Õigusnorm ja tavanorm (0)

Õigusnorm ja tavanorm
Tavanormid tekkisid juba ammu enne riigi ja õiguse tekkimist, selleks, et reguleerida ühiskondlikke suhteid. Tava- ja moraalinormid on olenevalt kultuurikontekstist ja aegruumist väärtustatud käitumistavad. Õigusnormid aga tekkisid koos riigiga ning on formaalselt määratletud käitumisreeglid, kehtestatud selleks pädeva institutsiooni poolt. Nii tavanormid kui ka õigusnormid on kohustusliku iseloomuga , kuid erinevalt tavanormist, kontrollib õigusnormide täitmist riik. Kui tekkis riik ja õigusnorm, ei tähenda, et tavanormid oleksid kuskile kadunud. Kahjuks üha rohkem tavanormidest lugu ei peeta. Samuti on ka mitmed õigusnormid ühiskonnale kui tervikule vastuvõetamatud. Kahjuks polegi kõik, mis inimeste poolt koostatud täiuslik, ning paraku puudub üks õiglane reguleeritud norm, mida ühiskond austaks, mõistaks ja mille järgi joonduks.
Mitmed tavanormid on tekkinud ajastuga, nad tulevad ja kaovad. Nt prof . Jüri Uluots kirjeldab enda loengus Eesti külakogukonnas 19. sajandi lõpus eksisteerinud tavanormi, mille kohaselt külakogukonnas mindi heina ühiselt niitma . Tavanormi mõte oli see, et kuna heinamaad olid looduses tarastamata, siis mindi heinategemiseks koos õue, et ei tekiks piiritlemata looduse üle tülisid. See tava kadus 20. sajandi algul kui talunikel olid omad kindlad piirimaad, mis olid täpsemalt looduses paika pandud. Tänavu arvatakse ekslikult, et siis mindi nagu talgutele, aga tegelikult oli mõte igasugused lahkarvamused juba eos lahendada. Siinkohal on näha inimeste omavahel kokkuleppelist normi, mis töötas ja millega kõik olid nõus.
Tänapäeval kuuluvad tavanormide hulka nt meresõidu tavad, protokollireeglid ja viisakusreeglid . Nt liikluses , eriti Venemaal ja Ukrainas,on kombeks viisakat kaasliiklejat nö tänada ohutulede vilgutamisega. Tavanormide järgimine ka liikluses sõltub kultuurist. Kui võrrelda nt Eesti ja Itaalia liiklusnorme, siis erinevus on drastiline . Kui Itaalias lahendatakse enamus küsimusi omavahel suhtlemisega ja vajadusel raha kompensatsiooniga, siis Eestis üldiselt ei lahendata ühtegi eksimust ilma kõrgemate võimude sekkumiseta.
Silvia Kaugia proovib tähelepanu pöörata seaduses esinevatele lünkadele. Palju on intsidente, kus juhtumi üle mõistetakse juriidiliselt korrektselt kohut , mis reaalsuses ei pruugi olla kooskõlas inimeste õigus-ja õiglustundega. Mainimist väärt on ehk ka palju kõneainet andnud Laiksoo juhtum, kus tunnustatud korvpallikohtunik Hillar Koitla jäi korraga ilma oma emast ja isast, kelle oli surnuks sõitnud 17-aastane Joosep Laiksoo. Seadus aga ei näe ette moraalset hüvitist kui juhtumist traumeeritud isik ei viibinud õnnetuse toimumise ajal koha peal. Nii jäigi Koitla, kes julges kohtult moraalset hüvitist nõuda lisaks veel surmakutsar Laiksoole võlgu, kuna seadusega peab kaotaja pool ka vastaspoole kohtukulud tasuma . Seadus ei pea silmas moraalseid õigekspidamisi ning sellega riivab inimeste õiglustunnet. On elementaarne, et riik kohustub tagama inimestele ka turvatunde, millega paraku hakkama ei saa. Nt Sindis mõrva toimepannud mees tunnistati arstide sõnul süüdimattuks ning mõne kuu pärast juba terveks. Riik on aga siinkohal võimetu midagi tegema ja mõrvar jalutab taas meie keskel vabaduses. Seadused, millest lähtutakse, kalduvad soosima kuritegevust ja jätavad kannatajad põhimõtteliselt kaitseta. Asjaolu soosib ka vanglate sulgemine , leebed karistused, vanglate liiga head tingimused, mis ei ole kurjategijatele piisavalt ähvardavad jne.
Seaduste rikkumine ei tulene mitte ainult sellest, et tava- ja moraalinormide järgimist ei peeta tihti enam oluliseks, vaid ka sellepärast, et õigusnormid jäävad rahvale lihtsalt kaugeteks. Portaal TOM loodi selleks, et rahavs räägiks kaasa seaduste projektide ettevalmistamisel, mis kahjuks ootuspäraselt ei käivitunud. Endine õiguskantsler A. Jõks nentis, et õigusloome tase võiks olla parem. Põhjuseks võib Jõksi ning riigikontrolör M.Oviiri sõnul olla seaduste liiga keeruline sõnastatus. Samuti on neid ilmselt liiga palju ning paljud valdkonnad on ülereguleeritud. Oleks normaalne, kui ühiskonnas suudaksid inimesed oma tegevust ise reguleerida ja mõistlikult käituda. Nt Iisraelis ja Suurbritannias puudub põhiseadus. Selle asemel lähtutakse igapäevaelus pelgalt tavanormidest ning keerulisemad küsimused jäävad kohtu lahendada.
Ideaal oleks, kui suudetaks koostada õigusnorm, mis samastub tavanormiga, arvestab inimeste moraalseid õigusi ja pakub kaitset, mitte lihtsalt ei piira. Õigusnorm peaks olema kõigile arusaadav olenemata haritustasemest. Inimesed peavad aru saama, et inimesed on asjadest tähtsamad, hoiduma vägivallast, arvestama teiste inimestega ning loodusega ja olema produktiivsed . Õigusnorme ei peaks tagama mitte riik, vaid inimeste endi väljakujunenud veendumus .