50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
108 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tere.tere
Õppematerjali autor
Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium Õigusnormide eesmärk oli korra tagamine ühiskonnas. 3.1.1. Linna- maa- ja halduskohtud 3.1.2. Ringkonnakohtud Eesti alale tuli rooma õigus kahe lainena: 3.1.3. Riigikohus - Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil ja 3.1.4
Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium Õigusnormide eesmärk oli korra tagamine ühiskonnas. 3.1.1. Linna- maa- ja halduskohtud 3.1.2. Ringkonnakohtud Eesti alale tuli rooma õigus kahe lainena: 3.1.3. Riigikohus - Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil ja 3.1.4
õppekava. 3. Prokurist kõigis menetlusosalise maj.tegevusega seotud kohtumenetluses, prokuraat tõendatakse äriregistri kandega. 4. Üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel. 5. Menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa. 6. Muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. Esindaja kohtu määrusel Kohus määrab advokaadi. Advokaadi nimetab kohtule Eesti Advokatuur. Advokaat saab tasu riigi arvel vastavalt seadusele. Isik, kellele advokaat määrati, võib kohustada advokaadile tasutu riigile tagastama juhul, kui ta ei kasuta mõistlikku võimalust kaitsta oma huvisid menetluses teisiti kui kohtu määratud esindaja kaudu. Kohus võib määrata esindajaks ka muu pädeva isiku, kui advokaadi, kes võib nõuda oma kulude hüvitamist menetlusosaliselt. 5. Menetluskulud mõiste ,liigid. Millest sõltub summa suurus.
intellektuaalset omandit puudutavad seadused, äriseadustik, advokatuuri ja notariaadi seadus jne. Esmajoones tuleb lähtuda menetluse läbiviimisel seadusest. See võimaldab kohtulahendite kontrollitavust, kohtupraktika ühetaolisust, suvaotsustuste vähenemist ja kõigi isikute ühetaolist kohtlemist. Saab lähtuda ka välislepingutest ning riigikohtu lahenditest, kuigi pretsedendi õigus kui selline ei ole Eesti õiguskorrale omane. Õiguse allikaks on ka tava, kuid isiku õigusi saab piirata üksnes seadusega. Tsiviilõigusena tsiviilkohtumenetluses käsitletakse kõiki eraõiguslikke vaidlusi - nii klassikalist tsiviilõigust - perekonnaõigus, võla- ja asjaõiguslikud vaidluse, kahju hüvitamised- kui ka intellektuaalse omandi vaidlusi, ühinguõigust. Tsiviilkohtus arutatakse ka pankrotiõigusest ja tööõigusest tulenevaid vaidlusi ning kohtulike erimenetluste alla
Pärast asja sisulise arutamise lõpetamist kuulab kohus menetlusosalise soovil ära kohtuvaidluse. Menetlusosalisel on õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Pärast kohtuvaidlust läheb kohus otsust tegema, teatades, millal ja mil viisil kohtuotsus avalikult teatavaks tehakse. 28. Kohtulahendid: -kohtuotsus (TsMS § 442) on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Vaheotsus- § 449 (1) Kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta.
Kohtul on õigus lepinguliselt esindajalt volitused ära võtta kui ta ei saa hakkama oma tööga. 21. kohtualluvus, selle mõiste, üldine, valikuline, lepinguline, erandlik kohtualluvus Isiku õiguste efektiivse kaitse tagamiseks on oluline, et pöördutaks õige kohtu poole . Kohtu pädevuseks e kohtualluvuseks e kohtuvõimkonnaks nimetatakse kohtu seadusega määratud võimupiire õigusemõistmisel. Kohtualluvus tähendab isiku õigust pöörduda vaidluse lahendamiseks Eesti kohtusse, kui tema suhtes ei kehti muud kohtualluvust reguleerivad sätted või kokkulepped, ja kui isik on seda teinud, peab Eesti kohus asja lahendama ega saa keelduda esitatud nõuete menetlemisest otstarbekuse kaalutlustel e kohus on kohustatud asja lahendama. Valikuline Seadus võimaldab hagejal valida asja lahendava kohtu selliselt, et lisaks üldisele kohtualluvusele on võimalik vaidluse lahendamine hageja poolt määratud kohtus. Kui alternatiivne alluvus on lubatud ja asi
nende vastu kriminaalmenetluses. Isegi kui ütlused kriminaalmenetluses tõendiks ei ole, siis ometigi ei ole keegi kohustatud abistama kriminaalmenetlust enda vastu. Alaealised kohtus - § 37 lg 2 peab küll ära näitama, et on tegemist alaealisega ja tema huvide kaitsega aluseks on hoopis § 39 nende istungil viibimine ei ole õigusmõistmise huvides jne. 7. AS O esitas hagi OÜ U vastu lepingu täitmise nõudes. AS-i O seaduslik esindaja taotles hagis, et kohus kohaldaks Eesti võlaõigusseaduses oleva lünga tõttu Saksa tsiviilseadustiku (BGB) sätteid, kuna tema advokaat omandas juriidilise hariduse Heidelbergi Ülikoolis ja ka vastaspoole esindaja on samas õppinud magistriprogrammi raames. Lisaks sellele olevat BGB õiguskaitsevahendite süsteem sarnane Eestis kehtiva VÕS-i regulatsiooniga. Hagis oli esitatud ka taotlus välisriigist pädeva eksperdi kaasamiseks, kes tunneb BGB-d ja selle kohaldamise praktikat. Mida peab kohus tegema?
erandlik (määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda) ja (kui kuritegu on toime pandud välisriigis, allub kriminaalasja arutamine kahtlustatava või süüdistatava Eesti-elukoha järgsele kohtule). 5. Kohtunike personaalse sõltumatus tagamine. Kohtuniku staatus. Kohtuniku ametisseenimetamine. Kohtuniku ametist vabastamine ja tagamine. Kohtuniku staatus. Kohtunikuks võib nimetada: EV kodaniku, magistrikraadiga õigusteaduses, kes oskab eesti keelt, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsena. Kohtuniku sõltumatus: 1). Kohtu sõltumatus; 2). Kohtunike personaalne sõltumatus; 3). Ametite ühtimatus; 4). Kohtuniku ametikitsendused - K ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid