2. seminar. Õppimise olemus. Õppimisteooriad. (0)

10.09.2015 
2.  seminar  
Õppimise olemus. Õppimise ajendid 
ja motiivid keskkonnaga  kohanemise  
 
kontseptsioonist lähtudes. 
ÕPPIMISE  MÕISTE ja OLEMUS. 
ÕPPIMISTEOORIAD .  
Mida? Miks? Kuidas? 
Arusaamade kujunemine õppimisest 
 
1. Platon ja  Aristoteles  
(antiikajal) 
Need on kaasasündinud. 
 
 
• Kasvatuse ülesandeks on nende algete  ilmutamine  
(meeli tuleb mõjutada, et ta tunneks olemasoleva  idee 
ära). 
• T
  uleb õpetada matemaatikat, loogikat ja vanu keeli 
(ladina ja kreeka). 
Õppimine peab 
olema pidev ja 
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/98/Sanzio_01_Plato_Aristotle.jpg 
Aristoteles (384 eKr  Stageira  – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka  filosoof , Platoni õpilane. 
raske! 
Arusaamade kujunemine õppimisest 
Arusaamade kujunemine õppimisest 
 
2. J. Locke (peaaegu 2000 aastat hiljem) 
•  Kumb  oli siiski levinum? (arusaam, et kõik on olemas või 
arusaam, et laps on kui “puhas leht”?) 
Inimese teadvuses pole midagi 
peale väliskeskkonna 
• Formaalsete distsipliinide osatähtsus hakkas vähenema 
peegelduste – kõik inimese teadmised 
19. sajandi tööstusrevolutsiooni mõjul – vajadus 
pärinevad praktilisest kogemusest 
eriharidusega spetsialistide järele, mida formaalsed distsipliinid 
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d1/
JohnLocke.png/220px-JohnLocke.png 
pakkuda ei suutnud. 
Empirism  on mõttesuund, mis, 
peab teadmise aluseks kogemusi 
ja eitab kaasasündinud ideesid. 
Õpilasel tuleb aidata vastu võtta 
välismaailmast pärinevaid ideid. 
Meelte   treenimine  ja manualism 
(käelise tegevuse rõhutamine) 
(Pestalozzi) 
John Locke (29. august 1632 – 28. oktoober 1704) oli inglise 
http://hollanderleadershipblog.files.wordpress.com/2013/04/clothersfactory.gif 
filosoof , empirismi peamine põhjendaja 
1 
10.09.2015 
Õppimise definitsioon?  
C. Darwin (1809-1882) (õppimisvõime on kujunenud välja evolutsiooni käigus selleks, et 
• Õppimine on protsess, 
inimene saaks paremini kohaneda elukeskkonnaga). 
kus……  
Vaimne ja füüsiline tegevus 
J. Dewey ( 1859 -1952) (Ameerika filosoof; tänapäevastele 
...praktilise kogemuse 
on õppimise allikad 
õppimiskäsitlusele aluse panija). 
vahendusel kujunevad 
(tegevuse toiminguline 
 
õppija tegevusvõimes või 
iseloom).  
 
käitumises suhteliselt 
Kujuneb nii välismaailmaga 
vahetus  kontaktis  olles kui 
 
püsivad muutused (Krull, 2000).  ka varem tajutuga mõttes 
 
 
opereerimise teel. 
… suhteliselt püsiv käitumises 
 
 
vaadeldava muutus, mis 
Sisemise psüühilise võime 
Õppimine kui kohandumine elukeskkonnaga 
ilmneb kogemuse 
muutus – ei ole alati 
(õppimise peamine eesmärk) 
tulemusena ( Eggen  ja Kauchak, 
vaadeldav, aga ilma 
2013).  
 
vaatluseta ei suuda me 
 
selles veenduda. 
 
 
•
Küsides veelkord: 
Millistel  põhjustel tekkinud muutuste puhul 
EI OLE üldjuhul tegu õppimisega? 
 
• Kui käitumise muutused on tingitud… 
 
– Organismi füüsilisest küpsemisest  
– Haigusest 
– Väsimusest 
Nägemine- kuulmine -kogemine 
http://thehomeopathiccoach.com/wp-content/uploads/2014/12/tired-biz-man1.jpg 
• Mõtlemine ei pruugi viia õppimiseni – on 
võimalik, et vaimse aktiivsuse tulemusena 
erilist edasiminekut inimese tegevusvõimes 
ei kaasne. 
– Mõtlemine tähendab kognitiivsete oskuste, nagu mälu-, 
informatsiooni töötlemise ja hindamisprotsesside 
kasutamist. 
– Mõtlemine võib seostuda nii väliskeskkonnast laekuva uue 
informatsiooni kui ka meie varasemate kogemustega. 
 
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/23/Abbot_of_Watkungtaphao_in_Phu_Soidao_Waterfall.jpg 
… varem tajutuga mõttes opereerimine võib viia õppimiseni! 
2 
10.09.2015 
 
Õppimine kui kohandumine elukeskkonnaga 
•  Tahtlik  õppimine  
(õppimise peamine eesmärk) 
– Püüab teadlikult omandada uut infot või 
 
tegevusoskusi 
•  Tahtmatu /kaasnev õppimine  
  • Hedonistlik   motiiv   HEA  SOOVIMINE  ENDALE  
1 
– Enamasti  teadvustamata  protsess 
• Tunnetuslik  motiiv  
SISEMINE HUVI 
2 
• Sotsiaalse lävimise motiiv SUHTLEMISSOOV 
3 
Valdav osa teadmisi 
omandatakse tahtmatu 
• Hedonistlik motiiv - kujutab endast inimeste võimet vältida kogemuste põhjal tegevusi, mis 
õppimise kaudu. 
toovad endaga kaasa ebamugavusi ja eelistada tegevusi, millega kaasneb meeldiv emotsioon. 
• Tunnetuslik motiiv - seisneb inimese sisemises aktiivsuses, mis väljendub huvi tundmises 
ümbritsevast maailma vastu. 
• Sotsiaalse lävimise motiiv - inimese loomulikku vajadust sotsiaalse suhtlemise järele. 
Vabatahtlik õppimine 
 
Loengu meenutamiseks 
Õppimise 
põhiajendid 
Hedonistlik 
Tunnetuslik 
Sotsiaalse 
motiiv 
motiiv 
lävimise 
Kõrgemate 
motiiv 
Sisemine aktiivsus, 
organismide 
mis väljendub huvi 
Avaldub 
kaasasündinud võime 
tundmises 
põhiliselt 
vältida kogemuslikul 
ümbritseva maailma 
sotsiaalse 
baasil sündmusi, mis 
vastu.  
suhtlemistarbena 
toovad kaasa 
( eduootus ) 
ebameeldivusi.  
ÕPPIMSTEOORIA 
ÕPPIMSTEOORIA 
ÕPPIMSTEOORIA 
Biheivioristlikud 
Sotsiaal-
(neobiheivioristlikud, 
Kognitiivsed ja 
konstruktivistlikud 
sotsiaalkognitiivsed)    
konstruktivistlikud 
https://play.kahoot.it/#/k/36dc6a74-ddc6-4f27-8180-861e92c6f6e5 
Põhimõisted selle osa kohta… 
Eelmise aasta kontrolltöö küsimus (teema)… 
Küsimus, väide 
Vastus 
1 
Tahtliku  õppimise korral püüab õppur omandada uut infot või tegevusoskusi 
Teadlikult 
http://3.bp.blogspot.com/-FLvxj78IR4w/UNYfhoBXaQI/AAAAAAAAAN4/4R2XkDJ1gK8/s1600/exam.jpg 
 
teadlikult/ teadvustamata. 
 
  Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja 
2 
Tahtmatu õppimise korral omandab õppur uut infot või tegevusoskusi ise seda 
Ise seda teadvustamata 
 
teadvustamata/teadlikult. 
 
motiivid keskkonnaga kohanemise 
  
 
3 
Tahtliku/tahtmatu õppimise korral on tegemist teadvustamata protsessiga. 
Tahtmatu 
 
kontseptsioonist lähtudes. 
 
4 
Inimesed omandavad valdava  osa oma teadmisi ja oskusi 
-tahtmatult 
 
 
-tahtlikult 
  
-sihipäraselt pingutades 
 
-tahtmatult 
 
  
 
5 
SIMSi  mängimise käigus on  Annale  meelde jäänud mõned võõrkeelsed sõnad, 
- on tegemist tahtmatu 
 
ilma et ta neid enda väitel kunagi  õppinud  oleks. Kirjeldatud juhul 
õppimisega 
 
- ei ole tegemist õppimisega 
 
- on tegemist tahtliku õppimisega 
 
- on tegemist tahtmatu õppimisega 
 
- on tegemist  vabatahtliku  õppimisega 
6 
Mõeldes õppimise definitsioonile… Kui käitumise muutused on tingitud füüsilisest  - ei
   ole tegemist 
küpsemisest, haigusest või väsimusest,  siis sellisel juhul 
õp pimisega 
- ei ole tegemist õppimisega 
 
- on tegemist tahtliku õppimisega 
 
- on tegemist tahtmatu õppimisega 
3 
10.09.2015 
Põhimõisted selle osa kohta… 
Küsimus, väide 
Vastus 
1 
Tahtliku õppimise korral püüab õppur omandada uut infot või tegevusoskusi 
Teadlikult 
teadlikult/ teadvustamata. 
2 
Tahtmatu õppimise korral omandab õppur uut infot või tegevusoskusi ise seda 
Ise seda teadvustamata 
teadvustamata/teadlikult. 
  
3 
Tahtliku/tahtmatu õppimise korral on tegemist teadvustamata protsessiga. 
Tahtmatu 
4 
Inimesed omandavad valdava  osa oma teadmisi ja oskusi 
-tahtmatult 
-tahtlikult 
  
-sihipäraselt pingutades 
Põhilised õppimisteooriate liigid 
-tahtmatult 
  
5 
SIMSi mängimise käigus on Annale meelde jäänud mõned võõrkeelsed sõnad, 
on tegemist 
ilma et ta neid enda väitel kunagi õppinud oleks. Kirjeldatud juhul 
tahtmatu 
- ei ole tegemist õppimisega 
õppimisega 
- on tegemist tahtliku õppimisega 
on tegemist 
- on tegemist tahtmatu õppimisega 
vabatahtliku 
- on tegemist vabatahtliku õppimisega 
õppimisega 
6 
Kui käitumise muutused on tingitud füüsilisest küpsemisest, haigusest või 
- ei ole tegemist 
väsimusest, siis sellisel juhul 
õppimisega 
- ei ole tegemist õppimisega 
- on tegemist tahtliku õppimisega 
- on tegemist tahtmatu õppimisega 
Tänane 
•
Biheivioristlikud 
Teooriate kujunemisele panid aluse erinevad 
fookus… 
teooriad 
kujutlused õppimist ajendavatest allikatest. 
 
 
Kognitiivsed ja 
konstruktivistlikud teooriad 
 
? 
•
Sotsiaalkonstruktivistlikud 
Ühtset õppimisteooriat ei ole! 
teooriad 
 
http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/c3b5706974656f6f72696174655f616a6174656c67.jpg 
Kolm erinevat 
Biheivioristlikud õppimisteooriad 
lähenemist õppimise 
uurimisel  ja 
käsitlemisel ei välista 
•
üksteist. 
Biheivioristide arvates on õppimise ajendiks 
inimeste kaasasündinud võime vältida 
kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad 
kaasa ebameeldivusi või kannatusi. 
Hilisemad  käsitused ei 
Mis motiiv 
asenda eelmisi. 
 
see oli? 
 
 
H***n*****k 
 
Kõik aitavad avada õppimise 
– Sellest tulenevalt kujundavad inimesed endal 
kui väga kompleksse nähtuse 
toimimise seaduspärasusi, 
mitmeid käitumisharjumusi ja automaatseid 
lähtudes  erinevast  otstarbest, 
reageeringuid keskkonna märguannetele. 
aspektidest ja 
perspektiividest. 
http://www.smallstepsbigchanges.com/wp -
content/uploads/2013/10/perspective-hacks.png 
4 
10.09.2015 
Biheivioristlikud õppimisteooriad (3) 
 
• Klassikaline tingimine 
– Seose kujunemine tingimatu ja tingitud refleksi ehk tingimatu ja tingitud 
ärritaja  vahel  
–Klassikaline tingimine  
– Signaali õppimine 
 
– Assotsiatiivne  tingimine 
• Assotsiatiivne tingimine 
– Asjade ja ideede meeldetuletamisele aitab kaasa nendega seostuvate esemete, 
– Operantne  tingimine  
sündmuste või ideede meenutamine (kui kaks ideed või sündmust on lähestikku, 
järgnevad üksteisele, on sarnased või vastandlikud) 
– Ka seos kahe neutraalse ärritaja vahel 
 
 
• Operantne tingimine 
–  Kui stiimul– reaktsioon  (S–R) õppimine 
– Thorndike’i katsed 
– Õppimise seadused  
• Efekti seadus ja Harjutamisseadus 
– Tasustamine, käitumise kinnitamine ehk  sarrustamine .   
 
 
Klassikaline tingimine 
 
                                       1. Katse- eelne  käitumine
http://www.youtube.com/watch?v=aIOFTF7CBxQ 
T-tu Ä
T-tu R
                                        2. Signaali õppimine
    T-tu Ä                                                                                                        T-tu R
Tingimatu ärritaja esineb kordu-
    N Ä
valt  koos neutraalse ärritajaga
   T-tu Ä                                                                                                        T-tu R
    N Ä
Tingimatu ärritaja esineb kordu-
valt koos neutraalse ärritajaga
    T-tu Ä                                                                                                        T-tu R
    N Ä                                                                                                             T-d R
                                         3. Õppimise resultaat
   T-d Ä                                                                                                           T-d R
                                                                                                                      (T-u R)
ÕPPIMINE SEISNEB UUE MÄRGUANDE OMANDAMISES! 
Olerex … 
Assotsiatiivne tingimine 
• Reklaamitava kaubaga (algselt  neutraalne  ärritaja) ühel 
ajal demonstreeritakse positiivseid emotsioone 
esilekutsuvaid  sündmuseid  või objekte. Nii püütaksegi 
saavutada potentsiaalsel ostjal seisund, kus algselt 
neutraalne  kaubaartikkel  hakkab ise samalaadseid 
emotsioone esile kutsuma.  
• Kõik eelnev põhineb biheivioristliku koolkonna 
klassikalise  tingituse  esindajate poolt 
väljatoodud põhimõtetele.  
http://www.math-salamanders.com/images/mixed-tables-facts-to-5x5-answers-tb.gif 
 
(Sarnane ülesanne on Eggeni ja Kauchaki õpikus lk 295.) 
 
SEOS VÕIB KUJUNEDA KAHE NEUTRAALSE ÄRRITAJA VAHEL! 
 
5 
10.09.2015 
Tutvuge vastava teooriaga. 
 
Tehke rühmas sisu endale 
– Operantne tingimine –  01 
selgeks, eesmärgiga õpetada 
– Operantne tingimine – 02 
seda teistele 
 
 
kaasüliõpilastele.  
Mõelge elulistele näidetele 
 
 
( kooliga  seotud näidetele). 
 
PAARISTÖÖ/ RÜHMATÖÖ   
 
(Kui meil peaks selleks aega olema) 
Operantne tingimine - nutiseade 
  
 
 
http://i.telegraph.co.uk/multimedia/archive/01686/mobile-phone-rex_1686025a.jpg 
ÕPPIMISE EELDUSEKS ON  SUUTLIKKUS  MEELDE JÄTTA SAADUD KOGEMUST; 
KÄITUMISE VALLANDAB VAJADUS REAGEERIDA KESKKONNA MÄRGUANNETELE 
Operantne tingimine 
Operantne tingimine 
• Üleõppimine  
• Õppimise ajaline jaotus (kokkusurutud ja jaotatud ajas 
õppimine) 
• Tagasiside olulisus 
 
HARJUTAMISSEADUS 
EFEKTISEADUS  
Tingitud reageeringu kordamine 
Käitumine, mis toob kaasa meeldivaid 
• Tasustamisgraafikud 
tugevdab S_R seost 
elamusi, kaldub korduma 
•  Vormimine  
Operantne tingimine 
http://www.youtube.com/watch?v=R8RIqJLUYSE 
 
• Õppimine toimub järk-järgult lähenedes 
eesmärgiks olevale tegevusoskusele – 
• Operantne tingimine 
VORMIMINE ( Skinner ) 
Erinevalt loomadest => inimestele saab öelda 
ette, millist käitumist  neilt  oodatakse ja milline 
on  tasustus. 
 
6 
10.09.2015 
Eelmise aasta kontrolltöö küsimused 
(teemad)… 
Põhimõisted selle osa kohta… 
http://3.bp.blogspot.com/-FLvxj78IR4w/UNYfhoBXaQI/AAAAAAAAAN4/4R2XkDJ1gK8/s1600/exam.jpg
(palun võta täidetud tööleht kaasa järgmisesse seminari) 
• Mis on klassikaline tingimine ning kuidas selle valguses  seletatakse  
• Tööleht? 
sooritusraskuste tekkimist ja ületamist õpilastel?  
 
• Milles seisneb klassikaline tingimine ja milliseid õppimisilminguid võimaldab 
see seletada? 
 
•  Operantse   tingimise  olemus (S–R seose kujunemisena) ja seaduspärasused. 
Milles seisneb loomade (dresseerimise) ja inimõppimise (õpetamise) 
sarnasus ning erinevus operantse tingimise valguses?  
 
• Milles seisnevad üleõppimise, kokkusurutud ja hajutatud ajas õppimise ning 
õpitu ülekande nähtused operantse tingimise uuringute valguses? 
 
 
MIDA SELLE KÕIGE TEADMINE ÕPETAJALE ANNAB? 
 
Järgmisel korral on meil juba  põnev ... 
• Mida me täna õppisime? 
17.09. 
3. Sotsiaalkognitiivsed õppimise käsitlused. 
3. Krull (2000) lk 209-220 
Üliõpilased: 
Sotsiaalne õppimine ( Bandura ). 
3. ja 4. 
Eggen & Kauchak (2013) lk 310-321 
•
seminar 
  Sotsiaalkognitiivse teooria  põhijooned . 
Mida pean juurde lugema? 
 
  Sotsiaalse õppimise mõiste ja olemus. 
Erinevus operantsest tingimisest.  
  Bandura sotsiaalse õppimise  faasid . 
  Õpetaja ja õpilased mudelina. 
  Biheivioristliku ja kognitiivse käitumise 
modifitseerimise metoodikad (BKMM ja 
KKMM) olemus, erinevus ja  rakendamise  
näited. 
17.09. 
4. Kognitiivsete õppimiskäsitluste tekkimine ja 
4. Krull (2000) lk 227-234 
Üliõpilased:  
levik. 
3. ja 4. 
Eggen & Kauchak (2013) ptk 6 (lk 
seminar 

180-209) 
 
Õppimise põhimotiiv kognitiivsete 
õppimiskäsitluste puhul 
  Kognitiivsete käsitluste tõlgendamine 
Piaget´ tunnetusprotsessi mudeli abil 
( skeemid ,  kognitiivne   dissonants , 
teadmis- ja mõttestruktuuride 
ümberehitamine) 
  Kaks äärmuslikku suunda õppimise 
kognitiivses käsitluses (õppimine kui 
informatsiooni vastuvõtmine; õppimine 
kui informatsiooni rekonstrueerimine) 
  Konstruktivistlike põhimõtete kohaselt 
korraldatud õppetöö eelised ja puudused. 
Iseseisvaks lugemiseks: Geštaltpsühholoogia osa kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsitluste kujunemisel. Mälu. 

Gestaltpsühholoogia osa kognitiivsete õppimisteooriate kujunemisel. 

Geštaltpsühholoogide kaks olulist ideed, mis panid aluse (Piaget’) tunnetusprostessi mudeli kujunemisele. 

Mälu kolmeastmeline mudel, informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides. 

Mälu erinevate osade eripära ja talitlus. 
7