VÕGOTSKI, PIAGET JA ELKONENI MÄNGU ARENGU TEOORIAD (1)

Tallinna Ülikool - Pedagoogika - Mäng ja laps

4 HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

TALLINNA ÜLIKOOL
Rakvere kolledž
Õpetajakoolituse osakond
VÕGOTSKI, PIAGET JA ELKONENI MÄNGU ARENGU TEOORIAD
Referaat
Rakvere 2012
Sissejuhatus
Mäng on lapse elus väga tähtsal kohal. Mängus saab laps vabalt väljendada emotsioone ja oskusi. Samas õpetab mäng teistega arvestama ja koostööd tegema. Läbi mängu õpib laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab selle. Laps saab tunda end iseseisvalt ja vabalt ning mäng pakub talle ka tegutsemisrõõmu. Mäng on lapse jaoks kui töö, millega kaasneb põnevus, huvi, avastamisrõõm ja reeglid.
Mängu mõistele ei ole ühte konkreetset definatsiooni. Paljud teadlased mõtestavad mängu mõistet väga erinevalt. Sellega on kaasnenud erinevaid mõtteid, teooriaid ja vaateid.

1. LEV VÕGOTSKI MÄNGU ARENGU TEOORIAD

Lev Võgotski (1896–1934) sündis Valgevenemaal 1896 aastal. Gümnaasiumi lõpetas ta Gomelis. Kõrghariduse omandas Moskva Ülikooli õigusteaduskonnas (1913-1917). Paralleelselt õppisr Võgotski Sanjavski rahvaülikoolis ajaloo-filosoofia teaduskonnas (1914-1917). Töötas Gomelis vene keele ja kirjanduse õpetajana. Ta õpetas kohalikus õpetajate seminaris pedagoogikat ja psühholoogiat ning organiseeris samas psühholoogia uurimislabori. 1924 aastal kutsuti Võgotski tööle Psühholoogia ja Pedagoogika teadusliku Uurimuse Instituuti.
Võgotski on öelnud, et mängudes tegutsevad lapsed pidevalt reaalse ja mängulise maailma vahel. Tema teooria järgi on oluline see, et mängus õpib laps toimima mitte reaalses, nähtavas ja tajutavas maailmas vaid kujuteldavas, mängulises plaanis. Esimesel kolmel eluaastal ei ole see veel võimalik aga alates neljandast eluaastast, mil olulisemaks muutub mängulise toimingu sisu, reaalne toiming ise jääb tahaplaanile. Seega toimub siin esmakordselt optilise ja mõistelise välja omavaheline lahknemine. (Ugaste 2005:158; Saar 1997:20).
Võgotski analüüsis mängu ja arengu seost. Mäng on arengu alus, sest ta loob lähima arengu tsooni, mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest arengust. Mänguga seondub vajaduste muutumine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis. Kõik see teeb mängu väga tähtsaks ja oluliseks lapse arengus, laps arenebki ainult mängu kaudu. Seepärast võib mängu nimetada lapse juhttegevuseks eelkoolieas , st lapse arengut määravaks tegevuseks (Saar 1997:20-21).
Võgotski (1978) järgi on mäng alati sotsiaalne tegevus. Üksi mängides paistab mängu sotsiaalne ja kultuuriline iseloom välja selle teemadest ja sisust. Tähelepanu tuleb suunata mänguga seotud emotsionaalsetele elementidele. Tähtis on täiskasvanupolne suunatus. Mäng on väikelapse esimeste eluaastate esmane arenguallikas ja- tee. Mäng mitte ainult ei peegelda lapse kognitiivset arengut, vaid ka mõjutab seda märkimisväärselt. Mäng mõjutab lapse kujutlusvõimet, mõtlemist ja eneseregulatsiooni. Võgotski on iseloomustanud lapse mängu: mängus on laps peajagu pikem. Mängul on ka tähtis roll lapse õppimises ja arengus. Mäng peegeldab lapse arengut ja mõjutab seda. (Brotherus, A., Hytönen, J., Krokfors, L. 2001:121).

2. JEAN PIAGET MÄNGU ARENGU TEOORIAD

Jean Piaget (1896–1980) on sündinud Šveitsis. Jean Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse teooria esindajaks. Mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga (Saar 1997:17). Piaget´ (1951) oli üks esimesi, kes kirjeldas arengujada laste mängus. See arenes harjutusmängust läbi fantaasia - ja kujutlusmängu kuni reeglitega mänguni. Piaget´arvates kattuvad staadiumid läbi lapsepõlveaastate (Smith& Cowie &Blades 2008:215).
Lapse arengut silmas pidades on Piaget` järgi mängima hakkamisel mängu liikide järjekord selline:

Harjutamismäng – sensomotoorne , üksi mängimine

Konstruktiivne mäng – mäng asjadega, nii üksi kui eakaaslastega

Sümboliline ( kujutlus -) mäng, üksi

Draama , rollimäng – eakaaslastega, rollimängus ka üksi

Reeglitega mäng – üksi kui eakaaslastega (Niilo & Kikas 2008:125).
Harjutusmäng võib edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolimänguks või siis sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas (Saar 1997:18).
Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. See mänguvorm vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Selles eas on laps võimeline sümbolitega ümber käima ja sümbol on siin reaalsuse asendajaks kujutlemise kaudu. Piaget kasutab terminit „ludistlik sümbol” ehk teisisõnu „mänguline sümbol”, milles ese võib mängus olla kasutusel hoopis teises funktsioonis, näiteks kepp püssina.
Sümbolimäng jaguneb omakorda kolmeks alatüübiks.

Esimene alatüüp kujutab endast sümbolistliku skeemi projektsiooni teistele objektidele. Kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures.
Teise alatüübi juures võib eristada lihtsat assimilatsiooni ja assimilatsiooni teiste objektide suhtes.
Kolmas alatüüp sisaldab endas mitmesuguseid sümbolkombinatsioone. See saab alguse lihtsate kombinatsioonide loomisest (Saar 1997:18).
Piaget märgib, et aegamööda lapse mängus sümbolid taanduvad ja ikka suuremat osa hakkab etendama keel. 4-7 aastase lapse mäng läheneb järjest enam reaalsusele .

Sümbolimängu ühe olulise tunnusena märgib Piaget sotsiaalset elementi mängus, kasutades selleks terminit „kollektiivne sümbolism”, mis tähendab rollide diferentseerimist ja sotsiaalses plaanis täpsemaks muutmist (Saar 1997:20).
Reeglitega mäng vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.-12. eluaastani. Reeglitega mängud jäävad Piageti järgi püsima kogu eluks.
Reeglite juures toob Piaget esile kahte liiki reegleid:

ühed, mis antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele
teiseks spontaansed reeglid, mis tulenevad rituaalidest või kujutavad endast eelneva mängulise kogemuse tulemust (samas:20).

Piaget` järgi suudavad reeglitega mänge mängida lapsed siis, kui on saavutanud konkreetse mõtlemise taseme, st mitte enne viiendat eluaastat . Neid mängides õpivad lapsed reegleid mõistma ning nende järgi käituma (Niilo, Kikas 2008:133).

3. DANII ELKONENI MÄNGU TEOORIAD

Daniil Elkonin (1904-1984) oli vene psühholoog, kes on uurinud koolieelikute ja nooremate kooliealiste laste ealisi iseärasusi, õpetamise ja mängu arendavat mõju.
Elkonin töötas välja lapse arengu periodiseeringu:

Esimene eluaasta on füsioloogiliste vajaduste rahuldamine, tähtis emotsionaalne kontakt emaga
Üks kuni kolm eluaastat- asjadega manipuleerimine , mina tekkimine
Kolm kuni kuus eluaastat- rollimäng olulisim, sotsiaalne kooperatsioon

Elkonin iseloomustab lapse mängu läbi etapiteooria:

Mängus väljendab laps oma kogemusi, imiteerimine
Mäng on vahend teadmiste hankimiseks ja juurutamiseks, kogemusõpe
Mäng on mõttetegevus, mängus püüab laps probleemi lahendada ning liigitab oma kogemusi ja nendevahelisi suhteid
Mängudes on tegevus ja keel peamised probleemi lahendamise viisid
Mängus laps ka muudab tegelikkust
Mäng sisaldab alati loovust (Ugaste 2005).

Elkonin (1999) ( viidatud Ugaste 2005:160) leidis, et rollimäng areneb esemelisest rollimängust sotsiaalse rollimängu suunas. Järk.järgult hakkavad lapsed endale võtma teatud isikute rolle ning ennast vastavalt võetud rollidele nimetama. On iseloomulik, et toimingute arv mängudes kasvab ja need on omavahel loogiliselt seotud. Toimingud on rollimängudes väga mitmekesised ning kestvad. Mängudes on reeglid, mis on seotud reaalse elu reeglitega, nende täitmist jälgivad mängijad hoolega (Ugaste 2005:160).
Lapse kui isiksuse arengus üks olulisemaid punkte on see, et laps saavutab mängides teatud sotsiaalse kompetentsuse - mängus astuvad lapsed omal algatusel mängukaaslastega mitmesugustesse suhetesse. Lapsed õpivad omavahel kokku leppima, milliseid mänguasju näiteks mängus kasutatakse. Just laste endi poolt mängu organiseerimine loobki omapärase laste ühiskonna (Ugaste 2005:157).
Elkonin on rõhutanud, et laste rollimäng on eriliselt tundlik täiskasvanute maailma suhtes, seepärast on oluline, et laste igapäevane elu oleks rikas ja mitmekesine (Ugaste 2005:156).

Kokkuvõte

Piaget´, Võgotski ja Elkonin rõhutasid lapse mängu uurimuses keele ja mõtlemise mõju lapse arengule mängus. Piaget´ oli sümboline mäng ja Võgotskil kujutlusmäng. Elkonen oli Võgotski järgija ja nemad uurisid mängu kui üht tähtsamat tegevust eelkoolieas lastel.
Mängides täidavad lapsed alati mingit ülesannet ja järgivad reegleid. Mängides ei tule allumine ja reeglite kasutamine iseenesest. Mäng aitab saavutada loodetud eesmärke. Mäng on lapsele sama vajalik nagu söömine ja rahulik uni.
Kõigi kolme teadlase poolt oli aga kindel seisukoht, et laps vajab mängima õpetamisel täiskasvanupoolset tuge ja juhendamist, et mängul on väga oluline osa lapse arengus, mängus imiteerib laps reaalset elu enda ümber, vaid läbi laste koosmängu areneb lapsel sotsiaalsus .

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 112 allalaadimist

VÕGOTSKI-PIAGET JA ELKONENI MÄNGU ARENGU TEOORIAD #1

VÕGOTSKI-PIAGET JA ELKONENI MÄNGU ARENGU TEOORIAD #2

VÕGOTSKI-PIAGET JA ELKONENI MÄNGU ARENGU TEOORIAD #3

VÕGOTSKI-PIAGET JA ELKONENI MÄNGU ARENGU TEOORIAD #4

VÕGOTSKI-PIAGET JA ELKONENI MÄNGU ARENGU TEOORIAD #5

VÕGOTSKI-PIAGET JA ELKONENI MÄNGU ARENGU TEOORIAD #6

VÕGOTSKI-PIAGET JA ELKONENI MÄNGU ARENGU TEOORIAD #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

112 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maraia Õppematerjali autor

Sissejuhatus

Mäng on lapse elus väga tähtsal kohal. Mängus saab laps vabalt väljendada emotsioone ja oskusi. Samas õpetab mäng teistega arvestama ja koostööd tegema. Läbi mängu õpib laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab selle. Laps saab tunda end iseseisvalt ja vabalt ning mäng pakub talle ka tegutsemisrõõmu. Mäng on lapse jaoks kui töö, millega kaasneb põnevus, huvi, avastamisrõõm ja reeglid.
Mängu mõistele ei ole ühte konkreetset definatsiooni. Paljud teadlased mõtestavad mängu mõistet väga erinevalt. Sellega on kaasnenud erinevaid mõtteid, teooriaid ja vaateid.

piaget elkonen võgotski teooria

Sarnased õppematerjalid

doc

PIAGET´, VÕGOTSKI, JA ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LASTE ARENGUS

.................7 3. D. ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS............................9 ALLIKAD.................................................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Mäng on lapse elus väga tähtsal kohal. Mängus saab laps vabalt väljendada emotsioone ja oskusi. Samas õpetab mäng teistega arvestama ja koostööd tegema. Läbi mängu õpib laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab selle. Laps saab tunda end iseseisvalt ja vabalt ning mäng pakub talle ka tegutsemisrõõmu. Mäng on lapse jaoks kui töö, millega kaasneb põnevus, huvi, avastamisrõõm ja reeglid. Erinevate valdkondade teadlased on püüdnud kindlaks teha mängu olemust ning paigutada mängu oma kohale siin maailmas, selle tähtsuses ja mängu hädavajaliku ning kasuliku ülesande täitmises. Mängu lähteks on peetud vabanemist liigsest energiast

Pedagoogika

doc

VÕGOTSKI, ELKONINI JA PIAGET`I MÄNGU ARENGU TEOORIA

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP 2 KÕ Maie Müürsepp VÕGOTSKI, ELKONINI JA PIAGET`I MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 DANIIL ELKONIN...............................................................................4 1.1. Elulugu.........................................................................................4 1.2. Elkonin mängust......

Eelkoolipedagoogika

rtf

Võgotski, Piaget' ja Bronfenbrenneri teooriad

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala LÕ-1-E-P-gr1 Siret Padar VÕGOTSKI, PIAGE' JA BRONFENBRENNERI TEOORIAD Mäng on lapse elu sisu ja talle kõige loomulikum viis end väljendada. Oskus mängida näitab kõige paremini lapse arengutaset. Mängu kaudu hakkab laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab õpitut. Mängides õpib laps suhtlema eakaaslastega, omandab sotsiaalseid kogemusi ja käitumisreegleid. Mängimisel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele ning psüühilisele arengule. Mäng on läbi aastate olnud nähtus, mis on pälvinud pedagoogide, psühholoogide ja filosoofide tähelepanu. On püütud selgitada mängu olemust ja eesmärke ning toodud välja mängu iseloomustavaid jooni

Eelkoolipedagoogika

doc

VÕGOTSKI, PIAGET, ELKONINI MÄNGU ARENGU TEOORIAD

Tallinna Ülikool Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP II KÕ Helen84 VÕGOTSKI, PIAGET, ELKONINI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat mäng ja lapse arengust Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 2 Erinevate valdkondade teadlased on püüdnud kindlaks teha mängu olemust ning paigutada mängu oma kohale siin maailmas, selle tähtsuses ja mängu hädavajaliku ning kasuliku ülesande täitmises kahtlemata. Ometi lähevad arvukad katsed mängu defineerida üksteisest lahku. Mängu lähteks on peetud vabanemist liigsest energiast. Teiste arvates allub mängiv olend, olgu ta siis loom või inimene, jäljendustungile. Mänguga lõõgastutakse ja häälestutakse tõsisemale tegevusele, mida elu meilt nõuab. Mäng võib olla

Arengupsühholoogia

docx

A.Saar laps ja mäng mänguteooriad - kokkuvõte

A. Saar Laps ja mäng – mänguteooriad kokkuvõte Aristotelese aegadest peale on nähtud mängus eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. J. Locke vaatleb mängu kui laste meelelahutuse ja vaba aja veetmise võimalust, kuid samas rõhutades, et mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Samuti pöörab ta tähelepanu mänguasjadele, et neid ei peaks olema palju ja eriti sobivad on laste endi poolt valmistatud mänguasjad. J. Rousseau arvates on mäng looduse poolt kaasa antav meeli ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. Lapsele on kasulik nii ujumine, hüppamine, kivide viskamine jms kuid ka meelte arendamist ei tohiks unustada. 18.sajandi lõpus ja 19

Kategoriseerimata

docx

Mänguteooriad

Mänguteooriad Aristoteles (383-332 e KR): Aristoteles oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese on suured teened ka bioloogias, eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. Aristotelese ajal peeti mängu hinge puhastavaks, pinget maandavaks ja meelelahutust pakkuvaks tegevuseks. Oma „Poliitikas“ räägib filosoof sõnamängude ja kalambuuride kasulikkusest intellekti arengule. Seega täheldab Aristoteles ühena esimestest mängu praktilist tähtsust psühhofüsioloogilise protsessi seisukohast. Aristoteles arvas, et muusika õpetus on lastele juba varakult oluline. John Locke (1632 – 1704): Inglise filosoof, empirismi peamine

Filosoofia

doc

Mängu mõiste

Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi. Eesmärk on temas eneses, teda saadavad põnevus, rõõmutunne, teadmine, et ta on `teistsugune` `tavalise eluga` võrreldes. Olemus ( Huizinga) Vaba tegevus, pole tegelik elu, iseloomustab lõpetatus, on loov, mängus on kord, pinge, reeglid, sotsiaalne sümboolne. Ajalooline areng??? 2. Mängu määratlusest ja tunnustest. Inimese vaimse arengu kõige tormilisem periood on eelkooliiga. Last iseloomustab suur aktiivsus, mis avaldub pidevas tegutsemistahtes ja iseseisvuspüüdes. Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas igapäevases elus enda jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängida.

Arengupsühholoogia

doc

Mänguteooriad

MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: - Millised on mängu iseloomustavad jooned? - Miks laps mängib? - Mis on mäng kas tegevus, protsess või käitumine? - Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Otsige kirjanduslikest allikatest, internetist jm vastuseid eelpooltoodud küsimustele alljärgnevatest teoreetikutest lähtuvalt. Eesmärk ei ole leida igale küsimusele vastust, vaid pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad · Aristoteles(383-332 e KR) - tema aegadest peale on mängus nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. ,, Inimene on oma loomult ühiskondlik olend."Aristoteles arvad, et muusika õpetus peaks varakult antud olema. Veel arvas ta, et tunnetaine on esmane, siis tunnetamise kogemusest tuleb teadmine.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid