HALDUSÕIGUS (0)

Haldusõigus
Haldusõiguse põhialused:

• Haldus – iga korraldav, eesmärgipärane tegevus
  
• Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb haldusekandjate, haldusorganite kogumist;
  
• Avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, mida teostavad haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine
  
• Avalik haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust.
  
• Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ning sealjuures tekkinuid suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine .
  
• Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kehtib halduse suhtes, määrates mh kindlaks võimualase tegevuse sfääri ja piirid ning korrespondeeruva üksikisiku vabadussfääri, samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele.
  
• Haldusõiguse üldosa:
  
  • haldusorganisatsioon;
    
  • üldteooriad halduse õiguslikust siduvusest ja kujundamisvabadusest;
    
  • haldusmenetlus ;
    
  • halduskohtumenetlus ;
    
  • halduse tegevusvormid jne
    
• Haldusõiguse eriosa :
  
  • avalik teenistus ;
    
  • korrakaitseõigus;
    
  • maksuõigus;
    
  • sotsiaalõigus;
    
  • keskkonnaõigus;
    
  • justiitshaldus jne.
    
• Haldusõiguse allikad:
  
  • Eesti Vabariigi põhiseadus;
    
  • seadused;
    
  • seadlused;
    
  • määrused;
    
  • käskkirjad;
    
  • HÕ üldpõhimõtted;
    
  • nn kohtunikuõigus;
    
  • rahvusvahelised lepingud .
    
• Halduse kandjad
  
• Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt on antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel.
  
• Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samaaegselt avalik-õiguslik juriidiline isik.
  
• Halduse kandjad:
  
  • riik;
    
  • avalik-õiguslikud korporatsioonid;
    
  • avalik-õiguslikud asutused;
    
  • avalik-õiguslikud sihtasutused;
    
  • osalise õigusvõimega haldusüksused;
    
  • eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad.
    

Haldusmenetluse põhimõtted:

• Seaduslikkus
  
  • Täidesaatva riigivõimu teostamisel eristatakse põhiõigusi piiravat haldust ja soodustavat haldust.
    
• Proportsionaalsus
  
  • riik tohib isiku vabadussfääri üldistes huvides piirata üksnes niivõrd, kuivõrd see on möödapääsmatu;
    
  • abinõu peab olema sobiv, vajalik ja mõõdukas.
    
• Kaalutlusõigus
  
  • otsustusdiskretsiooni (kas tegutseda);
    
  • valikudiskretsiooni (kuidas tegutseda);
    
  • kaalutlusvead.
    
• Vormivabadus
  
  • haldusaktid vormistatakse reeglina kirjalikult;
    

menetlustoimingu puhul määrab vormi haldusorgan kaalutlusõiguse alusel

• Eesmärgipärasus ja tõhusus
  
  • Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
    
• Uurimispõhimõte
  
  • Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel .
    
• Avalikkus
  
  • haldusmenetlus on avalik;
    
  • haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas.
    

Haldusmenetluse osalised:

• Taotleja
  
• Adressaat
  
• Kolmas isik
  
• Haldusorgan
  

Menetlusosaliste õigused:

• õigus esitada taotlus menetluse algatamiseks;
  
• õigus taotleda tõlki;
  
• õigus taotleda tähtaja ennistamist;
  
• õigus taotleda haldusorgani selgitusi;
  
• õigus tutvuda dokumentidega;
  
• õigus esitada menetluse uuendamise taotlus;
  
• ärakuulamisõigus.
  

Haldusmenetluse alustamise võimalused:

• menetluse algatamine menetlusosalise taotluse alusel;
  
• menetluse algamine haldusorgani enda initsiatiivil;
  
• haldusmenetluse algamine halduslepingu sõlmimisega
  

Toiming:

• haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes;
  
• teatamistoiminguid;
  
• faktilised toimingud .
  

Haldusakt :

• Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.
  
• Käskivad, kujundavad ja konstanteerivad haldusaktid.
  
• Soodustavad ja koormavad haldusaktid.
  
• Load .
  

Järeldused kohtupraktika pinnalt:

• Haldusakti tunnused:
  
  • tegemist on haldusorgani tahteavaldusega ehk tegevusega ;
    
  • üksikjuhtumiga;
    
  • avalik-õiguslikus suhtes (võimusuhe ehk subordinatsiooni suhe, mitte koordinatsioonisuhe) ja;
    
  • tal on reguleeriv toime, mis väljendub käsus, keelus, loas või millega muudetakse, tekitatakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi.
    

Üldkorraldus:

• Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.
  

Halduskohtumenetlus:

• Halduskohtumenetluse põhiseaduslikud raamid :
  
  • Õigus pöörduda kohtusse;
    
  • Dispositsioonipõhimõte;
    
  • Õigusemõistmise monopol ;
    
  • Kohtu sõltumatus ja kohtuniku erapooletus ;
    
  • Võimude lahusus ja tasakaal;
    
  • Kohtumenetlus ei tohi olla ebamõistlikult keeruline.
    

Haldusmenetluse ülesanne:

• Kaitsta “nõrgemat poolt”;
  
• Kohtud ei kontrolli kunagi eraldivõetuna haldusotsuste majanduslikku või poliitilist otstarbekust, mõjusust, eetilisust ;
  
• Kohtusse saab pöörduda alles siis, kui haldusorgan on oma otsuse või toimingu teinud.
  

Halduskohtumenetluse üldpõhimõtted:

• Aus õigusemõistmine;
  
• Menetlusökonoomia;
  
• Dispositsioonipõhimõte;
  
• Uurimispõhimõte;
  
• Avalduste tõlgendamine;
  
• Selgitamiskohustus;
  
• Võrdsus ja tõhusus ärakuulamisel;
  
• Avalikkus.
  

Halduskohtu pädevus:

• esmalt vajalik vaidluse olemasolu;
  
• kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, ei võta kohus kaebust menetlusse, vaid tagastab selle põhjendatud määrusega.
  

Halduskohtu volitused:

• Tühistamine;
  
• Kohustamine;
  
• Keelamine ;
  
• Hüvitamine;
  
• Heastamine;
  
• Tuvastamine.
  

Menetlusosalised :

• Kaebaja;
  
• Vastustaja ;
  

• Kolmas isik
  

Menetlusosaliste üldised õigused:
– tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju;
– võtta osa kohtuistungist;
– teada asja arutava kohtu koosseisu;
– esitada taandusi ja taotlusi;
– anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tekkinud küsimuste kohta;
– esitada tõendeid ning võtta osa nende uurimisest;
– vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele;
– esitada küsimusi teistele menetlusosalistele, tunnistajatele ja ekspertidele;
– saada dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakiri.
Tõendamine:
Tõend on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavate asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.
Tõendamiskoormus:

• Menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs.
  
• Üldtuntud asjaolu.
  

Menetluskulud :

• Menetluskulud jagunevad kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks.
  
• Menetluskulude jaotus
  
• Menetluskulude väljamõistmine
  

Menetlusabi:

• menetlusabi saaja vabastatakse täielikult riigilõivu või kautsjoni tasumisest;
  
• menetlusabi saaja vabastatakse muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest;
  
• isik võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide tõlke kulud osamaksetena;
  
• isik ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest;
  
• isik ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest kohe või täies ulatuses;
  
• menetlusabi saaja vabastatakse kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kuludest ;
  
• menetlusabi saaja saab kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulud tasuda osamaksetena.
  

Erimenetlused:

• Kohtulahendi täitmine
  
  • HKMS § 246 lg 1
    
  • Üldreegel: kohtulahend täidetakse pärast jõustumist.
    
  • Kohtulahendi viivitamatu täitmine: kohtuotsus kuulub täitmisele enne selle jõustumist.
    
  • Rahatrahvi määramine
    
• Esialgne õiguskaitse
  
  • EÕK kohaldamine peaks ära hoidma olukorra, kus põhivaidluse positiivne lahendus ei ole kaebaja jaoks võimalik.
    
  • Esialgse õiguskaitse taotlemine
    
    • Taotluse esitaja
      
    • Taotluse esitamise aeg
      
    • Taotlusele esitatavad nõuded
      
    • Taotluse lubatavus
      
    • Taotluse põhjendatus
      
• Esialgse õiguskaitse ajaline kehtivus
  
  • EÕK kehtib kuni põhivaidlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
    
• Esialgne õiguskaitse
  
  • Taotluse lahendamise aeg: EÕK taotluse viivitamatu lahendamine tähendab eelkõige seda, et kohus peab taotluse lahendama piisavalt kiiresti selleks, et esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks efektiivne.
    
  • Põhjendustest loobumine: kuni 30-päevaseks tähtajaks on võimalik EÕK kohaldada määrusega, mis ei sisalda põhjendusi.
    
• Haldustoiminguks loa andmine
  
  • Seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda.
    
  • Taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega.
    
  • Kohus vaatab taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.
    
• Haldustoiminguks loa andmine
  
  • Kui kohtult taotletakse luba isikult vabaduse võtmiseks või vabaduse võtmise tähtaja pikendamiseks või tema Eestist väljasaatmiseks, tuleb asja arutada istungil .
    
  • Haldustoiminguks loa andmise määruse, loa andmisest keeldumise määruse ja loa muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse.
    
• Menetlus hankeasjas
  
  • Hankeasi on riigihanke korraldamisest, sh hankelepingu sõlmimisest või muutmisest tekkinud haldusasi .
    
  • Vt riigihangete seadus
    
  • RHS § 2 lg 2: Riigihangeteks käesoleva seaduse tähenduses on asjade ostmine, teenuste tellimine, ideekonkursside korraldamine, ehitustööde tellimine ja ehitustööde ning teenuste kontsessioonide andmine hankija poolt, samuti ehitustööde tellimine ehitustöö kontsessionääri poolt.