Õigusõpetus (0)

1)Konkurentsipiirangu kokkulepe sõlmitakse töötaja ja tööandja vahel eesmärgil kaitsta tööandja ettevõtte saladusi ja keelata töötajal teha koostööd tööandja konkurendiga või ise tegutseda samas valdkonnas. Konkuentsipiirangu kokkulepe võib kehtida ka peale töösuhte lõpetamist, seejuures peab tööandja maksma töölisele saladuse hoidmise eest.
2)Ärisaladuse hoidmise kohustus tekib töötajal ainult siis, kui tööandja on selgelt määratlenud saladuses hoitava teabe ja selle ka töötajale kirjalikult teatavaks teinud. Kui tööandja ei ole seda teinud, võiks tööline ikka hoida saladust lähtuvalt heast tahtest ja TLS-st. Erinevus on selles, et tööandja ei kohustu maksma töölisele saladuse hoidmise eest töösuhte lõppemisel.
3) Töökohustuste määramisel tuleb arvestada, et tööandja ei tohi alaealist lubada tööle, mis
1. Ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;
2. Ohustab alaealise kõlblust;
3. Sisaldab ohte , mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu;
4. Takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;
5. Ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.
Samuti on kuni 17. eluaastani erinevad tööajad vastavalt vanusele.
4) 1) Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.
(2) Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest(leppetrahv), määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.
5) Töötasu koosneb nii rahapalgast kui ka mitterahalistest komponentidest, mis moodustavad ühtse terviku. Juurde võivad tulla lisatasud, (müügi)protsent, ärisaladuse hoidmise tasu, konkurentsikeelu-
tasu jm.
Töötasu alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta.
6)Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva. Põhipuhkus aegub 1 kalendriaasta möödudes .

§ 24.  Puhkusetasu maksmine

 (1) Puhkusetasu makstakse täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.
 (2) Töötaja, kellele ei makstud puhkusetasu käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 3 ettenähtud ajal, võib nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra.
 (3) Kollektiivlepingus sätestatud tingimustel võib käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 4 ja 5 ning § 10 lõikes 1 nimetatud töötajale maksta puhkusetasu kahes osas, kusjuures vähemalt pool puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Teine osa puhkusetasu makstakse välja kollektiivlepingus kokkulepitud ajal.
7) Töötaja peab tööandjale täielikult kahju kinni maksma. Samuti võib tööline saada hoiatuse või kui probleem tekib korduvalt, siis võib tööandja erakorraliselt töölepingu üles öelda.
8)töötaja ja tööandja võivad töölepingu igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel.
Töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel peab üks pool tegema teisele poolele
vastavasisulise ettepaneku ja teine pool väljendama üheselt mõistetavalt oma nõusolekut.
Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleks töölepingu kokkuleppeline lõpetamine
vormistada kirjalikult.
9)Töölepingu saab korraliselt üles öelda üksnes töötaja, teatades sellest tööandjale ette 30 kalendripäeva. Kui töötaja teatab töölepingu lõpetamisest ette vähem kui 30 kalendripäeva, on tööandjal õigus nõuda töötajalt hüvitist vähem etteteatatud päevade eest TLSi § 100 lg 5 alusel. Hüvitiseks on töötaja keskmine tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mis sellesse vähem etteteatatud ajavahemikku jääb. Töötaja võib korraliselt üles öelda tähtajatu töölepingu, aga ka tähtajalise töölepingu, mis on sõlmitud teise töötaja asendamiseks. Muudel asjaoludel sõlmitud tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda ei saa.Korralisel ülesütlemisel ei pea töötaja töölepingu ülesütlemist tööandjale põhjendama.
10) Tööandja võib erakorraliselt lõpeada töölepingu juhul kui põhjuseks on näiteks töölise isik. Näiteks ta viibib tööl joobesseisundiv või tekitab ettevõttele kahju ja ei reageeri hoiatustele.
11)Tööandja ei tohi koondada:

rasedat;

töötajat, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele;

töötajat, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust.
12) Hädaseisund
Tegevus, millel on küll kõik õigusrikkumise tunnused, kuid, mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas inimest, ettevõtet, nende õigui või riigi huve. Oht peab olema reaalne, näiteks loodusjõud, seadmed, mehhanismid .
Hädakaitseseisund eeldab kas vahetut rünnet või eelseisva ründe vahetu ohu loomist. Rünnatav ei pea ootama reaalse ründeni, see asetaks ta liialt suurde ohtu. Vahetu rünne on ka käitumine, mis küll veel mingit õigust ei riku, kuid võib selleks rikkumiseks koheselt muutuda. Võimaliku hädakaitse situatsiooni tunnustamiseks ei tule vaadelda mitte ainult konkreetselt enne hädakaitsemeetme kasutamist toimunut, vaid ka sellele eelnenud sündmuste käiku .
13)süüdimatus, psüühiline seisund, mille puhul isik ei ole vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse vm seisundi tõttu võimeline aru saama oma teo ebaõigsusest ega oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima .
14)Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule.
Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks.
15)Kuriteo toimepanemisega kahjustab kurjategija ohvri õigushüve. Õigushüved on põhiväärtused nagu elu, tervis ja vabadus, kuid ka näiteks materiaalsed väärtused ning intellektuaalne omand. Karistusseadustik ( KarS ) sätestab, et kuritegu on see, mille eest füüsilisele isikule (inimesele) on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule (seaduse alusel loodud ühendus, näiteks aktsiaselts või osaühing ) vastavalt rahaline karistus või sundlõpetamine. Samuti sätestab KarS, et kuriteona on karistatav ainult tahtlik tegu.
Esimese astme kuriteo eest näeb antud seadus raskeima karistusena ette tähtajalise vangistuse üle viie aasta, eluaegse vangistuse või juriidilisele isikule sundlõpetamise.
Teise astme kuriteo eest näeb seadus karistusena ette tähtajalise vangistuse kuni viis aastat või rahalise karistuse.
16) Väärteod on pisemat sorti rikkumised. Tüüpilisteks väärtegudeks on mitmesugused korrarikkumised (nt liikluseeskirjade rikkumine , tuleohu tekitamine looduses, avaliku korra rikkumine), maksude- ja tollivaldkonnaga seotud rikkumised (nt maksukohustuse varjamine , ümbrikupalga maksmine, sigarettide ebaseaduslik toimetamine/kaubitsemine), keskkonnaga seotud rikkumised (nt jäätmete ebaseaduslik ladestamine, keskkonnareostus jne).
Väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv , arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Rahatrahvi määramise õigus on nii kohtuvälisel menetlejal kui ka kohtul. Rahatrahvi suuruseks on 3 kuni 300 trahviühikut (üks trahviühik on 4 eurot), seega saab määrata füüsilise isikule rahatrahve vahemikus 12-1200 eurot. Juriidilisele isikule määratav rahatrahvi määr on 32-32 000 eurot.
Aresti ehk lühiajalise vabadusekaotuse määramise õigus on vaid kohtul. Kohtuvälisel menetlejal seda õigust pole, küll on tal aga õigus valida, kas määrata ise väärteo eest rahatrahv või taotleda kohtult süüdlasele aresti kohaldamist. Aresti alammäär on üks päev ning ülemmäär 30 päeva.
17)Esimeses astmes on maakohtud ja halduskohtud.
18) teises astmes on ringkonnakohtud ja kolmandas on riigikohus .