Üliõpilased Facebookis (0)

TARTU ÜLIKOOL
Kehakultuuri osakond
Kergejõustiku eriala
Minu nimi
College- students - social -networking- experiences -on-Facebook_2009_Journal-of-Applied- Developmental -Psychology
ehk
Kuidas tudengid kasutavad Facebooki? Mida seal tehakse, kui palju aega selleks kulub?
Referaat
Juhendaja : Jorgen Matsi
Tartu 2009
Miljonid tänapäeva noored täiskasvanud kasutavad suhtlusvõrke. Vähe on teada, miks ja kui palju ja kuidas kasuatatakse suhtlusportaale.
Georgetowni Ülikool USA on teinud uuringu, mida kajastas artiklis „College-students-social-networking-experiences-on-Facebook_2009_Journal-of-Applied-Developmental-Psychology“. Uuringu eesmärgiks oli anda informatsiooni suhtlusvõrkude kasutamisest tudengite seas. Miks üldse tudengid kasutavad selliseid suhtlemisportaale, levimus, kuidas kasutatakse ja kui palju keskmiselt kulutatakse aega suhtlemisportaalides olles. Antud uuringus osales 92 üliõpilast, kes pidid täitma igapäevaselt päevikut, mis annaks meile teavet Facebooki kasutamise. Seda kõike oli vaja, et hinnata kui kaua aega keskmiselt kasutatakse Facebooki päevas ja millised funktsioone seal kasutada saab ja mida kasutatakse. Uuring näitas, et üliõpilased kasutavad keskmiselt Facebooki 30 minutit päevas sõpradega suhtlemiseks, samas enamuse ajast kasutati Facebooki avaldatud info uurimiseks.
Meedia ja interneti kasutamine annab noortele olulise tausta sotsiaalse, emotsionaalse ja kognitiivses arengus. Üks eriline võrgustik, mis sai alguse internetiga on suhtlemisvõrgustik, mis on kiiresti kasvanud, levinud ja populaarseks saanud just viimastel aastatel. Need veebisaidid on Facebook , MySpace, Friendster, LiveJournal ja Bebo. Et suhelda veebikeskonnas, tuleb luua kasutajakonto. Tekivad liikmed, mida ühendus põhineveb interneti ühendustes. Veebikeskkonnad võimaldavad kasutajatel postitada teateid ja sõnumeid, profiili kujundada. Saab laadida veebikeskkonda fotosid , videosid ja suhelda teiste inimestega.
Palju on tehtud keskkondade kaasajastamiseks: On loodud võimalused sõnumite ja piltide jagamiseks avaliku ja erasektori vahel. 2006. aasta kevadel avaldas Nielsen / / NetRatings (2006), et 10ne tähtsama suhtlusvõrku kasutajate arv on kasvanud 68.8 miljonini (2005 aastal oli see 46,8 miljonit). Need veebisaidid avaldavad olulist teavet, kuidas noorkid ja nooremad täiskasvanud suhtlevad omavahel infoajastul . Meedial ja interneril on igal pool suur mõju noorte arengule. 8-18 aasta vanused USA noored veedavad keskmiselt 6,5 tundi päevas suhtlemisportaalilides. Suhtlusvõrgud köidavad paljusid teismelisi ja noorukeid, aga ka täiskasvanuid. Huvitav on see, et hiljutised aruanded on näidanud, et kasutajate arv suureneb koos vanusega. Kui 12-13 aastastest kasutas suhtlusportaale 41% siis 14-17 aastaste osakaal oli tõusnud juba 61%ni (American Life Project )
Ühe suure uuringu (Wiley & Sisson, 2006) kohaselt, kus uurimus oli korraldatud mitmetele USA kesklääne ülikoolide üliõpilaste seas leiti, et 91% vastanutest kasutavad suhtlemisel veebikeskkonda facebook.com. Ajaveetmine suhtlusvõrkudes näib olevat osa kõigi USA noorukite igapäevasest elust.
Suhtlusvõrkude eesmärk on edendada sotsiaalset suhtlemist virtuaalses keskkonnas. Kommunikatsiooni hõlbustab kasutajate profiil st kasutaja isikuandmete leht, mis sisaldab sageli fotot liikmest ja isikliku teavet, kirjeldab tema huve. Kõik liikmed saavad vaadata üksteise profiile ja suhelda on võimalik erinevate rakenduste abil nagu e-mail ja online kirjad. See annab kasutajatele võimaluse potensiaalselt tegeleda paljude probleemidega ja vajadusel saada kiiresti oma küsimustele tagasisidet.
Erinevad uurimused annavad informatsiooni kuidas noorukid, noored ja täiskasvanud kasutavad suhtlusportaale. Paljud külastajad kulutavad aega „Varitsemisele“ või loevad teiste postitusi, aga oma arvamust ei avalda ja postitustele ei vasta. Suhtlusportaalid , mis on nagu teavitustahvlid, võimaldavad kasutajatel vaadata mida teised on postitanud, ilma ise andmaks konkreetseid vastuseid. Need veebisaidid hõlbustavad suhtlemist teistega , sest inimese identiteet jääb varjatuks ja arvamuse avaldamine on sedavõrd kergem. Eriti nendel noortel, kes suhtlemisel tagasihoidlikumad, aga teiste tagasisidet soovivad saada.
Nagu sissejuhatuses on välja toodud, oli selle uurimuse peamisi eesmärke kirjeldada üliõpilaste huvi ja vajadust kasutada suhtlusportaale:
Oluline oli saada teavet :

kui palju aega kasutavad üliõpilased sotsiaalse võrgustiku veebisaitele,

miks nad kasutavad oma aega antud veebikeskkonnas,

kuidas nad kasutavad neid (luuramiseks, loomiseks või suhtlemiseks).
See uuring annab teavet mitmel tähtsal viisil.
Esiteks meetmed aja kasutamise ja teostava tegevuse kohta 7päevase ajavahemiku jooksul, kasutades päevikusarnast meetodit, et uurimuse faktidest anda täpsem ja üksikasjalikum ülevaade ja hinnang kasutamise kohta.
Teiseks analüüsiti vastuseid uurimuses esitatud avatud küsimustele, et selgitada miks õpilased kasutavad Facebooki ja milliseid tegevusi nad seal eelistavad ja esitavad .
Kolmandaks on kirjeldatud sotsiaalseid muutusi Facebookis .
Enamik üliõpilasi liitusid kasutajateks ja lõid oma Facebook konto suvel, enne ülikooli algust ( uuringus osalejatest 53,26%). 38,04% liitusid Facebook`iga esimese kursuse alguses. Keskmiselt vastanutest oli kasutanud Facebooki umbes kaks aastat (M=24,42 kuud, SD=9,93). Antud uuringus osalesid üliõpilased, kellel olid Facebooki konto. Varasemad ja ka käesolev uuring näitavad, et üle 90% üliõpilastest omasid Facebooki kontot.
Uurimuses osalejad pidid täitma seitse päeva päevikut, mida tuli täita kord päevas, kus oli toodud seitsme päevategevuse kontrollnimekiri, et dokumenteerida oma tegevused Facebookis. Antud päevik tuli täita iga õhtu. Kui nad tagastasid oma päeviku, siis nädal aega hiljem anti neile tagasidet , kuidas nad kasutasid Facebooki, arvestades uuringus osalejate kasutatavust.
Miks siis kasutavad tudegid Facebooki? (N=92)
Peamiselt kasutati Facebooki sõpradega suhtlemiseks. Siin uuringus (üldkategooria)on mõeldud kogu sõprade ringkonda sh sõbrad kodus, sõpradega loengus, sõbrad keda harva näinud ja see on siis 84,78%. Eraldi on vaadeldud suhtlust sõpradega:

• Suhelda sõpradega, mitte ülikooli raames 50% (vanad sõbrad, sõbrad teistest koolidest ).
  
• Suhelda sõpradega ülikoolist 17,39%.
  
• Suhelda sõpradega keda harva näinud 13,04%.
  

Facebook`i muid teenuseid on kasutatud järgnevalt:

• Vaadates ringi või pilti lisades 35,87%.
  
• Meelelahutus 25% ( aega veetes, igavusest jne).
  
• Teave leidmine ja ürituste planeeringud 25%.
  
• Sõnumite saatmine ja vastuvõtmine 13,04%.
  
• Seinapostituste tegemine või lugemine 11,96%.
  
• Inimestega paremini tuttavaks saamine 11,96% (sõbrad või inimesed kellega hiljuti tutvusid).
  
• Kontakt info saamine 8,70% ( aadress, telefoninumbrid).
  
• Esitades ennast teistele profiili sisu kaudu 4,35%.
  

Kaua keskmiselt kulutavad üliõpilased facebookis?
Uuringus osalejate päeviku andmeid analüüsides selgus, et Facebook`i kasutamise aeg päevast päeva on väga vahelduv. Facebooki kasutamine vahe on 2 -117 minutit ühe nädalapäeva kohta. Nädalavahetustel e laupäev ja pühapäeval oli see aeg 0 -165 minutit päevas. Keskmine summa Facebooki kasutamisel tööpäevadel oli 27,93 minutit päevas (SD=19,43; MDN=25,00) ja nädalavahetusel 28,44 minutit päevas (SD=23,69; MDN=20,00). Kokku kulutatud aeg Facebookis oli hajutatud terve päeva peale. Üks küsimus uuringus oli Facebooki kasutamise tihedus. Vastus antud küsimusele oli, et enamik üliõpilasi logis sisse paaril (2) korral ( 55,43%) või mitmel (2 ja enam korda) korral (31,52%) päevas. Üliõpilaste kõige tõenäolisem aeg sisselogimiseks oli õhtul 21.00-24.00 (92,39% üliõpilastest kes vastasid) ja õhtul 18.00-21.00 (80,43%).
Facebooki kasutamine oli üliõpilaste igapäevane tegevus, sõltumata sellest kui hõivatud nad olid. Võrdlused on tehtud üliõpilaste vahel, kes teatasid, et nädal ei olnud tavapärane ja teised vastasid, et oli tavapärane. See näitas, et kulutatud aeg Facebookis ei ole erinev hõivatud ja ebatavaliste tegemiste gruppide ning nende rühmade puhul, kus tegemine nädala jooksul oli tavapärane.
Kokkuvõtteks:
Suhtlusvõrgud nagu Facebook loovad võimalusi nii noortele kui ka täiskasvanutele ennast väljendada ja suhelda teistega. Facebook`i (jt suhtlusvõrgud) kasutajate arv tõuseb pidevalt. Samas on see võib olla natukene murettekitav, kuna inimesed muutuvad aina mugavamaks. Ei taheta enam välja minna, vaid selle asemel eelistatakse suhelda läbi mõne suhtlusportaali ja inimeste liikumine väheneb pidevalt. Seoses sellega on juba praegu noorte seas palju ülekaalulisi, mis on suuresti tingitud liikumisvaegusest. Vähene liikumine toob kaasa terviseprobleemid. Noortel on juba praegu lihasprobleemid ja kehaline vastupidavus on vähenenud.
Artikkel oli huvitav. Mina ei kasuta Facebooki ( kasutan Orkutit), samas sain Facebook`i kohta palju olulist infot ning teada miks Facebooki kasutataks ja millised funktsioonid sellel on.
Kasutatud materjal:
Artikkel: College-students-social-networking-experiences-on-Facebook_2009_Journal-of-Applied-Developmental-Psychology
4