Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Täitemenetlus (0)

1 Hindamata
Punktid
Täitemenetlus
KONTROLLTÖÖ
  • Vara arestimine, hindamine ja hoidmine
    Eelarestimine
    Kui võib eeldada, et asi, mida ei või arestida, muutub lähemal ajal arestitavaks, võib selle arestida, kuid asi tuleb jätta võlgniku valdusse. Täitemenetlus eelarestitud asja suhtes võib jätkuda alles pärast asja arestitavaks muutumist.
    Arestimine
    Vallasasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur asja üles ja keelab selle käsutamise. Arestimise tagajärjeks on võlgnikule keeld asja käsutada ja käsutuskeeldu rikkuv tehing on tühine (TMS § 54). Arestimisakt tuleb võlgnikule kätte anda.
    Registervara puhul laseb kohtutäitur lisaks kanda registrisse keelumärke näiteks sõidukite, ehitiste, aktsiate jm puhul. Kui keelumärge kantakse registrisse enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist võlgnikule, loetakse juba märke kandmist arestimiseks.
    Arestimisega tekib asjale sissenõudja kasuks seadusjärgne pandiõigus ehk arestipangaõigus. Arestipant tekib vaid arestimisel täitemenetluse käigus. Täitetoimingu tulemusena tekib arestitud esemele sissenõudja kasuks seadusest tulenev pandiõigus, mis annab sissenõudjale samad õigused nagu lepingu alusel seatud (käsi)pandiõigus.
    Ühte ja sedasama eset võivad samaaegselt koormata:
    • Lepingu alusel seatud pandiõigus
    • Seaduse alusel tekkinud pandiõigus, sh täitemenetluse käigus tekkinud arestipandiõigus

    Kui üks asi on arestitud mitme erineva sissenõudja kasuks, rahuldatakse sissenõutavad nõuded vastavalt arestipandiõiguse järjekohale või osalevate isikute kokkuleppel.
    Vallasasja arestimisel kehtivad asjaõiguse põhimõtteid:
    • Eeldatakse valdaja omandit
    • Valduse seaduslikkust ja heausksust ning
    • Omanik peab vaidluse korral tõendama, et tema valdaja valdab talle kuuluvat asja.

    Arestimise kohta koostab kohtutäitur akti. Aktile kirjutavad alla arestimise juures viibinud isikud, kellel ei ole hiljem õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale, kui nad ei ole teinud ebaõigsuse kohta märkusi akti koostamise ajal. Võlgnikule, kes ei viibinud arestimise juures, tuleb arestimise akt kätte toimetada.
    Arestimisel on kohtutäituril kohustus vara hinnata. Asi hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti.
    Arest lõpeb:
    • Asja müügiga täitemenetluses või
    • arestist vabastamisega

    Arestist vabastamine ilma nõude rahuldamiseta on võimalik ainult sissenõudja taotlusel ja võlgniku nõusolekul. Kohtutäituril on kohustus asi arestist vabastada, kui seda ei õnnestu mõistliku aja jooksul müüa.
    Arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta
    kui:
    1) Vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita;
    2) Võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet;
    3) Vara on arestinud ebapädev isik;
    4) Võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise.
    Vara hoidmine

    Üldjuhul jääb vara võlgniku hoiule, kui see ei ohusta sissenõudja nõude rahuldamist.  Võlgnikul on kohustus tagada vara säilitamine. Võlgniku valdusse ei ole lubatud jätta sularaha , väärisesemeid ega dokumendi kujul olevaid väärtpabereid nende kerge realiseerimise tõttu.
    Võlgniku valdusesse jäetav arestitud asi tuleb märgistada (TMS § 71 lg 2).
    Märgistamise ehk pitseerimise nõue – kuidas teha, seaduses ei ole kirjas.  Märgistuse olemasolu aitab vaidluse lahendamist, kui vaidlus selles, milline konkreetne asi oli arestitud.   Elektroonika ja muude kodumasinate puhul seerianumbrite märkimine arestimisakti.
    Kui kohtutäitur ei jäta arestitud asja võlgniku valdusse ega võta seda oma hoiule, võib asja anda hoiule kolmandale isikule. Hoidja määratakse sissenõudja ja võlgniku kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja vara hoidja suhtes kokkuleppele ei jõua, määrab vara hoidja kohtutäitur.
    Hoiule antakse  asi arestimisakti alusel.
    Hoidja ja sissenõudja vahel tekib hoiuleping. Hoidjal on õigus saada tasu ja asja hoidmiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Need arvatakse täitekulude hulka.
    Vara hoiuleandjaks loetakse sissenõudja. Kui hoidja asja ei tagasta, saab omanik pöörduda hagiga kohtusse asja väljanõudmiseks, nõue hoidja vastu.
    Vara hindamine
    Arestimisel on kohtutäituril kohustus vara hinnata.
    • Asi hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti.
    • Kui arestimise ajal ei ole asja väärtust võimalik hinnata, tuleb seda teha viivitamata pärast arestimist. Hindamistulemus märgitakse arestimisakti.
    • Arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel.
    • Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada. Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult.

  • Mittearestitavad asjad. Asendusarestimine
    Füüsilisest isikust võlgniku puhul näeb seadus ette teatud esemed ja osa
    sissetulekust , millele sissenõuet pöörata ei saa.
    • Võlgniku isiklikud asjad ning maja- ja köögitarbed, riietusesemed , pesu, voodid ja muud majapidamises kasutatavad asjad, mis on hädavajalikud võlgniku võla suurust arvestavate olmevajaduste rahuldamiseks (mida suurem on võlg, seda kitsamalt peab läbi ajama). Riiete või majatarvete arestimise keeld ei ole absoluutne, võlgnikule peavad alles jääma hädavajalikud esemed.
    • Vähemalt üks tehniline vahend, mis tagab võlgnikule EV põhiseaduse § 44 lõikes 1 ettenähtud info saamise õiguse kasutamise;
    • Võlgnikule ja tema perele üheks kuuks vajalikud toiduained ja eluruumi kütmiseks üheks kütteperioodiks vajaminev küte või kui täitmise ajaks sellist varu ei ole ja selle muretsemine ei ole muul viisil tagatud, siis varu soetamiseks vajalik rahasumma;
    • Põllumajandusega tegeleva isiku põllumajandusseadmed, kariloomad, väetis ja põllumajandussaadused, mis on võlgnikule hädavajalikud tema enda ja tema perekonna ülalpidamiseks kuni järgmise saagini;
    • Füüsilise isiku majandus- või kutsetegevuse või töö- või teenistussuhte jätkamiseks hädavajalikud esemed;
    • Raamatud või muud esemed, mida võlgnik või tema perekonnaliige kasutab õppetöös või kultustoimingutes;
    • Võlgnikule kuuluvad raamatupidamisdokumendid, perekonnaürikud, abielusõrmused,

    ordenid ja teenetemärgid
    • Kunstjäsemed, prillid ja muud kehapuude tõttu vajalikud abivahendid, mida võlgnik või tema perekonnaliige kasutab;
    • Võlgniku perekonnas toimuvateks matusteks vajalikud esemed;
    • Riigimuuseumi, munitsipaalmuuseumi ja avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumikogu ning sellesse kuuluvad museaalid, samuti sihtasutusele kasutada antud riigi muuseumikogu või museaalid; arhivaalid;
    • Muud asjad, mille arestimine on vastuolus seadusega või heade kommetega.

    TMS-s puudub regulatsioon mittearestitavate kinnisasjade kohta – seega võib kinnisasja alati arestida.
    • Erandiks, millal muidu mittearestitava asja arestimine on lubatud, on omandireservatsiooniga müügi puhul müügihinna võlgnevuse sundtäitmine (tehniline vahend).

    TMS võimaldab pöörata sissenõuet võlgniku varalistele õigustele, sh ka sissetulekule. Sissetuleku suhtes kehtivad piirangud, mille põhiline eesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate äraelamiseks minimaalselt vajalikud vahendid.
    Piiranguid on kahte liiki:
  • Lihtsalt võlgnikule kasutamiseks jääma pidav mittearestitav osa, mis tagab võlgniku elatusmiinimumi säilimise;
  • Nn sotsiaaltoetused – kindla õiguse kaitseks makstavad sihtotstarbelised summad , mis ei pea minema mingi muu kohustuse katteks
    Asendusarestimine
    Asendusarestimise eesmärk – sissenõudja saab võimaluse oma nõude rahuldamiseks ja võlgnikule tagatakse elatusmiinimum.
    TMS § 66 loetletud mittearestitava asja saab teatud tingimustel arestida TMS §68 alusel. Silmas peetakse suure väärtusega asja, mida saab asendada odavamaga ja sel teel saab väärtuslikuma asja müügi kaudu rahuldada sissenõudja nõue. Asja väärtus peaks seega lisaks nõudele ja täitekuludele katma ka asendusasja väärtuse.
    Asendusarestimise võimalus puudutab näiteks võlgniku isiklikke asju (köögitarbed, riietusesemed, voodid jne) PUNKT 1 ; samuti vähemalt 1 tehniline vahend PUNKT 2; füüsilise isiku majandus- või kutsetegevuse või töö- või teenistussuhte jätkamiseks hädavajalikud esemed PUNKT 5.
    PUNKT 1,2,5 ÜLEVALT LOETELUST
  • Enampakkumise kuulutus .
    Enampakkumise korraldamiseks avaldab kohtutäitur kuulutuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avalikus arvutivõrgus vähemalt 10 päeva enne enampakkumist. Kuulutus peab seega lisaks Ametlikele Teadaannetele ilmuma veel mõnel veebilehel. Kui müüdava asja alghind ületab 6400 eurot, tuleb kuulutus avaldada lisaks ühes enampakkumise kohas levivas ajalehes - kas üleriigilises või kohalikus ajalehes.
    Enampakkumise kuulutuse avaldamisega seonduvad kulud peab kandma võlgnik.
    Vähemalt 10 päeva enne enampakkumise toimumist tuleb avaldatud kuulutuse sisust eraldi teavitada nii võlgnikku kui sissenõudjat.
    Kuulutuses tuleb märkida:
  • Algus ja koht (suuline)
  • Registreerimise kord ja tähtaeg
  • Müüdava asja üldine kirjeldus
  • Asja alghind
  • Tagatisraha tasumise kord ja suurus, samuti ostuhinna ja tagatisraha tasumise tähtaeg;
  • Võimalus asjaga tutvuda
  • Üleskutse teatada kohtutäiturile asja koormavatest või enampakkumist takistavatest asjaoludest
  • Elektroonilise enampakkumise korraldamisel enampakkumise lõpu aeg ja pikeneva lõpu intervall.
  • Vallasasjade müük enampakkumisel
    Vallasvara müük – võimalik:
    • Elektrooniline enampakkumine – e- oksjon , elektrooniline
    • Oksjonikeskkond – koja poolt korraldatud oksjonikeskkond ja muu oksjonikeskkond

    suuline enampakkumine
    • Vara müümine lihtsustatud korras. Arestimisakti kohaselt kuni 2000 eurose väärtusega vallasasjade müügi võib kohtutäitur volitada kutseühendusele.
    • Müük kohtutäituri kontrolli all

    • Enampakkumine toimub üldjuhul elektrooniliselt, suuliselt vaid siis, kui elektroonilise enampakkumise korraldamine ei ole kohtutäiturist sõltumatutel asjaoludel võimalik.
    • Kui arestitud vallasasjade hind on arestimisakti kohaselt kuni 2000 eurot, võib kohtutäitur nende müügi volitada kojale.
    • Arestitud vallasasjad müüb kohtutäitur avalikul elektroonilisel enampakkumisel, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti.
    • Elektroonilise enampakkumise nõuded- kehtivad enampakkumise läbiviimisele üldised seadusest tulenevad nõuded. Lisaks näeb elektroonilise enampakkumise puhuks mõned erinõuded ette kohtutäiturimäärustiku § 14.
    • Enampakkumise keskkond asub kohtutäiturite kutseühenduse e-oksjoni keskkonnas.
    • Kohtutäitur peab vara müügil arvestama ka seda, et teatud vara müümisele võib kehtida erikord. Näiteks relvad – relvaseadus ja müügiks tuleb luba taotleda politseiasutuselt.

  • Vallasasjade müük kohtutäituri kontrolli all
    Asja müümine võlgniku enda poolt kohtutäituri kontrolli all
    Selleks on vajalik:
  • Võlgniku avaldus ja
  • Sissenõudja nõusolek (7 päeva oma arvamuse esitamiseks ja vaikimine müügiga nõustumine)
    Müüjaks on võlgnik ise, kohtutäitur annab müügiks nõusoleku. Sissenõudja nõusolek on eelduseks müügiloa andmiseks . Kohtutäitur peab tagama, et protseduurireeglid oleksid täidetud.
    Ilma sissenõudja nõusolekuta võib kohtutäitur anda loa võlgnikule asjade müügiks, kui:
    • Enampakkumine on nurjunud või
    • võib eeldada, et enampakkumisel ei õnnestu üldse asja müüa või õnnestub see müüa oluliselt kehvema tulemiga kui väljaspool enampakkumist müües.

    Võlgniku enda poolt asja müümine eelduslikult majanduslikult tulemuslikum kui müük enampakkumisel. Võlgnik ei või müüa asja arestimisaktis märgitud hinnast madalama hinnaga. Kui mingil põhjusel on vaja madalama hinnaga müüa, tuleb teha uus arestimine ja hindamine. Ostuhind tuleb kanda kohtutäituri ametialasele arvele.
    Kohtutäitur võib nõustuda ka asja müümisega sissenõudjale. Sel juhul tehakse tasaarvestus sissenõudja nõudega ja ostuhinda käsitatakse võla ulatuses võlgnikult sissenõudjale makstuna.
    Kohtutäituri kontrolli all müügi puhul sõlmitakse võlgniku ja ostja vahel müügileping (VÕS).
  • Ostuhinna tasumine, asja üleandmine ning omandi tekkimine
    Ostuhinna tasumine on seatud sõltuvusse selle suurusest .
    • Suulise enampakkumise võitja peab ostuhinna tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist. Kui ostuhind ületab 12 700 eurot, peab suulise enampakkumise võitja tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist 1/10 ostuhinnast, ülejäänud hind tuleb tasuda 15 päeva jooksul. Kui ostjaks on võlgnik, peab ta tasuma kohe kogu ostuhinna. Kui võlgnik ise võidab enampakkumise ja ostuhind on sissenõutavast summast suurem, peab võlgnik tasuma võlasumma ja täitekulud, sest seda ületav summa kuuluks niigi talle tagastamisele.

    • Elektroonilise enampakkumise võitja peab tasuma ostuhinna enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval. Kui ostuhind ületab 12 700 eurot, tuleb ostuhinnast üks kümnendik tasuda enampakkumisele järgneval tööpäeval ning ülejäänud hind tuleb tasuda 15 päeva jooksul. Kui ostjaks on võlgnik, tuleb kogu ostuhind tasuda enampakkumisele järgneval tööpäeval.

    Mõlemal juhul tähendab kohene tasumine ostuhinna tasumist sularahas või kohtutäituri määratud kontole.
    Kohtutäitur võib enampakkumise võitja (ostja) taotlusel pikendada ostuhinna tasumise tähtaega täiendavalt 15 päeva võrra. Ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise vormistab kohtutäitur otsusena.
    Ostuhinna tasumine laenuga
    Ostuhinna tasumisel laenuga ei kohaldata ostjale ostuhinnast ühe kümnendiku ega ostuhinna kohese tasumise kohustust. Ostja kohustub tasuma kogu ostuhinna või tagama ostuhinna tasumise kohustuse täitmise krediidiasutuse poolt 15 päeva jooksul parimaks pakkumiseks tunnistamise päevale järgnevast päevast arvates.
    • Ostuhinna tasumist laenuga ei saa taotleda võlgnik.

    Müüdud asi antakse ostjale üle pärast kogu ostuhinna tasumist, millega tekib ka omand vallasasjale. Registervara vormistatakse uue omaniku nimele enampakkumise akti alusel.
  • Vasakule Paremale
    Täitemenetlus #1 Täitemenetlus #2 Täitemenetlus #3 Täitemenetlus #4 Täitemenetlus #5 Täitemenetlus #6 Täitemenetlus #7 Täitemenetlus #8 Täitemenetlus #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
    Täitemenetluse kontrolltöö küsimused/vastused

    Sarnased õppematerjalid

    Täitemenetlus
    10
    docx

    Täitemenetlus

    Täitemenetlus KONTROLLTÖÖ 1) Menetlusosalised (nende õigused ja kohustused) Üldiselt: Menetlusosalisteks on kõik, kelle õigusi menetlus puudutab, nt eseme kaasomanik, võlgniku abikaasa, seltsinglane, pärija, üürnik jne. Eraldi on seaduses välja toodud isik, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa võlgniku vara realiseerimise käigus saadavast rahast, näiteks pandipidaja, reaalkoormatise omaja. Menetlusosaliseks on ka sissenõudja ning võlgnik (käsitleme eraldi allpool). Menetlusosaliste ringi kindlaks tegemine on oluline, sest menetlusosalistele tuleb selgitada nende õigusi ja kohustusi täitemenetluses. Neile tuleb kätte toimetada mitmeid dokumente. Menetlusosaliste õigused: 1. Õigus tutvuda täitetoimikuga ning saada sellest ärakirju ja menetluse käigu kohta õiendeid. 2. Õigus esitada kaebusi kohtutäituri tegevuse pea

    Õigusõpetus
    Täitemenetlus
    8
    docx

    Täitemenetlus

    käes siis see saaks ka täidetud. Kui meil ei oleks täitemehhanismi, oleks kohtuotsus ainult paber. Täitemenetlus kui eraõigus ­ iseloomulik: · Palju dispositiivsust- menetlus algab sissenõudja soovil ja sissenõudja võib enne nõude rahuldamist ka menetlus lõpetada lasta ( peatada) · Täitemenetlusest tulenevad vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras Täitemenetlus kui avalik õigus ­ iseloomulik · Täitemenetlus on menetlusõigus ­ seega avalik õigus · Kohtutäitur on avaliku võimu kandja 2) Kohtutäitur ja tema õiguslik staatus Kohtutäitur viib menetlust läbi ainuisikuliselt- ta on menetlusjuht! Kohtutäituril peab olema ametikindlustus. Kahjud peab ta ise kinni maksma. Kohtutäitur ei saa mitte midagi kellelegi delegeerida, ta peab tegema kõike isiklikult. Ta vastutab ise, ja seda ka materiaalses mõttes. Kuidas saab kohtutäituriks? - Peab olema Euroopa Liidu kodanik

    Õigusõpetus
    Täitemenetluse kaasuste lahendamine
    30
    docx

    Täitemenetluse kaasuste lahendamine

    METOODILISED SELGITUSED TÄITEMENETLUSE KAASUSE EKSPERT- STIILIS LAHENDAMISEKS 1.1 Sissejuhatus Kaasuse ülesanne on koostatud eesmärgiga kontrollida teadmisi ja nende rakendamise oskust (vastused on õiged või valed) ja/või oskuste arendamiseks (õigeid vastuseid ei ole, hinnatakse analüüsi mitmekülgsust ja sügavust). Juhtumi analüüsi meetod hõlmab endast tavaliselt mingi sündmuse või juhtumi uurimist. Kaasuse analüüsi meetodi rakendamisel pannakse selle lahendajad probleemi lahendamisel otsustajarolli.1 Kaasuse lahendamise üldine algoritm:  „Loe kaasus läbi. Kas said aru, mida on küsitud? Kui ei, siis loe veelkord ning vajadusel küsi täpsustavaid küsimusi.  Too välja, milline informatsioon tekstis on vajalik küsimustele vastamiseks (keerulisemates kaasustes on palju informatsiooni, mis ei ole relevantne).  Otsi üles täiendav informatsioon (õigusaktid jm), vajadusel esita küsimusi. ?

    Õiguse alused
    Võlanõustamise kordamisküsimused
    20
    docx

    Võlanõustamise kordamisküsimused

    Võlanõustamise eesmärgid O Eesmärk on abistada isikut:  oma varalise olukorra kindlakstegemisel,  võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel,  nõuete rahuldamisel ning  uute võlgnevuste tekkimise vältimine toimetulekuvõime parandamise kaudu ja  muude võlgnevusega seotud probleemide lahendamine. Aidatakse inimesel teadvustada ülemäärase võlgnevuse põhjuseid ja tagajärgi ning õpetatakse teda tulevikus säilitama tasakaalu tulude ja kulude vahel ning uusi võlgnevusi vältima. Ülemäärase võlgnevuse muutmine talutavaks või selle likvideerimine. O Üldine eemärk on see, et inimene tuleb oma eluga paremini toime ja tal ei teki uusi ülejõu käivaid rahalisi kohustusi. Ühtlasi on eesmärgiks: O teadvustada võlgnikule ülemäärase võlgnevuse põhjuseid ja tagajärgi ja O õpetada võlgnikku tulevikus uut ülemäärast võlgnevust vältima ning O säilitama tasakaal

    Võlaõigus
    PANKROTIÕIGUSE KONSPEKT
    84
    docx

    PANKROTIÕIGUSE KONSPEKT

    PANKROTIÕIGUS I LOENG: PANKROTIMENETLUS Makseraskused võivad olla: 1)Ajutised -võimalikud abinõud Saneerimine-eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes. Selle eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide kaitsmine jne. Kaitsmine toimub nõuete ümberkujundamise teel. (1) Nõude ümberkujundamine on muu hulgas: 1) kohustuse täitmise tähtaja pikendamine; 2) rahalise nõude täitmine osamaksetega; 3) võlasumma vähendamine; 4) kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga. (2) Saneerimiskavas ei saa ümber kujundada töölepingu alusel tekkinud nõuet. Võlgade ümberkujundamine on käsitletav ainult füüsiliste isikute suhtes. Eesmärgiks on makseraskustes füüsilistele isikutele tema võlgade ümberkujundamise võlmandamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldaja õigustatud huve. Isiklike võlgade ümebrku

    Pankrotiõigus
    PANKROTIÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED
    19
    docx

    PANKROTIÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED

    PANKROTIÕIGUSE EKSAM 1 . Pankroti mõiste, eesmärgid, menetlusosalised ja pankrotimenetluse õiguslik tähendus. Pankrot on kohtumäärusega väljakuulutatud võlgniku maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. EESMÄRK: Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Menetlusosal

    Pankrotiõigus
    PANKROTIÕIGUS konspekt
    17
    docx

    PANKROTIÕIGUS konspekt

    PANKROTIÕIGUS Exam avatud materjaliga. 11.04. 18:00 või 21.04. 14:00 või 22.05. 18:00 Iseseisev töö ­ referaat a la 10 lk, tähtaeg 08.04. Saata aadressile [email protected] Minu teemaks ,,Pankrotivara õiguslik regulatsioon" Maksejõuetus · Ajutine · Püsiv --> (pankrot) eeldab kohtu sekkumist Esimene pankrotiseadus 1992, Rootsi mudeli põhjal. Esimesed muudatused 1997, aastast 2004 toodi sisse füüsiline isik. 2011 võlgade ümberkujundamise seadus (F.is) ning lisaks Saneerimis seadus, võlgade ümberkujundamise seadus (J.is). Eristada mõisteid pankrot ja maksejõuetus! Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Maksejõuetus: Seotud võlausaldajate nõuetega ­ ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine Võlgniku vara ja kohustuste suhe ­ võlgniku vara ei kata kohustusi ja see seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Maksejõuetuse hindamise aluseks on enimkasu

    Pankrotiõigus
    ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020
    67
    docx

    ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020

    ETTEVALMISTUSMATERJAL ASJAÕIGUSE SEMINARIDEKS Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal:  „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull

    Asjaõigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun