Euroopa Liidu õigus konspekt (8)

VAHETU ÕIGUSMÕJU
Vahetu õigusmõju -Euroopa Kohtu poolt tuletatud doktriin , pole aluslepingutes. EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde.
Kaudne õigusmõju-liikmesriigi kohus kasutab EL õigust et tõlgendada kohalikku siseriiklikku õigust
Horisontaalne õigusmõju- kahe üksikisiku vahel. EL õigusega on antudühele üksikisikule teise suhtes õigusi, st et teisel üksikisikul on teatud kohustused. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse.
Vertikaalne õigusmõju- Üksikisik ja liikmesriik omavahel . Liikmesriigil üksikisiku ees teatavad kohustused, mida peab täitma. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse.
Avalik õiguslik jõustamine- Riik peab korrale kutsuma kui kellegi õigusi rikutakse , et õigus kehtiks kõigile samasuguselt, oleks õigusriik (politsei jne)
Eraõiguslik jõustamine- näiteks pöördud otse kohtusse, või inkassofirma teenused. Riik ei sekku. Riik pakub üksnes kohtusüsteemi
Kui liikmesriik ei täida kohustusi, siis tuleb mõni EL institutsiooni komisjon , kes kutsub liikmesriiki korrale. Samas alati EL komsijon kõikjale ei jõua, ja selleks ongi välja mõeldud vahetu õigusmõju. Üksikisikud ise jälgivad et nende õigusi täidetaks, kaitsevad neid ise kohtus ja nõuavad nende täitmist.
Van Gend en Loos kaasus- Hollandi ettevõte vs Hollandi riik, ettevõte mis importis kemikaale Saksamaalt Hollandisse, mõlemad EMÜ liikmed. Beneluxi tolliliiduga seoses aga tõusid Saksamaalt imporditavate kaupade tollimaksud . Samas oli EMÜs kokku lepitud, et üleminekuperioodil täielikkude tollimaksude kaotamisele, vahepeal tollimakse tõsta ei tohi. Kohus ütles et on vahetu õigusmõju ja riik peab oma kohustusi täitma. Enamasti riik ei tee midagi, mida EL õigusakt nõuab et ta teeks . Antud juhul oli vastupidi. Riik ei pidanud midagi tegema (positiivne kohustus), ta hoopis ei tohtinud midagi teha (negatiivne kohustus). Vastupidiselt sellele ta ise otsustas, et tõstab tollimakse ja rikkus sellega kokkulepitut.
Reynersi kaasus- Hollandlane , kes sai õigushariduse Belgias. Belgia advokatuuri teda aga keelduti vastu võtmast. Belgia advokatuuri tohtisid kuuluda ainult Belgia kodanikud. Võrdse kohtlemise põhimõte. Belgia riik polnud üleminekuperioodi jooksul vajaminevaid direktiive vastu võtnud. Kohus otsustas, et isegi kui siseriiklike direktiive ei eksisteerinud, peab olema see põhimõte tagatud.
Vikingline kaasus- Vikingline vs ametiühing. Ametiühingud proovisid takistada registreerimast laeva soome lipu alt eesti lipu alla. Eestis pidanuks maksma eesti ametiühingutega kokkulepitut, väiksemad palgad . Vikingline väitis, et neil õigus asutada oma ettevõte ükskõik millises liikmesriigis, seal tegevust alustada, lõpetada, asutada filiaale. Ametiühing aga pöördus rv meremeeste ametiühingusse, mis keelas kohalikul, eesti meremeesteametiühingul Vikingline töötajaid oma ametiühingusse vastu võtmast. Kaks eraõiguslikku (ametiühing eraõiguslike isikute liit), kumbki ei ole riik. Horisontaalne vahetu õigusmõju.
Määrused, otsused: Aluslepingud omavad vahetut õigusmõju, sarnaselt neile saab otse tugineda ka määrustele ja otsustele(kui on selge, täpne ja konkreetsele isikule mingisuguseid õigusi andev ). Vahetult kohaldatav
Direktiivid : direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, jätab riigi ametiasutustele valiku vormi ja meetodite üle. Tulemus ja tähtaeg, milel jooksul liikmesriik peab panema direktiivis sätestatud oma õigusaktidesse. Kui süsteem toimib ideaalselt siis ei saa sellele otseselt tugineda. Üksikisik saab direktiivi mõju kätte siseriiklikest seadustest , detailsemalt, selgemalt, täpsemalt. Direktiiv ise orienteeritud üksnes tulemusele, aspekte lahti kirjutatud pole. Vahetut õigusmõju ei peaks olema. Ei ole otseselt öeldud, et on vahetult kohaldatav. Riik aga alati direktiivides sätestatut etteantud tähtajaks täita ei suuda. Või kui liikmesriik töötab üleminekuaja jooskul direktiivi eesmärkidele vastu. Sellisel juhul on kodanikel võimalus oma õigusi vahetule õigusmõjule tuginedes ikkagi nõuda (kui direktiivid on selged, täpsed ja tingimusteta).
direktiivil ainult vertikaalne õigusmõju. üksikisik saab oma õigusi kaitsta ainult juhul kui neid kaitstakse liikmesriigi suhtes. Kui need kohustused on teisel üksikisikul, siis ei saa direktiivi sättele tugineda.
Marshalli kaasus: naine, kes lasti Southamptoni tervishoiuasutusest lahti kuna, et ta oli saanud 60. aastaseks. Asutuse sisereeglites oli sätestatud, et naistöötajad peavad 60selt töölt lahkuma , meeste puhul oli sama tähtaeg 65. Siseriiklikud õigusaktid taolist sisekorraeeskirja ei nõudnud, aga samas ka ei keelanud niisugust diskrimineerimist ära. Marshall väitis, et tema vallandamine on sooline diskrimineerimine ( vastuolus meeste ja naiste võrdse kohtlemise direktiiviga). Tervishoiuasutus oli eraõiguslik asutus, riik ei olnud direktiiviga sätteid vastu võtnud. Kohus otsustas, et kuigi riik ei olnud otsene tööandaja, siis oli riik süüdi, sest kuna riik õigust ellu ei viinud, siis tekkis ka vahetegemise võimalus.
Fosteri kaasus: British Gas naised pensionile 60selt, mehed 65selt. British Gas eraõiguslik ettevõte, aga riigi omanduses . Kohus ütleb, et kui on mingi ettevõte, mis on riigi poolt erivolitustega, üksikisikutest laiemate volitustega, siis võib pöörduda vahetule õigusmõjule tuginedes kohtusse.
Wells kaasus- keskkonnamõju uuringud avalikelt ja eraõiguslikelt projektidelt, mis puudutasid keskkonda, enne kui hakatakse midagi planeerima, planeerimisõigus. Anti teatud kaevanduse tegemiseks ilma taolise uuringuta. Naine tahtis planeeringut vaidlustada, kuna polnud direktiiviga kooskõlas. UK ütles et kui üksikisik saab direktiivile tugineda, siis see mõjutab omakorda kolmandaid isikuid. Tühistamine omakorda mõjutaks teist eraõiguslikku üksikisikut. Kohus ütleb: õiguskindluse põhimõte- direktiivid ei saa kohustusi üksikisikule kohustusi tekitada, ainult õigusi, seetõttu ei saa üksikisik direktiivile tugineda. Samas ainuüksi see, et kolmanadale osapoolele tekivad kahjulikud mõjud, ei ole piisav et ära hoida vertikaalse õigusmõju toimimist liikmesriigi suhtes. Direktiivil ainult vertikaalne mitte horisontaalne õigusmõju.
Mangold kaasus- ealine diskrimineerimine eraõiguslikes töösuhetes, direktiivi pidi 2003 aastaks üle võtma, ent üks artikkel lubas liikmesriikidel vanuselise diskrimineerimise rakendamiseks veel 3 lisaaastat, jõustus 2006. Mangold väitis, et töösuhe lõpetati vanuse tõttu. Kohus ütleb: fakt, et on olemas direktiiv, ei tee olematuks õiguse üldpõhimõtteid. Direktiiv ülevõtmistähtajaga antud juhul ebaoluline, täpsustab vaid toimimist ja loob kaitsemehanismid. Isegi olukorras kus ülevõtmise tähtaeg kätte jõudnud, tuleb need õigused inimestele juba varem võimaldada.
EL ÕIGUSE RAKENDAMINE SISERIIKLIKES KOHTUTES
EL õigust rakendavad ja jõustavad siseriiklikud kohtud. Ei ole olemas eraldi EL kohtusüsteemi. EL õigusel ei ole oma menetlsunorme ega eraldi õiguskaitsevahendeid, kehtivad samad mis siseriiklikule õigusele. Siseriiklikul kohtul tuleb lisaks siseriiklikule arvestada ka EL õigusaktidega (vahetu õigusmõju puhul). See tähendab et igas riigis need menetlused mõnevõrra erinevad, EL õigust realiseeritakse erinevalt, menetlustähtajad ja karistused võivad enamasti varieeeruda kui EL õigusaktis pole karistust kirja pandud, enamasti pole).
Siseriiklik menetlusautonoomia- iga liikmesriigi enda otsustada menetlusnormid , millega EL õigust rakendatakse ja kohtuvaidlusi peetakse
Rewe kaasus- kompensatsiooninõudmine kuna Saksamaa nõudis impordiinspektsiooni tasusid, mis EL õiguse vastased. Nõude esitamise tähtaeg aga oli möödas, aga kas on siiski õigus vaidlustada? Euroopa Kohtu vastus: iga liikmesriik ise otsustab normid, aga teatud piirid on. Peab olema tegelik võimalus neid õigusi kasutada (tähtajad). Ekvivalentsuse, mittediskrimineerimise põhimõte: rakendamise normid peavad olema vähemalt sama soodsal tasemel kui siseriikliku õiguse menetlusnormid. Ei tohi teha vahet selle tõttu millise õiguse järgi inimene oma õigusi kaitseb.
Von Colsoni kaasus- sooline diskrimineerimine, naine kandideeris vanglasse tööle kuigi oli samaväärne või isegi parem kui meessoost tööle soovija. Algselt hüvitati vaid bussipilet, naine leidis, et pole vanglale piisav karistus . Euroopa kohtu otsus: Sanktsioon peaks olema tegelik ja tõhus, vastama objektiivsele kahjule (adekvaatne ja proportsionaalne).
Marshall kaasus nr 2- Marshall sai kompensatsiooniks 18405 naela , milles sisaldus 7710 intresse. Samas olid UK menetlusnormid, mis ütlesid et antud kaasustes tohib anda maksimaalselt 6250 naela kompensatsiooni . Kas maksimumpiiri tohib rakendada ja kas peab maksma välja täies ulatuses, koos intressidega? Euroopa Kohtu otsus: antud hetkel maksimumpiir ei vasta tegelikule kahjule, rikkumise lõpetamiseks on vaja olukorra taastamine (tööle ennistamise või kompensatsiooni maksmise teel, korvama täielikult tegeliku kahju). Tõhusat kohtulikku kaitset ei ole võimalik saavutada kui on karistustele ette määratud piirmäärad. (vähemalt samaväärne, EL õiguse kasuks võib diskrimineerimine olla). Täielik kompenseerimine eeldab seda, et tuleb arvestada ka ajakulu (intressi)
Factortame kaasus-kalalaevandusettevõtted kes olid registreeritud UK, ent juhtkond ja omanikud olid hispaanlased. Riikide vahel jaotatud kalanduskvoodid, oli kasulikum olla UK lipu all. UK võttis vastu õigusakti, et laevad tuleb ümber registreerida, uute tingimuste kohaselt 75% kalalaevade omanikest aktsionäridest või osanikest peavad olema UK kodanikud. Asutamisvabaduse vastane- iga liikmesriigi kodanikul teises liikmesriigis õigus tegutseda, nende tegevust ei tohi piirata. Kas kohtul oli kohustus esialgset õiguskaitset rakendada? (kui olemasolev tegevus tekitab suurt kahju, kohtulahendi lõpuni läheb aega ja vahepeal võib sündida korvamatu kahju, kuniks kohtuvaidlus lõppenud, võib kohus peatada mingisuguse õigusakti või lepingu toimimise). Kuigi UK enda õiguskaitsevahendites niisusugust võimalust ette nähtud ei olnud, (siseriikliku õiguskaitse autonoomia põhimõte). Kas EL õigusest tulenevalt tuleks see tekitada? EL Kohtu otsus: siseriiklik kohus peab tagama isiklikud õigused, sealhulgas esialgse õiguskaitse, normi mis seda kasutada keelas ei tohi rakendada. Siseriiklik kohus ise otsustab kas on vaja, ent tal peab olema see võimalus (tekitada juurde uusi õiguskaitsevahendeid).
Tänapäeval igas kaasuses hakatakse tasakaalustama siseriikliku menetlusautonoomia põhimõte ja EL õiguse tõhusa ja tegeliku kaitse põhimõte.
RIIGI VASTUTUSE PÕHIMÕTE
Riigi vastutus- põhimte mida liikmesriikidel on kohustus järgida siseriiklikus haldusõiguses, EL institutsioonide õiguses ja peaks kehtima ka liikmesriikidele kes EL õiguse põhimõtteid rikuvad. Avaliku võimu kohustus hüvitada oma ülesannete täitmise käigus põhjustatud kahju.
Francovichi kaasusega pandi riigid vastutama oma riigi kodanike ees. Kui liikmesriik jätab mõne direktiivi üle võtmata ja inimestele tekib kahju, siis nüüd liikmesriik ei tunne hirmu mitte ainult komisjoni ees vaid ka ükskõik millise üksikisiku ees. Francovich puudutas selliseid sätteid millel pole vahetut õigusmõju, aga kahju võib hüvitatada, sest kahju hüvitamise tingimused ei olnud samad mis vahetu õigusmõju tekkimise tingimused.

Direktiiviga ettenähtud tulemus hõlmab õiguste andmist üksikiskutele

õigused selgelt piiritletud

põhjuslik seos ülevõtmata jätmise ja tekkinud kahju vahel (isikud ei oleks kahju kannatanud kui direktiiv oleks üle võetud)
Brasserie du pecheur kaasus- Saksamaal öllepuhtuse nõuded väga piiratud konkreetsetest materjalidest joogid. Prantsusmaa ölletootja väitel niisugused reeglid seadusevastased. Kohus ütleb: ka vahetu õigusmõju korral tuleb hüvitada kahju.
EL ÕIGUSE ÜLIMUSLIKKUS
EL õiguse ülimuslikkus- ei ole aluslepingutes otseselt kirjas, et EL õigus on ülimuslik. Kuigi Lissaboni lepinguga tehti teatud väike märkus deklaratsiooni näol. Euroopa Kohus tuletas ülimuslikkuse põhimõtte van Gend en Loosi (rv õiguse õiguskord) ja Costa vs ENEL lahendiga.
Costa vs ENEL kaasus- Itaalia riiklik elektrienergiaettevõte, Itaalia riik natsionaliseeris elektriettevõtted, ühe taolise ettevõtte aktsionär Costa pöördus kohtusse. Lisaks õiglusele taheti saavutada Euroopa Kohtult eelotsusega ka selge signaal ülimuslikkuse kohta. Liikmesriigid ei või oma ühepoolset ja hilisemat meedet pidada ülimuslikuks EL õigusaktide suhtes (EL õigus järelikult ülimuslik). Ühenduse õigus ei tohi liikmesriigiti varieeruda. (ühtsed kokkulepped muutuks mõtetuks kui liikemsriigid neid hiljem kohe tagasi saaks muuta). Kui riigid on võtnud aluslepinguga kohustusi, ja looksid neid siseriiklikus õiguses vastupdiselt või mittevastavaid õigusakte, oleks mõtetu. Riigid on piiranud oma suveräänsust nendes valdkondades kus EL õigus toimib riigiülesel tasemel (EMÜ asutamislepinguga), riigid andnud pädevuse ära, ei saa tagasi kiskuda, oleks vaja uusi kokkuleppeid või EL välja astuda.
Internationale Handelsgesellschaft kaasus- EMÜ määrus kaupade eksportimisel deponeeritud summast ilmajäämine. Saksamaa põhiseaduses oli tegutsemisvabadus, majandusvaba, proportsinaalsusega vastuolus. Kas ühe liikmesriigi põhiseaduslik norm alluma EL õigusele (kas näiteks üks EL määrus või direktiiv võiks olla liikmesriikide põhiseaduse suhtes ülimuslik)? Euroopa Kohtu otsus: see et ühenduse õigusakt on vastuolus liikmesriikide põhiseadusega ei mõjuta selle õigusakti kehtivust.
Simmenthali kaasus- Ettevõte importis loomaliha Prantsusmaalt Itaaliasse. Nõuti piiril teatud veterinaarinspektsioonide eest võetavate tasude tagasimaksmist. Kas EL õiguse ülimuslikkuse kehtib ka kui õigusaktid on vastu võetud enne EL õiguse kehtimahakkamist konkreetses riigis? Itaalia väidab, et kontroll peaks olema iga liikmesriigi enda konstitutsioonikohtu käes. EL õiguste realiseerimisel peaks kas jätma ise kohaldamata kohaliku seadusakti või suunama mõnele teisele põhiseaduslikku menetlust hindavale kohtule. Euroopa Kohtu otsus: iga siseriiklik kohus on kohustatud kohaldana ühenduse õigust tervikuna , kaitsma õigusi mis see üksikisikutele annab ning jätma kohaldamata vastuolulise siseriikliku õigusnormi sõltumata selles kas see oli enne või pärast EL õigusakti. Olenemata siseriiklikest reeglitest jätab iga kohus mis kohaldab EL õigust jätab vastuolulise siszeriikliku õigusakti kohaldamata ilma täiendava menetluseta.
IN.CO.GE kaasus-see et ei tohi kohaldada ei tähenda et siseriiklik õigusakt kehtetu , seda lihtsalt ei kohaldata
EELOTSUS
Eelotsus- võimalus liikmesriigi kohtul küsida küsimus EL kohtult mingisuguse EL aluslepingute tõlgendamise või EL institutsioonide õigusaktide kehtivuse ja tõlgendamise kohta. Algab siseriiklikult , lõppeb, lihtsalt vahepeal küsitakse EL kohtult arvamust, tõlgendust. Jõuab tagasi liikmesriigi kohtusse kes peaks seda jälgima. EL kohus ei ole see koht kuhu kaevatakse kohaliku kohtu otsuseid edasi, vaid on osa siseriikliku kohtu menetlusest.
EL kohtu pädevus-

Kuidas tõlgendada seda mis on mõnes direktiivis, määruses, otsuses, aluslepingu sättes

Kontrollida EL institutsioonide väljaantud õigusaktide seaduspärasust, osade väljaandmiseks pole pädevust, või muu oluline viga seadusloome käigus, siis need ei kehti. Aluslepingute sätteid saab ainult tõlgendada, tühistada ei saa.
Kui EL kohus on andnud tõlgenduse, siis see kohustuslik kõigi jaoks nii küsiva kohtu kui ka teiste liikemsriigi kohtute jaoks ja institutsioonide, liikmesriikide ja kodanike jaoks. Tõlgendust saab muuta ainult EL kohus ise.
Kui on tegemist sellistel kohtutel , mille otsuseid ei saa enam edasi kaevata, teised kohutastmed üksned võivad mitte ei pea seda küsima.
KOMISJON VS LIIKMESRIIK
Kui komisjon on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud alsulepingutest tulenevat kohustust (määrus, direktiiv, ei pea olema ainutl alsulepingu taseme kohustus), siis esitab komsijon oma põhjendatud arvamuse, olles andnudasjassepuutuvale riigile võimaluse esitada oma seisukoha. Kui riik ei järgi esitatud arvamust, siis võib komisjon pöörduda EL kohtusse. Mitteformaalsed võimalused: läbirääkimised ja vaidlused liikmesriigiga.
Komisjon saab teada et rikkumine võib aset leida: 1)üksikisikute kaebustest liikmesriigi peale (ei pea ise tõendama rikkumise olemasolu,või et see mõjutab peamiselt või otseselt teid). Ent see ei tähenda et komisjon sellega kindlalt tegelema hakkab, ei saa eeldada ega nõuda tegutsemist , mõnel juhul võtab lihtsalt teadmiseks. Komisjon ei ole kohustatud vaid volitatud. 12 kuu jooksul otsustatakse kas algatatakse rikkumismenetlus või suletakse juhtum, sellest antakse hiljem ka inimesele teada. Muidu suhteliselt suletud menetlus, ei anta eriti informatsiooni kui kaugel on, et mitte mõjutada menetluse tulemusi.
2) Komsijon võib ka omal algatusel menetlust liikmesriigi vastu alustada.
Staadiumid: 1) eelstaadium- teavitab liikmesriiki et võib olla mingi probleem ja võib küsida selgitusi, äkki on võimalik saavuta kompromiss ,( kui liikmesriik ei nõustu muutma )
2) formaalne teatis - liikmesriigile saadetakse ametliku postiga formaalne teatis, komisjoni arvates olete rikkunud el õigust .. viisil, liikmesriigil aega vastata umbes 2 kuud, kiireloomuliste asjade puhul võib komisjon paluda ka kiiremat vastust.
3) põhjendatud arvamus- komisjonil endal umbes 12 kuud peale vastuse saamist, selgelt ja detailselt välja toodud komisjoni arvamus rikkumisest , millisel viisil peaks liikmesriik rikkumise lõpetama. Liikmesriigile tähtaeg õigusnormide vastavusse viimiseks EL õigusnormidega
4) kohtusse pöördumine
Liikmesrigiile palju võimalusi liikmesrigiile paranduste tegemiseks, et ei peaks pöörduma EL kõrgeimasse kohtusse.
EL ÕIGUSAKTIDE SEADUSLIKKUSE JÄRELVALVE

Eelotsuse menetluse käigus otsustab EL kohus kas mõni EL institutsiooni õigusakt on kehtiv või ei ole

Võimalus ka otse kaevata EL kohtule, kui puudub võimalus või vajadus kasutada eelotsuse menetlust. EL kohus kontrollib seadusandlike aktide ning nõukogu, komisjoni ja kekspanga aktide seaduslikkust. Välja arvatud soovitused ja arvamused (need võiks niikuinii täitmata jätta). Lisaks ka Euroopa Parlamendi ja Ülemkogu õigusaktide seaduslikkust, mille eesmärgiks tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele (liikmesriik, üksikisik, ettevõte). Kontrollib liidu organite või asutuste õigusasktide seaduslikkust, mille eesmärgiks tekitada tagajärgi kolmandatele isikutele.
(kontrollitav ei ole politsei tegevus ja siseriikliku julgeoleku tagamine, siis ei saa kontrollida õigusaktide seaduslikkust, )
KAASUSE LAHENDAMINE

Faktid, taust

Õigusnormid, põhimõtted (direktiivi säte, ELTL mille alusel direktiiv vastu võeti, ELTL288 direktiivi ülevõtmise kohta, EL4(3))

Õiguslikud küsimused (Kas dirketiivi sättel on vahetu õigusmõju tekitada üksikisikule õigusi kohustusi- selge, täpne, tingimusteta, ei saa teisiti tõlgendada (Euroopa kohtu kohtupraktikast tulenev) Kuidas mõjutab isikuid ajaline küsimus (ühe puhul direktiiv pidanuks kehtima, teise puhul veel ei kehtinud a)kui direktiivi ülevõtmistähtaeg läbi saanud, siis on direktiivil mõju, b)vahetu õigusmõju tekib ainult juhul kui direktiiv on jäetud tähtaegselt üle võtmata, seda olukorda antud juhul veel tekkinud ei olnud)Kuigi Mangoldi kaasus vanuselise diskrimineerimise kohta ka tagasiulatuvalt. Kuigi seadused on muutunud tuleks siiski ka esimesel juhul tööleping üle vaadata. Kas diskrimineeris riik või eraõiguslik isik (ainult vertikaalne õigusmõju, horisontaalset puhul ei kehti, saab nõuda ainult riigilt) a)Fosteri aga ka Marshalli kaasus, kui ettevõttel riigi poolt teatud eriseisus, pakub avalikke teenuseid riigi kontrolli all, erinevad tavapärasest ettevõtlusest, siis peaks kehtima vertikaalne õigusmõju. b) kuulub küll riigile, ent riigile kuuluvus ei mõjuta ettevõtte tegutsemist, sisuliselt eraõiguslik, hoopis horisontaalne õigusmõju, ei ole vahetu, riik pole süüdi.

Analüüs, vastused küsimustele Kui on eraõiguslik ettevõte, siis võiks teada anda komisjonile, et direktiivi pole riik täitnud, eraõiguslikud tööandjad saavad teha liiga

Kokkuvõte