et  naistöötajad  peavad  60selt  
töölt   lahkuma ,  meeste  puhul  oli  sama  tähtaeg  65.  Siseri klikud  õigusaktid  taolist  
sisekorraeeskirja  ei  nõudnud,  aga  samas  ka  ei  keelanud  ni sugust  diskrimineerimist  ära.  
Marshall  väitis,  et  tema  vallandamine  on  sooline   diskrimineerimine  ( vastuolus  meeste  ja  
naiste  võrdse  kohtlemise  direktiiviga).  Tervishoiuasutus  oli  eraõiguslik  asutus,  ri k  ei  olnud  
direktiiviga  sätteid  vastu  võtnud.  Kohus  otsustas,  et  kuigi  ri k  ei  olnud  otsene  tööandaja,  si s  
oli  ri k  süüdi,  sest  kuna  ri k  õigust  el u  ei  vi nud,  si s  tekkis  ka  vahetegemise  võimalus.  
Fosteri  kaasus:  British  Gas  naised  pensionile  60selt,  mehed  65selt.  British  Gas  eraõiguslik  
ettevõte,  aga  ri gi  omanduses.  Kohus  ütleb,  et  kui  on  mingi  ettevõte,  mis  on  ri gi  poolt  
erivolitustega,  üksikisikutest  laiemate  volitustega,  si s  võib  pöörduda  vahetule  õigusmõjule  
tuginedes  kohtusse.  
Wells  kaasus-­‐  keskkonnamõju  uuringud  avalikelt  ja  eraõiguslikelt  projektidelt,  mis  
puudutasid  keskkonda,  enne  kui  hakatakse  midagi  planeerima,  planeerimisõigus.  Anti  teatud  
kaevanduse  tegemiseks  ilma  taolise  uuringuta.  Naine  tahtis  planeeringut  vaidlustada,  kuna  
polnud  direktiiviga  kooskõlas.  UK  ütles  et  kui  üksikisik  saab  direktiivile  tugineda,  si s  see  
mõjutab  omakorda  kolmandaid  isikuid.  Tühistamine  omakorda  mõjutaks  teist  eraõiguslikku  
üksikisikut.  Kohus  ütleb:  õiguskindluse  põhimõte-­‐  direktiivid  ei  saa  kohustusi  üksikisikule  
kohustusi  tekitada,  ainult  õigusi,  seetõttu  ei  saa  üksikisik  direktiivile  tugineda.  Samas  
ainuüksi  see,  et  kolmanadale  osapoolele  tekivad  kahjulikud  mõjud,  ei  ole  pi sav  et  ära  hoida  
vertikaalse  õigusmõju  toimimist  li kmesri gi  suhtes.  Direktiivil  ainult  vertikaalne  mitte  
horisontaalne  õigusmõju.  
Mangold  kaasus-­‐  ealine  diskrimineerimine  eraõiguslikes  töösuhetes,  direktiivi  pidi  2003  
aastaks  üle  võtma,  ent  üks  artikkel  lubas  li kmesri kidel   vanuselise   diskrimineerimise  
rakendamiseks  veel  3  lisaaastat,  jõustus  2006.  Mangold  väitis,  et  töösuhe  lõpetati  vanuse  
tõttu.  Kohus  ütleb:  fakt,  et  on  olemas  direktiiv,  ei  tee   olematuks  õiguse  üldpõhimõtteid.  
Direktiiv  ülevõtmistähtajaga  antud  juhul  ebaoluline,  täpsustab  vaid  toimimist  ja  loob  
kaitsemehanismid.  Isegi  olukorras  kus  ülevõtmise  tähtaeg  kätte  jõudnud,  tuleb  need  õigused  
inimestele  juba  varem  võimaldada.  
 
EL  ÕIGUSE  RAKENDAMINE  SISERIIKLIKES  KOHTUTES  
EL  õigust  rakendavad  ja  jõustavad  siseri klikud  kohtud.  Ei  ole  olemas  eraldi  EL  
kohtusüsteemi.  EL  õigusel  ei  ole  oma  menetlsunorme  ega  eraldi  õiguskaitsevahendeid,  
kehtivad  samad  mis  siseri klikule  õigusele.  Siseri klikul  kohtul  tuleb  lisaks  siseri klikule  
arvestada  ka  EL  õigusaktidega  (vahetu  õigusmõju  puhul).  See  tähendab  et  igas  ri gis  need  
menetlused  mõnevõrra  erinevad,  EL  õigust  realiseeritakse  erinevalt,  menetlustähtajad  ja  
karistused  võivad  enamasti  varieeeruda  kui  EL  õigusaktis  pole  karistust  kirja  pandud,  
enamasti  pole).  
Siseriiklik  menetlusautonoomia-­‐  iga  li kmesri gi  enda  otsustada   menetlusnormid ,  mil ega  EL  
õigust  rakendatakse  ja  kohtuvaidlusi  peetakse  
Rewe  kaasus-­‐  kompensatsiooninõudmine  kuna  Saksamaa  nõudis  impordi nspektsiooni  
tasusid,  mis  EL  õiguse  vastased.  Nõude  esitamise  tähtaeg  aga  oli  möödas,  aga  kas  on  si ski  
õigus  vaidlustada?  Euroopa  Kohtu  vastus:  iga  li kmesri k  ise  otsustab  normid,  aga  teatud  
pi rid  on.  Peab  olema  tegelik  võimalus  neid  õigusi  kasutada  (tähtajad).  Ekvivalentsuse,  
mittediskrimineerimise  põhimõte:   rakendamise  normid  peavad  olema  vähemalt  sama  
soodsal  tasemel  kui  siseri kliku  õiguse  menetlusnormid.  Ei  tohi  teha  vahet  sel e  tõttu  mil ise  
õiguse  järgi  inimene  oma  õigusi  kaitseb.  
Von  Colsoni  kaasus-­‐  sooline  diskrimineerimine,  naine  kandideeris  vanglasse  tööle  kuigi  oli  
samaväärne  või  isegi  parem  kui  meessoost  tööle  soovija.  Algselt  hüvitati  vaid  bussipilet,  
naine  leidis,  et  pole  vanglale  pi sav  karistus.  Euroopa  kohtu  otsus:  Sanktsioon  peaks  olema  
tegelik  ja  tõhus,  vastama  objektiivsele  kahjule  (adekvaatne  ja  proportsionaalne).  
Marshall  kaasus  nr  2-­‐  Marshall  sai  kompensatsiooniks  18405   naela ,  mil es  sisaldus  7710  
intresse.  Samas  olid  UK  menetlusnormid,  mis  ütlesid  et  antud  kaasustes  tohib  anda  
maksimaalselt  6250  naela   kompensatsiooni .  Kas  maksimumpi ri  tohib  rakendada  ja  kas  peab  
maksma  välja  täies  ulatuses,  koos  intressidega?  Euroopa  Kohtu  otsus:  antud  hetkel  
maksimumpi r  ei  vasta  tegelikule  kahjule,  rikkumise  lõpetamiseks  on  vaja  olukorra  
taastamine  (tööle  ennistamise  või  kompensatsiooni  maksmise  teel,  korvama  täielikult  
tegeliku  kahju).  Tõhusat  kohtulikku  kaitset  ei  ole  võimalik  saavutada  kui  on  karistustele  ette  
määratud  pi rmäärad.  (vähemalt  samaväärne,  EL  õiguse  kasuks  võib  diskrimineerimine  ol a).  
Täielik   kompenseerimine  eeldab  seda,  et  tuleb  arvestada  ka   ajakulu  (intressi)  
Factortame  kaasus-­‐kalalaevandusettevõtted  kes  olid  registreeritud  UK,  ent   juhtkond  ja  
omanikud  olid  hispaanlased.  Riikide  vahel  jaotatud  kalanduskvoodid,  oli  kasulikum  ol a  UK  
lipu  all.  UK  võttis  vastu  õigusakti,  et  laevad  tuleb  ümber  registreerida,  uute  tingimuste  
kohaselt  75%  kalalaevade  omanikest  aktsionäridest  või  osanikest  peavad  olema  UK  
kodanikud.  Asutamisvabaduse  vastane-­‐  iga  li kmesri gi  kodanikul  teises  li kmesri gis  õigus  
tegutseda,  nende  tegevust  ei  tohi  pi  rata .  Kas  kohtul  oli  kohustus  esialgset  õiguskaitset  
rakendada?  (kui  olemasolev  tegevus  tekitab  suurt  kahju,  kohtulahendi  lõpuni  läheb  aega  ja  
vahepeal  võib  sündida  korvamatu  kahju,  kuniks   kohtuvaidlus  lõppenud,  võib  kohus  peatada  
mingisuguse  õigusakti  või  lepingu  toimimise).  Kuigi  UK  enda  õiguskaitsevahendites  
ni susugust  võimalust  ette  nähtud  ei  olnud,  (siseri kliku  õiguskaitse   autonoomia  põhimõte).  
Kas  EL  õigusest  tulenevalt  tuleks  see  tekitada?  EL  Kohtu  otsus:  siseri klik  kohus  peab  tagama  
isiklikud  õigused,  sealhulgas   esialgse  õiguskaitse,  normi  mis  seda  kasutada  keelas  ei  tohi  
rakendada.  Siseri klik  kohus  ise  otsustab  kas  on  vaja,  ent  tal  peab  olema  see  võimalus  
(tekitada  juurde  uusi  õiguskaitsevahendeid).  
Tänapäeval  igas   kaasuses  hakatakse  tasakaalustama  siseri kliku  menetlusautonoomia  
põhimõte  ja  EL  õiguse  tõhusa  ja  tegeliku  kaitse  põhimõte.  
 
 
RIIGI  VASTUTUSE  PÕHIMÕTE  
Riigi  vastutus-­‐  põhimte  mida  li kmesri kidel  on  kohustus  järgida  siseri klikus  haldusõiguses,  
EL  institutsioonide  õiguses  ja  peaks  kehtima  ka  li kmesri kidele  kes  EL  õiguse  põhimõtteid  
rikuvad.  Avaliku  võimu  kohustus  hüvitada  oma  ülesannete  täitmise  käigus  põhjustatud  
kahju.  
Francovichi  kaasusega  pandi  ri gid  vastutama  oma  ri gi  kodanike  ees.  Kui  li kmesri k  jätab  
mõne  direktiivi  üle  võtmata  ja  inimestele  tekib  kahju,  si s  nüüd  li kmesri k  ei  tunne  hirmu  
mitte  ainult  komisjoni  ees  vaid  ka  ükskõik  mil ise  üksikisiku  ees.  Francovich  puudutas  sel iseid  
sätteid  mil el  pole  vahetut  õigusmõju,  aga  kahju  võib  hüvitatada,  sest  kahju  hüvitamise  
tingimused  ei  olnud  samad  mis  vahetu  õigusmõju  tekkimise  tingimused.  
1) 
Direktiiviga  ettenähtud  tulemus  hõlmab  õiguste  andmist  üksikiskutele  
2) 
õigused  selgelt  pi ritletud  
3) 
põhjuslik  seos  ülevõtmata  jätmise  ja  tekkinud  kahju  vahel  (isikud  ei  oleks  
kahju  kannatanud  kui  direktiiv  oleks  üle  võetud)  
Brasserie  du  pecheur  kaasus-­‐  Saksamaal  öl epuhtuse  nõuded  väga  pi ratud  konkreetsetest  
materjalidest  joogid.  Prantsusmaa  öl etootja  väitel  ni sugused  reeglid  seadusevastased.  
Kohus  ütleb:  ka  vahetu  õigusmõju  korral  tuleb  hüvitada  kahju.  
 
EL  ÕIGUSE  ÜLIMUSLIKKUS  
EL  õiguse  ülimuslikkus-­‐  ei  ole  aluslepingutes  otseselt  kirjas,  et  EL  õigus  on  ülimuslik.  Kuigi  
Lissaboni  lepinguga  tehti  teatud  väike  märkus  deklaratsiooni  näol.  Euroopa  Kohus  tuletas  
ülimuslikkuse  põhimõtte  van  Gend  en  Loosi  (rv  õiguse  õiguskord)  ja   Costa  vs   ENEL  lahendiga.  
Costa  vs  ENEL  kaasus-­‐  Itaalia  ri klik  elektrienergiaettevõte,  Itaalia  ri k  natsionaliseeris  
elektriettevõtted,  ühe  taolise  ettevõtte  aktsionär  Costa  pöördus  kohtusse.  Lisaks  õiglusele  
taheti  saavutada  Euroopa  Kohtult  eelotsusega  ka  selge   signaal  ülimuslikkuse  kohta.  
Li kmesri gid  ei  või  oma  ühepoolset  ja  hilisemat  meedet  pidada  ülimuslikuks  EL  õigusaktide  
suhtes  (EL  õigus  järelikult  ülimuslik).  Ühenduse  õigus  ei  tohi  li kmesri  giti  varieeruda.  (ühtsed  
kokkulepped  muutuks  mõtetuks  kui  li kemsri gid  neid  hiljem  kohe  tagasi  saaks  muuta).  Kui  
ri gid  on  võtnud  aluslepinguga  kohustusi,  ja  looksid  neid  siseri klikus  õiguses  vastupdiselt  või  
mittevastavaid  õigusakte,  oleks  mõtetu.  Riigid  on  pi ranud  oma  suveräänsust  nendes  
valdkondades  kus  EL  õigus  toimib  ri giülesel  tasemel  (EMÜ  asutamislepinguga),  ri gid  andnud  
pädevuse  ära,  ei  saa  tagasi  kiskuda,  oleks  vaja  uusi  kokkuleppeid  või  EL  välja  astuda.  
Internationale  Handelsgesellschaft  kaasus-­‐  EMÜ  määrus  kaupade  eksportimisel  
deponeeritud   summast  ilmajäämine.  Saksamaa  põhiseaduses  oli  tegutsemisvabadus,  
majandusvaba,  proportsinaalsusega  vastuolus.  Kas  ühe  li kmesri gi  põhiseaduslik  norm  
alluma  EL  õigusele  (kas  näiteks  üks  EL  määrus  või  direktiiv  võiks  ol a  li kmesri  kide  
põhiseaduse  suhtes  ülimuslik)?  Euroopa  Kohtu  otsus:  see  et  ühenduse  õigusakt  on  vastuolus  
li kmesri kide  põhiseadusega  ei  mõjuta  sel e  õigusakti  kehtivust.  
Simmenthali  kaasus-­‐  Ettevõte  importis  loomaliha  Prantsusmaalt  Itaaliasse.  Nõuti  pi ril  
teatud  veterinaarinspektsioonide  eest  võetavate  tasude  tagasimaksmist.  Kas  EL  õiguse  
ülimuslikkuse  kehtib  ka  kui  õigusaktid  on  vastu  võetud  enne  EL  õiguse  kehtimahakkamist  
konkreetses  ri gis?  Itaalia  väidab,  et  kontrol   peaks  olema  iga  li kmesri gi  enda  
konstitutsioonikohtu  käes.  EL  õiguste  realiseerimisel  peaks  kas  jätma  ise  kohaldamata  
kohaliku  seadusakti  või  suunama  mõnele  teisele  põhiseaduslikku  menetlust  hindavale  
kohtule.  Euroopa  Kohtu  otsus:  iga  siseri klik  kohus  on  kohustatud  kohaldana  ühenduse  
õigust   tervikuna ,  kaitsma  õigusi  mis  see  üksikisikutele  annab  ning  jätma  kohaldamata  
vastuolulise  siseri kliku  õigusnormi  sõltumata  sel es  kas  see  oli  enne  või  pärast  EL  õigusakti.  
Olenemata  siseri klikest  reeglitest  jätab  iga  kohus  mis  kohaldab  EL  õigust  jätab  vastuolulise  
siszeri kliku  õigusakti  kohaldamata  ilma  täiendava  menetluseta.  
IN.CO.GE  kaasus-­‐see  et  ei  tohi   kohaldada  ei  tähenda  et  siseri klik  õigusakt   kehtetu ,  seda  
lihtsalt  ei  kohaldata  
 
EELOTSUS  
Eelotsus-­‐  võimalus  li kmesri gi  kohtul  küsida  küsimus  EL  kohtult  mingisuguse  EL  aluslepingute  
tõlgendamise  või  EL  institutsioonide  õigusaktide  kehtivuse  ja  tõlgendamise  kohta.  Algab  
siseri klikult,  lõppeb,  lihtsalt  vahepeal  küsitakse  EL  kohtult  arvamust,  tõlgendust.  Jõuab  
tagasi  li kmesri gi  kohtusse  kes  peaks  seda  jälgima.  EL  kohus  ei  ole  see  koht  kuhu  kaevatakse  
kohaliku  kohtu  otsuseid  edasi,  vaid  on  osa  siseri kliku  kohtu  menetlusest.  
EL  kohtu  pädevus-­‐  
1) 
Kuidas  tõlgendada  seda  mis  on  mõnes  direktiivis,  määruses,  otsuses,  
aluslepingu  sättes  
2) 
Kontrol ida  EL  institutsioonide  väljaantud  õigusaktide  seaduspärasust,  osade  
väljaandmiseks  pole  pädevust,  või  muu  oluline  viga   seadusloome  käigus,  si s  need  ei  
kehti.  Aluslepingute  sätteid  saab  ainult  tõlgendada,  tühistada  ei  saa.  
Kui  EL  kohus  on  andnud  tõlgenduse,  si s  see  kohustuslik  kõigi  jaoks  ni   küsiva  kohtu  kui  ka  
teiste  li kemsri gi  kohtute  jaoks  ja  institutsioonide,  li kmesri kide  ja  kodanike  jaoks.  
Tõlgendust  saab  muuta  ainult  EL  kohus  ise.  
Kui  on  tegemist  sel istel   kohtutel ,  mil e  otsuseid  ei  saa  enam  edasi  kaevata,  teised  
kohutastmed  üksned  võivad  mitte  ei  pea  seda  küsima.  
 
KOMISJON  VS  LIIKMESRIIK  
Kui  komisjon  on  arvamusel,  et  li kmesri k  ei  ole  täitnud  alsulepingutest  tulenevat  kohustust  
(määrus,  direktiiv,  ei  pea  olema  ainutl  alsulepingu  taseme  kohustus),  si s  esitab  komsijon  
oma  põhjendatud  arvamuse,  ol es  andnudasjassepuutuvale  ri gile  võimaluse  esitada  oma  
seisukoha.  Kui  ri k  ei  järgi  esitatud  arvamust,  si s  võib  komisjon  pöörduda  EL  kohtusse.  
Mitteformaalsed  võimalused:  läbirääkimised  ja  vaidlused  li kmesri  giga .  
Komisjon  saab  teada  et   rikkumine  võib  aset  leida:  1)üksikisikute  kaebustest  li kmesri gi  
peale  (ei  pea  ise  tõendama  rikkumise  olemasolu,või  et  see  mõjutab  peamiselt  või  otseselt  
teid).  Ent  see  ei  tähenda  et  komisjon  sel ega  kindlalt  tegelema  hakkab,  ei  saa  eeldada  ega  
nõuda   tegutsemist ,  mõnel  juhul  võtab  lihtsalt  teadmiseks.  Komisjon  ei  ole  kohustatud  vaid  
volitatud.  12  kuu  jooksul  otsustatakse  kas  algatatakse  rikkumismenetlus  või  suletakse  
juhtum,  sel est  antakse  hiljem  ka  inimesele  teada.  Muidu  suhteliselt  suletud  menetlus,  ei  
anta  eriti  informatsiooni  kui  kaugel  on,  et  mitte  mõjutada  menetluse  tulemusi.  
2)  Komsijon  võib  ka  omal   algatusel  menetlust  li kmesri gi  vastu  alustada.  
Staadiumid:  1)  eelstaadium-­‐  teavitab  li kmesri ki  et  võib  ol a  mingi  probleem  ja  võib  küsida  
selgitusi,  äkki  on  võimalik  saavuta   kompromiss ,(  kui  li kmesri k  ei  nõustu   muutma )  
2)   formaalne   teatis -­‐  li kmesri gile   saadetakse  ametliku   postiga  formaalne  teatis,  komisjoni  
arvates  olete  rikkunud  el  õigust  ..  vi sil,  li kmesri gil  aega  vastata  umbes  2  kuud,  
ki reloomuliste  asjade  puhul  võib  komisjon   paluda  ka  ki remat  vastust.  
3)  põhjendatud  arvamus-­‐  komisjonil  endal  umbes  12  kuud  peale  vastuse  saamist,  selgelt  ja  
detailselt  välja  toodud  komisjoni  arvamus   rikkumisest ,  mil isel  vi sil  peaks  li kmesri k  
rikkumise  lõpetama.  Li kmesri gile  tähtaeg  õigusnormide  vastavusse  vi miseks  EL  
õigusnormidega  
4)  kohtusse  pöördumine  
Li kmesrigi le  palju  võimalusi  li kmesrigi le  paranduste  tegemiseks,  et  ei  peaks  pöörduma  EL  
kõrgeimasse  kohtusse.  
 
 
EL  ÕIGUSAKTIDE  SEADUSLIKKUSE  JÄRELVALVE  
1) 
Eelotsuse  menetluse  käigus  otsustab  EL  kohus  kas  mõni  EL  institutsiooni  
õigusakt  on  kehtiv  või  ei  ole  
2) 
Võimalus  ka  otse  kaevata  EL  kohtule,  kui  puudub  võimalus  või  vajadus  
kasutada  eelotsuse  menetlust.  EL  kohus  kontrol ib  seadusandlike  aktide  ning  
nõukogu,  komisjoni  ja  kekspanga    aktide  seaduslikkust.  Välja  arvatud  soovitused  ja  
arvamused  (need  võiks  ni kuini   täitmata  jätta).  Lisaks  ka  Euroopa  Parlamendi  ja  
Ülemkogu  õigusaktide  seaduslikkust,  mil e  eesmärgiks  tekitada  õiguslikke  tagajärgi  
kolmandatele  isikutele  (li kmesri k,  üksikisik,  ettevõte).  Kontrol ib  li du  organite  või  
asutuste  õigusasktide  seaduslikkust,  mil e  eesmärgiks  tekitada  tagajärgi  kolmandatele  
isikutele.  
 (kontrol itav  ei  ole  politsei  tegevus  ja  siseri kliku  julgeoleku  tagamine,  si s  ei  saa  
kontrol ida  õigusaktide  seaduslikkust,  )  
 
KAASUSE  LAHENDAMINE  
 
1) 
Faktid,  taust  
2) 
Õigusnormid,  põhimõtted  (direktiivi  säte, ELTL  mil e  alusel  direktiiv  vastu  võeti,  
ELTL288  direktiivi  ülevõtmise  kohta,  EL4(3))  
3) 
Õiguslikud  küsimused  (Kas  dirketiivi  sättel  on  vahetu  õigusmõju  tekitada  
üksikisikule  õigusi  kohustusi-­‐  selge,  täpne,  tingimusteta,  ei  saa  teisiti  tõlgendada  
(Euroopa  kohtu  kohtupraktikast  tulenev)  Kuidas  mõjutab  isikuid  ajaline  küsimus  (ühe  
puhul  direktiiv  pidanuks  kehtima,  teise  puhul  veel  ei   kehtinud  a)kui  direktiivi  
ülevõtmistähtaeg  läbi  saanud,  si s  on  direktiivil  mõju,  b)vahetu  õigusmõju  tekib  ainult  
juhul  kui  direktiiv  on  jäetud  tähtaegselt  üle  võtmata,  seda  olukorda  antud  juhul  veel  
tekkinud  ei  olnud)Kuigi  Mangoldi  kaasus  vanuselise  diskrimineerimise  kohta  ka  
tagasiulatuvalt.  Kuigi  seadused  on  muutunud  tuleks  si ski  ka  esimesel  juhul  tööleping  
üle  vaadata.  Kas  diskrimineeris  ri k  või  eraõiguslik  isik  (ainult  vertikaalne  õigusmõju,  
horisontaalset  puhul  ei  kehti,  saab  nõuda  ainult  ri gilt)  a)Fosteri  aga  ka  Marshalli  
kaasus,  kui  ettevõttel  ri gi  poolt  teatud  eriseisus,  pakub  avalikke  teenuseid  ri gi  
kontrol i  all,  erinevad  tavapärasest  ettevõtlusest,  si s  peaks  kehtima  vertikaalne  
õigusmõju.  b)  kuulub  kül   ri gile,  ent  ri gile  kuuluvus  ei  mõjuta  ettevõtte  tegutsemist,  
sisuliselt  eraõiguslik,  hoopis  horisontaalne  õigusmõju,  ei  ole  vahetu,  ri k  pole  süüdi.  
4) 
Analüüs,  vastused  küsimustele  Kui  on  eraõiguslik  ettevõte,  si s  võiks  teada  
anda  komisjonile,  et  direktiivi  pole  ri k  täitnud,  eraõiguslikud  tööandjad  saavad  teha  
liiga  
5) 
Kokkuvõte