Teemadele Vastamine (1)

Ühiskonnaõpetuse teemad ja nende vastused.
Ecce Erkmann, 12.klass
1.Kas eesti on heaoluriik ?
Eesti püüdleb iga hinnaga heaoluriigi staatuse poole. Kas see siis tähendab, et me ei või seda juba praegu olla? Kui välja mõeldi auto ei jäädud lihtsalt sõiduki juurde, mis kulgeb edasi aeglasemalt kui hobune vaid leiutist hakati täiendama. Samuti täiendatakse ka riiki, seaduseid, arengut erinevatel aladel. See on progress. Oleks vale öelda, et inimeste heaolusse investeerimine ongi heaoluriik . Muidugi see piir on peenike ja ehk ähmanegi. Tegelikkuses on Eesti näinud ja näeb ka edaspidi vaeva, et selle kodanikel oleks heaolu. Asjatundjad leiavad, et Eesti areneb väga kiiresti. Meie oma spetsialistid käivad mööda ilma näpunäiteid jagamas. Mis on meil viga kiiresti areneda? Meil on lähedal head ja abivalmid näidismaad nagu Soome, Taani ja Saksamaa, kes on tänasele Eestile oma arenguga eeskuju andnud.
Kokkuvõtteks võib öelda, et heaoluriik on pidevalt arenev mõiste, millega ongi keeruline sammu pidada. Teised arenevad ees ja pisikene kuid hingelt suur Eesti nende jälgedes. On raske saada tuntud ja suurte heaoluriikide varjust välja. See jätabki mulje nagu meil oleks vaid unelm .
2.Millise tunnuse alusel teie Eesti elanikkonda jaotaksite?
Elanikkonda võib klassifitseerida inimeste vanuse, soo, rahvuse, tegevusala , elukoha, majandusliku seisundi, usutunnistuse, perekonnaseisu ja teiste kriteeriumite alusel.
Minu meelest üks tähtsamaid kriteeriume on rahvus. Rahvuste pinnal on palju konflikte ja eri rahvustel on keelebarjääri tõttu raske suhelda.
Noorte jaoks oluline on jagada inimesi noorteks, vanemateks ja päris vanadeks.
Elukoha järgi võib elanikke jagada maa-ja linnainimesteks, samuti tallinlasteks ja väiksemate linnade elanikeks. Ja saare-ning mandriinimesteks.
Majandusliku seisundi alusel jagades tuleks kokku leppida mingid leibkonna sissetulekute vahemikud, näiteks 10 000-100 000 eek sissetulekut leibkonna kohta kuus, 3000-10 000eek leibkonna kohta kuus, alla toimetulekupiiri elavad leibkonnad jne.
Kes midagi usub, selle jaoks on oluline elanikkonna jagamine usutunnistuse alusel. Näiteks luterlased , katoliiklased, jehoovatunnistajad, muhameedlased jne.
3.Kas Eestis esineb mõni siirdeühiskonna ohtudest, mis võiks ühiskonda ohustada ?
Siirdeühiskond: üleminekuühiskond ühelt korralduselt teisele. Eesti on heaoluühiskond, kus on küll palju siirdeühiskonna probleeme.
Siirdeühiskonna ohud:
1. Masside radikaliseerumine poliitilistes nõudmistes, kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata.
2. Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena.
3. Majanduspoliitika muutub tehnokraatlikuks, muretsemist sotsiaalse heaolu pärast peetakse prokommunistlikuks.
4. Uue poliitilise eliidi ebakindlusest tingitud populism ning selle kahjulik mõju rahandussüsteemile.
5. Rahvuskonfliktide oht suutmatusest ühitada eri rahvuste nõudmisi.

Ideoloogiline vaakum ja hedonism , kultuuriliste ja eetiliste väärtuste langemine .
Kas Eestis esineb mõni neist? Kindlasti esineb rohkemal või vähemal määral neid kõiki. Ohtlikum tundus olevat rahvuskonflikt, mis nn. Pronksiööl läks lõhkumiseni ja oli ka inimohvreid.
Muretsetakse ka kultuuriliste ja eetiliste väärtuste kadumise pärast.
Sotsiaalanalüütikute meelest on võtmeküsimuseks eri valdkondade ja reformide tasakaalustamine . Tasakaalu puudumine võib suurendada sotsiaalseid pingeid ja vähendada usku oma poliitikuisse ja majandusmeestesse. Tekib soov „müüa oma riik maha“ tarkadele välismaistele majandusmeestele ja poliitikaekspertidele.
4.Kas Eesti üleminek demokraatiasse on toimunud reformide või revolutsiooni teel?
Revolutsiooni iseloomustavad jägmised tunnused:

• algatavad dissidendid
  
• osalevad massid
  
• stiihiline, etteaimamatu
  
• kasutatakse vägivalda
  
• muutuvad võimu-ja valitsemissuhted
  

Reformi iseloomustavad tunnused:

• algatab valitsev partei, sageli opositsiooni nõudel
  
• osalevad poliitikud ja ametnikkond
  
• planeeritud kulg ja oodatav tulemus
  
• rahumeelne
  
• võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks
  

Olen kuulnud , et Eestis toimus nn. „laulev revolutsioon “. See oli nagu rohkem revolutsioon, samas ei kasutatud vägivalda. Algatasid küll dissidendid, aga kaasa aitasid ka tolleaegsesse võimuladvikusse kuulujad. Kogu rahval oli ühine unistus oma riigist, kuigi mõni uskus selle võimalikkusse rohkem, teine vähem. Vägivallatsemse asmel hoopis lauldi ja see liitis veel rohkem eri ühikonnakihtidest inimesi üheks.rahvaks. Siirdeühiskonna reformidele ongi iseloomulik, et need kujutavad endast midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset. Ühest küljest avaldavad massid võimulolijaile pidevalt survet , teisest küljest on reformide kulg ikkagi legitiimne (tugineb parlamendis vastuvõetud seadustele ning valitsuse määrustele.
5.Millist heaoluriigi mudelit peate paremaks?
On olemas kolm põhilist heaoluriigi mudelit:
Ajalooliselt vanim on konservatiiv - korporatiivne heaoluriik. See sai alguse 1880 aastatel Saksamaal. Kantsler O. Bismarck lähtus ideest, et isaliku hoolitsusega saab valitsus tagada alamate riigitruudust. Ta seadis sisse tööõnnetus-, haigus- ja vanaduskindlustuse. Konservatiiv-korporatiivne heaoluriik orienteerub palgatöötajaile, mitte ülalpeetavaile või tõrjutule. Kõrgemapalgalised kvalifitseeritud töötajad saavad suuremat kindlustust kui madalapalgalised, sest nende panus kindlustusfondi on suurem.
Sotsiaaldemokraatlikku heaolumudelit esindab tänapäeval eeskätt Skandinaavia . Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus. Sotsiaalseid hüvesid saavad võrdselt kõik kodanikud olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest . Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust ja arstiabi on samasugune kodanikuõigus kui õigus valida või saada kohtult kaitset.Et riik seda kõike suudaks, on nendes riikides väga kõrged maksud .
Liberaalne heaolumudel kehtib näiteks Ameerika Ühendriikides. Liberaalne riik ei näe oma ülesandena mitte heaoluteenuse osutamist, vaid kõrge tööhõive tagamist. Maksud on suhteliselt väikesed, inimesed saavad lõviosa oma palgast kätte, aga nende vastutus oma elu eest korraldamise eest on palju suurem kui Euroopa heaolumaade elanikel. Igaüks otsustab ise, kas kulutab oma raha lõbustustele või investeerib selle laste haridusse või oma vanaduspäevadeks.
Mina arvan, et kõige paremini elavad sotsiaaldemokraatliku heaolumudeliga riikide kodanikud. Liberaalne heaolumudel ei ole suutnud vaesust leevendada. Umbes 10% ameeriklastest elab allpool ametlikku vaesuspiiri.
6.Millist poliitilist ideoloogiat te eelistate, miks?
Mina eelistan sotsiaaldemokraatiat-mõõdukat vasakpoolset ideoloogiat. Eestis kannavad seda ideoloogiat Keskerakond ja Mõõdukad. Mulle meeldib see, et sotsiaaldemokraadid nõuavad kõikidele võrdseid võimalusi. Ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust, omandada elukutset ja leida tööd. Valitsus reguleerib kogu majandust ning väldib maksusüsteemi abil osa inimeste liikset rikastumist. Suuremate tuludega ettevõtjad ja isikud peavad maksma kõrgemaid makse. Laekuv raha kasutatakse ära sotsiaalsfääris, mille arendamisel on esmajärguline tähtsus. Nii rikkad kui vaesed, põliselanikud, kui ka immigrandid võivad võrdselt nautida odavaid meditsiini ja haridusteenuseid ning taotleda abiraha .