2. seminar. Õppimise olemus. Õppimisteooriad. (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

18

odp

Biheivioristlikud õppimisteooriad

vältimine · Sotsiaalkognitiivne õppimisteooria: - käitumise muutus toimub vaatluse teel - omandatakse sageli ühekordse nägemisega · Kognitiivne õppimisteooria: - sisemise huvi äratamine ja sellest lähtuva aktiivsuse üles näitamine · Sotsiaal-konstruktivistlik õppimisteooria: - õpilase sisemine aktiivsus - mõtete vahetamine teiste inimestega - õppimine rajaneb juhendamisel ja õpetamisel (Krull 2000)  Biheivioristlikud õppimisteooriad · Klassikaline tingimine · Operantne tingimine · Assotsiatiivne tingimine  Klassikaline tingimine · Klassikaline õppimine- Ivan Pavlovi katse koeraga (Krull 2000 lk. 182) märkide ja seoste õppimine 1) Liha tekitab koeral automaatselt nt. Autos hakkab vilkuma kütuse süljeerituse. Neutraalne stiimul, näidik Pavlovi katses mingi heli, süljeeritust

Õppe kavandamine

17

pdf

KOGNITIIVSETE ÕPPIMISTEOORIATE KUJUNEMINE JA OLEMUS

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Sally Lepik KOGNITIIVSETE ÕPPIMISTEOORIATE KUJUNEMINE JA OLEMUS. KOGNITIIV-INFORMATSIOONILISTE ÕPPIMISTEOORIATE ÜLDISELOOMUSTUS referaat Juhendaja: Liina Lepp Läbiv pealkiri: Kognitiivsed õppimisteooriad Tartu 2011  Kognitiivsed õppimisteooriad 2 Sisukord Sisukord ..............................................

Pedagoogiline psuhholoogia

14

doc

Biheivioristlikud õppimisteooriad

 SISSEJUHATUS Tegin oma referaadi biheivioristlikest õppimisteooriatest. Selle teema valisin, kuna olin eelnevalt põgusalt kuulnud nii klassikalisest kui operantsest tingimisest, kuid soovisin saada rohkem teadmisi nende õppimisteooriate kasutamisest inimõppimisel. Töö eesmärgiks on anda ülevaade klassikalise ja operantse tingimise olemusest ja nende kasutusest koolis ja õppetöös. Referaadis püüan selgitada, mis on biheivioristlikud õppimisteooriad, kes on tähtsamad klassikalise ja operantse tingituse uuriad ning kuidas saab kasutada neid õppimisteooriaid õpetamisel. Referaadi valmistamisel kasutasin interneti allikat (www.kliinikum.ee), kuid põhiliselt kasutasin materjali Edgar Krulli raamatust ,,Pedagoogilise psühholoogia alused". Uurimistöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis selgitan üldiselt, mis on biheivioristlikud õppimisteooriad. Teises peatükis kekendun klassikalisele tingitusele. Ning

Haridusteaduskond

11

docx

Õppe kavandamine kordamisküsimused 2015

Kordamisküsimused kontrolltööks. Õppe kavandamise I moodul 2015 1. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid? Õppimise mõiste ja olemuse erinevaid selgitusi (laiemalt, spetsiifilisemalt) koos põhiliste esindajatega Põhilised õppimise ajendid (motiivid) erinevate õppimisteooriate puhul Õppimine lihtsamal kujul seletatuna on teadmiste, erinevat oskuste ja osavuste koos kasutamine ning omandamine. Õppimine tähendab ka seda , et me kasutame juba eelnevalt omandatud teadmisi selleks, et juurde õppida uusi.1 (teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine koolis, sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamist nii koolis kui väljaspool kooli ja õpilase emotsionaalse

Pedagoogika

102

docx

Pedagoogiline psühholoogia

Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused.  Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine.  Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav.  Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest.

Psühholoogia

15

docx

Õppe kavandamise kontrolltöö vastused

Õppe kavandamine kontrolltöö 1. Õppimise olemus. Põhilised õppimisteooriate liigid. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1

Eripedagoogika

13

docx

Pedagoogiline psühholoogia eksam

kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid või sisemine huvi ümbritseva vastu. 5. Põhilised õppimisteooriate liigid. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud

Pedagoogika

24

docx

Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted II

HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes?

Kategoriseerimata

Meedia

Kommentaarid (0)