Kaasuse lahendamise skeem (1)

KAASUSE LAHENDAMISE KONTROLLSKEEM
1. Selgitada, miks see juhtum jääb avaliku korra kaitsealasse? Millise korrakaitseorganina politsei tegutseb, millised on pädevus ja volitused ?
2. Analüüsida meetme kohaldamise õiguspärasust - järgida eesmärgipärasust, proportsionaalsust, otstarbekust, minimaalsust. (Eesmärk – ohu ennetamine, väljaselgitamine, korrarikkumise kõrvaldamine; proportsionaalsus – vähemintensiivsemast intensiivsemale meetmele, hinnates erinevaid ohu kategooriaid; otstarbekus – kas valitud meede toob kaasa eesmärgi täitmise; minimaalsus – kas tegemist on kõige vähem isiku (põhi)õigusi riivava meetmega (nii palju kui vaja, nii vähe kui võimalik).
3. Võrrelda õiguste riiveid.
4. Selgitada meetme kohaldamise protsessi.
5. Selgitada meetme kohaldamise dokumenteerimist.
1. Korrakaitseõigus jaguneb:

• ohuennetusõiguseks, so avalikku korda ähvardavate ohtude ennetamine ja nn inspektsioonilise järelevalve teostamine ;
  
• ohutõrjeõiguseks, so ohu väljaselgitamine, ohu kahtluse korral ohu tõrjumine ja korrarikkumise kõrvaldamine.
  

Avalik kord on korrakaitseõiguse alusmõiste:

• õigusnormide järgimine (eelkõige karistusõiguse normide järgimine),
  
• õigushüvede kaitse (individuaalsed, üldised),
  
• isikute subjektiivsete õiguste kaitse (on ainult füüsiliste ja eraõiguslike juriidiliste isikute suhted, ei reguleerita riigi või muu võimukandja suhteid)
  
• eraõiguse normide järgimine ja isiku subjektiivsete õiguste ning õigushüvede kaitse on avaliku korra osa niivõrd (kolm eeldust peavad esinema kumulatiivselt):
  

• kohtulikku õiguskaitset pole võimalik õigel ajal saada
  
• korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole õiguse realiseerumine võimalik või on oluliselt raskendatud
  
• ohu tõrjumine on avalikes huvides.
  

Näit: Eraõigushüvede kaitsmine toimub isiku hagi alusel tsiviilkohtumenetluses. Isik võib kohtult taotleda määrusega oma õiguste esialgset kaitset. Nt vaidlus kinnisvara üle, üks omanikest ei võimalda teisel omanikul kinnisvarale siseneda. Teine omanik võib kohtu kaudu nõuda oma õigust. Kui aga teisel omanikul ei ole kusagil ööbida, on oht, et kui tal ei võimaldata siseneda, võib ta elu ja tervis olla ohustatud. Politsei sekkumisõigus.
Politsei tegutseb üldkorrakaitseorganina ( KorS § 6 lg 2), esialgse korrakaitseorganina (KorS § 6 lg 3 ja 4) või erikorrakaitseorganina (eriseadustest tulenevate pädevuse ja volituste kaudu).
2. Analüüsida, milline meede on eesmärgi saavutamiseks kõige sobivam .
NB! eesmärk – ennetamine, väljaselgitamine, korrarikkumise kõrvaldamine;
proportsionaalsus – vähemintensiivsemast intensiivsemale meetmele, hinnates erinevaid ohu kategooriaid;
otstarbekus – kas valitud meede toob kaasa eesmärgi täitmise;
minimaalsus – kas tegemist on kõige vähem isiku (põhi)õigusi riivava meetmega (nii palju kui vaja, nii vähe kui võimalik).
NB! Tegevus peab olema kohane, vajalik ja proportsionaalne eesmärgi saavutamiseks.
Kaalutlusõigust rakendades

• kohaldatakse mitmest sobivast ja vajalikust meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab,
  
• kohaldatakse ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda,
  
• kohaldatakse meedet vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada ( paindlikkus ).
  

3. Võrrelda kelle ja milliseid õigusi riivad sellega, kelle ja milliseid õigusi kaitsed.

• Õiguste kaitse, inimväärikuse tagamine (KorS § 9, PS § 9,12,13, 14, 18).
  
• Õigus vabadusele, isikupuutumatusele (PS § 20, 21, 22, 25), selle osaga peab kadett oskama seostada isiku kinnipidamist - KorS § 46, vahetu sunni kohaldamist KorS § 74, 75, 76, 78, 79, 81, turvakontrolli KorS § 47, isiku läbivaatust KorS § 48.
  
• Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26), seostada viibimiskeeluga KorS § 44, valdusesse sisenemisega KorS § 50.
  
• Omandi puutumatus (PS § 32, 33), selle osaga seostada vallasasja läbivaatust KorS § 49, valdusesse sisenemist KorS § 50, valduse läbivaatust KorS § 51, vallasasja hoiule võtmist KorS § 52.
  
• Õigus liikumisvabadusele (PS § 34, 35, 36), selle osaga seostada viibimiskeeldu KorS § 44, samuti kinnipidamist KorS § 46, sundtoomist KorS §31, turvakontrolli KorS § 47, isiku läbivaatust KorS § 48, kainenema toimetamist KorS § 42, isiku peatamist küsitlemiseks KorS § 30.
  

4., 5. Selgitada meetme kohaldamise protsessi ja dokumenteerimise aluseid.
Kaasused:
1. Fideelia-Signe Roots otsustas võtta ette rännaku Tartust Karepale, olles samal ajal paljastatud ülakehaga. Juhtunust teavitas politseid kohalik vallavanem, keda selline käitumine häiris.
2. Patrull saab kella 01.00 ajal teate selle kohta, et korterelamu 1. korrusel elava naise öörahu häirib teiselt korruselt kostuv remont (puurimine, kopsimine jm). Naine oli käinud selle korteri ukse taga ning palunud remonditööd lõpetada. Talle öeldi, et töö tuleb hommikuks lõpetada ja saadeti ebaviisakalt minema.
3. 22. märtsil kella 15.00 ajal leiab politseipatrull Tallinnas, Tammsaare pargi pingilt magamas joobetunnustega Ville K. mehel on koordinatsioonihäired ning ka kõne on häiritud. Siiski on arusaadav, et ta soovib minna D- terminali kell 16.30 väljuvale laevale ning sõita koju, Soome Vabariiki.
4. 07.01. kell 23.40 teatas kortermajas elav Piret, et korteris nr 78 elavad naabrid lärmavad ja suitsetavad ühiskoridoris. Naabrite märkustele korrarikkujad ei reageeri.
5. Peale põhikooli eksamite edukat sooritamist paneb 16-aastane Mia Maria Facebooki kontole kutse, et õhtul toimub tema juures metsik koolilõpu tähistamine, kus pind on tema poolt ja joogid külaliste poolt. Kohalikele politseiametnikele on teada, kus Mia Maria elab ning seda, et tema vanemad ei ole kodus