Psühholoogia TÜ (0)

Psyche + logos - hingeteadus
uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist
objektiivselt fikseeritav, tugineb käitumisele(saab vaid kaudselt mõõta)
Psüühika nähtused
objektiivne keskkond - ümbrus/keskkond kus eksisteeritakse, aga ka inimese enda keha/närvisüsteem
keskkond peegeldub või kajastub meie psühholoogias
psühholoogia esimene tähtis postulaat on liigikaaslastel peaks olema psüühika sarnane, objektiivne kogemus, subjektiivsed
3 psühholoogiat:

• eelteaduslik - kogemuspõhine, mitte ainult enda vaid ka teiste käitumise analüüs
  
• filosoofiline - pole spetsiaalseid teaduslikke meetoteid, psüühikast mõtlemise süsteem range, loogiline, teaduslikult põhjendatud, kuid spekulatiivne .
  
• teaduslik - eksperimentaalne, kogutakse fakte, kasutatakse täpseid uurimuslikke teabeid, andmete suur usaldusväärsus, kindlam täpsem ennustada käitumist, pidevalt arenev, kui tekib vastuolu uuritakse nii kaua, kuni see kaob
  

Ürgajal - nõiad ja teadmamehed
Antiikajal /keskkajal - filosoofid ja arstid
Psüühika avaldub:

• objektiivselt - käitumises ja füsioloogilistes ilmingutes, ajus objektiivselt mõõdetavad protsessid
  
• subjektiivselt - vaimsetes elamustes ja kogemustes, isikupärane
  

õiguslikult karistatavad vaid objektiivselt fikseeritavad, tegelikult toime pandud õigusvastased teod.
Subjektiivse külje tundmise tähtsus:

• üks ja sama käitumine võib seostuda erineva subjektiivse sisuga
  
• sarnase subjektiivse sisuga seisnud või tunnetus võib seostuda erineva käitumisega
  
• käitumise tõlgendamisel tuleb sageli tugineda subjektiivsete elamuste ja kogemuste uurimisele ja hindamisele, sest see võib olla ainus objektiivse käitumise tagamaa enamvähem aktsepteeritav meetod. Juriidiline pähkel on tõlgendamine
  

Juristile abiks prühholoogiatundmine:

• mida mingi objektiivne tegu/tegevus subjektiivselt tähendab, millest tuleneb, kuidas isik seda ise tunnetab
  
• kuivõrd usaldusväärsed on isiku kirjeldused oma subjektiivsest psüühikast( siirus , eneseanalüüsi võime,, alateaduvuse teadvustamata mõjud, konflikt arvamuse ja tegelikkuse vahel)
  
• juristi enda eneseanalüüsi ja tunnetuse probleemid; enesehinnang, objektiivsusvõime, enesekontroll .
  

NB! subjektiivsel tunnetusel põhinev arvamus ei võrdu faktikindla teadmisega , võivad kattuda või mitte
Psühholoogia olulisus õigusaladel:
Juristi töö - inimestega ja inimeste heaks, vabadus, vastutus, teovõime, õiglus, otsustamine, isiku tuvastamine, mälupõhiste väidete usaldusväärsuse hindamine
võimatu teha head ja õiglast tööd, kui ei tunta tööobjekti hingeelu ja käitumisseaduspärasusi.

• Seadusandlus: käitumise regulatsioon normatiivaktide abil
  
• Seaduste järgimise kontroll ja sanktisoonid mitteõiguspärase käitumise eest
  
• Jälitus ja uurimistöö
  
• inimeste juriidiline kaitse ja nõustamine
  

õigusteadus ja psühholoogia kuuluvad ametlikult sotsiaalteaduste hulka.
Reaalteadused- füüsika, keema, geoloogia (objektiivne maailm)
humanitaarteadused - inimkultuuri nähtused, ajalugu, filosoofia, keeleteadus , semiootika
sotsiaalteadused - psühholoogia
ometi on psühholoogia oluliselt interdistsiplinaarsem, asudes loodus-, sotsiaal- ja humanitaarteaduste piirialadel.
inimene nii bioloogiline liik, ühiskonna liige ja ühiskondlik olevus kui ka kultuuri subjekt ja looja.
inimpsüühika tugineb nii looduslikele eeldustele ja alustele kui ka ühiskondlikele ja kultuuriprotsessidele.
Psühholoogia seotud peaagu kõigi aladega, kuid kõige olulisemad on:

• matemaatika
  
• filosoofia
  
• (neuro)füsioloogia
  

Psüühika determinatsioon(määratlus):

• ühiskondlik-ajalooliselt, kultuur, faktide olemasolu vormib inimese psüühika, erinevad ajaloolised faktid jne
  
• bioloogiliselt, aju - õpitakse pidevalt
  

Psüühilised nähtused:

• psüühilised protsessid - tajumine (heliallikas, heli jõuab kõrva, mis kantakse edasi kuulmiskeskusesse, tekib kuulmisteadvus)
  
• seisundid - äratuskella helin , hakkad midagi kuulma , kuid päris hästi ei taju, mis toimub, protsesside kulgemise tagajärjel tekkiv mingi olek
  
• omadused - raskesti muutuvad ja muudetavad, millist laadi on protsessid ja seisundid, püsiv valmidus reageerida ühel või teisel moel.
  

teadvus ja psüühika pole sünonüümid - teadvus on küll psüühika nähtus, kuid kõik psüühika nähtused ei ole teadvus. need mis ei ole jagunevad nendeks, mis põhimõttleiselt kunagi ei teadvustu, kuid pole võimatu.
Igal psüühilisel nähtusel on oma väljendumise kvaliteet ja väljendamismäär, mistõttu need psüühikanähtused ja nendele tuginev käitumine on mõõdetavad.

• subjektiivsed isiku hinnangute ja kirjeldustele tuginevad mõõdud, vahetult kogetud, kas oled õnnelik või ei jne
  
• objektiivsed vaadeldavale, fikseeritavale ja salvestatavale käitumisele tuginevad mõõdud. kui kiiresti käsi käis, kuhu poole inimene keeras jne
  
• Füsioloogiliste jm bioloogiliste protsesside ja omaduste registreerimisele ja mõõtmisele tuginevad mõõdud, ajukuva, geeniuuring.
  

Igal psüühilisel kvaliteedil oma kvantitatiivne külg: psüühilised ja nendele tuginev käitumine on mõõdetav. Skaalad : nominaal, järjestus ja meetriline
Psühholoogiline teave, eelkõige psühholoogia seaduspärasused, on kontrollitud objektiivselt mõõdetavate ja tuvastatavate muutujate alusel. Muutujateks võivad olla subjektide omadused - vanus, sugu, geenid . Kekkonna omadused ja mõjurid.
Muutuja ehk variaabel võib omada erinevaid väärtusi:

• sõltumatud muutujad - vanus, mingi olukorra kätte andmine, need tegurid mida ei muuda uuritav subjekt.
  
• Sõltuvad muutujad - võrdustame võimalikult palju erinevaid tegureid, sugu, haridustase, ainsaks erinevuseks vanus.
  
• kaasmuutujad
  
• vahemuutujad
  

Meetodid:

• eksperiment - laboratoorne, loomulik
  Laboratoorne - kõik võimalikult teadlase kontrolli all, saab teha mis tahab, kõik tingimused samad, samades tingimustes korduvkatsed. Kuid kunstlik, inimene ärevam kui tavaliselt, mõtleb liiga palju, mis toimub, millised on tagamaad .
  Loomulik - korrata katseid raskem, ootamatused, ettenägematud asjaolud .
  
• vaatlus - ekstrospektsioon, introspektsioon. - saame vaadata kindlaid reageeringuid. Spetsialist vaatab kellegi teise regeeringuid ja liikumisi. Sisevaatlus ehk introspekstioon kus inimene vaatab enda sisemust ning analüüsib seda, vahetu info psüühika suhtes.
  
• test - kindlat tüüpi kogum, küsimustik, mille täitmise jõudlust ja taset analüüsitakse, erinevate tulemuste saamine erinevat tüüpi inimestega. Inimeste võrdlemine uute testide tegemisega. kvantitatiivne meetod.
  
• küsitlus/ anketeerimine - saab uurida väga suurt hulka inimesi. Suureks metoodiliseks probleemiks saadud vastuste usaldusväärsus, võib kirja panna ju ükskõik mida.
  
• modelleerimine - mudel võib olla elektromehaaniline , mudel võib olla teoreetilistel närvirühmadel.
  

+

• kliiniline - praktika tüüpiline meditsiinis, haiglas jne.
  
• biograafiline
  
• produktide jms
  

sõltumata konkreetsetest meetoditest on enamikule nendest püstitatud kindlad üldnõuded.
psühholoogiline mõõtmine tugineb teatud kindlatele alusmõistetele ja -põhimõtetele.
Psühholoogilise uurimistöö metodoloogia võtmemõisted:

• Hüpotees - spetsiifiline kontrollitav, allub kinnitamisele, oletus või väide millegi kohta, mida tahetakse uurida
  
• Muutujad - sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja, kaasmuutuja
  
• Artefakt
  

Eksperimentaalgrupp:

• kontrollgrupp, valim - juhuvalim, kallutused, grupi-,rühma sisene disain , rühmadevaheline disain.
  

Eksperimendi ülesehitus:

• tasakaalustamine ,
  
• topeltpime prosteduur - neutraalne isik, eksperimentaatori abiline ,
  
• kvaasieksperiment,
  
• platseeboefekt , - põhineb, et subjekt arvab olevat mingil mõjuril olevat toimet.
  
• eksperimentaatori kallutus,
  
• nõudlus,
  
• instruktsioonid,
  
• pilootuurimus.
  

Reliaablus ja valiidsus
Reliaablus - kui teeme korduvat uurimust ning tabame sama kohta
Valiidsus - mõõdab seda nähtust, protsessi, milleks ta on ettenähtud.
Tulemuste statistiline analüüs
kirjeldavad statistikud, järeldavad statistikud.
Tsentraaltendents:

• Keskmine
  
• mood
  
• mediaan
  

Variabiilsus:

• ulatus
  
• standardhälve
  
• jaotus
  

Korrelatsioon :

• korrelatsioonilordaja
  
• korrelatsioon ei võrdu põhjuslikud efektid
  

Positiivne(r=x), Negatiivne(r=-x)
omavahelist korrelatsiooni näitavad sündmused/faktid võivad olla kaudselt seotud, mitte ilmtingimata põhjuslikult.
Spearman’i korrelatsioonikonfitsent, rank order
r=0,42
r=-0,78
r=1
r=-1
Järeldav:
Hüpoteesi paikapidavuse kontrollimiseks tehtav tulemustenstatistilise olulisuse kontroll.
Tulemuste olulisuse statistiline testimine:

• tehakse kindalks selle tõenäosus, et tulemus saadi puhtjuhuslikult, st mitte sõltumatute muutujate näol. See peaks olema võimalikult väike.
  

Testitakse paljude spetsiaalselt välja arendatud statistilise analüüsi meetoditega:

• Keskimste erinevuste võrlemine
  
• t-testid
  
• usalduspiiride leidmine
  
• korrelatsiooni olulisus
  
• regressioonianalüüs
  
• tihe-või mitmefaktoriline dispersiooni analüüs
  
• testimaks sõltumatute muutujate põhiefekte ja muutujatevahelisi interaktsiooniefekte
  

OLULINE
Uurimsiandmete töötlemine nende usaldusväärsuse ja tähenduse hindamiseks
Tulemused võivad tingimuseti erineda ja puhtjuhuslikult ning juhuslikult saadud tulemust ei tohi teadusteabeks üldistada. Statistikameetodid aitavad kindlaks teha, milline on tõenäosus, et meid huvitava teguri mõju tulemustele tegelikult puudub ja tulemus on saadud juhuslikult.
Tõenäosust, et hüpoteesi kinnitav tulemus saadi juhuslikult tähistatakse sümboliga p. Minimaalseks p väärtuse tasemeks, mille puhul veel saab rääkida usaldusväärsusest teadusfaktidest loetaksep Abiks mõõtmismeetodite usaldusväärsus ja täpsus, mõõtmismeetodite mitmekesisus, mõõtmiste piisav hulk, kordusuuringud. mida väiksem on mõõtmistulemuste hajuvus , seda kergemini saab usaldusväärse tulemuse.
Empiiriline teadustöö, mille tulemuste statistilist olulisust(usaldusväärsust) pole kontrollitud ja esitatud, pole professionaalne; selluseid töid ei aktsepteerita avaldamiseks.
protsentide erinevus, publitseerimiskallutus
Usaldusväärse, tundliku, korrektse ja üldistamist/mitteüldistamist võimaldava teadustöö eeldused:

• piisavalt suur valim
  
• piisavalt suur mõõtmiste arv
  
• kordusmõõtmiste tegemine
  
• kaasmuutujate ammendav ja täpne kontrollimine
  
• adekvaatsed ja tundlikud statistilised meetodid
  
• reliaabsuse ja valiidsuse kontroll ja tagamine
  
• erinevat liiki kallutuste vältimine
  

Hüpoteeside kontrollimiseks kasutatavad meetodid peavad olema valiidses:

• peavad olema sobivad ja asjakohased ning võimelised mõõtma just neid nähtusi ja omadusi, mille mõõtmiseks nad mõeldud on.
  

Uurimismeetodid peavad vastama ka reliaablusnõudele:

• sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna.
  

Suurt osa psühholoogilisi uurimusi seob lihtne põhimõte, mida võiks tähistada reeglina ‘’ kui nii, siis nii ja kui naa, siis naa’’
‘’kui->siis’’ meetod.
Psüühika ja teaduse neurobioloogilised alused
Ilma normaalse mittespetsiifilise aktivatsioonita on aju teadvuseta !
Vegetatiivses seisundis patsientide aju infotöötlusvõime demonstreerimine
tedvusväline kõrgetasemeline infotöötlus ajus
tedvustamine võib pärsitud saada ka ärkvelolekus, virgel inimesel
Aju töö tekitab bioelektrilisi signaale, mida on võimalik registreerida ja mõõta elektrokortikograafia ja elektroentsefalograafia abil.
Aju tööd saab ka mõjutada transkaniaalse magnetstimulatsiooni abil, uurides seega põhjusliult aju eri piirkondade rolli.
Närvisüsteem - Tsentraalne ja perifeerne (piirde)
Närvisüsteem- somaatiline(liikumine, aju suunab lihaste tööd) ja vegetatiivne (autonoomne)
Vegetatiivne - sümpaatiline ja parasümpaatiline.
Protsessid närvisüsteemis - aferentsed(võtavad vastu signaale teisest piirkonnast ) ja eferentsed(
Protsessid närvisüsteemis - erutus ja pidurdus
Salvestamisel ja mälust ammutamisel on märgata erinevusi aju eri piirkondade aktiivsuses.
MÄLU LIIGID JA SÜSTEEMID
Liigitamine kui kaua mälu püsib
Sensoorne (lühiajaline mälu):

• murdosa sekundist
  
• kustub kiiresti
  
• füüsiline info(puude)
  
• on maskeeritav
  

Lühimälu:

• Kümneid sekundeid
  
• skeem või sõnad
  
• piiratud maht
  
• tahab sisekõnet
  
• interferents
  

Püsimälu:

• tunde,kuid ja aastaid
  
• mõisted, teooriad, stseenid, episoodid, vilumused
  
• praktiliselt piiramatu
  
• hierarhiline , assotsiaalne
  
• juurdepääs raske
  

Püsimälu jaguneb:
protseduurimälu:

• vilumused, oskused, implitsiitne , mitteteadvustatav
  

semantiline mälu:

• mõisted, reeglid, teooriad, tähendused, abstraktne , interindividuaalne-> personaalne
  

episoodiline mälu:

• isiku eluseigad fikseerituna ajas ja ruumis, konkreetne, personaalne-> ühiskondlik
  

Praimingu nähtus:
Kognitiivses psühholoogias viitab see teadvustamatu mälu vormile, millega teatud ootused, seosed ja teod tekivad või on lihtsamad tekkima seetõttu, et objekt, millele tegu on suunatud, on varem esinenud, sellega on varasem kokkupuude .
Poliitilises kommunikatsioonis tähendab see, et eelnevalt loodud seosed ja kontekst mõjutavad seda, kuidas konkreetset infot tõlgendatakse.
Praimimise avastasid ja selle süstemaatilisem uurimine sai alguse, kui Warrington ja Weiskranz (1968) leidsid eksperimendi käigus, et raskel kujul amneesiat põdevad patsiendid olid sama edukad kui ilma mälukahjustuseta inimesed mälutestis, kus näidatati sõnajadasid ja paluti täita lünki.
Poliitikateaduses tõid praimimise kasutusele Iyengar, Peters ja Kinder (1982). Praimimise teooria järgi ei arvesta inimesed otsuste tegemisel kõiki teadmisi, vaid lähtuvad sellest, mis seostub varasemast esimesena. Seetõttu on võimalik mingile probleemile või aspektile tähelepanu tõmbamisega muuta teatud probleemid või aspektid inimesele kättesaadavamaks (esimesena pähe tulevaks).
Eduka praimimise näitena poliitikast võib tuua olukorra, kus G.W. Bush mainis 2004. aasta USA valimistel pidevalt terrorismi ja kuna terrorism osutus üheks kõige olulisemaks valdkonnaks, mille järgi inimesed valiku tegid, siis seostus neil eduka terrorismi vastu võitlemisega just G. W. Bush (ja Bush’iga terrorismi vastu võitlemine, mitte tema vähem edukad tegevused).
Termin on sarnaselt agendaseadele ja raamistamisele avaliku arvamuse uurimise üks olulisemaid kontseptsioone ja protsesse.
Mäluanomaaliad- ja häired
intellektuaalsed protsessid: mõtlemine ja keel
EMOTSIONAALSED PROTSESSID
Emotsioon :
subjektiivne tundeelamuslik reageering sise-või välisärritajatele; emotsioonois peegeldub ärritajate ja olukordade tähtsus ja tähendus indiviidile.
Emotisoon tekib vajaduste rahuldamise või rahuldamatuse baasil.
Emotsioon annab energia ja jõu tegevusele, on tegevuse käivitajaks ja suunajaks.
Võimaldab hinnata olukordi ja objekte otstarbekalt kohastuda.
Yakes’i ja Dodsoni seaduspärasus:

tulemuslikem tegevus on võimalik optimaalse erutuse korral.

Mida lihtsam on tegevus, seda kõrgem on optimaalse erutuse tase.
Emotsioonidel on:

Subjektiivne psühholoogiline sisu

objektiivne neurobioloogiline sisu
Emotsioonide põhidimensioonid:

jõud

kestus

polaarsus
Emotsioonide liigid:
Emotsionaalsed seisundid: meeleolu, ärevus, stress , frustratsioon, afekt , kirg.