Võlanõustamise kordamisküsimused

Bla2, Hack

Võlanõustamise kordamisküsimused (0)

Õigus - Võlaõigus

5 VÄGA HEA

Võlanõustamise eesmärgid

Eesmärk on abistada isikut:

oma varalise olukorra kindlakstegemisel,
võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel,
nõuete rahuldamisel ning
uute võlgnevuste tekkimise vältimine toimetulekuvõime parandamise kaudu ja
muude võlgnevusega seotud probleemide lahendamine.

Aidatakse inimesel teadvustada ülemäärase võlgnevuse põhjuseid ja tagajärgi ning õpetatakse teda tulevikus säilitama tasakaalu tulude ja kulude vahel ning uusi võlgnevusi vältima .
Ülemäärase võlgnevuse muutmine talutavaks või selle likvideerimine.

Üldine eemärk on see, et inimene tuleb oma eluga paremini toime ja tal ei teki uusi ülejõu käivaid rahalisi kohustusi.

Ühtlasi on eesmärgiks:

teadvustada võlgnikule ülemäärase võlgnevuse põhjuseid ja tagajärgi ja
õpetada võlgnikku tulevikus uut ülemäärast võlgnevust vältima ning
säilitama tasakaalu tulude ja kulude vahel!

Võlanõustamisteenus sotsiaalhoolekande seaduse mõistes
Võlanõustamine on terviklik abiliik, mis on suunatud finants -majanduslikku hädaolukorda sattunud isikutele, peredele ja leibkondadele, kellel majanduslikest raskustest põhjustatuna on tekkinud või tekkimas sotsiaalsed probleemid

Mõisted: võlg , võlgnik , võlasuhe
Võlg on teise isiku täitmata varaline kohustus. Võlgnevuseks tuleb pidada olukorda, kus võlgnikule on esitatud võlanõue , kuid ta ei suuda seda tasuda täies mahus ning ettenähtud tähtajaks iseseisvalt.
Võlasuhe on õigussuhe , millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja ) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist
Võlgnik on isik, kellel on teise isiku ees täitmata varaline kohustus

Kirjelda (iseloomusta) peamisi võlgnike sihtgruppe
1. Enese teadmata võlgnikud
2. Olude sunnil võlgnikud
3. Bensiiniga tulekustutajad
4. Jaanalinnud
5. Lapsemeelsed
6. Kuriteo ohvrid
7. Küünilised petised
Kodutud , põhimõttelised mittemaksjad, juriidiliste probleemidega inimesed, tervisehäiretega inimesed, munitsipaaleluruumi võlgnikud, petuskeemide ohvrid, sõltuvushäiretega inimesed, kommunaalvõlgnikud, eluasemelaenu võlgnikud, eakad.

Kirjelda võlgade reguleerimise viise/võimalusi
Ümberkujundamise menetluse raames saab inimese võlad kujundada ümber nende täitmise tähtaja pikendamise , osadena täitmise võimaldamise või võlgade vähendamise teel. Siiski ei saa taotleda elatisnõuete ja tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuete vähendamist.
Võlgade ümberkujundamiseks tuleb esitada avaldus enda elukoha järgsele maakohtule ning maksta riigilõiv 30 eurot. Oluline on aga tähele panna, et enne ümberkujundamisavalduse kohtule esitamist peab võlgnik astuma vajalikke samme , et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Seega peab võlgnik enne kohtule avalduse esitamist üritama jõuda võlausaldajatega võlgade ümberkujundamise osas kokkuleppele.
Avaldusele peab lisama järgmised dokumendid :
• ümberkujundamiskava (v.a kui inimene taotleb avalduses nõustaja kaasamist ümberkujundamiskava koostamiseks );
• varanimekiri – võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja kõigi sissetulekute nimekiri;
• võlanimekiri – võlgniku rahaliste kohustuste nimekiri avalduse esitamise seisuga, milles märgitakse kõigi võlausaldajate nimed, kontaktandmed ning põhinõude ja kõrvalnõuete eeldatavad suurused ja tagatised, tuues eraldi välja jooksvad kulutused (eluasemekulud, ülalpidamiskohustused jms) ja solidaarkohustused;
• võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide, pangakonto väljavõtete ja oluliste kohustuste aluseks olevate dokumentide (laenulepingud jms) ärakirjad

Kirjelda võlgadesse/ makseraskustesse sattumise põhjusi ja tagajärgi

üldine vaesus ,
töökoha kaotus,
õnnetusjuhtumid,
liigne tarbimine jms.

Majanduslike raskuste tagajärjed on kas kergemad või raskemad , sõltuvalt konkreetsest juhtumist.
Teenuse potentsiaalseteks vajajateks ka need inimesed, kellel on võlgnevuse tekkimise oht ning kes pole võimelised iseseisvalt tekkinud (tekkivaid) rahalisi kohustusi täitma.

Käendusleping , käendaja vastutus
Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku ( põhivõlgnik ) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest .

Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.
Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas!

Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses.
Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest.

Kui käendus on antud kohustuse tagamiseks, mis ei seisne raha maksmises, siis loetakse, et käendatud on kahjuhüvitise maksmise kohustust kohustuse rikkumise juhuks.
Tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust.

Kuidas kirjeldaksid Eesti inimeste teadlikkust finantsküsimustes
Eesti elanike rahaline kindlustatus on küllaltki madal. Iga kolmas inimene (30%) tuleks peamise sissetulekuallika kaotuse korral elamiskulude katmisega toime vähem kui ühe kuu. Rahaliselt kindlustatumaid inimesi, kes saaksid taolises situatsioonis ilma laenu võtmata hakkama vähemalt kolm kuud, on samuti 30 protsenti.
Ainult viiendik (22%) Eesti elanikest vanuses 18-80 on oma praeguse isikliku rahalise seisuga rahul, iga teine (48%) aga on rahulolematu.

Läbirääkimised võlausaldajaga. Võlanõustaja roll läbirääkimistel
Mitte anda vale lootust või katteta lubadusi
Võlausaldajale edastatavad andmed peavad olema õiged
Õigsus ja korrektsus on märgid tõsiseltvõetavatest läbirääkimistest
Ettevaatust kliendi kohta andmete avaldamisel!
Põhimõte – nii palju infot kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Minimaalsuse prinsiip .

VN on läbirääkimistel võlgniku esindaja
Esindaja kaasamise põhjused:

- ekspert oma alal
- kogemused läbirääkimistel
- puudub emotsionaalne seotus
Ohud: kliendi soovide mittetundmine, moonutatud info, kliendi ja esindaja erinevad eesmärgid

Jälgida, et:

- välditaks „soovmõtlemist“
- lähenetaks probleemidele „lahtiste silmadega “
- kokkulepe põhineks objektiivsetele alustele
- jäädaks professionaalseks, korrektseks ja eetiliseks
- ei eeldataks midagi! Kahtluse korral tuleb üle küsida

Kiirlaen ja sms - laen . Ohud kiirlaenu võtmisel.
Kiirlaenud on erilised seetõttu, et taotlemiseks on vaja vaid isiku tuvastamist läbi elektrooniliste kanalite ning mõne minutiga laekub laenusumma kliendi kontole.
Kuna enamus kiirlaenude pakkujatest ei kvalifitseeru krediidiasutusena, pole tarbijakaitse huvides kiirlaenude turgu Eestis reguleeritud. Hetkel reguleerimisel!
SMS-laen on tavaliselt lühiajaline kiirlaen, kus algselt tuleb ennast laenuandja kodulehel või kontoris kasutajaks registreerida ning seejärel saab taotleda mobiiltelefoniga SMS-sõnumi teel või laenuandja kodulehelt.
SMS-laenu korral ei kontrollita üldjuhul laenuvõtja sissetulekut ega tema finantskohustusi – oluline on, et tal oleks pangas arveldusarve, kuhu laenusumma saaks üle kanda, ning ta ei oleks Krediidiinfo andmetel maksuvõlglane
Kiirlaen on laen, mida iseloomustavad lühikesed tähtajad ja väikesed laenusummad. Lühikesi tähtaegu võimaldavad eelkõige elektroonilised kanalid ja mobiiltelefonid

Taotlemise lihtsus ja summade väiksus tähendab, et laenu võtmisel on psühholoogiline barjäär madalam ja mõned inimesed ei kaalu laenuotsust piisavalt.

Ka krediidiasutuste nõudmised laenuvõtja finantsseisundile on väiksemad kui suurte laenude korral
Tihti on kiirlaenude viivised oluliselt kõrgemad kui intressid , samuti lisavad kiirlaenufirmad laenaja vastu esitatavatele nõuetele suured lisatasud, mistõttu nõutav summa kasvab pärast tähtaja ületamist palju järsemalt kui klient oleks oodanud

Millised on ohumärgid, mis viitavad makseraskusi ennetava tegevuse vajadusele

Mis on riigi õigusabi , kellel on sellele õigus
Riigi õigusabi on isikule õigusteenuse osutamine riigi kulul, kus isik võib saada riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud või kohustusega ühekordse maksena või osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.
Riigi õigusabi saamise tingimused sõltuvad sellest, milliseks menetluseks õigusabi vajatakse.Teatud juhtudel on isikul õigus saada riigi õigusabi sõltumata oma majanduslikust seisundist (see tähendab, et isiku õigus riigi õigusabile ei olene sellest, kas isikul on majanduslikud võimalused endale ise advokaat palgata või mitte):
a) kui füüsiline isik (inimene) on kahtlustatav või süüdistatav kriminaalmenetluses (see tähendab, et isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises), on isikul õigus määratud kaitsjale nii kohtueelses menetluses (eeluurimise ajal) kui kohtumenetluses ;
b) kui füüsiline isik on menetlusalune isik väärteomenetluses (see tähendab, et riik taotleb isikule karistuse määramist väärteo toimepanemise eest), on isikul õigus kohtumenetluses määratud kaitsjale juhul, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu võimeline ise ennast esindama;
c) kui teine riik nõuab füüsilise isiku loovutamist või väljaandmist, on isikul loovutamismenetluses ja väljaandmismenetluses õigus määratud kaitsjale alates enda kinnipidamisest.
Kõigis teistes menetlustes antakse isikule riigi õigusabi juhul, kui isik oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Füüsilise isiku pankrot . Kohustustest vabastamise menetlus
Pankrotiks nimetatakse olukorda, kus kohus on võlgniku suhtes kohtuotsusega kuulutanud välja maksejõuetuse. Isik on maksejõuetu, kui ta ei suuda tasuda enda võlgnevusi. Selleks, et kohus kuulutaks välja isiku pankroti, peab isiku suutmatus tasuda enda võlgnevusi olema mitteajutise iseloomuga .
Füüsilise isiku pankrotiavaldus esitatakse sellele maakohtule, kelle tööpiirkonnas Te elate. Pankrotiavalduses peate veenvalt faktidega põhjendama/selgitama milles seisneb Teie maksejõuetus. Avaldusele peate lisama selgituse maksejõuetuse põhjuste kohta. Samuti tuleb lisada nimekiri enda poolt täitmata kohustustest, kus märgitakse isiku, kellele võlgnetakse, nimi, elu- või asukoht ja nõude suurus. Mõlematele lisadele tuleb Teil allkiri lisada.
Võlgniku kohutustustes vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus. Selleks, et kohus saaks teha otsuse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise kohta, peate õigeaegselt esitama kohtule võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. Nimetatud avaldust saab kohtule esitada kas pankrotimenetluse algatamise avalduses, pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist või hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotiseaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega.

Lühiülevaade täitemenetlusest, võlgniku õigused menetluses.
Täitmisteates on märgitud täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg. Kui kogu võlgnevus tasutakse täitmisteatele märgitud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, peab võlgnik maksma kohtutäituri tasu üksnes poole ulatuses.
Juhul, kui võlgnikul ei ole võimalik võlga täitmisteates märgitud tähtaja jooksul täita, tuleb võlgnikul viivitamatult pöörduda kohtutäituri poole ja teavitada teda oma varadest ning ülalpeetavatest, lisades oma väiteid tõendavad dokumendid (näiteks lapse sünnitunnistusest koopia).
Elatusmiinimumi säilitamiseks peab võlgnik kohtutäiturile esitama ka avalduse elatusmiinimumi säilitamiseks võlgniku poolt nimetatud pangas.
Võlgnik võib taotleda kohtult täitemenetluse peatamist, pikendamist või ajatamist (osade kaupa tasumine).
Võlgnikul on õigus esitada sissenõudja vastu hagi , kui nõue on alusetu.

saada kohtutäiturilt teavet täitemenetluse kohta,
tutvuda dokumentidega ning saada neist ärakirju või koopiaid ,
esitada kohtutäiturile avaldusi , selgitustaotlusi ja kaebusi, sealhulgas vaidlustada kaebuse lahendamise kohta tehtud kohtutäituri otsuseid kohtus,
osaleda vara arestimise juures, osaleda enampakkumisel ja teha pakkumisi.

16. Maksekäsu kiirmenetlus

Teise isiku vastu esitatud eraõigussuhtest tuleneva kindla rahasumma maksmise nõude lahendab kohus avalduse alusel maksekäsu kiirmenetluses.
See ei piira avaldaja õigust esitada nõue hagimenetluses, kuid mitte samaaegselt maksekäsu kiirmenetlusega.

Lihtsustatud kirjalik menetlus, mis annab võimaluse kohtuistungita ja väiksemate kuludega saada rahalist võlga välja mõistev kohtulahend .
Aitab kokku hoida nii sissenõudja aega kui raha ning lihtsustab oluliselt kohtumenetlust.
Ei tuvasta asjaolusid, kohus teeb lahendi üksnes maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhjal.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse saab esitada nii võlanõudes kui lapse elatisnõudes.

Kui maksekäsu kiirmenetluses on kohtule esitatud kõik vajalikud andmed, teeb kohus võlgnikule makse-ettepaneku väidetav võlg tasuda.
Kui võlgnik ei loe esitatud nõuet põhjendatuks, on tal õigus esitada makseettepanekule vastuväide.
Vastuväite esitamisel lahendab kohus asja edasi tavalise hagimenetluse korras.
Kui võlgnik vastuväidet ei esita ning ei tasu ka tähtajaks ära nõutud summat , teeb kohus määrusena maksekäsu võla sissenõudmise kohta.

Järelevalve tarbijakrediidi üle. Krediidiandjate ja -vahendajate seadus.
2015. aastal hakkas kehtima krediidiandjate ja -vahendajate seadus, mis loob eeldused ausa, läbipaistva ja usaldusväärse tarbijakrediidituru toimimiseks.
Laenu pakkuvad ettevõtjad tegutsevad ühesuguste reeglite järgi ning tarbija õigused on kaitstud.
Muu hulgas kohustab uus seadus laenuandjaid alates 21. märtsist 2016 omama Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba

Krediidi vahendamine on:
1) tarbijale tasu eest krediidi andmise vahendamine või krediidilepingu sõlmimise võimalusele osutamine;
2) tarbija abistamine krediidilepingu sõlmimise eelsetes toimingutes või lepingu sõlmimisel ja muud sellega seotud tegevused,
3) krediidiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepingute vahendamine või nende sõlmimine krediidiandja nimel ja arvel.

Krediidiandja või - vahendaja suhted klientidega reguleeritakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud lepingutega. Krediidiandja või -vahendaja on kohustatud säilitama andmed tarbija rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid, et hinnata tarbija krediidivõimelisust

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 36 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-07-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

36 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Hack Bla2 Õppematerjali autor

1. Võlanõustamisteenus sotsiaalhoolekande seaduse mõistes
Võlanõustamine on terviklik abiliik, mis on suunatud finants-majanduslikku hädaolukorda sattunud isikutele, peredele ja leibkondadele, kellel majanduslikest raskustest põhjustatuna on tekkinud või tekkimas sotsiaalsed probleemid

võlanõustamine sotsiaaltöö võlg võlgnik laen võlausaldaja õigusabi käendaja käendus riigi õigusabi põhivõlgnik krediidiandja finants maksekäsu kiirmenetluse kiirmenetluse

Sarnased õppematerjalid

docx

PANKROTIÕIGUS konspekt

PANKROTIÕIGUS Exam avatud materjaliga. 11.04. 18:00 või 21.04. 14:00 või 22.05. 18:00 Iseseisev töö referaat a la 10 lk, tähtaeg 08.04. Saata aadressile [email protected] Minu teemaks ,,Pankrotivara õiguslik regulatsioon" Maksejõuetus · Ajutine · Püsiv --> (pankrot) eeldab kohtu sekkumist Esimene pankrotiseadus 1992, Rootsi mudeli põhjal. Esimesed muudatused 1997, aastast 2004 toodi sisse füüsiline isik. 2011 võlgade ümberkujundamise seadus (F.is) ning lisaks Saneerimis seadus, võlgade ümberkujundamise seadus (J.is). Eristada mõisteid pankrot ja maksejõuetus! Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Maksejõuetus: Seotud võlausaldajate nõuetega ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine Võlgniku vara ja kohustuste suhe võlgniku vara ei kata kohustusi ja see seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Maksejõuetuse hindamise aluseks on enimkasu

Pankrotiõigus

124

pdf

Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ................................................

Majandus

docx

PANKROTIÕIGUSE KONSPEKT

PANKROTIÕIGUS I LOENG: PANKROTIMENETLUS Makseraskused võivad olla: 1)Ajutised -võimalikud abinõud Saneerimine-eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes. Selle eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide kaitsmine jne. Kaitsmine toimub nõuete ümberkujundamise teel. (1) Nõude ümberkujundamine on muu hulgas: 1) kohustuse täitmise tähtaja pikendamine; 2) rahalise nõude täitmine osamaksetega; 3) võlasumma vähendamine; 4) kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga. (2) Saneerimiskavas ei saa ümber kujundada töölepingu alusel tekkinud nõuet. Võlgade ümberkujundamine on käsitletav ainult füüsiliste isikute suhtes. Eesmärgiks on makseraskustes füüsilistele isikutele tema võlgade ümberkujundamise võlmandamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldaja õigustatud huve. Isiklike võlgade ümebrku

Pankrotiõigus

docx

Kõrvalkohustused

IX seminar Kõrvalkohustused (käendus, garantii, leppetrahv) Üliõpilane oskab: 1) eristada käendust garantiilepingust, tuua välja nende kahe isikliku tagatise liigi olemuslikud tunnused ja erisused, kontrollida käenduse ja garantiilepingu kehivust 2) kontrollida käendaja vastu esitatavaid nõudeid ja lubatud vastuväiteid, tunneb RK kohast käendaja vastuväidete lubatavuse tõlgendamispraktikat 3) kirjeldada RK praktikat garandile ja võlgnikule lubatud vastuväidetest võlausaldaja vastu ning eristada garantiilepingut põhivõlast ning garantii andmise aluseks olevast lepingust. 4) eristada leppetrahvikokkulepet ning kokkuleppeid, millele kohaldatakse leppetrahvi sätteid. 5) kontrollida leppetrahvi sissenõutavust, ulatust, seost kahjuga ning vähendamise eeldusi. 6) kohaldada käsiraha sätteid ning mõistab selle tagatise liigi eesmärke NB laenu-, käendus- ja garantiilepingu teksti leiate moodlest seminari lisamaterjalide hulg

Õiguskaitseasutuste süsteem

docx

PANKROTIÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED

PANKROTIÕIGUSE EKSAM 1 . Pankroti mõiste, eesmärgid, menetlusosalised ja pankrotimenetluse õiguslik tähendus. Pankrot on kohtumäärusega väljakuulutatud võlgniku maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. EESMÄRK: Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Menetlusosal

Pankrotiõigus

docx

Pankrot ja saneerimine

TALLINNA ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUS Sandra Tross PANKROT JA SANEERIMINE Referaat Tallinn 2011 2 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 1.PANKROT.......................................................................................................... 4 1.1. PANKROT, VÕLGNIK JA VÕLAUSALDAJA.........................................................4 1.2. EESMÄRK...................................................................................................... 4 1.3. PÕHJUSED..................................................................................................... 5 1.4. TAGAJÄRJED

Asjaõigus

Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt

345

docx

Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt

ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Koostanud Uno Feldschmidt 1.Üldmõisted ,sissejuhatus äriõigusesse. 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnormide kogumit, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes riikides (nt Saksamaa, anglo-ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks isikuteks ei loeta 1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing.

Õiguskaitseasutuste süsteem

100

docx

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT

Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldosa

Võlaõiguse üldosa

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk