Sotsiaalkaitse õiguslike aluste eksam (0)

Sotsiaalseadustiku kodifitseerimine , liigendus - SHS võeti vastu 1995. aastal. Seaduse esmaversioon koosnes üksnes umbkaudu 50 paragrahvist. Tänaseks on SHSi muudetud enam kui viiekümnel korral ning paragrahvide arv on kasvanud umbes 150-ni. SHS on äärmiselt raskesti loetav ja mõistetav seadus. Seda nii abivajajate, valdkonna spetsialistide kui ka juristide jaoks. Seega on SHSi kodifitseerimine kindlasti õigustatud.
Sotsiaalkaitse põhimõisted
sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaitse – ühiskonna tegevus oma liikmete heaolu tagamiseks sotsiaalsete riskide ja probleemide korral sotsiaalne risk – elukvaliteedi halvenemise oht
Sotsiaalset kaitset võib teatavas mõttes pidada ühiskonnas abi vajajate vihmavarjuks. Siinkohal saab eristada abi pakkujaid ja selle saajaid. Abipakkujad on näiteks riigi-, omavalitsus - või erasektori asutused. Enamikul juhtudel võib sotsiaalset kaitset liigitada kas sotsiaalkindlustuseks või -hoolekandeks. Sotsiaalse kaitse alla kuuluvad toetused surma, toitja kaotuse ja töövõimetuse korral ning lapse sünni puhul, samuti toimetuleku- ja töötutoetused ning puudega inimeste sotsiaaltoetused . Seega on sotsiaalse kaitse eesmärk ennekõike püüe kindlustada abi vajavatele inimestele toimetulekuks piisav sissetulek. See, kas sotsiaalse kaitse meetmed seda pakkuda suudavad, on iseküsimus. Paljudele ei pruugi neist piisata, kuid aitavad siiski vaesusriski vähendada. Sotsiaalkaitsesüsteemi koormus oleneb eelkõige toetuste saajate arvust, mis omakorda oleneb kõige enam sellest, kuidas läheb Eesti majandusel ja tööturul. Viimastel aastatel on majanduse ja eelkõige tööturu olukord paranenud .
sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna
sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, inimarengu edendamiseks ning ühiskonnaliikmete heaolu tagamiseks
sotsiaaltagatis ~ sotsiaalne tagatis – pension , toetus või muu abi, mis võimaldab ühiskonna liikmele toimetuleku riigi määratud tasemel
sotsiaalne õigus – inimese õigus saada oma põhivajaduste rahuldamiseks ühiskonnalt abi
toimetulek  – füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne suutlikkus igapäevaeluga toime tulla
Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele ja seda maksab kohalik omavalitsus. Puuduse leevendamiseks kasutavad kohalikud omavalitsused sõltuvalt olukorrast nii sotsiaalteenuseid kui ka muud sotsiaalabi . Toimetulekutoetust makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse leevendamise abinõud on osutunud ebapiisavaks.
Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava inimese või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning toimetulekupiir . 2018 . aastal on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 140 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 2018 . aastal 168 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised , on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot, mida maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest.
Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu riigieelarves. Seda arvestatakse üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele igaks eelarveaastaks. Perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on võrdne perekonna esimese liikme toimetulekupiiriga. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks.
Lisaks võib valla- või linnavalitsus määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest. Toimetulekutoetust taotlevatel perekondadel, kelle perekonnaliikmete hulka kuuluvad lapsetoetust saavad lapsed, on võimalik taotleda ka vajaduspõhist peretoetust.
Toimetulekutoetuse taotlemine, arvestamine , määramine ja maksmine on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega.
elatusmiinimum  – elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab inimesel tööjõudu säilitada või taastada
sotsiaalkindlustus  – ainelise toimetuleku tagamine inimestele, kelle sissetulek on vähenenud töötuks jäämise, töövõimetuse, haiguse, vanaduse, pere ülalpidaja surma tõttu vms põhjusel. Sotsiaalkindlustus on sotsiaalpoliitiliste abinõude süsteem, sotsiaalne kaitse sissetulekute katkemise või vähenemise või kulutuste suurenemise korral. Eesti sotsiaalkindlustustusskeemid on pensionikindlustus , ravikindlustus, töötuskindlustus, peretoetused, vanemahüvitis, puuetega inimeste sotsiaaltoetused ja matusetoetus.
sotsiaalhoolekanne = hoolekanne – toimetulekuraskustes ühiskonnaliikmetele osutatavad teenused ja majanduslik abi. Sotsiaalhoolekanne on toimingute süsteem, mille eesmärk on inimestele erinevate vabaduste kindlustamine ning inimressursi arendamise kaudu majanduse arendamiseks paremate võimaluste loomine. Samal ajal suurendatakse sotsiaalset kaasatust, ennetatakse ja leevendatakse laiaulatuslikumalt ning tõhusamalt vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Sotsiaalhoolekanne sisaldab sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi osutamist
sotsiaalteenus – isiku või perekonna toimetulekut soodustav tegevus või toiming
töötu sotsiaalne kaitse – ühiskonna meetmed töötu toimetuleku tagamiseks
sotsiaaltöö – sotsiaalprobleemide ennetamiseks, vähendamiseks või kaotamiseks tehtav kutsetöö; kitsamas tähenduses töö, mida teeb sotsiaaltöötaja kliendi toimetuleku tagamiseks ja seeläbi tema elukvaliteedi parandamiseks
klienditöö – kliendi toimetuleku toetamiseks temaga vahetult suheldes tehtav sotsiaaltöö
preventiivne sotsiaaltöö – sotsiaaltöö, millega püütakse ennetada sotsiaalseid probleeme ja edendada ühiskonna heaolu
diakooniatöö – kogudus(e)hoolekanne
hooldus  – abivajaja toimetuleku toetamine teenuste kaudu
vältimatu sotsiaalabi – esktreemsesse olukorda sattunud isikule hädavajalike hoolekandeteenuste osutamine (vähemalt toit, riietus, ajutine peavari ). (Ekstreemse olukorra asemel võib öelda ka äärmuslik olukord
Sotsiaalmaks - pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis , mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksu seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Sotsiaalmaksuga maksustatakse aktiivsest tegevusest (palk ja muu tasu, preemiad, lisatasud, erisoodustused, ettevõtlustulu, juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu jne) saadud tulu. Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Sotsiaalmaksu määr on 33% maksustatavalt summalt (13% laekub ravikindlustusfondi ja 20% pensionifondi).
Pension- makse vanaduse, töövõimetuse ja toitja kaotuse korral. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek.
Pensionisüsteem toetub kolmele sambale :
I sammas ehk riiklik pension. Sellega tegeleb sotsiaalkindlustusamet.
II sammas ehk kohustuslik kogumispension. Sellega tegeleb pensionikeskus.
III sammas ehk täiendav kogumispension. Sellega tegelevad kindlustusseltsid ja pangad.
Riiklike pensionite liigid:

• vanaduspension – oled jõudnud vanaduspensioni ikka
  
• ennetähtaegne vanaduspension – sa ei ole jõudnud veel vanaduspensioni ikka, kuid pensionini on vähem kui kolm aastat
  
• edasilükatud vanaduspension – soovid minna pensionile hiljem kui vanaduspensioni iga
  
• soodustingimustel vanaduspension – oled kasvatanud lapsinvaliidi või kolme või enamat last ja soovid minna pensionile varem
  
• toitjakaotuspension – keegi su pereliikmetest on surnud
  
• töövõimetuspension – sinu töövõime on vähenenud
  
• rahvapension – sul on täitunud vanaduspensioni iga, aga sul ei ole pensionistaaži
  

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise eesmärk on toetada puuetega inimeste iseseisvat toimetulekut, sotsiaalset integratsiooni ja võrdseid võimalusi. Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi määrame ja maksame Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule. Sotsiaaltoetuse arvutamise aluseks on sotsiaaltoetuste määr kuus, mis 2017 . aastal on 25,57 eurot. Kui sul on puude tõttu lisakulutusi, maksame sulle erivajadusest tulenevaid puuetega inimeste sotsiaaltoetusi. Lisakulud võivad olla seotud näiteks abivahendite või transpordi kasutamisega, hoolduse või rehabilitatsiooniga. Kui sa ei ole koos puude taotlusega puuetega inimeste sotsiaaltoetuse taotlust esitanud , siis toetuse saamiseks esita palun eraldi taotlus . Taotluse leiad meie blankettide lehelt sotsiaaltoetuste osast.
Sotsiaaltoetuse taotlus tuleb esitada:
igal esmakordsel taotlemisel; puudega lapse toetuselt üleminek puudega tööealise inimese toetusele; puude raskusastme korduval tuvastamisel, kui toetuse maksmise lõpetamisest on rohkem kui 1 aasta.
Sotsiaaltoetuse taotlust ei tule esitada:
puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest; üleminekul puudega tööealise inimese toetuse maksmiselt puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse maksmisele puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest.
Riigi Teatajas 2017 avaldati sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. Seaduse eesmärgiks on tagada abivajavatele lastele vajalik abi ning seeläbi ennetada laste poolt õigusrikkumiste toimepanemist ning sellest lastele endile ja ühiskonnale tulenevaid kahjulikke tagajärgi. Parandatakse ligipääsu riigi rahastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni -ja lepitusteenusele, tagamaks, et teenust hakkavad saama lapsed, kes seda kõige rohkem vajavad. Kohalikud omavalitsused saavad õiguse taotleda kohtult lapse suunamist kinnisesse lasteasutusse, kui teda ei ole võimalik ühelgi muul moel aidata ning tema käitumine on ohtlik. Muudatuse eesmärgiks on tagada, et teenuse osutamise käigus suudetakse lapse olukorda parandada selliselt , et vabaduse piiramise lõppedes ei toimu tagasilangust. Ühtlasi tunnistatakse seadusega kehtetuks alaealise mõjutusvahendite seadus.