Euroopa Liidu juhtorganid
Euroopa Liidule on omased nii valitsusevahelised kui riigiülesele
koostööle iseloomulikud jooned. Valitsusvahelise koostöö raames
säilitab iga liikmesriik oma iseseisvuse, riigiülene koostöö
eeldab, et ühenduse iga liige loovutab osa isesvast otsustusõigusest
ühisstruktuuridele.
Kõige autoriteetsem EL-i institutsioon – seadusandlik ministrite
Nõukogu – tegutseb nagu rahvusvaheline organisatsioon . Teine
mõjukas struktuur – täidesaatev Euroopa Komisjon – kujutab
endast riigiülest üksust. Riigiülene koostöö keskendub enam
majanduskoostööle, riigileste küsimuste puhul kuulub Euroopa Liidu
institutsioonidele seaduste loomisel ja elluviimisel kandev roll.
Euroopa Liidul on kõik riigile omased valitsemisinstitutsioonid –
esinduskogu ( parlament ), seadusandlik kogu, täidesaatev võim, kohus
ja sõltumatu keskpank. Euroopa Liidu valitsemisinstitutsioonide
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-04-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jollumon
Õppematerjali autor
Kehtib kollektiivse enesekaitse põhimõte ehk relvastatud kallaletung ühele liikmesriigile on sama kui kallaletung kõigile lepinguosalisetele- siis lubatud relvajõu kasutamine. NATO üksused on muutunud mitmerahvuslikuks, st tegutsemine võõras kultuurikeskkonnas (psühholoogiline treening) NATO laienemise tulemusel on org muutund üleeuroopaliseks. NATO funktsiooniks on ühendada Euroopat, mitte aga kaitsta Lääne-Euroopat kommunistliku Ida-Euroopa eest. OSCE- Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon 1975 panid aluse NATO ja Nõukogude bloki riigid. Eesti liitus 1991.Tänaseks 55 liiget. Eesmärk: püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele. OSCE saadab konfliktirohkesse piirkondadesse oma missioone, mis aitavad vaenutsevaid pooli lahus hoida ning normaalset elukorraldust taastada.
Üldised põhimõtted: · EL-le on omased nii valitsusvahelisele (liikmesriik säilitab iseseisvuse) kui riigiülesele (loovutab osa iseseisvast otsustusõigusest) koostööle iseloomulikud jooned · Valitsusvaheline koostöö toimub välis-, julgeoleku-, justiits- ja siseasjades. Otsused langetatakse valitsuste vaheliste läbirääkimiste tulemusel. · Riigiülene koostöö keskendub majanduskoostööle. · Liikmesriigid säilitavad oma valitsemisinstitutsioonid. · Euroopa Liidus on sõltumatu keskpank ja kasutuses ühisraha EURO (va Taani, Rootsi, GB) Ministrite Nõukogu · kannab seadusandlikku funktsiooni · igat liikmesriiki esindab üks minister (2007 aastast 25+2 liikmeline) · koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse (põllumaj, välispol jne) · oluline roll eesistuja institutsioonil vahetub iga 6 kuu tagant. Juhib kõiki istungeid, esitab teemad, mille arutamist peab vajalikuks,
..............................................................26 7.Regionaalne ja kohalik valitsemine....................................................................28 7.1Miks on regionaalne valitsemine tähtis?.......................................................28 7.2Administratiivse ülesehituse põhimudelid....................................................29 7.3Kohaliku valitsemise arengusuunad.............................................................30 8.Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................................................31 8.1Kas riikide liit või liitriik?............................................................................... 31 8.2Ministrite Nõukogu....................................................................................... 31 8.3Euroopa Komisjon......................................................................................... 33 2
Parlamendi protseduurireeglid on kohmakamad ja aeglased. Seepärast eelistabki valitsus väikseid töörühmi ja eksperte, et poliitilise otsustamise protsess kulgeks kiiremini. Peaminister on kujunenud juhtivaks tipp poliitikuks. Oluline on ka oskus läbi rääkida teiste poliitikutega, sest sellest sõltub valitsuse tõhusus. Valitsuse ülesanneteks on juhtida tõhusalt ühiskonda ja kindlustada valitsuspoliitikale teatud ideloogilist suunda. Enamikus Euroopa riikides määrab suuna parlamendi koosseis. Minister on seega poliitiline figuur, kes peab valitsuses kaitsma oma erakonna seisukohti. Minister võib nimetada ametisse tippametnikke ning nõunikke. Poliitika ülemäärast heitlikkust peaks vältima ametnikkond, kõrgeimal astmel on kantsler, kes peab tagama ministeeriumi igapäevatöö. Täidesaatva võimu tipptasandil on seega esindatud nii erakondade huvid kui ka ametnikkonna huvid. Selline süsteem kehtib ka Eestis.
· seisab EL-i õigusnormide rakendamise eest · esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides · Haldab EL-i eelarvet Euroopa Parlament · Europarlament valitakse iga viie aasta järel liikmesriikide kodanike poolt otsestel valimistel · saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt nende rahvaarvule · parlamendis koonduvad saadikud ideoloogiafraktsioonide kaupa Seadusandliku võimu jagunemine: Seadusandlik funktsioon on jagatud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu vahel · otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek · olemasolevate liidulepingute muutmise, uute algatamise või ratifitseerimise osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust · mitmetes valdkondades on nõutav Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö (transport, keskkond, arenguabi, tööohutuse, regionaalse arengu ja sotsiaalpoliitika küsimused)
..............3 Seadusandliku võimu ülesehitus .........................................4 Parlamendi ülesanded ja töökorraldus..............................................6 Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis.....................7 Avalik haldus ja bürokraatia..............................................9 Kohtuvõim.................................................................10 Regionaalne ja kohalik valitsemine....................................10 Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................11 1 Sissejuhatus Valitsemise tähendus on viimastel aastakümnetel märgatavalt laienenud. Tänapäeval hõlmab valitsemine riigi ja rahva seotust, kohalikku valitsemist ja poliitikate teostamist. Valitsemisele lisandub avalik haldus ehk poliitiliste otsuste elluviimine. Küsimusele ,,Kes valitseb
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS 2. seminari kodutöö Helena Ilves (AJ-11) I Euroopa Komisjoni olemus ja tegevus Komisjoni kuulub kitsamas tähenduses 27 volinikku (üks igast liikmesriigist).Euroopa Komisjon koosneb Euroopa Liidu ametnikest, kes vähemalt teoorias on erapooletud ja oma ala asjatundjad. Liikmed e volinikud ei esinda mitte oma riiki, vaid peavad olema täiesti sõltumatud (praktikas aga teatud määral esindavad!). Iga volinik vastutab talle eraldatud poliitikavaldkonna eest. Komisjon on kui EL täidesaatev võim: tegeleb poliitika rakendamisega, reeglite kehtestamisega, liikmesriikide poliitika kontrollimisega, eelarve täitmise jälgimisega. Euroopa Komisjoni tasandid: Peadirektoraadid
keskvalitsusest sõltuv administratiivstruktuur. 2) Detsentraliseeritud autonoomne kohalik võim. Kohaliku omavalitsust mõistetakse tänapäeval mingi maa-ala või asula elanikele antud õigust otsustada ise kohaliku elu küsimusi. Omavalitsuse tunnused-1. kohaliku esindusega olemasolu. 2. iseseisev eelarve ja maksustamise õigus. Euroopa Liidule on omased nii valitsusvahelisele kui riigiülesele koostööle iseloomilikud jooned. Euroopa Liidul on kõik riigile omased valitsemisinstituitsioonid- esinduskogu, seadusandlik kogu, täidesaatev võim, kohus ja sõltumatu keskpauk. Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki üks minister. Otsuseid võtab Ministrit Nõukogu vastu hääletamise teel. Otsis loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogude liikmete enamuse poolt ehk. Kvalifitseeritud häälteenamus. Euroopa Komisjon on 25 liiget ehk. Volinikku. Komisjoni juhuib president
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid