Rahvusvahelised suhted (3)

Rahvusvahelise julgeoleku 3 faktorit :
1) muutused suurriigis- kodussõda Kongos on nullilähedane. Kuid Mihhail Gorbatšovi poolt algatatud uuendused NLKP oli globaalne mõju, mis viis kommunistliku maaimasüsteemi kokkuvarisemisele ja jõudude vaherkorra ümbervaatamisel rahvusvahelisel areenil. Lõppes ka lääne liberaalse demokraatia ja kommunistliku totalitaarse diktatuuri vaheline vastasseis, mis vormis rahvusvahelist julgeolekukliimat.
2)suhted suurriikide vahel- G7(Itaalia, Jaapan, Kanada , Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja USA, Venemaa). Vaid aeg-ajalt arutavad olulisi probleeme.
3) tehnoloogilised avastused sõjatööstuses- TUUMARIIGID (Venemaa, USA, Hiina, India, Jaapan, Pakistan) Tehnoloogilised avastuse ei ohusta maailma julgeolekut. Tähtis on see, kuidas ning millisel eesmärgil neid kasutatakse. Kasutamist jälgib Rahvusvaheline Aatomi energia Agentuur .
Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted:
1)hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest
2)lahendada tüli rahumeelselt
3)pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja asutada riikide territoriaalset terviklikkust
4)asutada riikide suveräänsust ning sellest tulenevaid õigusi
5)mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse
6)austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi
7)edendada koostööd riikide vahel
8)järgida rahvusvahelise õiguse norme
Rahvusvahelise suhtlemise vahendid:
1)Diplomaatilised suhted- kui üks riik tunnistab teist diplomaatiliselt. Suursaadiku kui riigi ametniku esindaja võetakse vastu riigipea poolt. Nende katkestamine on äärmuslik samm, mis viitab kerkivale sõjaohule. Suhted halvenevad ka kui teise riigi diplomaat saadetakse välja maaalt.
2)Majanduslik koostöö- Lisaks regulaarsele kaubavahetusele, investeeringutele, koostootmistele annavad jõukad riigid teistele maadele mitmesugust majandusabi. Välisabi võib seisneda raha või kaupade annetamises või spetsialistide lähetamises. Nt Marshalli plaan. Tänapäeval ei puudu doonorriikide või –organisatsioonide abi taga varjatud poliitilised ja ideoloogilised huvid. Humanitaarabi osutatakse looduskatastroofide kannatanud riikidele või tsiviilelanikkonna abistamiseks sõja üle elanud riikides.
3) Lepingud - Seaduslikult siduvad dokumendid, mille kaudu 2 või enam riiki vormistavad läbirääkimistel saavutatud kokkuleppe. Nt.Mõni leping on saanud aluseks organisatsioonile. Teist liiki lepingud sätestavad allakirjutanud riikide käitumisstandardid. Mitmepoolsed lepingud on allakirjutamiseks pidevalt avatud, st et lepinguga saavad ühineda üha uued riigid.
4)Avalik arvamus- võim välispoliitikat mõjutada. Avaliku arvamusega saab ka manipuleerida ja panna rahavst uskuma, et mingi riik kujutab ohtu nende julgeolekule. See ohutunne aitab läbi suruda suuremaid sõjalisi kulutusi riigieelarvesse või õigustada sissetungi mõnda välisriiki.
ÜRO-Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
Loodud 1945 San Franciscos 51 riigi poolt.
Eesti ühines 1991. Nüüdseks liikmesriike 192.
Eesmärk: Ühendada rahvad ning vältida sedakaudu sõdu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste kõigekülgset koostööd.
ÜRO-d juhib Peaassamblee poolt 5 aastaks valitud peasekretär (Ban Ki- moon ). Peasekretär peab seisma kogu organis ja maaima tervikliku arengu eest ega tohi kallutada ÜROtegevust ühegi riigi huvidest lähtuvalt.
Tegeleb arenguprogrammidega, mille kaudu roetatakse majanduslikku ja humanitaarset progressi maailma vaesemates maades. Nt. Toidu- ja meditsiiniabi andmine Aafrika riikides.
ÜRO allorganisatsioon UNICEF
Haridust ja kultuuri edendav UNESCO
ÜRO allasutused:
1)Julgeolekunõukogu üks olulisem kogu. Põhiülesandeks on lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi, ennetada ja maha suruda agressioone, tagada rahu. Iga ÜRO liikmesriik vöib pöörduda palvega lahendada teda puudutav konflikt. Igal liikmesriigil on kohustatud anda osa oma relvajõudusid ÜRO Julgeolekunõuklogu käsutusse, kui nõuab rahvusvaheline olukord. Julgeolekunõukogu juhib ÜRO sõjalisi ragutagamisoperatsioone.
Koosneb 15 riigi esindajatest, kellest 5 on alalised liikmed ja 10 valitakse iga 2 aasta tagant. Alalist esindust omavad tuumariigid ja ka ÜRO asutajaliikmed (Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja USA). Neil on õigus panna mittevastuvõetavale otsusele veto . Julgeolekunõukogu saab võta vastu otsuseid, mida pooldavad kõik nõukogu alalised liikmed. Otsused on kõigile liikmesriikidele kohustuslikud.
2)Peaassamblee koguneb kord aastas ÜRO peakorterisse New Yorki ning kujutab endast esinduslikku rahvusvahelist foorumit. Iga liikmesriik saadab 5 delegaati, foorumil võivad sõna võtta ka riigipead . Arutatakse kõiki küsimusi, mis põhikirja kohaselt organistatsiooni tegevusvaldkondade hulka kuuluvad. Iga riik võib teha ettepaneku mingi probleemi päevakorda võtmiseks. Peaassamblee võtab arutelude põhjal vastu resolutsioone. Väga olulised tegutsemist nõudvad asjad edastab Peaassamblee Julgeolekunõukogule, mis saab nende täitmise muuta kohustuslikuks .
ÜRO on ainus ülemaailmse ulatusega julgeolekuorganistatsioon.
NATO - Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon
1949 aastal pandi Washingtoni lepinguga alus NATOle. See loodi kui sõjalis-poliitiline liit. Regionaalne julgeolekuorganisatsioon . Eesti liitus 2004 ja nüüdseks on Eesti osamaks u 30miljonit krooni aastas.
NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär Andres Fogh Rasmussen .
NATO rahastab muu hulgas kultuuripärandi kaitse programme ja mitmesuguseid teadusuuringuid.
Tähtis ülesanne kriiside ohjamine ja rahuvalve väljaspool oma liikemesmaade territooriumi. NT. Iraak , Afganistaan. Tegemist sõjalise organisatsiooniga, hoidub NATO rahvusvaheliste suhetes jõuga ähvardamisest. NATOl ei ole oma sõjaväge, tema üksused moodustuvad liikmesriikide relvaüksustest tõelise sõjaohu korral. Kehtib kollektiivse enesekaitse põhimõte ehk relvastatud kallaletung ühele liikmesriigile on sama kui kallaletung kõigile lepinguosalisetele- siis lubatud relvajõu kasutamine. NATO üksused on muutunud mitmerahvuslikuks, st tegutsemine võõras kultuurikeskkonnas (psühholoogiline treening )
NATO laienemise tulemusel on org muutund üleeuroopaliseks. NATO funktsiooniks on ühendada Euroopat, mitte aga kaitsta Lääne-Euroopat kommunistliku Ida-Euroopa eest.
OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon
1975 panid aluse NATO ja Nõukogude bloki riigid. Eesti liitus 1991.Tänaseks 55 liiget.
Eesmärk: püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele.
OSCE saadab konfliktirohkesse piirkondadesse oma missioone, mis aitavad vaenutsevaid pooli lahus hoida ning normaalset elukorraldust taastada.
Eesti valitsuse juues on OSCE esindaja, kes tegeleb Nõukogude sõjaväepensionäride inimõigustega. OSCE pöörab erilist tähelepanu kodanikuõigustele ja –vabadustele.
EUROOPA LIIT- maailmas ainulaadne rahvusvahelise koostöövorm
Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga.
Omased nii valitsusvahelisele kui riigiülesele koostööle iseloomulikud jooned. Iga liikmesriik säilitab iseseisvuse, riigiülene koostöö eeldab, et ühenduse liige loovutab oma iseseisvast otsustusõigusest ühisstruktuuridele. Rahvusparlamendid peavad esindama oma kodanikkonna huve üksnes siseriiklikus poliitikas, vaid ka Euroopa asjades.
Euroopa Liidu Nõukogu = Ministrite Nõukogu
Kannab seadusandlikku funktsiooni. Räägib kaasa Euroopa Parlament .
Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki 1 minister. Nõukogu 25-liikmeline. Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse.
EL valitsemises on oluline Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki MN istungeid. Eesistujariik vaheldub iga poole aasta tagant- suurem vastutus, aga suuremad võimalused oma huvide esiletoomiseks. Eesistujamaa esitab enne oma valitsemisaega Euroopa Parlamendile teemad, mille käsitlemiseks tea peab järgneva 6 kuu vältel vajalikuks. Eesistujariik valmistab ette Ministrite Nõukogu istungite päevakorra.
Otsuseid võtab MN vastu hääletamise teel. Ministritel on hääli vastavalt oma riigi rahvaarvule. Suurematel 29, Eestil 4 häält- kokku 321 häält. Otsus loetakse vastuvõetuks, kuis elle poolt on antud vähemalt 258 häält- enamus- tegemist kvalifitseeritud häälteenamusega. Kui on tegemist mõne riigi eluliste huvidega, peavad poolt hääletama kõik nõukogu liikmed. Aga iga riik saab blokeerida otsuse vastuvõrmise, nõudes ühehäälsuse põhimõtete rakendamist.
Ministrite Nõukogu otsused formuleeritakse õigusaktidena. Kõige rangem on määrus, kuulub kogu mahus tätmisele kõigi liikmesriikide poolt. Kohustuslikuks täitmiseks ja ülimuslik teiste õigusaktide suhtes. Direktiiv kuulub täitmisele, kuid liikmesriigil on õigus otsustada, kuidas ta tagab direktiivis sätestatud nõude. Otsus ja arvamusavaldus adresseeritakse konkreetsele riigile, ettevõttele või eraisikule. Otsuse täitmine on kohustuslik, arvamus kannab soovituslikku iseloomu.
Euroopa Komisjon
EL valitsus. Alaliselt tegutsev organ, asub Brüsselis. Tegu on EL-u täitevvõimuga.
Komisjon koosneb 27 liikmest ehk volinikust, kandidatuurid nim liikmesriikide valitsuse poolt ja kelle hääletab ametisse europarlament. Voliniku tegevus lähtub Euroopa Liidust. Iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest. Komisjoni juhib president Jose Manuel Barroso .
Komisjoni tähtsmateks allüksusteks on 26 peadirektoraati ( ministeeriumid ). Euroopa Komisjoni käsutuses on u 17 000 alalist töötajat, kellest 5dik on tõlgid.
Euroopa Komisjoni ülesanded:
1)Teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, algatab seaduseelnõusid, valmistab ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa ülemkogu istungid.
2)Jälgib Ministrite Nõukogu otsuste täitmist liikmesriikide poolt. Kui rikkumine võib nõuda trahvi või pöörduda Euroopa Kohtu poole.
3)Seisab EL-i õigusnormide rakendamise eest.
4)Esindab EL-i rahvusvahelistes organisat.
5)Haldab EL-i eelarvet.
Euroopa Parlament
Liikmesriikide valjaskonna esindusassamblee. 785 saadikut. Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg 'is. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luksemburg.
Seadusandlik funktsioon on jagatud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu vahel.
Europarlament kasutab vetoõigust, st parlament võib õigusakti eelnõu tagasi lükata. On oluline roll Euroopa Komisjoni kujundamisel, sest Euroopa Komisjon vajab Euroopa Parlamendi heakskiitu. Kui parlamen tpole rahul komisjoni tööga, võib komisjonile umbusaldust avaldada ja selle laiali saata.
EP valitakse iga 5 aasta järel liikmesriikidea kodanike poolt otsestel valimistel. Saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt nende rahvaarvule. NT Saksamaa 99 saadikut, Eestist 6. EL-i liikmesmaa kodakonduses omandaja võib hääletada ja seada üles oma kandidatuuri. Parlamendis koonduvad saadikud ideoloogiafraktsioonide kaupa.
Seadusandliku võimu jagunemine:
1)Otsuste võtmiseks on vajalik parlamendi nõusolekut.
2)Olemasolevate liidulepingute muutmise, uute algatamise või ratifitseerimise osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust. Tal pole õigust välis- ning julgeolekupoliitika küsimuste arutamisel.
3)Mitmes valdkondades on nõutav Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö. Reeglina jääb peale Ministrite Nõukogu seisukoht.
4)Mõnedes tundlikes küsimustes (nagu siseturg, kultuuri ja tehnoloogia küs) on nõutav nii Ministrite Nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi toetus e kaasotsustamismenetlus. Europarlamendi reaalsest vetovõimust, sest kui parlament ei nõustu Ministrite Nõukogus vastu võetud eelnõuga, jääb vastav õiguakt vastu võtmata.
Euroopa Kohus
Euroopa Kohtul on ainuõigus EL-i aluslepingute ja sellest tuleneva seadusandlused tõlgendamiseks. Euroopa Kohtu seisukohavõtt on kõigile liikmesriikidele täitmiseks kohustuslik.
Igal EL-i kodanikul on õigus paluda kohtult abi, sundimaks oma riigi valitsust täitma juriidilisi kohustusi. Kohus valvab selle üle, et ühenduse ühised huvid oleksid arvestatud.
Kui mõne liikmesriigi seaduse ja EL-i õigusnormi vahel tekib vastuolu, tuleb muuta liikmesriigi seadust. EL-i õigusakt on ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes.
Kuulub 27 kohtunikku, igas liikmesriigist üks. Kohtunikud 6-aastase tähtajaga, andes vande, tõtades lahendada kohtuasja sõltumatult oma riigi valitsusest.
See koosneb 15 kohtunikust ja 9 kohtujuristist.
On lisandunud uusi õiguse valdkondi, nt tööõigus, sotsiaalõigus, mitte ainult majandusküs, konkurents, ühisturg.
EL SAMBAD: I sammas (majandus, kultuur, rahandus, haridus , keskkkond, sotsiaalpoliitika , põllumajandus) II sammas (ühine välis- ja julgeolekupoliitika) III sammas (sisejulgeoleku alane koostöö- immigrandid)
4 VABADUST: e tootmistegurite vaba liikumine tähendab kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumise tagamine EL-i liikmesriikide piires.