Uurimistöö ÕE-s (Perekonnaseadus) (6)

TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND
VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL
UURIMISTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS
PEREKONNASEADUS
Koostaja: ...
Juhendajad: professor Raul Narits, lektor Silvia Kaugia
Tartu 2010
SISUKORD

• SISSEJUHATUS......................................................................................................................3
  
• PEREKONNASEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE,
  

JÕUSTUMINE.........................................................................................................................4

• PEREKONNASEADUSE KOHT „RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA PÜRAMIIDIS“ JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA.......................................................................5
  
• PEREKONNASEADUSE NORMISTIK SÜSTEEMITEOORIAST TULENEVALT............9
  
• PEREKONNASEADUSE KUULUVUS ÕIGUSE VALDKONDA, TÄIELIKE JA MITTETÄIELIKE ÕIGUSNORMIDE LIIKIDE SISALDUS
  

PEREKONNASEADUSES....................................................................................................11

• PEREKONNASEADUSE ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA, PKS-E EESMÄRK.......................14
  
• ÜLIPOSITIIVSE JA POSITIIVSE ÕIGUSE VAHEKORD PEREKONNASEADUSES.....15
  
• VIIE PEREKONNASEADUSES SISALDUVA ÕIGUSNORMI ANALÜÜS.....................17
  
• JURIIDILISE VASTUTUSE LIIGID PEREKONNASEADUSES.......................................20
  
• ÕIGUSKEELE TÄPSUS PEREKONNASEADUSES..........................................................21
  
• PEREKONNASEADUSE ALUSEL TEKKINUD RAKENDAMISPRAKTIKA................22
  
• KOKKUVÕTE.......................................................................................................................25
  
• KASUTATUD MATERJAL...................................................................................................26
  

SISSEJUHATUS
Käesoleva uurimistöö esemeks on Perekonnaseadus (edaspidi PKS), mis on Riigikogu poolt seadusena vastu võetud 18.11.2009. a ja välja kuulutatud Vabariigi Presidendi poolt 3. detsembri 2009. a otsusega nr 561 ning jõustunud 01.07.2010. 1
Uurimistöö eesmärgiks on PKS-e kui õigustloova akti juriidilise olemuse ja sisu analüüs.
Uurimistöös on vaadeldud õigustloova akti koht „rahvusliku õiguskorra püramiidis“; õigustloova akti normistik süsteemiteooriast tulenevalt; õiguse valdkond , kuhu akt kuulub; akti õiguslik ideoloogia; õigusakti vahekord ülipositiivses ja positiivses õiguses; juriidilise vastutuse sisaldus õigusaktis; aktis seadusandja poolt kasutatava õiguskeele täpsus; õigustloova akti alusel tekkinud rakendamispraktika.
Uurimistöö koostamisel tuginen professor Raul Naritsa õpikus „Õiguse entsüklopeedia“ sisalduvale materjalile.
1. PEREKONNASEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE
PKS on Riigikogu poolt 18.11.2009.a seadusena vastu võetud, välja kuulutatud Vabariigi Presidendi poolt 3. detsembri 2009. a otsusega nr 561 ning on jõustunud 01.07.2010.
01.07.2010. a jõustunud seadus asendab 12.10.1994. a vastuvõetud ja 01.01.1995.a jõustunud PKS-t. Kuna eelmine PKS oli väga üldine, otsustati koostada uus PKS ning tunnistada senine seadus kehtetuks. 01.01.2011. a jõustub uus, euro kasutuselevõtu (RT I 2010, 22, 108) tagajärjel muudetud, PKS (RT I, 21.12.2010, 14).
Eelmise PKS-e põhjaliku muutmise tagajärjel täiustati oluliselt mittevaraliste perekonnasuhete regulatsioone, eeskätt hooldusõigust ja lapsendamist puudutavates küsimustes ning rohkem on arvestatud kaasaja varaliste suhete dünaamikat.2
2. PEREKONNASEADUSE KOHT „RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA PÜRAMIIDIS“ JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA
„Rahvusliku õiguskorra püramiid“ jaguneb tinglikult seitsmeks osaks. Püramiidi hierarhia paneb paika riigi põhiseadus. Püramiidi tipus on ülipositiivne õigus, mille põhimõtted vastavad loomuõigusele ja millest lähtuvad kõik teised püramiidis paiknevad õigustloovad aktid . Kõik püramiidi astmed peavad olema kantud õigluse ideest .
Esikohal Eesti õiguskorra püramiidis asub Eesti Vabariigi konstitutsioon ehk põhiseadus. Kuna põhiseadusest saab alguse õiguskorra hierarhia, siis kõik, mis on põhiseadusest alamal seisev ja mis mingis osas seda täpsustab, peab olema vastavuses põhiseadusega.
Järgmisel, põhiseadusest allpool oleval astmel paiknevad rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid ja printsiibid , mis võivad riigisiseses õiguses luua kõigile õiguse subjektidele õigusi ja kohustusi. Vastav püramiidi osa tugineb põhiseaduse §-le 3.
§ 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.
Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes nõuetekohaselt avaldatud seadused.3
Rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtetest veel üks aste allpool on konstitutsioonilised seadused. Need tuginevad põhiseaduse §-le 104.
§ 104. Seaduste vastuvõtmise korra sätestab Riigikogu kodukorra seadus.
Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega saab vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi:
1) kodakondsuse seadus;
2) Riigikogu valimise seadus;
3) Vabariigi Presidendi valimise seadus;
4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus;
5) rahvahääletuse seadus;
6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus;
7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus;
8) Vabariigi Valitsuse seadus;
9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus;
10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus;
11) riigieelarve seadus;
12) Eesti Panga seadus;
13) riigikontrolli seadus;
14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused;
15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused;
16) erakorralise seisukorra seadus;
17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus.
Neljandal tasemel asuvad nn lihtseadused. Seadus on Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Riigikogu pädevus seadusi vastu võtta tugineb Põhiseaduse §-le 65.
§ 65. Riigikogu:

võtab vastu seadusi ja otsuseid;

otsustab rahvahääletuse korraldamise;

valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79;

ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121;

annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks;

võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande;

nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja;

nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed;

nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed;

otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise;

esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole;

kehtestab riiklikud autasud , sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed ;

otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile;

kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129;

kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni;

lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada.
Viiendal astmel asuvad seadlused, mis on sisuliselt seadusjõuga õigusaktid; seadlusandluse õigus kuulub presidendile . Viienda astme seadlused tuginevad konstitutsiooni §-le 109.
§ 109. Kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi, mis kannavad Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja.
Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse.
Kuuendal astmel, tuginedes Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 87 on määrused.
§ 87. Vabariigi Valitsus:
6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi.
Viimasel, seitsmendal astmel asuvad kõige nõrgema jõuga kohalike omavalitsuste poolt vastu võetud õigustloovad aktid. Need õigusaktid tuginevad konstitutsiooni §-le 154.
§ 154. Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused , kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.
Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
Antud uurimistöös analüüsitav õigusakt – Perekonnaseadus – kuulub “rahvusliku õiguskorra püramiidis” neljandale astmele – seaduste alla.
Euroopa Liidu õigussüsteem loob rahvusvahelises õiguses uue õiguskorra, mille subjektideks pole üksnes liikmesriigid, vaid ka nende kodanikud. See on iseseisev õigussüsteem, mis moodustab osa liikmesriikide õigussüsteemist ja mida peavad tunnustama nende kohtud. Ühenduse õigus on kohustuslik ja absoluutne, s.t, et pädevatel siseriiklikel asutustel on automaatselt keelatud kohaldada siseriiklikku sätet, mis on tunnustatud kokkusobimatuks asutamislepinguga, ja nad peavad vajaduse korral astuma samme , mis aitavad tagada ühenduse õigusele täie mõju ja jõu.
PKS, olles läbinud „seaduse sünni formaalse tee“ ning vastu võetud pärast Eesti Vabariigi liitumist Euroopa Liiduga, peab vastama kõigile õigusaktide hierarhias kõrgemal asuvatele normidele, sealhulgas Euroopa Liidu õigusaktides sisalduvatele. See on vastava seaduse formaalne suhestatus.
3. PEREKONNASEADUSE NORMISTIK SÜSTEEMITEOORIAST TULENEVALT
Igale süsteemile on omased viis tunnust, milleks on mitteamorfsus, terviklikkus , iseseisvus , hierarhilisus ja organiseeritus.
Mitteamorfsus tähendab, et õigusaktis võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud.
Terviklikkus ehk ühtsus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest ja süsteemivahelistele seostele. Seega rajaneb süsteemi mõiste elemendi ja suhte mõistetel.
Hierarhilisus tähendab seda, et süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem. Hierarhilisuse põhiidee seisneb selles, et õigusakt, moodustades ise teatud süsteemi, kuulub samal ajal ise kõrgemat järku süsteemi ehk on kõrgemal seisva süsteemi üks terviklik osa.
Oluline on ka süsteemi organiseeritus ehk korrastatuse aste. Organiseerituse põhiideeks on see, et erinevad elemendid peavad olema teatud viisil seoses. Mida organiseeritum on süsteem, seda vähem saab teda mõjutada väljastpoolt.
Iseseisvuse kui süsteemiteooria osa käsitletakse teatud süsteemiomadusena, mis eraldab üht õigusakti teistest. Iseseisvus viitab sellele, et iga õigusakt tegeleb konkreetse ühiskondliku süsteemi probleemidega.
PKS on oma olemuselt mitteamorfne õigusakt. Selle tõestuseks on PKS-s esinevad seosed, mis väljenduvad PKS-s sisalduvate õigusnormide vahelistes seostes. Ehkki sisult erinevad, on kõik normatiivid kantud õigluse ideest ja on nõnda omavahel seotud.
PKS-e analüüsimisel terviklikkuse seisukohalt ilmneb, et vastav õigusakt moodustab süsteemi ühtse osa ning samas on vastavuses teiste Eesti Vabariigi õigussüsteemi kuuluvate õigusaktidega.
Hierarhilisus kui süsteemiteooria osa on PKS-s, nagu eelnevadki omadused küllaltki hästi ilmestatud. PKS-e normistik moodustab oma ühtse süsteemi, jagunedes osadeks, mis jagunevad peatükkideks, mis omakorda jagunevad jagudeks. Samas aga pole PKS hierarhiliselt iseenesest kõrgemat järku süsteem. PKS kui madalamalseisev süsteem kuulub tsiviilõiguse süsteemi, ning see omakorda eraõiguse süsteemi, mis omakorda kuulub veelgi kõrgemat järku süsteemi. Seega eksisteerib PKS-el vaieldamatult hierarhilisuse omadus.
PKS on organiseeritud õigusakt. Tõestamaks seda peab nentima, et antud süsteemis on õigusnormid korrektses ja süsteemipärases seoses. Samas aga pole antud õigusakt nii korrastatud, et seda ei saaks mõjutada väljastpoolt.
Iseseisvuse poolest täidab PKS ettenähtud funktsiooni Eesti Vabariigi õigussüsteemis. Õigusakt reguleerib teatud valdkonda ehk perekonnasiseseid ja -väliseid suhteid. Vastavat ülesannet on Eesti Vabariigi õiguskorras volitatud täitma üksnes PKS.
4.PEREKONNASEADUSE KUULUVUS ÕIGUSE VALDKONDA, TÄIELIKE JA MITTETÄIELIKE ÕIGUSNIRMIDE LIIKIDE SISALDUS PEREKONNASEADUSES

Eesti Vabariigi õiguskord põhineb Mandri-Euroopa õiguskultuuril, mis omakorda jaguneb kaheks valdkonnaks: era- ja avalikuks õiguseks.

PKS kuulub oma olemuselt eraõiguse valdkonda. See tähendab seda, et PKS-s sisalduvad õigusnormid on seotud üksikisiku kasuga.
TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID
Täielike õigusnorme liigitatakse sotsiaalse sisu poolest regulatiivseteks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks.
Regulatiivsed normid kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused. Nimetatud kontekstis eristuvad õigustavad, kohustavad ja keelavad õigusnormid. Lisaks eristuvad nn ergutusnormid, kusjuures ergutusnormide hulka kuuluvad sellised õigusnormid, mis sisaldavad seisukohti, õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks.
Näide õigustavast õigusnormist PKS-s
§ 6. Vaimuliku õigus keelduda abielu sõlmimisest
Abielu sõlmimise kinnitamiseks õigustatud vaimulikul on õigus keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluja ei vasta kirikus, koguduses või koguduste liidus kehtiva usutunnistuse järgsetele abielu sõlmimise tingimustele.
Näide kohustavast õigusnormist PKS-s
§ 113. Vastastikuse toetamise ja arvestamise kohustus
Vanem ja laps on kohustatud teineteist toetama ja teineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huve ja õigusi.
Näide keelavast õigusnormist PKS-s
§ 4. Mitme samaaegse abielu keeld
Abielu ei või sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus.
Õigustkaitsvad normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest. Tegemist on sanktsiooni sisaldava õigusnormiga.
§ 133. Vanemate hoolsuskohustus
(2) Kui lapsele kahju tekkimise on põhjustanud mõlemad vanemad, vastutavad nad solidaarvõlgnikena.
MITTETÄIELIKUD ÕIGUSNORMID
Objektiivne õigus sisaldab õigusnorme, mis formaalselt ei vasta täielike õigusnormide struktuuridele. Neid võib tähistada mittetäielike õigusnormidena. Grammatiliste lausetena on nad täielikud laused , õiguslausetena (pidamislausetena) on nad aga mittetäielikud.
Mittetäielikud õigusnormid liigituvad seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks õigusnormideks.
Seletavad õigusnormid määratlevad faktilise koosseisu, faktilise koosseisu elemendi või täieliku õigusnormi õigusliku tagajärje. Teisisõnu seletav õigusnorm selgitab õigusnormis sisalduva käitumismalli olulisi jooni.
Näide seletavast õigusnormist PKS-s
§ 1. Abielu sõlmimise eeldused
(1) Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel.
(2) Abielluda võivad täisealised isikud.
Viitavad õigusnormid viitavad mõnes muus normis sisalduvale faktilise koosseisu elemendile või õiguslikule tagajärjele. Kui õigusnormi tekst sisaldab viite sama õigusakti mõnele teisele paragrahvile, siis on tegemist viitelise õigusnormiga. Kui aga õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile, siis on tegemist blanketse õigusnormiga.
Näide viitelisest õigusnormist PKS-s
§ 3. Abiellumiskeeld lapsendamissuhte puhul
Omavahel ei või abielluda isikud, kelle käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud sugulussuhe põhineb lapsendamisel.
Näide blanketsest õigusnormist PKS-s
§ 48. Koguvara
(6) Abikaasa lähikondsed määratakse kindlaks pankrotiseaduse § 117 kohaselt.
Kitsendavad õigusnormid välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab sõna mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Kitsendavad õigusnormid kitsendavad õigusnormide mittekehtivuse, mis on aga mõistetav ainult seoses positiivse (õigusnormist tuleneva) kehtimisega.
Näide kitsendavast õigusnormist PKS-s
§ 167. Lapsendamise kehtetuks tunnistamise keeld

(5) Lapsendamist ei tunnistata kehtetuks, kui see oluliselt kahjustab lapse huve, välja arvatud juhul, kui kehtetuks tunnistamist nõuavad lapsendaja kaalukad huvid.

5. PEREKONNASEADUSE ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA, PKS-e EESMÄRK
Õigustloova akti õiguslik ideoloogia ja eesmärk on tavaliselt esitatud deklaratiivse õigusnormi näol vastava seaduse esimeses paragrahvis. Paraku PKS-s nimetatud õigusnormi ei eksisteeri. Minu ettekujutus perekonnaseaduse eesmärgist on normistiku loomine, mis reguleerib perekonnasiseseid suhteid ning, teatud määral ka suhteid perekonna ja riigi ning ülejäänud ühiskonna vahel. PKS kui õigustloov akt kaitseb iga üksikisiku huve ning seega on vajalik perekondlike suhete loomisel ning katkestamisel.
Uue perekonnaseaduse eesmärk on kaasaegsetele peresuhetele kohase, piisava regulatiivsusega normistiku loomine. Uus seadus sätestab mitmed eraõiguslikud nõudealused, mis võimaldavad isikul paremini taotleda oma huvide ja õiguste kohtulikku kaitset. Need puudutavad eriti varaliste õiguste regulatsiooni, ülalpidamiskohustuste, samuti vanema õiguste teostamise valdkondi. Oluliselt on täiustatud nt lapsendamist puudutavaid küsimusi. Abiellujatele antakse uue seadusega võimalus valida, kas nad soovivad varaühisust, varalahusust või vara juurdekasvu tasaarvestuslikku varasuhet. Teine perekonnaseaduse muutmise vajadus tuleneb läbiviidud tsiviilõiguse üldosa reformist. 4
6. ÜLIPOSITIIVSE JA POSITIIVSE ÕIGUSE VAHEKORD PEREKONNASEADUSES
Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selliselt loodud õigus ongi positiivne ehk kehtiv õigus. Peale selle on leidnud laia tunnustuse ülipositiivne õigus. See õigus põhineb kas jumalikul ilmutusel, inimloomusel või -mõistusel. Sellepärast nimetatakse seda õigust loodus- (loomu-) õiguseks või mõistuseõiguseks. Loomuõiguses nähakse võrreldes positiivse õigusega ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele.
PKS kui õigussüsteem on tingimata positiivne õiguskord, kuna PKS on parasjagu kehtiv ehk kindla formaalse tee läbinud ja ius scriptum 'i kujul esitatud seadus. Kindlasti lähtub enamik PKS-s eksisteerivatest õigusnormidest ülipositiivsest õigusest ehk on väärtuskord. Samas aga pole kõik nimetatud seaduses esitatud õigusnormid kantud loomuõigusest. Näitena võib siin välja tuua PKS-e § 22 lg 1:
§ 22. Tarbevara jagamine lahuselu korral

Kui abikaasad elavad lahus, ei või abikaasa välja nõuda temale kuuluvaid perekonna huvides kasutatud esemeid juhul, kui teine abikaasa vajab esemeid oma eraldatud majapidamises ja tal on esemete edasikasutamiseks õigustatud huvi.
Vastavat õigusnormi lugedes jääb mulje, et abielu katkestanud isik ei või nõuda tagasi oma vara, sest nagu normist selgub , kasutab teine abikaasa seda parasjagu oma majapidamises. Tõenäoliselt läheb vastav õigusnorm mõnel määral aga vastuollu Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 32:
§ 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus.
Kuigi konstitutsioonis eelpool toodud paragrahv sätestab erandi omandi puutumatusele ja kaitstusele, võib siiski ilmneda probleem abikaasa suhtes, kelle omandisse jutuksolev vara enne abielu või abielu kestel kuulus. Ülipositiivsest õigusest lähtudes, isegi sel juhul, kui pärast lahutamist omab teine abikaasa eseme kasutamiseks õigustatud huvi, omab vara algselt omanud isik oma omandile siiski rohkem õigust, kui teine abielu katkestanud isik. Sellisel juhul läheb PKS-s esitatud õigusnorm mõnel määral vastuollu ka loomu- ehk ülipositiivse õigusega. Seega võib järeldada, et mitte kogu PKS ei lähtu ülipositiivsest õigusest ning seda ei saa nimetada universaalseks õiguskorranormiks. Vastav järeldus on ainult minu isiklik subjektiivne arvamus. Siiski aga koostas seadusandja suurel määral seaduses sätestatu tuginedes ratsionaalsusele ja mõistusele. PKS-s on olemas teatud käitumise etalon , määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab määrata inimkäitumise kohustuslikkust. Nimetatud seaduses olevad õigusnormid on kooskõlastatud ka teiste Eesti Vabariigi seadusaktidega.
7. VIIE PEREKONNASEADUSES SISALDUVA ÕIGUSNORMI ANALÜÜS
Täielikud õigusnormid koosnevad abstraktsest faktilisest koossesisust ja õiguslikust tagajärjest.
Abstraktne faktiline koosseis on eluline(sed) asjaolu(d) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või kästud. Tavaliselt koosneb faktiline koosseis mitmest elulisest asjaolust (juriidilisest faktist), mis oma kogumis või ka ainult ühe esinemisel toovad kaasa õigusliku tagajärje saabumise. Kui faktiline koosseis koosneb ühest elulisest asjaolust, on tegemist lihtsa faktilise koosseisuga. Mitme elulise asjaolu üheaegne esinemine tähendab kas keerulist (elulised asjaolud toovad kaasa õigusliku tagajärje oma kogumis) või alternatiivset (õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühe elulise asjaolu esinemisest) faktilist koosseisu.
Õiguslik tagajärg on lubamine (õigustus), käsk või keeld ise. Saabuvad õiguslikud tagajärjed võivad olla oma struktuurilt lihtsad, keerulised või alternatiivsed. Lihtne õiguslik tagajärg näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise variandi või riikliku sunni liigi ja määra. Keeruline õiguslik tagajärg näeb ette võimalike või vajalike käitumiste kogumi või mitu riikliku sunni liiki ja määra. Alternatiivne õiguslik tagajärg näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest.
Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt.
Näited PKS-s sisalduvate õigusnormide analüüsist
§ 19. Vastutus teise abikaasa võetud kohustuste eest
Abikaasa vastutab teise abikaasa võetud kohustuste täitmise eest niivõrd, kuivõrd abikaasa võib teda esindada või teda oma toimingutega kohustada.
Eespool välja toodud õigusnormis sisaldub lihtne faktiline koosseis ja alternatiivne õiguslik tagajärg.

§ 10. Abielu tühisus

Abielu on tühine, kui:
1) abielus on samast soost isikud;
2) abielu sõlmimise on kinnitanud perekonnaseisuametniku pädevuseta isik või
3) kas või üks pool ei ole avaldanud abielu sõlmimise tahet.
Eespool välja toodud õigusnorm koosneb alternatiivsest faktilisest koosseisust ja lihtsast õiguslikust tagajärjest.
§ 16. Perekonna ülalpidamise kohustus
(4) Abikaasa võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist või kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne ülalpidamishagi kohtule esitamist .
Eespool välja toodud õigusnormis sisaldub lihtne faktiline koosseis ja abstraktne õiguslik tagajärg.
§ 24. Varasuhte valik
(3) Kui abikaasad valivad varasuhte abiellumisavaldusega ning sõlmivad lisaks ka abieluvaralepingu, siis kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut.
Eespool välja toodud õigusnorm sisaldab keerulist faktilist koosseisu ja lihtsat õigusliku tagajärge.
§ 29. Varaga tehingute tegemine
(3) Kui ühelt abikaasalt ei ole võimalik eelkõige haiguse või äraoleku tõttu nõusolekut saada või ta piisava põhjuseta keeldub ühisvaraga tehingu tegemiseks vajaliku nõusoleku andmisest, võib teise abikaasa avalduse alusel anda nõusoleku kohus hagita menetluses, kui tehingu tegemata jätmisega või viivitamisega seondub kahju tekkimise oht.
Eespool nimetatud õigusnorm koosneb alternatiivsest faktilisest koosseisust ja lihtsast õiguslikust tagajärjest.
8. JURIIDILISE VASTUTUSE LIIGID PEREKONNASEADUSES
Mõistet vastutus kasutatakse mitmes tähenduses. Õigusteaduses käsitletakse aga täpsemalt juriidilist vastutust. Juriidilise vastutuse puhul eristatakse kaht liiki: positiivset ja negatiivset vastutust. Positiivne vastutus on isiku poolt oma isikliku kohuse tunnetamine teiste inimeste, sotsiaalse grupi, kollektiivi, riigi ja ühiskonna ees.
Negatiivne vastutus on aga sanktsiooni rakendamine õigust rikkunud isiku suhtes, mis järgneb õigusnormi dispositsiooninõuete rikkumisele.
Näide PKS-s sisalduvast positiivsest vastutusest
§ 16. Perekonna ülalpidamise kohustus
(1) Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama.
Näide PKS-s sisalduvast negatiivsest vastutusest
§ 189. Kohtu nõusolekuta tehtud mitmepoolsed tehingud
(4) Käesoleva seaduse §-dest 187 ja 188 tuleneva keelu rikkumise korral kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 130.
9. ÕIGUSKEELE TÄPSUS PEREKONNASEADUSES
Õiguskeel on keele üks osa. Selle grammatilise tõlgenduse eelduseks on see, et tõlgendaja tunneb keelt väga hästi. Oluline on grammatilise tõlgendamise juures, et seadusandja arvestab õigusnormi kirjapanekul nende keelereeglitega, mis antud ajahetkel kehtivad. Teine oluline asi on see, et sõnade tähendus aja jooksul muutub, seetõttu peab seaduses eksisteerima mõiste kirjeldus.
Lisaks eelnevalt kirjeldatavale õiguskeele tõlgendamisele – litereerimisele – eksisteerib veel süstemaatilis-loogiline tõlgendamine, mis tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste otsimine või nägemine. Oluline on siin normide loogiliste ja funktsionaalsete seoste otsimine.
Perekonnaseaduses on õiguskeel küllaltki üheselt mõistetav ning õiguskeele nõuded vastavas seaduses on täidetud. Õigusnormides kasutatav keel on täpne ja litereerimise kohalt väga korrektne . Üksikasjalikult on välja toodud nõuded perekondlike suhete loomisele ja katkestamisele. Seadusandja on pööranud olulist tähelepanu paljudele elulistele asjaoludele ning viinud need koostatud õigustloova aktiga vastavusse. Kindlasti on selle välja töötamisel paljuski abiks olnud vana PKS. Vasturääkivusi antud õigustloova akti uurimisel ei leidnud.

PEREKONNASEADUSE ALUSEL TEKKINUD RAKENDAMISPRAKTIKA
Kuna parasjagu kehtiv PKS on suhteliselt uus ja alles hiljuti jõustunud õigustloov akt, siis pole selle alusel tekkinud rakendamispraktikat kuigi palju. Siiski õnnestus leida kohtulahend, milles kasutatakse mõnel määral uut, 01.07.2010. a-l jõustunud PKS-t.
Harju maakohtu otsus nr 2-10-12058
Määruse resolutsioon:
1. Avaldus lapse elukoha määramiseks rahuldada. Lapsega suhtlemise korra määramise nõue jätta läbi vaatamata.
2. Määrata GK elukohaks avaldaja elukoht.
3. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda ning kohtu poolt määratud esindaja tasu riigi kanda.
Määrus hakkab kehtima ja kuulub menetlusosalise suhtes täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks vastavale menetlusosalisele.
Menetluse käik ja menetlusosaliste seisukohad
12.03.2010. a esitas avaldaja avalduse GK(avaldaja ning puudutatud isiku RK ühine poeg) elukoha määramiseks. Ühtlasi palus avaldaja RK suhtlemise korra lapsega kindlaks määrata. Avalduse kohaselt elab G avaldaja (lapse ema) juures. Lapsele määratud esindaja adv Piret Simm ning Tallinna linn läbi Mustamäe LOV SHO toetasid lapse elukoha määramise nõuet.
28.06.2010. a toimunud ärakuulamisele puudutatud isik RK ei ilmunud.
Puudutatud isik on telefoni teel ära kuulatud, samuti on talle võimaldatud oma seisukohta kirjalikult esitada. RK vaidles suhtlemise korrale, mida avaldaja välja pakkus, vastu. Lapse elukoha suhtes ei ole RK otseselt vastuväiteid esitanud.
Kohtu seisukohad
TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ega huvide kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu on kohaldatav ka hagita menetluses. TsMS § 3 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
Teise isiku eest kohtusse avalduste esitamine ning kohtumenetluse esilekutsumine ei ole TsMS § 3 nõuetega kooskõlas. Avalduse eesmärk ei ole selliselt esitatud avaldusega saavutatav ning kohus jätab nõude, kus avaldaja palus RK lapsega suhtlemise kord kindlaks määrata, läbi vaatamata.
Järgnevaga võtab kohus seisukoha lapse elukoha määramise suhtes.
Kehtiva perekonnaseaduse rakendussätete § 210 lg 2 järgi asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlus lapse elukoha üle ning menetlus seoses esitatud nõudega toimus enne kehtiva perekonnaseaduse jõustumist. Elukoha määramise nõuet kui õiguskaitse vahendit alates 01.07.2010. a kehtiv perekonnaseadus otseselt ette ei näe. Juba viidatud rakendussätete § 214 lg 3 järgi, kui enne käesoleva seaduse jõustumist on kohus lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, siis loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohaks määranud. Lähtuvalt eeltoodust kohaldab kohus esitatud elukoha määramise nõudele kuni 01.07.2009. a kehtinud perekonnaseadust ning alates 01.07.2010. a kehtiva perekonnaseaduse osundatud rakendussätteid.
PKS § 51 lg 2 kuni 01.07.2010. a kehtinud redaktsiooni kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Lastekaitseseaduse §-i 3 kohaselt seatakse alati ja igal pool esikohale lapse huvid. PKS § 58 juba viidatud redaktsiooni kohaselt lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt 10 aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10 aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. TsMS § 552.1 alusel kuulab kohus last puudutatavas asjas vähemalt 10 aastase lapse isiklikult, kui seadus ei ole sätestanud teisiti. Kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. Lapse vanust arvestades ei olnud tema isiklik ärakuulamine antud juhul eeldatav. Laps on harjunud avaldaja juures elama. Lapse iga arvestades on ema lähedus ning pedagoogiline suunamine lapse jaoks esmavajalik. G käib Tallinna lasteaias ning osaleb treeningutel (toim 17 ja 18), kus tal on tekkinud oma sõpruskond. Lapse elukoha määramisel arvestab kohus avalikku huvi kaitsma õigustatud isiku Tallinna linna ning lapse määratud esindaja adv Piret Simmi seisukohaga, kes toetasid avaldust. Kohtu andmetel elab RK Eestis, kuid töötab Soome Vabariigis, kus harjumuspärane keelekeskkond ei oleks lapsele tagatud. Eeltoodut kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et lapse elukohaks tuleb määrata avaldaja elukoht.
TsMS § 478 lg 4 järgi hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti.
TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline , kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse väite või tõendi. Antud juhul on avaldus tehtud lapse huvides. Kohus ei pea temalt menetluskulude väljamõistmist asjakohaseks. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda ning määratud esindaja kulud riigi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta
tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid .
KOKKUVÕTE
Antud uurimistöö eesmärgiks oli Perekonnaseaduses sisalduvate õiguslike elementide põhjalik analüüs. See on teostatud läbi õigusakti õigusvaldkonna määratlemise, õiguskeele analüüsi, õigusnormide liikide määratlemise, läbi PKS-e suhte määratlemise Euroopa Liidu seadusandlusega .
Uurimistöö andis mulle põhjaliku ülevaate perekondlikest suhetest ja nende reguleerimise võimalustest. Niisiis arvan, et kokkupuutes perekonnasuhteid puudutavate probleemidega, oskan nüüd suhtuda olukorda mõnel määral juriidilisema pilguga. Seega on minu arvates antud uurimustöö eesmärk saavutatud.
KASUTATUD MATERJAL

Perekonnaseadus – RT I, 2009, 60, 395

Eesti vabariigi põhiseadus 28.06.1992 – RT 1992, 26, 349

Õiguse entsüklopeedia. Raul Narits, Tallinn, Kirjastus Juura, 2004

Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn, Kirjastus Juura, 2005

Riigikohtu kohtulahendite register www.nc.ee

Võrgusisene kohtulahendite register www. kola .just.ee

http://www.riigikogu.ee/index.php?id=54889 – Riigikogu istungipäeva kokkuvõte, Margit Liivoja
1Perekonnaseadus RT I 2009, 60, 395
2http://www.rkm.ee/alates-01-07-2010-a-joustub-uus-perekonnaseadus
3RT 1992, 26, 349
4http://www.riigikogu.ee/index.php?id=54889
25