Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Filosoofia ja semiootika instituut Semiootika osakond Kädi Saar Kognitiivne lingvistika Referaat Tartu 2011 Table of Contents Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Kaks põhilist kohustust kognitiivses lingvistikas.............................................................................4 1.1 Üldistamise kohustus.................................................................................................................4 1.2 Kognitiivne kohustus.................................................................................................................4 2. Kognitiivne semantika ja kognitiivne grammatika.........................................................................
õppimiskäsitlustest. hakatakse ja häälestavad hakkab. Räägime sellest, kuidas ennast selleks. Piaget' kognitiivset käsitlust tõlgendab. Räägime ka kahest äärmuslikust suunast õppimise kognitiivses käsitluses ja lõpuks teeme rühmatöö. Kes soovib, võib endale tähtsamad asjad üles kirjutada, aga vajadusel võin esitluse ka üles laadida. Rühmatöös edukalt hakkasaamiseks soovitan siiski midagi üles
9. On leitud, et kõige tavalisem sundmõte on seotud määrdumis- ja nakatumishirmuga 10. Turvalisuskäitumine ärevuse säilimisel tähendab kardetud katastroofi ära hoidmist või minimaliseerimist 11. Ärevushäirete kognitiiv-käitumisteraapia pikkus on tavaliselt 12 seanssi 12. Ärevushäirete kognitiivse mudeli põhjal on häiret säilitavateks teguriteks automaatmõtted 13. Ärevuse kognitiivses profiilis a) mõtted on suunatud tulevikku ja hinnangud on selektiivsed 14. Kujutlustega tööks nimetatakse patsiendi mõtete suunamine positiivsele ja temale turvalisse kohta 15. Eksponeerimiseks nimetatakse korduvalt välditava tegevuse/olukorra/asja esitamist patsiendile 16. Lõõgastustehnikate hulka kuuluvad autogeenne treening,hingamisharjutused 1
Mänguga lõõgastutakse ja häälestutakse tõsisemale tegevusele, mida elu meilt nõuab. Mäng võib olla enesevalitsemisharjutuseks. Mäng on sotsiaalne nähtus (http://wiki.zzz.ee/index.php/M%C3%A4ng). 3 1. J. PIAGET´ SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS J. Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. J. Piaget teeb vahet mängu kolme vormi vahel, mis vastab mõtlemise teatud arengutasemele. 1. harjutusmäng - vastab sensoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal; 2. sümbolmäng - vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise aluaasta lõpuni kuni kaheksanda eluaastani; 3
eneseregulatsiooni. Võgotski on iseloomustanud lapse mängu: mängus on laps peajagu pikem. Mängul on ka tähtis roll lapse õppimises ja arengus. Mäng peegeldab lapse arengut ja mõjutab seda. (Brotherus, A., Hytönen, J., Krokfors, L. 2001:121). 2. JEAN PIAGET MÄNGU ARENGU TEOORIAD Jean Piaget (18961980) on sündinud Sveitsis. Jean Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse teooria esindajaks. Mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga (Saar 1997:17). Piaget´ (1951) oli üks esimesi, kes kirjeldas arengujada laste mängus. See arenes harjutusmängust läbi fantaasia- ja kujutlusmängu kuni reeglitega mänguni. Piaget´arvates kattuvad staadiumid läbi lapsepõlveaastate (Smith&Cowie&Blades 2008:215). Lapse arengut silmas pidades on Piaget` järgi mängima hakkamisel mängu liikide järjekord selline: 1
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Jooksutehnika õpetamise kolm staadiumit Referaat 2011 Verbaal-kognitiivne staadium Verbaal-kognitiivses staadiumis tuleb treeneril anda üldine ettekujutus korrektse jooksutehnika põhilistest aspektidest. Alustuseks saab treener ise näidata, missugune saavutatav tulemus peaks välja nägema ning samal ajal selgitada, miks on vajalik selline oskus. Selgitamisel saab kasutada ka korrektse jooksutehnikaga sportlasi või vastavat videomaterjali. Viimane variant on eriti hea, kui treeneril on võimalus oma õpilasi jooksul filmida
Mõju avaldab see juures: Kuulmislanguse aste. Mida suurem on kuulmislangus, seda madalam on lapse kõne tase Kuulmiskahjustuse aeg Võimalikud lisapuuded (vaimne alaareng, PCI jne) Arengutingimused. Lähtuvalt kõneseisundist võib kuulmispuudega lapsi liigitada järgmiselt: Kõnetud Lapsed, kes kasutavad üksiksõnu Lapsed, kes kasutavad grammatilist fraasi Ealise kõnega lapsed Kõnearengu probleemide kõrval esineb kuulmispuudega lastel veel: Mahajäämust kognitiivses ning isiksuse arengus Sagedased koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired Arendustegevus Õigel ajal alustatud ning süsteemse arendustegevuse tingimustes (arengut toetavad ka kuulmisaparaadid) on kuulmispuudega lapsed võimelised kooliajaks omandama eakohase verbaalse kõne. Seda juhul, kui laps kasvab arengut toetavas keskkonnas ning ei kaasne muid puudeid. Juba enne lasteaeda tulekut on kuulmispuudega lapse vanematel koostöös
Laste mäng loomulik ja instiktidel põhinev tegevus. R. van der Kooij-mäng on tegevus, protsess, käitumine. Kaasaegsed mänguteooriad Fenomenoloogilised teooriad Fr. J. Buytendijk-mäng on seotud subjekti ja esemegaon sees üllatuslik element, tal on oma mänguväli ja reeglid. J. Chateau-laps-pseudomäng. Mängus tähtis reeglid, distsipliin, kord. Mäng jaguneb reegliteta( kuni7.a.)ja reeglitega (7-14. a)mänguks. Kognitiivsed teooriad Piaget`-mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostabmängu vormid lapse mõtlemise arenguga.Põhielemendid lapse mängu arengus: *harjutusmäng0-2a.sensomotoorne periood.*sümbolmäng2-8a. Sööma õppimine, eristama assimilatsiooni, sümbol kombinatsioon-kompensatoorne külg.*Reeglitega mäng8-12a. püsivad kogu elu. L. Võgotski-mäng kujutlevas maailmas. *mäng kujutlevas maailmas4-5 a. sõnaline tähistamine.*Reeglid-viib uute soovide tekkimiseni.Mängu arengu seos-on arengu alus- juhtiv tegevus eelkoolieas.
JEAN PIAGET Piaget mängust Piaget (1951) oli üks esimesi, kes kirjeldas arengujada laste mängus. See arenes harjutusmängust läbi sümboolse mängu (fantaasia- /kujutlusmäng ) kuni reeglitega mänguni. Piaget arvates olid need kattuvad staadiumid läbi lapsepõlveaastate (Blades, Cowie, Smith 2008:215). J. Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Ta leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga (Saar 1997:17). Lapse käitumise selgitamiseks lähtub ta kahest mõistest: · assimilatsioonist · akommodatsioonist ehk kohanemisest. Mäng on Piaget arvates puhas assimilatsioon, st mõtlemine, mis on seotud ülekaalus olevate individuaalsete tarvete rahuldamisega. Laps tahab ümbritseva maailma esemeid käsitseda, nendega tegutseda, mis tähendab Piaget järgi akommodatsiooni. Matkimise
plaanis. Kõik see teeb mängu väga oluliseks ja tähtsaks lapse arengus, laps arenebki ainult mängu kaudu. Seepärast võib mängu nimetada lapse juhttegevuseks eelkoolieas, st lapse arengut määravaks tegevuseks (Saar 1997: 21). 2. JEAN PIAGET Prantsuse-Sveitsi psühholoog. J. Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget leidis, et 5 mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. J. Piaget teeb vahet mängu kolme vormi vahel, mis vastab mõtlemise teatud arengutasemele. 1. harjutusmäng - vastab sensoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal; 2. sümbolmäng - vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise aluaasta lõpuni kuni kaheksanda eluaastani; 3
Hilisemad uurimistulemused näitasid muusika otsest mõju ka inimese psüühilisele seisundile. Muusika abil saab rahustada või stimuleerida, muuta meeleolu ja tundeid, ergutada mälu, vähendada ängistust ja stressi. Muusikat kasutatakse tulemuslikult sünnitusabis, vastsündinute kohanemise parandamisel, kohaliku tuimastusega operatsioonidel, intensiivravis, stomatoloogias, pulmonoloogias, onkoloogias, füüsilises ja kognitiivses rehabilitatsioonis ning mitmes muus valdkonnas. Neil juhtudel ei ole tegemist tavamõistes muusikaraviga, vaid muusika teraapilise rakendamisega, mis põhineb muusika teaduslikult tõestatud toimel. Muusika kasutamine raviotstarbel ei ole piiratud spetsiifilise ravivaldkonnaga, samuti puuduvad ravimiseks vanuselised piirangud. 4 2. Muusikaterapeud 2.1 Kes on muusikaterapeud?
Seega ei saa tähendus eksisteerida väljaspool psüühikat. Tähendus on psüühika seisukohalt teadmised objektist, mida keeleüksusega tähistatakse. Millest sõltub tähenduste süsteemi areng lapsel? Kas lapsel tekib seos kuuldud sõna ning nende reaalselt esinevate esemete, tunnuste, tegevuste jne vahel, mida see sõna tähistab. Seega tuleb leida esemete-nähtuste tunnused, mis määravad objekti kuuluvuse just sõnaga tähistatud rühma. Kui laps on oma kognitiivses arengus mingil kindlal sõnatähenduse arengu etapil, siis ühegi sõna tähendused ei saa olla sellest kõrgemal, küll aga võib üksikute sõnade tähendus vastata madalama etapi tunnustele. Sõna saab väljendada vaid selliseid kujutlusi või mõisteid, mille omandamiseks laps on võimeline. Lapse sõnakasutus laieneb märgatavalt, kui ta ta hakkab rakendama sõna muutevorme, kasutab ülekantud tähendusi ning liidab ja tuleb sõnu
Kauchak, 2007). Kognitiivsed õppimisteooriad said laiemalt tuntuks 1960. aastatel. Kognitiivsete õppimisteooriate kohaselt ajendab õpilast õppima tema sisemine huvi õpitava vastu ja sellest lähtuvalt sisemine aktiivsus. Enamiku kognitiivsete õppimisteooriate teoreetiliseks lähteallikaks on Piaget' tunnetusprotsesside üldmudel, kus õppimine tähendab uue teadmise integreerimist eelnevate kogemustega (Eggen, Kauchak, 2007). Õppimise kognitiivses käsituses saab eristada peamiselt kahte suunda. Esimene suund Kognitiivsed õppimisteooriad 5 käsitleb õppimist kui informatsiooni vastuvõtmist ja teine suund, mida esindab nn radikaalne konstruktivism, vaatleb õppimist kui informatsiooni rekonstrueerimist (Krull, 2001). Eggen ja Kauchak (2007) väitel on enamik uurijaid nõus, et kognitiivsed õppimisteooriad on põhjendatavad järgmiste põhimõtetega:
Mida mõistetakse L. Võgotski järgi potentsiaalse arengu tsoonina? See on õppimise korraldamine raskusastmel, kus õpilane iseseisvalt enam õppida ei suuda aga juhendamisel küll. Milliseid tsükleid eristavad kognitiivse neuroloogia alased uuringud (Fischer ja Rose, 1999) arenguliste muutustena? 1) Lühema kestvusega tsüklid... 2) Pikaajalised tsüklid... Milliseid astmeid eristavad Fischer ja Rose (1999) kognitiivse neuroloogia positsioonidelt kognitiivses arengus? 1) Abstraktsioonid 2) Kujundid 3) Toimingud 4) Refleksid Kognitiivse psühholoogia positsioonidelt toimub lapse sünnipäraste eelduste areng vaimseks võimekuseks lapse sisemise aktiivsuse mõjul väliste ärritajatele reageerimisega. Abstraktse (formaalse) mõtlemise saavutamisel ühes või teises eluvaldkonnas 1) Ei tähenda, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses kadunud
- Sotsiaalsed suhted annavad esmase kontakti keelel põhinevate intellektuaalsete protsessidega - Sotsiaalsed suhted loovad keskkonna, milles laps need protsessid internaliseerib (tekib sisemine dialoog) - Internaliseeritud intellektuaalsed protsessid hakkavad toimima verbaalsete mõtetena Kultuurilise arengu üldine geneetiline reegel - Kõik vaimsed funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus Egotsentriline kõne - See kui palju laps räägib n-ö iseendale - On planeeriva ja reguleeriva funktsiooniga - On tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks - Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka Lähima arengu tsoon - Metafoor erinevuse kohta, mis iseloomustab individuaalset sooritust ja juhendamisel saavutatavat sooritust
Sotsioloogia, psühhooogia, kasvatusteaduse ja filosoofia suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmalt saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust. Biheiviorismi erinevad liigid: · Klassikaline: Watsoni versioon. Objektiivne-vaimne elu puudub; seespidist staadiumit pole; mõtted on varjatud kõne. · Metodoloogiline: kolmanda isiku objektiivne uurimine. Sellesse liiki on süvenetud ka kognitiivses ja psühhoanalüütilises paradigmas. · Radikaalne: Skinneri versioon. · Loogiline: rajatud Oxfordi filosoofi Gilbert Rylei poolt tema raamatus "Vaimu konseptsioon" · Teleoloogiline: Skinneri järgne, lähedane mikroökonoomikale · Teoreetiline: aktsepteerib vaadeldavad sisemised staadiumid · Bioloogiline: Skinneri järgne, käitumis süsteemide teooria · Inter biheiviorism: Kantori rajatud; rõhk inim käitumisel
räägitaks aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lihtsustatud lausestruktuuriga, pikemate ja tihedamate pausidega ning asjadest, mis on lapse nägemis- või haardeulatuses. Sellist rääkimisviisi nimetatakse hoidekeeleks. Laps ei suuda keelt omandada ainuüksi teisi kuulates. Ka uurimused on näidanud, et ainult televiisorit vaadates rääkima ei õpi. Kõne arengut mõjutavad tegurid *Lapsega seotud põhjused. Selle all peetakse silmas erinevusi lapse temperamendis ja kognitiivses stiilis. Refereeriva stiiliga lastel on analüütiline ja informatsioonile orienteeruv lähenemine keelele, mille tulemusena domineerivad sõnavaras esemete nimed. Ekspressiivse stiiliga laste sõnavaras on aga rohkem tegu- ja asesõnu ning enesekohaseid ja sotsiaalseid väljendeid (nt jaa, tere, ei). Eri õppimisstiiliga laste emad erinevad samuti sihtlemisstiilt. Pole kindel, kas keele omandamise stiilid on põhjustatud nende vanematest või mitte. *Keelekeskkonna tegurid
_____ 61. Kuidas nimetatakse operatsioonide-eelsel arenguastme alguses olevate laste mõtlemist, mis ei toetu keelele? ________ 62. Milliseid kolme arenguastet saab eristada laste keele omandamise käigus (Eggen ja Kauchak, 2007)? ___________ 63. Milliseid tsükleid eristavad kognitiivse neuroloogia alased uuringud (Fischer ja Rose, 1999) arenguliste muutustena? ____________________ 64. Milliseid astmeid eristavad Fischer ja Rose (1999) kognitiivse neuroloogia positsioonidelt kognitiivses arengus? _____________ 65. Kognitiivse psühholoogia positsioonidelt toimub lapse sünnipäraste eelduste areng vaimseks võimekuseks _____________ mõjul välistele ärritajatele reageerimisena. 66. Abstraktse (formaalse) mõtlemise saavutamisel ühes või teises eluvaldkonnas (1) ei tähenda, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses kadunud 67. (2) tahendab, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses kadunud Sotsiaalne areng 68
teavet Facebooki kasutamise. Seda kõike oli vaja, et hinnata kui kaua aega keskmiselt kasutatakse Facebooki päevas ja millised funktsioone seal kasutada saab ja mida kasutatakse. Uuring näitas, et üliõpilased kasutavad keskmiselt Facebooki 30 minutit päevas sõpradega suhtlemiseks, samas enamuse ajast kasutati Facebooki avaldatud info uurimiseks. Meedia ja interneti kasutamine annab noortele olulise tausta sotsiaalse, emotsionaalse ja kognitiivses arengus. Üks eriline võrgustik, mis sai alguse internetiga on suhtlemisvõrgustik, mis on kiiresti kasvanud, levinud ja populaarseks saanud just viimastel aastatel. Need veebisaidid on Facebook, MySpace, Friendster, LiveJournal ja Bebo. Et suhelda veebikeskonnas, tuleb luua kasutajakonto. Tekivad liikmed, mida ühendus põhineveb interneti ühendustes. Veebikeskkonnad võimaldavad kasutajatel postitada teateid ja sõnumeid, profiili kujundada. Saab laadida veebikeskkonda fotosid, videosid ja
B. Kooperatiivsed mängud a)kooperatiivne võistlus- mäng (kass ja hiir) 10-14 aastat b)kindlate reeglitega mäng (tantsimine) Kognitiivsed mänguteooriad · Jean Piaget(1896-1980) - teda peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. Esimene mängu vorm on harjutusmäng, mis vastab sensomotoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal. Teist mänguvormi nim. P sümbolmänguks ja see vastab eeloperatsionaalsele mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Kolmas ja viimane mängu vorm- reeglitega mäng- vastab
B. Kooperatiivsed mängud a)kooperatiivne võistlus- mäng (kass ja hiir) 10-14 aastat b)kindlate reeglitega mäng (tantsimine) Kognitiivsed mänguteooriad Jean Piaget(1896-1980) - teda peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. Esimene mängu vorm on harjutusmäng, mis vastab sensomotoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal. Teist mänguvormi nim. P sümbolmänguks ja see vastab eeloperatsionaalsele mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Kolmas ja viimane mängu vorm- reeglitega mäng- vastab
kasvatajad arutasid samal ajal poliitilistel teemadel. 70-ndail lasteaedade haridussüsteemi lülitamine Hakati väärtustama laste muusikalise, kunstilise kasvatuse, inglise keeleõpetamise jms vajalikkust. 80-ndail kasvatajate erialase kompetentsuse tõstmine Kasvatajad rakendasid oma töös üha rohkem positiivseid emotsioone ja mõjutusi, laste iseseisvuse ergtamist ja iga lapse individuaalsuse arvestamist, mis oli väga oluline väikelaste sotsiaal-emotsionaalses ja ka kognitiivses arengus. 6 slaid Töökorraldus Lasteasutuste tüübid: · Sõimed alates 8 nädalat kuni 3 aastased · Lasteaiad alates 3ndast eluaastast kuni kooliminekuni · Eelklassid 5aastased, kes pole varem koolis käinud (asuvad kooli juures) · Koolilasteaed 6-7aastased, kes on normaalse arenguga aga ei ole veel saavutanud vajalikku koolivalmiduse taset (klassis 15 last) · Päevahoid perekond või üksikisik võtab endale hoida kuni 3 last
Keele kirjeldamisel ja seletamisel peetakse oluliseks järgmisi kognitiivseid võimeid: · võrdlemine (inimese võime maailma asju omavahel võrrelda); · tähelepanu; 7 · entsüklopeedilised teadmised (meie keeletarvitust mõjutab oluliselt see,mida me kõne all oleva asja kohta teame ja mida arvame, et vastuvõtja teab). (Õim, Tragel 2007: 104) Kognitiivses lingvistikas võetakse arvesse kõiki keelt mõjutada võivaid tegureid ja lähtutakse sellest, et inimene on üldjoontes sarnane, rääkigu ta mis keelt tahes. Inimese tunnetus on küll mõjutatud keskkonnast, milles ta elab ning ka kogemustest ning inimese silmaringist, kuid psüühikas ning selle kaudu ka käitumises valitsevad siiski seaduspärasused, mis mõjutavad ka keelt. Selleks, et keelt uurida, peab neid seaduspärasusi tundma ning neist lähtuma. (Tragel 2002: 11)
uuringud (Fischer ja Rose 1999) arenguliste muutustena? Kiired 74. Millist laste ja noorukite suhtlemisilmingut kasutatakse aeglased sageli nende kaaslastega suhtlemise kirjeldamiseks? 62. Milliseid astmeid eristavad Fischer ja Rose kognitiivse neuroloogia positsioonidelt kognitiivses arengus? Sõprussuhted Reflekside 75. Kas õpilasrühmituste ja sõpruskonade tekkimine ja toimingute olemasolu klassis tuleb üldjuhul kasuks õppetööle või kujundite takistab seda? abstraktsioonide
Paneme maailma mõistetesse ja siis keelde Kognitiivsed ~ tunnetuslikud põhisuhted (Langacker, Talmy) Inklusioon Identsus Separatsioon Assotsiatsioon Näiteid semantilistest metakeeltest: Langacker kognitiivse grammatika joonised Wierzbicka semantilised primitiivid Natural Semantic Metalanguage NSM Polüseemia e mitmetähenduslikkus Lyons: polüseem "one lexeme with different senses" "polüseem" = polüseemiline sõna, üksus Polüseemia kognitiivses lingvistikas Seletada püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu. Polüseemi prototüüpsed tähendused... Nali tekib siis, kui tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust. Paigutusvaldkond on sinna see tasside katse. Keelemängukoomiksid, reklaamid Näide Vaene mees ja kallis inimene > millegi poolest kahetsusväärne mees, rahatu mees ja armas inimene, imestuses Keeleteadus 13.11.2018
1968 aastani. 11 Piaget mängust Piaget (1951) oli üks esimesi, kes kirjeldas arengujada laste mängus. See arenes harjutusmängust läbi sümboolse mängu (fantaasia- /kujutlusmäng ) kuni reeglitega mänguni. Piaget arvates olid need kattuvad staadiumid läbi lapsepõlveaastate (Blades, Cowie, Smith 2008:215). J. Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Ta leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga (Saar 1997:17). Lapse käitumise selgitamiseks lähtub ta kahest mõistest: · assimilatsioonist · akommodatsioonist ehk kohanemisest. Mäng on Piaget arvates puhas assimilatsioon, st mõtlemine, mis on seotud ülekaalus olevate individuaalsete tarvete rahuldamisega. Laps tahab ümbritseva maailma esemeid käsitseda, nendega tegutseda, mis tähendab Piaget järgi akommodatsiooni. Matkimise
Jean Piaget hakkas varakult tegelema teadusliku uurimisega. Ta huvitus mehaanikast, lindudest, väljakaevatud loomadest ja merekarpidest. 1907 – 10-aastasena avaldas esimese artikli albiinovarblasest. Piaget teooria on üks laialdasemalt tuntud teooriaid. Tema tööd ei ole mõjutanud mitte ainult psühholoogiat, vaid ka filosoofiat ja haridusteadust. Teda peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. Esimene mängu vorm on harjutusmäng, mis vastab sensomotoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal. Teist mänguvormi nim. Piaget sümbolmänguks ja see vastab eeloperatsionaalsele mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Kolmas ja viimane mängu vorm- reeglitega mäng-
Andekate laste ja noorukite sotsiaalne elu Need noored, kellest andekuse raamatus kirjutatakse, jagavad ühte ühist fakti nende areng on ühes või enamas kognitiivses või akadeemilises valdkonnas edumeelne. Hoolimata sellest, on andekad nii rahvuselt kui ka sotsiaalmajanduslikust küljest väga erisugused. Nad erinevad nii pere koosseisu ja pere dünaamilisuse poolest, erinevad loovuse, taiplikkuse, motivatsiooni, energiataseme, enesekindluse, temperamendi ja sotsiaalsete oskuste poolest. Mõned andekad lapsed on edumeelsed paljudes tunnetuslikes valdkondades, teised on edumeelsed aga ainult vähestes valdkondades
Kaks äärmuslikku suunda õppimise kognitiivses käsitluses (õppimine kui informatsiooni vastuvõtmine; õppimine kui informatsiooni rekonstrueerimine)
tunde,kuid ja aastaid mõisted, teooriad, stseenid, episoodid, vilumused praktiliselt piiramatu hierarhiline, assotsiaalne juurdepääs raske Püsimälu jaguneb: protseduurimälu: vilumused, oskused, implitsiitne, mitteteadvustatav semantiline mälu: mõisted, reeglid, teooriad, tähendused, abstraktne, interindividuaalne-> personaalne episoodiline mälu: isiku eluseigad fikseerituna ajas ja ruumis, konkreetne, personaalne-> ühiskondlik Praimingu nähtus: Kognitiivses psühholoogias viitab see teadvustamatu mälu vormile, millega teatud ootused, seosed ja teod tekivad või on lihtsamad tekkima seetõttu, et objekt, millele tegu on suunatud, on varem esinenud, sellega on varasem kokkupuude. Poliitilises kommunikatsioonis tähendab see, et eelnevalt loodud seosed ja kontekst mõjutavad seda, kuidas konkreetset infot tõlgendatakse. Praimimise avastasid ja selle süstemaatilisem uurimine sai alguse, kui Warrington ja
ja püüab välja selgitada vestluse seaduspärasused Korpus: lausungite ehk tekstilausete kogum. Tänapäeval on korpusena hakatud mõistma peamiselt polüfunktsionaalseid elektroonilisel kujul olevaid tekstikogusid, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest. Kujundskeem: (ingl k image schema) tähenduse tekkimise aluseks olev skemaatiline mõiste või mõistete kogum (kognitiivses lingvistikas) Kumulatsioon: ühes morfeemis on mitu tähendust Kvantitatiivne sotsiolingvistika: tegeleb keeleüksuste varieerumise täppisanalüüsiga Lause: kirjakeeles üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga, suulises kõnes eristatav süntaktilise ja tähendusliku terviklikkuse ning intonatsiooni põhjal (lause lõpus tavaliselt intonatsioon, st põhitoon langeb ning tekivad pikemad pausid)
reaalseid vestlusi ja püüab välja selgitada vestluse seaduspärasused Korpus lausungite ehk tekstilausete kogum. Tänapäeval on korpusena hakatud mõistma peamiselt polüfunktsionaalseid elektroonilisel kujul olevaid tekstikogusid, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest. Kujundskeem(ingl k image schema) - tähenduse tekkimise aluseks olev skemaatiline mõiste või mõistete kogum (kognitiivses lingvistikas) Kumulatsioon - ühes morfeemis on mitu tähendust Kvantitatiivne sotsiolingvistika - tegeleb keeleüksuste varieerumise täppisanalüüsiga Lause - kirjakeeles üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga, suulises kõnes eristatav süntaktilise ja tähendusliku terviklikkuse ning intonatsiooni põhjal (lause lõpus tavaliselt intonatsioon, st põhitoon langeb ning tekivad pikemad pausid) Lingua franca on abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises
„He goed home“, „badder“ etc. Eesti keeles padja asemel padit jne. Keele komplekssuse suurenemine. Umbes kolme aastaselt hakkab laps kasutama lauseid strateegilisemalt nagu sünade ümber paigutamine küsilausete moodustamiseks, eituse moodustamine jne. Arenenud keelekasutus paneb aluse lugemisele, kirjutamisele ja õppimisele üldse. 17. Milliseid tsükleid eristavad kognitiivse neuroloogia alased uuringud (Fischer ja Rose, 1999) arenguliste muutustena? Kognitiivses arengus on Firsheri ja Rose’i (1999) järgi kaks korduvate tsüklite jada: Lühema kestusega tsüklid kujutavad endast järkjärgulisi oskuste või arusaamise konstrueerimise perioode, kus toimub liikumine eraldi seisvatelt informatsiooni või vaimse toimingu ühikutelt nende kaardistamisele ja seostamisele teiste ühikutega ning sealt uut liiki ühiku moodustamisele, mis reorganiseerib ja lihtsustab olemasolevaid süsteeme
vanemate lastega mängida. Eakaaslastega mängides kasutab laps mängusituatsioonides täiskasvanutega suheldes kuuldud keerulisemaid keelevorme ja matkib tegevusi. Mida enam on tal võimalusi kuuldut mängudes realiseerida seda tõhusam on tema areng. 10 Üldlevinud on arvamus, et lapsed, kes mängivad omaette ja harva suhtlevad eakaaslastega, võivad edaspidi maha jääda nii sotsiaalses kui kognitiivses arengus. 11 KOKKUVÕTE Lapse esimestel eluaastatel läbielatul on väga oluline roll kogu tema edasise elutee kujunemisel. Seetõttu on lapsevanemate ja teiste väikelapsega tegelevate isikute vastutus ja võimalused väga olulised lapse arengus. Mäng on lapse elus väga oluline osa, kuna selle kaudu laps õpib väga palju. Kõik arenguetapid on olulised lapse
Kui "esimene positivism", hinnates traditsioonilisi filosoofilisi ontoloogiaid, maailmaloomise sügavaid mõtteid, kui õnnetut viga, pakkudes üksnes igasuguse "metafüüsika" ära viskamist teduse teelt ja asendada see tähtsamate "positiivsete "teaduste saavutustega ("füüsika" laiemas mõttes), teise positivism aga üritas radikaalselt ja igaveseks vabastada igasuguste "metafüüsiliste haiguste" eest. Selleks, oli nende arvates vaja leida metfüüsiliste vigade kolle, olles reaalses kognitiivses protsessis, ja siis "puhastada" teaduslikud teadmised kõigist söödaallikatest. Oma töös tuginesid "teise positivismi" esindajad siis väga noore ja ambitsioonika teaduse saavutustele kui "positiivsele" teadusele inimmõistusest ja psühholoogiast. Kriitilise programmi raames nad pakkusid välja, et filosoofia ja teadused ei põhine kogemusel ja "spontaansed mõtted" katkestud väiteid, et ei kehti tõena, hästi
omandanud päris loogilist mõtlemist. · Konkreetsete operatsioonide staadium (7.-12.a.) Tegutsemine reaalsete objektidega. Laps suudab mõelda loogiliselt ,,konkreetsetest" probleemidest. ,,siin ja praegu". Üleminek objektide esindamiselt formaalsele mõistmisele · Formaalsete operatsioonide stadium (puberteediiga). konstrueeritakse abstraktseid objekte, mis ei piirdu ainult reaalse maailmaga Individuaalsete funktsioonide sotsiaalsed alged · Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda esmalt kasutatakse neid vaid inimestevahelisel suhtluse ja alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks · Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes vaid sotsiaalsetes protsessides osalemise läbi. · Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon. See on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks Bower (1971): ei kehti väide ,,mis silmist, see meelest".
fantaasiamaailmas. Rudolf Steiner väidab, et lapse põhitegevus on mäng. Igasugune õpetamine, mis ei ole Seotud matkimise ja mänguga, on tulutu ja toob oodatud käsu asemel edasisele arengule kahju. Kõike, mida lapsele õpetatakse, tuleb teha kunsti abil, mõjutades nii lapse tundeelu. Kõigele pannakse alus varases lapsepõlves enne seitsmendat eluaastat. 5.Piaget, Võgotski ja Elkonini vaated laste mängust. J. Piaget- hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga ( mõtlemine- keel). Mängu kolm vormi: · Harjutusmäng · Sümbolimäng · Reeglitega mäng Harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arenguis. Konstrueerimismäng Esineb kõiki kolme puhul ja on ühtlasi sillaks mängu ja töö vahel; konstrueerimismäng läheb märkamatult üle täiskasvanu praktiliseks tegevuseks. L. Võgotski- mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid
võimed ja kohustused Eneseteostus - Oma teadmiste edasiandmine noorematele (oma lapsed, töö), mentorlus, Loominguga tegemine (ka enda jaoks), Enesetäiustamine Füüsiline ja kognitiivne areng - u25a. jätkub osade luude kasvamine, 20-40a on füüsiliste võimete kõrgaeg. Nägemisteravuse kõrgpunkt 20a, hakkab langema 40-50ndatel. Kuulmisteravus langeb 20ndast. Maitsetundlikuse langus 45a, naistel menopaus 45-55a. Kognitiivses arengus suuri, kiireid muutusi ei esine. Küpsuse liigid: 1) Bioloogiline küpsus 12-25a – võime saada järglasi,organism ei kasva enam, aktseleratsioon (bioloogilise küpsuse keskmise vanuse alanemine 10a kohta 4kuu) 2) Sotsiaalne küpsus 15-30a – sõltub kultuurist, seadustest, haridusest. Õigused, vastutus, töökoht, majanduslik sõltumatus
enam võimalik Murdeealise ajus toimub eesaju koore aktiivsuse tõus ja kõiki piirkondi hõlmavate ühenduste tiheduse kasv Eesaju koor areneb välja kõige hiljem - on seostatud nii kognitiivsete funktsioonide juhtimise kui ka emotsioonide, tähelepanu ja käitumise kontrolliga Murdeeas toimuvad muutused otsustamise ja probleemilahenduse süsteemis, infotöötluse mahus ning kiiruses ja andmete struktuuris ning hulgas Terve elu kestvad muutused kognitiivses võimekuses Elu jooksul igapäevaselt aktiivselt kasutusel olevates ajupiirkondades on aktivatsioon suurem, ka võib neuronite vahelisi ühendusi olla rohkem kui vaja täita pidevalt teatud tüüpi ülesandeid, siis seoste hulk kasvab: o N: Arvutimängud, taksojuhtimine, viiulimäng ! Kord omandatud oskust tuleb püsivalt harjutada, muidu ajus seosed jälle kaovad. Kognitiivse arengu teooriad Kuidas teadmised arenevad?
korrektseid struktuure ja välistama mittegrammatilisi. Generatiivses grammatikas genereeritakse ehk luuakse lauseid alateadlikult protseduuride abil (reeglid, toimingud), mis on osa meie kognitiivsest võimest. Keele generatiivne grammatika genereerib selle keele kõik grammatiliselt korrektsed laused ja mitte ühtegi mittekorrektset lauset. Generatiivse grammatika eesmärk on teada saada, mida me alateadlikult oma keele süntaksist teame. Keel mängib kognitiivses mõtlemises olulist rolli, mõjutades seda, kuidas me mõtleme. Deduktiivne lähenemine transformatoorse analüüsi osa (deduktsioon), pindstruktuuri leidmise osa, kus kasutatakse transformatsioonireegleid Keelepädevus ehk keelevõime ehk i-keel (Chomsky) on sisemine keel, osa inimese ajust. Keelepädevus on alateadlik otsus, mis on kogu aeg olemas, võrreldav hingamise ja emakeele reeglite seletamisega. Keelepädevust ei saa otseselt vaadelda, saab
Arengu allikaks ei ole ei laps ise, ega ka kultuurilised vahendid vaid lapse ja vahendite kasutamise vaheline interaktsioon. Kultuuriliste vahendajate kasutuselevõtt ei muuda tegutsemist kergemaks vaid toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi: Nt. keelatud värvide mäng Lapsed võivad näiliselt kasutada küll samu mõisteid kui täiskasvanud, ent tegelikult toimub sageli mõiste areng: Nt. klotside kategoriseerimise ülesanne Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda esmalt kasutatakse neid vaid inimestevahelisel suhtluse ja alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks. Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon. See on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk- järgult sisekõneks. Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes vaid sotsiaalsetes protsessides osalemise läbi. (mida?)
Kõrvaldamine– Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -->Poiss tahtis õppida lugema. “Valentsiteooria”ehk sõltuvusgrammatika Verb+aktandid(subjekt, objekt, ...) +sirkumstandid(aeg, koht, viis) Näide kolmevalentsest verbist: eraldama– kes? - keda? - kellest? Lause aktuaalne (temaatiline) liigendus, lause infostruktuur teema(vana info) – reema(uus info) Kognitiivne konstrukt sioonigrammatikapüüab konstrukt sioone selgitada inimese tunnetuse kaudu. Kognitiivses konstruktsioonigrammatikas pööratakse põhitähelepanu keelekirjelduse psühholoogilisele usutavusele. Põhitermin, konstruktsioon, on lihtsustatultöeldes vormi ja tähenduse kooslus, mille komponendid ei ole reaalses keeles teineteisest lahutatavad. Näiteks võib tuua konstruktsiooni, mis koosneb alalütlevas käändes tegijast, modaalsest (vajalikkust või võimalikkust väljendavast) verbist ainsuse kolmandas pöördes ning da-tegevusnime vormis tegusõnast. 12. Pragmaatika
Johnson teeb uurimusest järelduse, et kujutlusmängu mängimiseks on hädavajalik teatav intelligentsustase. Ainuüksi intelligentsus ei ole veel piisav tingimus mängu jaoks, selleks on vaja ka divergentset mõtlemist. Divergentsete ideede teke võib olla sotsiaalse kujutlusmängu põhjus või ka tulemus. Mäng ja lapse sotsio-emotsionaalne areng Lapsed, kes mängivad omaette ja harva suhtlevad eakaaslastega, võivad edaspidi maha jääda nii sotsiaalses kui kognitiivses arengus. Teoreetiline käsitlus: J. Piaget (1965) seisukoht, mille kohaselt kaaslaste vastastikused suhted ja sotsiaalsed kontaktid varajases lapseeas soodustavad moraalse otsustuse, loogilise arutlusvõime ja sotsiaalse kompetentsuse arengut. Empiiriliste uurimuste abil on püütud välja selgitada laste omavahelisi suhteid, laste populaarsust eakaaslaste hulgas, agressiivsust jne. Laste mäng on täis kõige erinevamaid emotsioone: imestust, erutust, rõõmu, vaimustust jne. A
H. Werner (1890-1964) mikrogenees; üldised tajud muutuvad diferentseeritumateks H. Ebbinghaus mälu uurimine "New Look" J. Bruner tunnetus on valiv aktiivne kategoriseerimisakt, mis on määratud isiskuslike motiivide, kultuuriliste ja sotsiaalsete faktoritega H.Simon, A. Newell kognitiivsete protsesside modelleerimine arvutiga Informatsioonitöötlussüsteem ("piilumine musta kasti"). (Allikas: Bachmann, T. (1984).Informatsioonitöötlus kognitiivses psühholoogias. Tartu: TRÜ) Ralph Norman Herber: Inimesi iseloomustab naiivne realism. Arvatakse, et see, mida tajume on lihtne, närvisüsteemi kaudu peegeldunud väliskeskkonna pilt ning psüühika sisuks see, mis vahetult antud tajuna või ideede ja mõtete läbielamisena. Seda nim. automaatsuse illusiooniks. Inimene pole võimeline läbi elama eeltööd, mis kõiki neid protsesse, mis vahendavad meile tajusid ja intellektuaalseid elamusi (Bachmann, 1984).
· Kultuuriliste vahendajate kasutuselevõtt ei muuda tegutsemist kergemaks vaid toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi Nt. keelatud värvide mäng · Lapsed võivad näiliselt kasutada küll samu mõisteid kui täiskasvanud, ent tegelikult toimub sageli mõiste areng Nt. klotside kategoriseerimise ülesanne Individuaalsete funktsioonide sotsiaalsed alged · Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda esmalt kasutatakse neid vaid inimestevahelisel suhtluse ja alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks · Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes vaid sotsiaalsetes protsessides osalemise läbi. · Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon. See on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks Lähima arengu tsoon (Zone of Proximal Development)
salvestatud selle normi murdude või kordsetena) ei tasakaalustunud ja järelikult, kui sa mälu käest nõu küsid, annab ta vastuseks moonutatud otsustuse. Sanborni nostalgilise varjundiga mälestused vanast heast Maxwell House'ist on samamoodi moonutatud. (Ilmselt leidub palju erinevaid viise, kuidas saaks se-[2673]da impressionistlikku visan- dit mälumehhanismist kehastada (implement), ning kognitiivses psühholoogias on teh- tud märkimisväärset eksperimentaalset uurimistööd, mis vihjab, kuidas saaks kontrolli- da erinevaid hüpoteese selliste mehhanismide kohta.) (c) Nagu eespool, on Sanborni olukord teatud kombinatsioon (a)-st ja (b)-st. Ma arvan, et igaüks, kes tänapäeval kvaalidest kirjutab, nõustuks, et Chase'i ja Sanborni puhul on kõik need võimalused olemas. Ma ei tea ka, et praegusel ajal kipuks keegi pidama au sees eksima-
muutmist soodustada alateadvusliku stiimul-reaktsioon-seoste kujundamisega, KKMM-i puhul aga õpilase teadliku eneseregulatisooni arendamisega. KKMM peab erinevalt BKMM- ist silmas palju suuremat õpilasepoolset vastutust – õpilane püstitab ise oma eesmärgid ja normid, jälgib ise oma käitumist ja kontrollib tasustamist. IV Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitused 1) Kognitiivsete õppimisteooriate kujunemine. Võidukäik algas 1960ndatel. Praeguseks on õppimise kognitiivses käistuses kujunenud kaks äärmuslikku suunda: esimene ja varasem vaatleb õppimist peamiselt informatsiooni vastuvõtmisena; teine, mida esindab nn radikaalne konstruktivisim, informatsiooni rekonstrueerimisena. 2) J. Piaget tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsituste lähtealusena. Enamiku nende teooriate lähtealuseks on Piaget’ tunnetusprotsessi üldmudel,
H. Werner (1890-1964) mikrogenees; üldised tajud muutuvad diferentseeritumateks H. Ebbinghaus mälu uurimine "New Look" J. Bruner tunnetus on valiv aktiivne kategoriseerimisakt, mis on määratud isiskuslike motiivide, kultuuriliste ja sotsiaalsete faktoritega H.Simon, A. Newell kognitiivsete protsesside modelleerimine arvutiga Informatsioonitöötlussüsteem ("piilumine musta kasti"). (Allikas: Bachmann, T. (1984).Informatsioonitöötlus kognitiivses psühholoogias. Tartu: TRÜ) Ralph Norman Herber: Inimesi iseloomustab naiivne realism. Arvatakse, et see, mida tajume on lihtne, närvisüsteemi kaudu peegeldunud väliskeskkonna pilt ning psüühika sisuks see, mis vahetult antud tajuna või ideede ja mõtete läbielamisena. Seda nim. automaatsuse illusiooniks. Inimene pole võimeline läbi elama eeltööd, mis kõiki neid protsesse, mis vahendavad meile tajusid ja intellektuaalseid elamusi (Bachmann, 1984).
uurimine, arvutilingvistika, keeleuuendus ja keelekorraldus Uurimiskeskused: TÜ, EKI Uurijad: Tiit-Rein Viitso, Mati Hint, Mati Erelt, Haldur Õim, Reet Kasik, Ülle Viks, Helle Metslang, ka Mart Remmel Tööd: Renate Pajusalu (1999) ,,Deiktikud eesti keeles", Katre Õim (2004) ,,Võrdluste struktuurist ja kujundisemantikast", ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" 20. Kognitiivne lingvistika Eestis. Kognitiivses paradigmas tehtud uurimused üksiksõnadest - Renate Pajusalu 1999. Deiktikud eesti keeles - Ilona Tragel 2003. Eesti keele tuumverbid · olema, tegema; tulema, minema, käima; saama, võtma, andma, panema, viima, tooma; võima, pidama, tahtma; hakkama; ajama, laskma; jääma - Ann Veismann 2009. Eesti keele kaas- ja määrsõnade semantika võimalusi Fraseoloogia uurimine (kognitiivne)
interaktsioon, teadmistest arusaamine ja mittemõistmine, õpilaste edasiminek ja tagasiminek toimub samade kommunikatiivsete tegevuste käigus. Formaalharidust võib formuleerida situatiivse kommunikatiivse praktikana, mis areneb pikkade ja tugevate traditsioonidega etableeritud tegevussüsteemi raames. Niisuguse lähtepunkti korral on formaalhariduse kommunikatiivsed mudelid mitmes mõttes eripärased. Kooli roll kognitiivses sotsialiseerumises on suures osas õpilaste ettevalmistamine tekstipõhiste tegelikkuste käsitamiseks. Kooli ja koolituse institutsionaalses olemuses peituvad kommunikatiivsed mudelid on seega spetsiifilised. Hea õpivõime võrdub sotsiokultuurilises perspektiivis tänapäeval lihtsalt suutlikkusega identifitseerida, millised kommunikatsioonireeglid kehtivad spetsiifilises tegevussüsteemis. Keskseks küsimuseks
annaabi.ee 
