Süüteomenetluse üldtingmised ja põhimõtted (1)

Süüteomenetluse üldtingimused ja põhimõtted Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses 
kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja   Süütegu jaguneb kuriteoks ja väärteoks, neid mõlemaid ühendab Karistusseadustiku üldosa. 
Karistusseadustik ütleb, et mõnda õigushüve kahjustavad süüteod jagunevad kuritegudeks ja 
väärtegudeks Kuidas eristatakse kuritegusid ja väärtegusid? Kuritegude ja väärtegude eristamine toimub
nende eest seaduses ettenähtud karistuse järgi, mis ühtlasi peegeldab seeläbi ka teo sisulist
raskust.   Teine   põhiline   erinevus   seisneb   selles,   et   kui  kuriteod   sisalduvad   üksnes
karistusseadustikus, siis väärteod nii karistusseadustikus kui ka muudes seadustes. Kuritegu on see, mille eest füüsilisele isikule on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus
või vangistus ning juriidilisele isikule (näiteks aktsiaselts või osaühing) rahaline karistus või
sundlõpetamine. Samuti sätestab karistusseadustik, et kuriteona on karistatav ainult tahtlik
tegu.   Samas   on   aga   karistusseadustikus   ka   kuritegusid,   mille   puhul   karistatakse   teo
toimepanemist ettevaatamatusest. Kuriteo   toimepanemisega   kahjustab   kurjategija   ohvri   õigushüve.   Õigushüved  on
põhiväärtused nagu elu, tervis ja vabadus, kuid ka näiteks materiaalsed väärtused (nt asjad)
ning intellektuaalne omand (nt autoriõigus). Väärtegu on see, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või arest. Rahatrahvi võib
määrata kohtuväline menetleja või mõista kohus. Aresti ehk lühiajalise vabadusekaotuse võib
mõista vaid kohus. Kohtuvälisel menetlejal seda õigust pole, küll on tal aga valikuõigus, kas
määrata ise väärteo eest rahatrahv või taotleda kohtult süüdlasele aresti kohaldamist. Väärteomenetluse põhimõtted  1. kriminaalmenetluse   analoogia   põhimõte   –   aluseks   on   väärteomenetluse   sarnasus kriminaalmenetlusega Neid õhendavaks tunnuseks on see, et mõlemad on suunatud
küsimusele, kas teatud isik on antud süüteo toime pannud või ei. 


2. Süütuse presumptsioon -  on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi ei saa rääkida kriminaalvastutusest enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. 3. Seaduslikkuse ehk legaliteedi põhimõte 4. Väärteo isikuline, ruumiline ja ajaline kehtivus 5. Väärteomenetluse ajaline ja ruumiline kehtivs Väärteomenetlust välistavad asjaolud  Väärteo tunnuste puudumine
 Teistkordse karistamise keeld  Teos on kuriteo tunnused (st et karistatakse ainult kurteo eest)
 Aegumistähtaeg on möödunud  Seadus, mis nägi ette karistuse vaarte eest, on kehtestuks tunnistatud
 Füüsilise isiku surm või juriidilise isiku lõppemine Kuriteo   menetlemisõigus   on   vaid   kohtul,   kuid   väärteo   eest   võib   karistuse   määrata   ka
kohtuväline   menetleja.   Kohtuvälised   menetlejad   on   näiteks:   Politsei-   ja   Piirivalveamet,
Keskkriminaalpolitsei,   Julgestuspolitsei,   Kaitsepolitsei,   valla-   või   linnavalitsus,   Veeteede
Amet,   Maksu-   ja   Tolliamet,   Päästeamet   jt..   Tüüpilisteks   väärtegudeks   on   mitmesugused
korrarikkumised, nt liikluseeskirjade rikkumine, tuleohu tekitamine looduses, avaliku korra
rikkumine. Üldtingimused  Väärteoasja   arutatakse   ainult   menetlusaluse   isiku   suhtes   ja   väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.  Menetlusalusel isikul on õigus võtta väärteoasja arutamisest osa isiklikult või koos kaitsjaga või kaitsja vahendusel.  Maa- või linnakohtunik võib teha väärteoasja arutamises osalemise menetlusalusele isikule kohustuslikuks, kui tema osavõtt on vajalik väärteomenetluse huvides. Karistamise alus  Kedagi ei tohi süüdi mõista ega  karistada teo  eest, mis selle toimepanemise  ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu.  Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.  Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis.  Tegu   ei   või   tunnistada   süüteoks   seaduse   analoogia   põhjal.   Analoogia   on loogikajäreldus, mis on tehtud üksikult üksikule.  Menetleja ja menetlus Menetleja   peab   menetlusosalist   kohtlema   tema   au   haavamata   ja   tema   inimväärikust
alandamata. Menetleja   peab   isiku   kinnipidamisel   või   muu   esimese   menetlustoimingu   tegemisel
võimaldama   menetlusalusel   isikul   kasutada   temal   olemasolevaid   sidevahendeid   kaitsjaga


ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava
menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Menetlejad   jagunevad   kaheks:   kohtuvälises   menetluses   kohtuväline   menetleja   ning
kohtumenetluses kohus. Kohtuväline menetleja  ja kohus on kohustatud:  selgitama menetlustoimingut, rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi  tagama menetlusalusele isikule võimaluse end iseseisvalt kaitsta; Menetlusaluse õigused:  Õigus informatsioonile
 Õigus olla ära kuulatud  Õigus kaitsjale
 Kaebeõigus  Süütuse presumptsioon Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada
kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.  Süütuse   presumptsioon   sisaldub põhiseaduse §-s   22   ja Euroopa   inimõiguste
konventsiooni artikli 6 lõikes 2. Süütuse presumptsioon on piiratud kriminaalmenetlusega,
sest üksnes kriminaalmenetlus võib viia selliste avaliku hukkamõistu rangemate vormideni
nagu vabadusekaotus. Süütuse presumptsiooni üldmõiste sisaldab mitut üksikõigust ja põhimõtet: 1. õigus süütuse eeldusele; 2. süü tõendamiskoormise asetamine riigile; 3. õigus vaikida; 4. õigus kahtluste tõlgendamisele süüdistatava kasuks Võimalik on vaadelda süütuse presumptsiooni laiema kõlbelise paradigmana, seonduvana au
ja hea nime kaitse, inimväärikuse ning väljendusvabaduse kaalutlustega.