Bürokraatia,Euroopa Liidu institutsioonid (0)

Bürokraatia – ehk ametnike võim,rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus
tugevuse põhjused:

• professionaalsus - ametnikud oskavad end poliitikute ja avalikkuse kontrolli eest paremini kaitsta,
  
• arvukus
  
• püsivus
  

Bürokraatia funktsioonid:

• peamiseks ülesandeks poliitika elluviimine
  
• Süsteemi stabiliseerija
  
• vahekohtuniku funktsioon
  
• iseenda, st ametnikkonna, staastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine
  

Avalike teenistujate värbamine ja karjäär:

• ametniku koha täitmine toimub peamiselt avaliku konkursi korras
  
• nõutakse kodakondsust, kõrgharidust määratud erialal, regulaarset enesetäiendamist ja üldist ametialast asjatundlikkust
  
• keelatud on ametikoha ost, isiklik omamine ja pärandamine, mis muudab koha näiliselt vabaks, ausa konkurentsi alusel täidetavaks
  
• üks rangemalt reguleeritud hõivevaldkondi
  

Järelvalve ametnike tegevuse üle:
Demokraatlik riik on ikka rõhutanud vajadust kontrollida ametnike võimu, põhjendades seda peamiselt esindusdemokraatia põhimõtetega.
Kontrolli võib teostada kolmes vormis:

• sisemises ehk ametkondlikus – põimuvad kaks aspekti – juriidiline ja psühholoogiline. Juriidilisest küljest on alati võimalik otsustada, kas ametnik on käitunud nii, nagu seadus ette näevad. Psühholoogilise kontrolli all mõeldakse kontrolli ametnikukultuuri üle, mis kujutab ametnikele ette eetkianormid ja käitmismallid.
  
• Poliitilises- kätkeb endas nii varalist järelvalvet kui kontrolli kõrgete ametikohtade protseduuri üle, teostavad järelvalveinstitutsioonid
  
• Õiguslikus – peab tagama haldussuutlikkuse ning vältima korruptsiooni. Kohtusüsteem või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni
  

Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist.
Õigusharud :
Õigus:

• eraõigus
  - majandusõigus
  -tsiviilõigus
  -kaubandusõigus
  a)võlaõigus
  b)asjaõigus
  c)perekonnaõigus
  d)tööõigus
  
• avalik õigus
  -rahvusvaheline õigus
  -riigiõigus,konstitutsiooniõigus
  -kirikuõigus
  -haldusõigus
  -kriminaalõigus
  -protsessiõigus
  -finantsõigus
  

Kohtusüsteemid:

• Anglo-Ameerika – kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Tähtsaim pole konkreeset valdkonda puudutav seadus, vaid kohtupretsedentanaloogilises kohtuasjas varem langetatud otsus. Kohtuvõim on üks võimuharudest, kohus on iseseisev ja sõltumatu. Demokraatlikus riigis on mitmeastmeline kohtusüsteem, et vähendada eksimise võimalust
  
• Mandri-Euroopa- kohtusüsteem on spetsialiseerunud ja mitmeharuline ( kriminaal -,tsiviil- ja haldus), kõrgeimaks on konstitutsioonikohus. Kohtunikud nimetab ametisse valitsus eluks ajaks, peab olema õigusalane kõrgharidus. Kohtunik on lojaalne kehtivale korrale ja kaitseb seda. Kohtusüsteemis range hierarhia ja karjääripõhimõte.
  

Kohtusüsteemi funktsioonid:

• õiguskorra tagaminne ja kodanike õiguste kaitse
  
• täidab konstitutsioonilisi funktsioone: eristatakse nelja peamist põhiseaduslikkusega seotud funktsiooni:
  -seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve
  -erinevate võimuinstitutsioonide või -tasandite tasakaalustaja rolli
  -kehtiva valitsemissüsteemi teotamine ja stabiliseerimine
  

Eesti kohtusüsteem:

• riigikohus – Tartus, arutab kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi, olles ise ka põhiseaduslikkuse järelvalve kohus
  
• ringkonnakohus – arutavad kaebusi esimeses astmes tehtud otsuste peale
  
• maakohus – Tallinn, Tartu. Pärnu, Jõhvi
  
• halduskohtud – Harju, Pärnu, Tartu, Viru
  

I maa- ja halduskohtud – Tsiviilasju, kriminaalasju. Maakohtud võivad tsiviil ja kriminaalasjade arutamise juurde kutsuda 2 kaasistujat, kelle valib 5 aastaks volikogu vallavanema või linnapea ettepanekul
II ringkonnakohus – ei algata ise kohtuasja, vaatab läbi, teeb otsuse – kas tühistatakse, muudetaks või jäetakse samaks.
III Riigikohus – tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras, ülesandeks on konstitutsiooniline järelvalve
Kassatsioon – kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal
regionaalse valitsemise tähtsus

• Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel
  
• reginaalpoliitika abil saab tasakaalustada majanduslikku arengut
  
• nüüdisriigi iseloom ja ülesanded on muutunud
  

administratiivse ülesehituse põhimudelid
Kohalik omavalistsus – mingi maa-ala või asula elanikele antud õigus otsustada ise kohaliku elu küsimusi.

• kaks riigi administratiivstruktuuri mudelit
  
• Esimesel juhul luuakse kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest. Seda tsentraliseeritud mudelit esindavad Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia . Kõik otsused lähtuvad ülalt- keskvõimust. Keskvõim kontrollib ressursse ja otsuste täitmist. Regionaaltasandit juhib suurte valitsustega keskvõimu esindaja. Reginaalvalitsus on vahendaja keskvõimu ja kohalike võimude vahel.
  
• Detsentraliseeritud mudel - Teisel juhul on omavalitused palju iseseisvamad, korraldavad kogu kohalikku elu. Saksamaa, Skandinaavia . Suure osa tuludest kogub munitsipaalvõim ise, regionaalvõim kujundab iseseisvalt oma poliitikat. Kolmetasandiline halduskorraldus – igal tasandil selge pädevus ja ülesanded.
  

Peamine omavalitsuse tunnus . Kohaliku esinduskogu olemasolu ja iseseisva maksustamise õigus
Eestis on kahetasandiline haldusjaotus :

• riiklik tasand – riik, maakond – korraldab ja kordineerib riiklikku haldust
  
• kohaliku omavalitsuse tasand – linn, vald – kohalik haldusjaotus
  

15 maakonda, mis jagunevad 227omavalitsuseks, 194 vallaks ja 33 linnaks. Igal omavalitusel oma põhimäärus.
Maakond on riikliku halduse üksus – teostab maakonna riiklikku haldust, seda jub maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus 5-aastaks, vaja ka maakonna omavalitsuste esindajate koosoleku toetust. Finantseeritakse riigi eelarvest
Maavalitsuse ülesanded:

• korraldada ja kordineerida riiklikku haldust
  
• käsutada riigivara
  
• korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust
  
• planeerida regiooni arengut
  

Vald ja linn on kohaliku halduse üksus – korraldab kohaliku elu kõigis valdkondades, neil on oma valitav esindusorgan – volikogu – ja oma eelarve. Volikogu valitakse iga 4 aasta tagant.
Ministrite Nõukogu :

• esindatud on iga liikmesriigi üks minister
  
• oluline roll EL-i valitsemises on täita eesistuja institutsioonil.
  
• Eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki istungeid. Vahetub iga poole aasta tagant
  
• otsuseid võtab MN vastu hääletamise teel
  
• otsus loetaks vastuvõetuks, kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogu liikmete enamuse poolt – nn kvalifitseeritud häälteenamus
  
• otsused formuleeritakse õigusaktidena, mille kohustuslikkuse aste on erinev. Kõige rangem on määrus, siis direktiiv ja siis otsus ja arvamusavaldus
  

Euroopa Komisjon

• koosneb 25 liikmest ehk volinikust, kelle kandidatuurid nim liikmesriikide valitsuste poolt ja kelle hääletab ametisse europarlament
  
• komisjoni juhib president
  
• EL-i täitevvõim
  
• allüksuseks on 26 peadirektoraati
  
• Ülesanded:
  - teeb ettepanekuid ühenduse edasisse arengu kohta, algatab seaduseelnõusid ning valmistab ette MN ja EÜ istungid
  
• jälgib MN otsuste täitmist liikmesriikide poolt
  
• seisab EL-i õigusnormide rakendamise eest
  
• esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides
  
• Haldab EL-i eelarvet
  

Euroopa Parlament

• Europarlament valitakse iga viie aasta järel liikmesriikide kodanike poolt otsestel valimistel
  
• saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt nende rahvaarvule
  
• parlamendis koonduvad saadikud ideoloogiafraktsioonide kaupa
  

Seadusandliku võimu jagunemine:
Seadusandlik funktsioon on jagatud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu vahel

• otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek
  
• olemasolevate liidulepingute muutmise, uute algatamise või ratifitseerimise osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust
  
• mitmetes valdkondades on nõutav Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö (transport, keskkond, arenguabi , tööohutuse, regionaalse arengu ja sotsiaalpoliitika küsimused)
  
• Osades tundlikes küsimustes on nõutav nii Ministrite Nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi toetus – kaasotsustamismenetluseks
  

Euroopa Kohus

• EK on ainuõigus EL-i aluslepingute ja sellest tuleneva seadusandluse tõlgendamiseks
  
• igal EL-i kodanikul on õigus paluda kohtult abi
  
• kui mõne liikmesriigi seaduse ja EL-i õigusnormi vahel tekib vastuolu, tuleb muuta liikmesriigi seadust. EL-i õigusakt on ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes
  
• kuulub 25kohtunikku, igast liikmesriigist üks, 6-aastaks
  
• annavad vande, tõotades lahendada kohtuasju sõltumatult oma riigi valitsusest