Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis (0)

Maris Kuurberg
Tõhusad õiguskaitsevahendid 
ebamõistlikult pika menetluse 
heastamiseks Eestis
Euroopa Inimõiguste Kohtus Eesti suhtes tehtud lahendid
Käesolevas artiklis keskendutakse õiguskaitsevahenditele, mida tuleb riigisiseselt enne menetluse pikkuse 
peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumist kasutada.*1 Nimelt annavad EIK 4. jaanuaril 2012 
tehtud kaebuste vastuvõetamatuks tunnistamise otsused asjades Urmas Velleste vs. Eesti*2 ja Juri Andre -
jev vs. Eesti*3 põhjust rõhutada, et menetluse pikkusega seotud kaebuste puhul on Eestis olemas tõhusad 
õiguskaitsevahendid, mis tuleb esmalt riigisiseselt ammendada. Üldjuhul peaks riigisiseste otsustega vastav 
menetlus ka lõppema. Vaid siis, kui riigisisene otsus ei ole kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhi vabaduste 
kaitse konventsiooni*4 (edaspidi konventsioon) ja seda tõlgendavas EIK praktikas väljakujunenud põhi-
mõtetega, võib muude vastuvõetavuse tingimuste täitmisel olla alust pöörduda EIK-sse.
Artiklis selgitatakse esmalt riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamise ehk subsidiaarsus -
põhimõtte tähendust ja eesmärki. Seejärel antakse EIK kohtupraktika ja riigisisese arengu alusel ülevaade 
Eestis olemasolevatest menetluse pikkuse heastamise õiguskaitsevahenditest kriminaal -, tsiviil- ja haldus-
kohtumenetluses . Lõpetuseks tuuakse välja, mida tuleb veel arvesse võtta juhul, kui isik siiski soovib pärast 
riigisiseste meetmete läbimist EIK-sse pöörduda.
1. Subsidiaarsuspõhimõte
Arvestades EIK lahendada olevate kaebuste arvu pidevat suurenemist, on konventsiooniga loodud järele-
valvemehhanismi subsidiaarsus – s.t valitsuste, kohtute ja parlamentide põhiroll inimõiguste tagamisel ja 
kaitsmisel riigi tasandil – üks enim rõhutatud põhimõtetest, mille aktiivsemat järgimist oodatakse nii riiki-
delt kui ka EIK-lt.*5 20. aprillil 2012 vastu võetud Brightoni deklaratsioonis otsustasid konventsiooniosali-
sed riigid, et seni EIK kohtupraktikaga kujundatud subsidiaarsuse ja kaalutlusõiguse doktriini põhimõtted 
tuleb läbipaistvuse ja kättesaadavuse tagamiseks sõnaselgelt sätestada ka konventsiooni preambulis.*6
Ka  Velleste  ja  Andrejevi otsustes kordas EIK esmalt, et riigisiseste õiguskaitsevahendite ammenda-
mise nõude eesmärk on pakkuda konventsiooniosalistele riikidele võimalust ennetada või heastada oma 
1 
Ülevaadet selle kohta, millised tingimused peavad olema EIK-sse pöördumisel täidetud, vt M. Kuurberg. Euroopa Inimõiguste 
Kohtusse individuaalkaebusega pöördumise tingimused. – Juridica 2010/10, lk 727–739.
2 
EIKo kaebuse vastuvõetavuse kohta 04.01.2012, Velleste vs. Eesti, 67623/10. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www.vm.ee/
sites /default/fi les/Velleste_ET.pdf.
3  EIKo kaebuse vastuvõetavuse kohta 04.01.2012,  Andrejev vs. Eesti, 64016/10. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www .
vm.ee/sites/default/fi les/Andrejevi%20otsus_ET.pdf.
4  RT II, 2010, 14, 54.
5  Interlakeni deklaratsiooni preambuli p 6, deklaratsiooni p 2. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www.vm.ee/sites/default/
fi les/Interlakeni_deklaratsioon%20_EST.pdf; Izmiri deklaratsiooni p 4. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www.vm.ee/
sites/default/fi les/Izmir%20deklaratsioon%20_est_.pdf; Brightoni deklaratsiooni p 3, 7 ja 11, p 12 alap a ja b ning p 29 
alap b. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www.vm.ee/sites/default/fi les/Brightoni_%20deklaratsioon_ET_2_.pdf .
6  Brightoni deklaratsiooni p 12 alap b. Euroopa Nõukogu Ministrite Komiteel paluti võtta vajalikud muutmisdokumendid 
vastu 2013. a lõpuks.
JURIDICA IX/2012
677
Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis
Maris Kuurberg
 väidetavad rikkumised enne selliste väidete esitamist inimõiguste kohtule. EIK rõhutas, et riigid on seni, 
kuni neil on olnud võimalus heastada rikkumised oma õigussüsteemis, vabastatud vastutusest nende 
tegude eest rahvusvahelise organi ees. Seda muidugi vaid konventsiooni artiklis 13 sätestatud eeldusel , 
et tõhus õiguskaitsevahend väidetava rikkumise vastu on riigi enda õigussüsteemis olemas. Nii peab kae-
bus, mida hiljem soovitakse esitada EIK-sse, olema esmalt esitatud, vähemalt põhimõtteliselt, asjakohasele 
riigi sisesele kohtule ning riigisiseses õiguses ette nähtud formaalseid nõudeid ja tähtaegu arvestades.*7
Menetluse ebamõistlik pikkus on üks kõige levinumaid kaebusi, millega EIK-sse pöördutakse. See 
ohustab vahetult EIK tegevuse tõhusust ja konventsiooniga tagatud inimõiguste kaitse süsteemi, mistõttu 
on Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee võtnud vastu eraldi soovituse, et riigid pööraksid selles valdkon-
nas eriti suurt tähelepanu subsidiaarsuspõhimõtte järgimisele.*8 Lisaks EIK töökoormuse vähendamisele 
kaasaaitamisele on menetluse pikkusega seotud asjade riigisisene lahendamine oluline ka kaebajate jaoks. 
Nimelt arutab EIK talle esitatud kaebusi, lähtudes 9. novembril 2010 avalikustatud prioriteetidest*9, mille 
kohaselt jagatakse kaebused seitsmesse kategooriasse. Konventsiooni artikli 6*10 alusel esitatud menetluse 
pikkust puudutavad kaebused kuuluvad kas potentsiaalselt põhjendatud muude kaebuste alla, s.t alles 
neljandasse kategooriasse, või korduvkaebuste kategooriasse ja lahendatakse viienda järgu kaebustena. 
Seega on nii kaebajate, vastustajariikide kui ka EIK huvides, et menetluse pikkuse küsimused lahendataks 
 kiiremini ja tõhusamalt riigisiseses menetluses.
2. Velleste ja Andrejevi poolt ammendamata tõhusad 
riigisisesed õiguskaitsevahendid kriminaalmenetluses
Velleste  ja  Andrejevi  asjades tehtud vastuvõetamatuks tunnistamise otsused on subsidiaarsuspõhimõtte 
järgimise kohustuse sisustamisel eriti olulised, sest EIK on nendes sõnaselgelt öelnud , millised Eesti riigi-
sisesed õiguskaitsevahendid tuleb kriminaalmenetluse pikkuse vaidlustamisel esmalt läbida.
EIK kordas esmalt kohtupraktikaga välja kujundatud seisukohta, et tõhus õiguskaitsevahend menet-
luse pikkusega seotud kaebuse korral peaks suutma kas kiirendada pooleliolevat menetlust või pakkuda 
menetlusosalisele piisavat hüvitust juba toimunud viivituse eest. Kriminaalmenetluses võivad EIK sõnul 
võimalikud hüvitusvahendid olla ka karistuse vähendamine, menetluse lõpetamine või hüvitise määra-
mine.*11
Eesti riigisisesele õigusele ja kohtupraktikale viidates leidis EIK, et kaebajad olid jätnud olemasole-
vad tõhusad riigisisesed õiguskaitsevahendid kasutamata.*12 EIK toetus Riigikohtu põhiseaduslikkuse 
järelevalve kolleegiumi 30. detsembri 2008. a määrusele asjas 3-4-1-12-08*13, milles on väljendatud, et 
kriminaal asjas saab menetluse pikkust puudutava kaebuse esitada asja arutavale kohtule ning viimane, 
leides, et süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, võib kriminaalmenetluse ots-
tarbekuse kaalutlusel lõpetada, teha õigeksmõistva otsuse või võtta menetluse pikkust arvesse kaebajale 
karistuse mõistmisel. Kuna Eesti kriminaalkohtute praktika*14 tõendab, et karistusi on selle põhimõtte 
 alusel ka reaalselt vähendatud, pidas EIK nimetatud meetmeid tõhusateks õiguskaitsevahenditeks.*15
7  Velleste ( viide 2), õigusküsimuste p 1; Andrejev (viide 3), õigusküsimuste p 1 ja nendes sisalduvad viited.
8  Euroopa Nõukogu ministrite komitee 24. veebruari 2010. a soovitus nr (2010)3 ülemäära pikkade menetluste vastaste  
tõhusate abinõude kohta. Arvutivõrgus inglise keeles: http://www.vm.ee/sites/default/fi les/Rec_2010_3%20_2_eng.pdf; 
eesti keeles: http://www.vm.ee/sites/default/fi les/MK_soovitus_Rec_2010_3_est.pdf .
9  The Court ’s Priority Policy . Arvutivõrgus: http://www.echr.coe.int/NR/rdonlyres/AA56DA0F-DEE5-4FB6-BDD3 -
A5B34123FFAE/0/2010__Priority_policy__Public_communication.pdf.
10  Art 6 tagab õiguse õiglasele kohtumenetlusele, sealhulgas kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul.
11  Velleste (viide 2), õigusküsimuste p 1; Andrejev (viide 3), õigusküsimuste p 1 ning nendes sisalduvad viited.
12 Samas.
13  RKPJKm 30.12.2008, 3-4-1-12-08, p 23.
14 EIK 
viitab  
Velleste ja Andrejevi otsustes RKKKo-le 27.02.2004, 3-1-1-3-04 ja RKKKo-le 28.12.2009, 3-1-1-100-09.
15  Lisaks EIK lahendis viidatud Riigikohtu praktikale on riigisiseselt võetud sammude alusel lõpetatud kahe EIK-sse esitatud 
kaebuse menetlemine nendest kaebustest kaebajate poolt loobumise tõttu. EIK lõpetas 07.07.2009 otsusega kohtuasja  Glük -
mann vs. Eesti (kaebus 45659/08) menetlemise, sest Eesti kohus oli mõistnud kaebajale menetluse ebamõistlikku pikkust 
arvesse võttes lühema vangistuse ja EIK-sse pöördumise põhjus langes ära. 21.10.2008 otsusega lõpetas EIK kohtuasja 
Kärberg vs. Eesti (kaebus 23154/07) menetlemise. Kaebaja loobus kaebusest põhjusel , et Eesti kohus oli lõpetanud tema 
kriminaalasja menetlemise selle ebamõistlikult pikaks venimise tõttu otstarbekuse põhimõttele toetudes.
678
JURIDICA IX/2012
Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis
Maris Kuurberg
Asjaolu, et karistuse vähendamine – kui seda on tehtud selgel ja mõõdetaval viisil – heastab menetluse 
pikkust ning toob reeglina kaasa kaebajal ohvri seisundi kaotuse Strasbourgi kohtus, on EIK aktsepteeri -
nud juba Malkov vs. Eesti kohtuasjas tehtud otsuses.*16 Velleste ja Andrejevi kaebuste vastuvõetamatuse 
otsustes on aga esmakordselt sõnaselgelt viidatud, et kuna Andrejev ei olnud üldse riigisisestes kohtutes 
menetluse pikkust vaidlustanud ja Velleste jättis alama astme kohtute otsuste peale, kus leiti, et menet-
lus ei ole ebamõistlikult pikk, kassatsiooni Riigikohtule esitamata, siis ei ole esimesel juhul Eesti kohtud 
üldse ja teisel juhul Riigikohus saanud menetluse pikkust hinnata või vajadusel kohaseid heastavaid meet-
meid kasutada. EIK rõhutas mõlema kaebuse lahendamisel, et kaebajad ei olnud märkinud ühtegi erilist 
asjaolu, mis võiks nad selliste meetmete kasutamise kohustusest vabastada.*17 Kuna Velleste, olles küll 
varasemas menetluses selle ebamõistlikule pikkusele viidanud, jättis kasutamata kassatsiooniõiguse, siis 
pidas EIK vajalikuks sõnaselgelt rõhutada, et kaebaja oleks pidanud ammendama ka Riigikohtusse pöör -
dumise võimaluse. EIK märkis, et kuna kriminaalmenetluse seadustiku*18 ( KrMS ) § 349 lõikes 1 ja § 352 
lõikes 3 on kriminaalasjadega seotud kassatsioonide läbivaatamiseks Riigikohtus sätestatud lühikesed täht-
ajad, siis tuleb menetluse pikkuse vaidlustamiseks Riigikohtusse pöördumist pidada tõhusaks riigisiseseks 
õiguskaitsevahendiks ning seda ei saa käsitada sammuna, mille kaebaja võiks menetluse edasise venimise 
 vältimiseks jätta võtmata.*19
EIK asus Andrejevi ja Velleste asja lahendamisel seisukohale, et need tuleb konventsiooni artikli 35 
lõigete 1 ja 4 alusel tunnistada vastuvõetamatuks, sest riigisiseseid õiguskaitse vahendeid ei ammendatud .
3. Veel tõhusatest õiguskaitsevahenditest 
kriminaalmenetluses seadusemuudatuste 
ja uue kohtupraktika valguses
Velleste ja Andrejevi otsustest nähtuvalt on isikud, kes peavad nende suhtes toimuvat kriminaalmenetlust 
ebamõistlikult pikaks, kohustatud esitama vastava väite ise riigisiseses menetluses. Konkreetsete taotluste 
esitamisel tuleb lisaks võtta arvesse vahepealseid muutusi Eesti õigusloomes ja kohtupraktikas. Nimelt on 
Riigikohus 4. novembri 2011. a määruses*20 märkinud, et alates 1. septembrist 2011 ei ole mõistliku menet-
lusaja möödumine süüdistatava õigeksmõistmise ega KrMS § 202 kohaldamise alus, sest seadusandja on 
sellises olukorras ette näinud teistsugused õiguskaitsevahendid, mis sisalduvad KrMS §-s 2051, §-s 2742 ja 
§ 306 lõike 1 punktis 61.
1. septembril 2011 jõustunud KrMS muudatused*21 väärivad veidi pikemat lahtikirjutamist. Kõige olu-
lisemaks muudatuseks on ennetava üldmeetme kehtestamine, mis võimaldab taotleda menetluse kiirenda-
mist.*22 Kriminaalmenetluses on kohtumenetluse poolel nüüd KrMS § 2741 alusel võimalik taotleda kohtult 
kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvituselevõtmist, kui asi on olnud kohtu menet-
luses vähemalt üheksa kuud. Seda eeldusel, et kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimin-
gut, sealhulgas ei määra õigel ajal kohtuistungit, et tagada kohtumenetlus mõistliku aja jooksul, või kui on 
ilmne, et asja arutamiseks planeeritud aeg ei võimalda asja arutada katkematult. Esmalt vaatab taotluse 
läbi asja menetlev kohus ning seejärel saab lahendi vaidlustada määruskaebe korras. EIK kohtupraktika 
valguses peaks selline meede olema riigi poolt kohane ja tõhus*23 ning teisest küljest paneb see menetlus-
osalisele kohustuse vastavat meedet kasutada, et aidata kaasa menetluse toimumisele mõistliku aja jooksul.
16  EIKo 04.02.2010, 31407/07, Malkov vs. Eesti, p 61 ja 62. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www.vm.ee/sites/default/fi les/
Malkov_otsus_est.pdf.
17  Velleste (viide 2), õigusküsimuste p 1; Andrejev (viide 3), õigusküsimuste p 1.
18  RT I 2003, 27, 166; RT I, 09.07.2012, 5.
19  Velleste (viide 2), õigusküsimuste p 1.
20  RKKKo 04.11.2011, 3-1-1-81-11, p 22.
21  RT I, 23.02.2011, 1.
22  Rõhutada tuleb, et analoogne täiendus tehti kõikidesse menetlusseadustikesse, vt ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 
2005, 26, 197; RT I, 04.07.2012, 19) § 3331 ja 01.01.2012 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku (RT I, 28.12.2011, 7; 
RT I, 29.06.2012, 56) § 100.
23  Vt nt EIKo 30.01.2001, 23459/94, Holzinger vs. Austria (nr 1), millele on viidatud Eesti kohta tehtud EIKo-s 29.01.2009, 
43276/06, Missenjov vs. Eesti, p 45.
JURIDICA IX/2012
679
Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis
Maris Kuurberg
Koos 1. septembril 2011 jõustunud seadusemuudatustega kehtestati ka muid olulisi kriminaalmenet-
luses isiku õigusi tagavaid meetmeid. Kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik 
mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur KrMS § 2052 alusel kahtlustatava nõusole-
kul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolu-
sid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada. KrMS §-s 2742 on sätestatud kriminaalmenetluse 
kohtuistungil lõpetamise võimalus seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. KrMS § 306 lõige 61 näeb 
aga ette võimaluse kergendada ebamõistliku menetlusaja tõttu süüdistatava karistust.
Seega, kuigi Velleste ja Andrejevi otsustes on EIK viidanud Eesti tõhusale kohtupraktikale, on nüüd-
seks samalaadsed õiguskaitsevahendid lisatud ka KrMS-sse ning isik peaks oma menetlusõiguste kasutami-
sel lähtuma kehtivast KrMS-st. Võiks eeldada, et kui EIK pidas kohtupraktikas väljakujunenud meetmeid 
tõhusaks, peaks ta samamoodi tõlgendama ka jõustunud seadusemuudatusi, kuigi kohtupraktikat selle 
kohta veel ei ole. Igal juhul on selge, et kriminaalmenetluse ebamõistliku pikkuse korral on süüdistatava 
ja tema kaitsja käsutuses piisavalt tõhusaid õiguskaitsevahendeid, mida tuleb kriminaalmenetluse käigus 
viimase kohtuastmeni kasutada. Selliste meetmete kasutamata jätmise korral on EIK silmis tegemist riigi-
siseste õiguskaitsevahendite ammendamata jätmisega.
Mis puudutab olukorda, kus menetluse kiirendamist kui ennetavat õiguskaitsevahendit ei olnud või-
malik kriminaalmenetluses kasutada või ei olnud see mõjus ning kui menetluse ebamõistlikku pikkust ei 
heastatud ka ei kriminaalmenetluse lõpetamise ega karistuse vähendamisega, siis on kohaseks õiguskaitse-
vahendiks rahalise hüvitise maksmine . Rahalise hüvitise nõudmiseks tuleb kuni uue riigivastutuse seaduse 
(RVastS) eelnõu*24 vastuvõtmiseni lähtuda Riigikohtu üldkogu 22. märtsi 2011. a otsusest .*25 Riigikohtu 
otsusega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks ebamõistlikult pika menetlusega tekitatud kahju hüvi-
tamise reeglite puudumine RVastS-s ja samas mõisteti isikule kriminaalmenetluse kohtueelse menetluse 
ebamõistliku kestuse eest välja konkreetne rahaline hüvitis .
Kuigi tuleb märkida, et on teatud ebakõla Riigikohtu ülalviidatud 30. detsembri 2008. a määruse*26 
ja 22. märtsi 2011. a otsuse*27 järelduste vahel, siis tuleb asuda seisukohale, et seni, kuni RVastS eelnõu 
ei ole vastu võetud*28, peaksid potentsiaalsed kaebajad menetluse pikkusega tekitatud kahju hüvitamise  
nõudmiseks pöörduma kas taotlusega Justiitsministeeriumisse või kaebusega halduskohtusse.*29 Sellist 
seisukohta kinnitab ka Riigikohtu poolt korduvalt sedastatud kohtusse pöördumise õiguse lünkadeta kaitse 
põhimõte.*30
24  RVastS eelnõu 7 SE sätestab täpsemalt riigi vastutuse nii ebamõistlikult pika menetluse puhul, kui laiendab riigi vastu nõuete 
esitamise aluseid ka muus osas. Vt Riigikogu kodulehel: http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=eelnou&eid=d89f1dbe -
0242- ebe9 -90db-ff1ba5364ac9&.
25  RKÜKo 22.03.2011, 3-3-1-85-09 (Osmjorkini otsus) – hüvitis 1250 eurot.
26  RKPJKm 3-4-1-12-08, p 25. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et isikul oleks olnud võimalik nõuda 
kahju hüvitamist halduskohtus RVastS-s sätestatud alustel ja korras.
27  RKÜKo 3-3-1-85-09, p 128. Riigikohtu üldkogu leidis, et kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise otsustamine RVastS 
seni kehtivate põhimõtete alusel võib kaasa tuua ka üldkohtu lahendite allutamise halduskohtu kontrollile . Kohtusüsteemi 
terviklikkust ja ülesehitust arvestades oleks see ebamõistlik lahendus ega aitaks tõenäoliselt kaasa tõhusa ja lünkadeta 
õiguskaitse tagamisele. Üldkogu leidis, et eeskätt põhiseaduse §-des 14 ja 15 ning §-s 25 sätestatud põhiõiguste kaitse eeldab 
kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks erireeglite kehtestamist.
28  Võib olla, et uue RVastS kohaselt hakkab tulevikus menetluse ebamõistliku kestuse eest hüvitise taotlemine sõltuvalt kohtu-
asja liigist alluma eri kohtutele.
29  Tallinna Halduskohtu 08.05.2012 määrus kohtuasjas 3-11-1146, kus halduskohus kinnitas kriminaalmenetluse ebamõistliku 
pikkusega tekitatud kahju nõudes kaebaja ja Justiitsministeeriumi vahel sõlmitud kompromissi . Kompromissi kohaselt 
hüvitati kaebajale kriminaalmenetluse ebamõistliku pikkusega tekitatud kahju summas 2250 eurot. Vt ka allpool käsitletud  
otsuse  Raudsepp vs. Eesti järeldusi (viide 39).
30  Vt nt RKÜKm 22.12.2000, 3-3-1-38-00 või RKÜKo 17.03.2003, 3-1-3-10-02 (Brusilovi otsus). Üldkogu viitas Brusilovi 
otsuses nii inimõiguste konventsiooni alusel kujunenud praktikale kui ka põhiseaduse §-dest 13, 14 ja 15 tulenevale õigu-
sele tõhusale menetlusele enda kaitseks ning sedastas, et kohtusse pöördumise õigus peab tagama põhiseaduslike õiguste 
 võimalikult tõhusa kaitse.
680
JURIDICA IX/2012
Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis
Maris Kuurberg
4. Tõhusad õiguskaitsevahendid 
tsiviil- ja halduskohtumenetluses
Erinevalt kriminaalmenetlusest, kus EIK ei ole Eesti suhtes menetluse ebamõistlikku pikkust sisulise otsu-
sega tuvastanud, vaid on aktsepteerinud olemasolevaid õiguskaitsevahendeid*31, on EIK tsiviilkohtumenet-
luse ebamõistliku kestuse ning tsiviil- ja halduskohtumenetluses vastava tõhusa meetme puudumise kohta 
teinud ka sisulisi otsuseid.
Tsiviilkohtumenetluse ebamõistliku pikkuse tuvastas EIK asjades  Treial vs. Eesti*32 ja Shchiglitsov vs. 
Eesti.*33 2007. aastal tehtud otsuses Saarekallas OÜ vs. Eesti*34 tuvastas EIK lisaks tsiviilkohtumenetluse 
ebamõistlikule kestusele ka konventsiooni artikli 13*35 rikkumise, leides, et Eestis puuduvad menetluse pik-
kuse asjades riigisisesed õiguskaitsevahendid.*36 2009. aastal tehtud otsuses asjas Missenjov vs. Eesti*37 
leidis EIK samuti, et kaebaja õigust tsiviilasja arutamisele mõistliku aja jooksul oli rikutud, ning seejärel 
kordas, et analoogsetes asjades puuduvad isikul konventsiooni artiklis 13 ette nähtud tõhusad riigisisesed 
õiguskaitsevahendid. EIK andis Missenjovi otsuses juhised, kuidas olukorda lahendada.*38
Kuna OÜ Saarekallas ja Missenjovi otsuste tegemise ajaga võrreldes on oluliselt muutunud nii Eesti 
seadused kui ka kohtupraktika, tuleb tsiviil- ja halduskohtumenetluse pikkuse hindamisel ja heastamis-
võimaluste kasutamisel lähtuda EIK 8. novembri 2011. a otsuses sedastatust.*39 Kuigi EIK asus  Raudsepa  
otsuses seisukohale, et konventsiooni artiklit 13 on rikutud, sest konkreetsel kaebajal ei olnud tema hal-
duskohtumenetluse toimumise ajal kättesaadavaid tõhusaid õiguskaitsevahendeid, siis viitas EIK samas 
Eestis 1. septembril 2011 jõustunud menetlusseadustike muudatustele*40, mille kohaselt on menetlusosa-
listel nüüd võimalus taotleda kohtumenetluse kiirendamist.*41 Nagu kriminaalmenetluse käsitlemisel juba 
sedastatud, korreleerub tõhusate õiguskaitsevahendite kehtestamisega riigi poolt potentsiaalsete kaeba-
jate kohustus neid vahendeid kohtumenetluses kasutada. Seega peaks tulevikus menetluse kiirendamist 
 võimaldavate riigisiseste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine tähendama kaebuse EIK-s vastuvõeta-
matuks tunnistamist.
Edasi viitas EIK ka Raudsepa otsuses*42 30. detsembril 2008 põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 
tehtud määrusele, milles Riigikohus oli leidnud, et isikul oleks olnud võimalik nõuda kahju hüvitamist hal-
duskohtus RVastS-s sätestatud alustel.*43 Samuti viitas EIK Riigikohtu uuele praktikale, nimelt 22. märtsi 
2011. a üldkogu otsusele, millega tunnistati ebamõistlikult pika menetlusega tekitatud kahju hüvitamise 
reeglite puudumine RVastS-s põhiseadusega vastuolus olevaks.*44 Kuigi konkreetne kaebaja ei oleks EIK 
31  Eesti on küll sõlminud mõned sõbralikud kokkulepped või teinud ühepoolse deklaratsiooni, mille alusel on kohtuasjad lõpe-
tatud: EIKo kaebuse kohtuasjade nimistust kustutamise kohta, 02.03.2010, 54091/08, Pervushin jt vs. Eesti; EIKo kaebuse 
kohtuasjade nimistust kustutamise kohta, 18.03.2008, 42496/05, Treial vs. Eesti (2); EIKo kaebuse kohtuasjade nimistust 
kustutamise kohta, 02.03.2010, 27669/08, Õmblus vs. Eesti.
32  EIKo 02.12.2003, 48129/99, Treial vs. Eesti – hüvitis 3000 eurot.
33  EIKo 18.01.2007, 35062/03, Shchiglitsov vs. Eesti – hüvitis 900 eurot.
34  EIKo 08.11.2007, 11548/04, Saarekallas OÜ vs. Eesti – hüvitis 900 eurot.
35  Art 13 sätestab õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile.
36  Saarekallas OÜ (viide 34), p-d 65–68.
37  EIKo 29.01.2009, 43276/06, Missenjov vs. Eesti – hüvitis 3600 eurot.
38  Samas, p-d 44–45. Kohus rõhutas Missenjovi otsuses, et parim õiguste kaitse viis konventsiooni art 13 alusel on rikkumise 
ennetamine. Ka oma varasemates otsustes on kohus selgitanud, et selgelt eelistatud on meetmed, mis aitavad rikkumist 
ennetada, s.t võimaldavad menetlust kiirendada. Sobiv vahend on ka kombineeritud meetod, mis aitab rikkumist ennetada, 
kuid reguleerib lisaks hüvitise maksmist, kui rikkumist ei olnud võimalik vältida. Missenjovi otsuses viitas EIK näitena 
Austrias ja Poolas kehtivatele õiguskaitsevahenditele, mis võimaldavad menetlusosalistel, juhul kui kohus viivitab mingi 
menetlustoimingu tegemisega, esitada taotlus menetluse kiirendamiseks ning kõrgema astme kohtul on pädevus määrata 
alama astme kohtule tähtaeg taotletud menetlustoimingu tegemiseks. Vt ka Missenjovi otsuses viidatud EIKo 30.01.2001, 
Holzinger vs. Austria (nr 1), 23459/94; EIKo kaebuse vastuvõetavuse kohta 01.03.2005, Charzynski vs. Poola, 15212/03; 
EIKo kaebuse vastuvõetavuse kohta 01.03.2005, Michalak vs. Poola, 24549/03.
39 EIKo 
08.11.2011, 
Raudsepp vs. Eesti, 54191/07. Konventsiooni art 6 lg 1 rikkumist, s.t halduskohtumenetluse ebamõistlikku 
kestust, ei tuvastatud; art 13 rikkumise eest mõisteti hüvitis 800 eurot.
40  RT I, 23.02.2011, 1.
41  Raudsepp (viide 39), p 34. 
42  Samas, p 36 ja 37.
43 RKPJKm 
3-4-1-12-08.
44 RKÜKo 
3-3-1-85-09.
JURIDICA IX/2012
681
Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis
Maris Kuurberg
arvates antud asjas pidanud taotlema põhiseaduslikkusega vastuolu tuvastamist riigisiseste õiguskaitse-
vahendite ammendamiseks*45, siis kuna nüüd on põhiseadusega vastuolu tuvastatud, peavad oma kohtu-
menetlust ebamõistlikult pikaks pidavad isikud – juhul kui kohtumenetluse kiirendamine ei ole võimalik 
või ei ole tõhus olnud – pöörduma taotlusega Justiitsministeeriumisse või kaebusega haldus kohtusse, nagu 
on eespool selgitatud ka kriminaalmenetluses olemasolevate õiguskaitsevahendite kohta.
5. EIK-sse pöördumise võimalus pärast 
riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist
Pärast riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist peaks üldjuhul kohtuasi lõpetatud olema, sest EIK ei 
ole riigi kohtute suhtes neljanda astme kohus. Eesti kohtu lõpplahendiga rahulolematuse korral tuleb tõsi-
selt hinnata kõiki EIK-sse kaebuse esitamise kriteeriume, et mitte koormata rahvusvahelist kohut vastu-
võetamatute kaebustega.*46 Igal juhul ei ole alust pöörduda EIK-sse lihtsalt seetõttu, et lõpplahendiga ei 
olda rahul.
EIK-sse esitatava kaebuse vastuvõetavuse perspektiivsuse hindamisel tuleb arvestada ka 1. juunist 2010 
kehtivat konventsiooni artikli 35 lõike 3 punkti b, s.t uut vastuvõetavuse kriteeriumi, mille kohaselt tun-
nistatakse kaebus vastuvõetamatuks, kui kaebaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju. Selle kriteeriumi 
kohaselt ka juhul, kui esineb puhtjuriidiline rikkumine , peab see olema teatud minimaalse raskusastmega, 
et rahvusvaheline kohus rikkumist hindaks.*47
Kriteeriumist aitavad paremini aru saada näited menetluse pikkust puudutava kohtupraktika kohta. 
6. märtsil 2012 tegi EIK esmakordselt märkimisväärse kahju tingimusest lähtuva otsuse kriminaalmenet-
luse kestust puudutavas asjas. EIK asus seisukohale, et kuna kaebajale mõistetud karistust oli riigisiseses 
kriminaalmenetluses menetluse pikkuse tõttu vähendatud, siis oli kaebajale sellega menetluse kestus kom-
penseeritud. EIK leidis, et kaebaja ei ole kandnud täiendavat märkimisväärset kahju, mis õigustaks kaebuse 
läbivaatamist EIK-s.*48 Kuigi Itaalia kohtud ei olnud rahuldanud kaebaja täiendavat hüvitisnõuet, pidas 
EIK piisavaks, et riigi kohtud olid kaebaja sellist nõuet kahel korral apellatsioonikohtus ja korra kassatsioo-
nikohtus arutanud.*49
Muude kohtumenetluste kohta on EIK leidnud, et kuigi Tšehhis kaebajale tsiviilkohtumenetluse eba-
mõistliku kestuse (ligi 8,5 aastat) eest konkreetsel juhul mõistetud 1515 eurot ei ole tegelikult käsitatav 
piisava heastusena, siis ei eristu see summa kohasest hüvitissummast nii palju, et tekitada kaebajale mär-
kimisväärset kahju. EIK tunnistas kaebuse märkimisväärse kahju puudumise tõttu vastuvõetamatuks.*50 
EIK on tunnistanud vastuvõetamatuks ka menetluse pikkuse peale esitatud kaebuse, kus riigisiseses menet-
luses oli kaebaja kahjunõuded jäetud rahuldamata, sest ta ei olnud järginud formaalseid menetlusnorme. 
EIK asus seisukohale, et nimetatud menetluse pikkust puudutav kaebus tuleb tunnistada vastuvõetama-
tuks , sest varalise kahju summa oli vaid 504 eurot. Kaebaja nõutud mittevaralise kahju summat EIK kahju 
märkimisväärsuse hindamisel arvesse ei võtnud, sest mittevaralise kahju summa arvutavad kaebajad oma 
 spekulatsioonide alusel ise.*51 Seega, kui kaebaja ise peab menetluse pikkusega tekitatud mittevaralist kahju 
suureks, ei muuda see väidetavat kahju EIK jaoks automaatselt märkimisväärseks.
Lisaks võttis EIK nii Gagliano Giorgi, Havelka kui ka Kiousi  asjades*52 kaebuste vastuvõetamatuks 
tunnistamisel arvesse, et nende kaebuste läbivaatamise jätkamist ei nõudnud ka konventsoonis ja selle 
protokollides määratletud inimõiguste austamise kohustus. EIK põhjendas oma seisukohta sellega, et ta 
45  Raudsepp (viide 39), p 65.
46  Statistika kohaselt edastas EIK 2011. aastal Eestile vastamiseks 2,9% kaebustest. Ka sellest väikesest protsendist tun-
nistatakse osa kaebusi vastuvõetamatuks. Analyses of Statistics 2011, lk 26. Arvutivõrgus: http://www.echr.coe.int/NR/
rdonlyres/11CE0BB3-9386-48DC-B012-AB2C046FEC7C/0/STATS_EN_2011.PDF.
47  Vt ka Research Report: The New Admissibility Criterion under Article 35 § 3 (b) of the Convention : Case-law Principles 
Two Years on Arvutivõrgus: http://www.echr.coe.int/NR/rdonlyres/D4E1DEBF-BC2B-4BB8-93FD-2A4956731E0F/0/
RAPPORT_RECHERCHE_New_admissibility_cirterion_EN.pdf.
48  EIKo 06.03.2012, 23563/07, Gagliano Giorgi vs. Itaalia, p 57. 
49  Samas, p-d 64–65.
50  EIKo kaebuse vastuvõetavuse kohta 20.09.2011, 7332/10, Havelka vs. Tšehhi Vabariik.
51  EIKo kaebuse vastuvõetavuse kohta 20.09.2011, 52036/09, Kiousi vs. Kreeka.
52  Gagliano Giorgi (viide 48), Havelka (viide 50) ja Kiousi (viide 51). 
682
JURIDICA IX/2012
Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis
Maris Kuurberg
on saanud menetluse pikkuse asjades samu küsimusi korduvalt oma varasemates, muuhulgas vastustaja -
riikide suhtes tehtud otsustes analüüsida. Edasi märkis EIK, et inimõiguste austamise kohustus ei kohusta 
teda asja edasi menetlema, kui asjassepuutuvad seadused või praktika on vastustajariigis vahepeal muu-
tunud ja õiguskaitsevahendid on tegelikult olemas. Viimane aspekt on väga oluline ka Eesti asjade puhul. 
Võrreldes ajaga, kui tehti otsus Missenjovi asjas, on täiendatud seadusi, samuti on edasi arenenud kohtu-
praktika, mida EIK on oma uuemates Eesti kohta tehtud lahendites ka märkinud.*53
Märkimisväärse kahju kriteeriumi kohta tuleb lõpetuseks veel täpsustada, et Brightoni konverentsil 
20. aprillil 2012 otsustati anda EIK-le ulatuslikum võimalus nimetatud vastuvõetamatuse tingimuse kohal-
damiseks: konventsiooni artikli 35 lõike 3 punktist b kavatsetakse välja jätta lause viimane osa „mida riigi-
sisene kohus ei ole nõuetekohaselt läbi vaadanud“*54. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et kui asi on niivõrd 
vähetähtis, et riigisisene kohus ei ole seda arutanud, siis ei ole EIK kohane instants, kes peaks selliseid 
kaebusi sisuliselt analüüsima .
6. Kokkuvõtteks
Nimekiri õiguskaitsevahenditest, mida saab menetluse mõistliku pikkuse tagamiseks või ebamõistliku pik-
kuse heastamiseks riigisiseselt kasutada ja mis peavad enne EIK-sse pöördumist olema ammendatud, on 
Eestis täna juba piisavalt ulatuslik.
Kuna parimaks õiguskaitsevahendiks on ennetavad meetmed, mille abil on võimalik kahjulik taga-
järg üldse ära hoida, siis peavad menetlusosalised vajadusel kasutama menetluse kiirendamise taotluse 
esitamise võimalust. Menetlusosalised peavad arvestama, et õiguskaitsevahendite tõhusaks kasutamiseks 
on vajalik nende endi aktiivne käitumine. Riik peab küll tagama menetluste õige ja kiire läbiviimise, ent 
ka menetluseosalistel on kohustus jälgida, et nende algatatud või nende suhtes toimuv menetlus ei jääks  
seisma ega venima põhjusetult. Samuti on Eesti kohtupraktikas tunnistatud, et kui menetluse ebamõistliku 
pikkuse eest vastutab riik, peab muude meetmete puudumise või ebapiisavuse korral olema isikul võimalik 
saada rahalist hüvitist.
Eeltoodu valguses peavad isikud, kes ei ole menetluse kestusega rahul – olgu see kriminaal-, tsiviil- 
või halduskohtumenetluses –, esmalt ammendama riigisisesed õiguskaitsevahendid. Menetluse ebamõist-
liku pikkuse peale kaebamisel ei või aga ära unustada, et arvesse ei võeta vaid menetluse üldkestust, vaid 
menetluse pikkuse mõistlikkust tuleb hinnata kohtuasja asjaolude alusel ning arvestades kohtuasja keeru-
kust, kaebaja ja asjaomaste asutuste käitumist ning seda, mis oli kaebaja jaoks vaidluses kaalul. Seega on 
oluline roll kaebaja enda käitumisel. Igasugune menetluse venitamine , sh istungite edasilükkamise taotle-
mine, selgelt alusetute või põhjendamatute taotluste esitamine, riigilõivust vabastamise ja/või riigi õigusabi  
taotlemine hilinemisega (s.t mitte kaebuse esitamise ajal), aga ka oma kaebuse või hagi menetluse jooksul 
korduvalt täiendamine jne, võetakse menetluse kestuse hindamisel kaebaja kahjuks arvesse. Lõpetuseks 
tuleb rõhutada ka seda, et lihtsalt Eesti kohtute lahenditega rahulolematus, sh põhjusel, et soovitud on 
oluliselt suuremat hüvitist, ei ole EIK-sse pöördumise aluseks. Vastuvõetamatud kaebused üksnes koorma-
vad rahvus vahelist kohut ja muudavad selle menetluse veelgi aeglasemaks. Seetõttu tuleks oma kaebused 
esitada riigisiseselt, vastavuses Eesti õiguse ja kohtupraktikaga.
Autorist: Maris Kuurberg on Eesti Vabariigi esindaja Euroopa Inimõiguste Kohtus. Artiklis väljendab autor 
isiklikke seisukohti.
53  Velleste (viide 2), Andrejev (viide 3) ja Raudsepp (viide 39).
54  Brightoni deklaratsiooni p 14 ja p 15 alap c.
JURIDICA IX/2012
683