Üliõpilased Facebookis (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

21

docx

Sotsiaalmeedia tarbimisharjumused

Praegune maailm on sellele sarnane- Nõukogude Liidus oli keelatud valitsuse halvustamine, tänapäeval on keelatud sponsorite vastased seisukohavõtud. Miljonid inimesed üle kogu maailma on ühe või mitme sotsiaalvõrgustiku liikmed ning omavad ligipääsu internetile. Nad pidevalt täiendavad oma netiprofiili, jagades fotosid ja mõtteid sõprade-tuttavatega. Selleks kulutatakse tunde selleks, et püsida kursis kõigega, mida nende sõbrad ja tuttavad sotsiaalvõrgustikes jagavad. Facebook Facebook on internetipõhine suhtlusvõrgustik, mis loodi 2004. aastal Mark Zuckerberg koos kaasõpilaste Dustin Moskovitzi ja Chris Hughesi poolt, kui õppisid Harvardi Ülikoolis informaatikat. Veebilehe kasutajaõigusi anti algul vaid Harvardi ülikooli õpilastele, kuid seda laiendati ka teistele ülikoolidele Bostonis. Hiljem suurenes leht kõigi üliõpilasteni, seejärel keskkooli õpilasteni ja lõpuks igaüheni, kes on vanuselt kolmteist või vanem. Veebilehe nimi

Ühiskonnaõpetus

30

docx

Uurimistöö - Sotsiaalmeedias postituste mõjumine ja selle mõju

suurt rooli noormehed Taanist. Nende postitust nähes tulin ideele neid järgida (vt. Lisa 1). Teema valimisel sai määravaks see, et olen ise sotsiaalmeedia kasutaja ning soovisin teada saada, kuidas levivad ning mõjuvad postitused. Uurimistöös kasutatud uurimismeetodiks on tegevusuurimus. Töös on kolm peatükki ja kolmteist alapeatükki. Töö teoreetilises osas uurisin sotsiaalmeedia liike ning kanaleid. Praktilise osa tarbeks postitasin sotsiaalmeediasse Facebook ühe pildi ja ühe video. Pildil ning videos palusin inimestel postitust jagada. Töö eesmärgiks oli uurida postituste mõju ning levikut. Lisaks sellele selgitada välja, missuguses formaadis postitused inimestele rohkem huvi pakuvad. Töö teoreetilise osa informatsiooni sain ma internetist. Saadud informatsioon oli mahukas, mistõttu ei tekkinud vajadust haarata mõne raamatu järele. Lisaks vaatasin erinevaid uudiseid sotsiaalmeedia mõju kohta.

Meedia

8

doc

Suhtlusportaalid

Definitsiooni järgi sada üks protsenti sotsiaalne võrgustik. Algselt võimaldas leht isikliku profiili loomist, piltide, informatsiooni lisamist ning teiste kasutajate piltide hindamist ja kommenteerimist, samuti portaalisisest kirjade vahetamist kasutajate vahel. Hiljem lisati tasulised teenused nagu mobiilsed sõnumiteenused, mis suuremat kasumit teeniks, seniajani oli põhiline reklaami müümine. Orkut sai alguse 2004. aastal ning Facebook 2005. aastal ent jõudis laiema kasutajaskonnani ning sealhulgas Eestisse paari aasta pärast. Kõik kolm mis mainitud said, võimaldavad tasuta ilma kutseta registreerumist ning osad neist lubavad registreerida vaid teatud vanuses kasutajaid. Näiteks Orkutis ja Facebookis on vanuse alampiiriks 13 aastat. Rate.ee lubab programmiliselt registreeruda ka 6-aastastel. 2 Rate

Informaatika

168

pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

sellest, kas ta vaatab kodulehte või uudiskirja läbi arvuti või mobiiltelefoni. Lisaks toon ära sotsiaalmeedia definitsiooni, kuna see on e-turunduse üks viimasel ajal kiiremini kasvavaid valdkondi. ―Lihtsalt ja lühidalt: sotsiaalne meedia on kasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist võimaldavad keskkonnad ning lahendused. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel. Tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad: Facebook, Twitter, Youtube, Orkut, Flickr, Digg, Linkedin jt. Samuti foorumid, blogid, kommentaariumid jms. Sotsiaalne meedia ja eriti võrgustikud (Facebook, Orkut, Twitter) on tänaseks oma populaarsuselt ületanud seni liidrikohta hoidnud pornotööstuse.‖ (Kalda: Mis on sotsiaalne… 2009) 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid Maailma ligi 6.8 miljardist elanikust kasutas 2009.aasta seisuga internetti 1,8 miljardit inimest ehk 26.6% (World…)

Turundus

60

docx

Probleemi (juhtumi) analüüs

I. Lihtsalt seletatult: a) Tavakasutaja jaoks: Hästi lihtsustatult õeldes võib pilvraalindust (Cloud Computing) defineerida nii: Pilvraalindus = Veebipõhised Rakendused. Kui Sa kasutad mingi teenusepakkuja (näiteks Google, Microsofti jne) veebile või Internetile baseeruvat veebipõhist rakendust (tarkvara), siis Sa juba kasutad ka pilvetehnoloogiat - Sa oled "pilve sees". Kõik veebirakendused, mida Sa kasutad, näiteks nagu Gmail, Google Calendar, Hotmail, Facebook, Paypal, Google Maps, SalesForce, Dropbox, Google Docs jne, baseeruvad "cloud computing" ("sky computing") tehnoloogiale. Kui Sa võtad ühe sellise teenusega (st 5serveriga) ühendust, siis võtad Sa tegelikult ühendust terve hulga teiste taoliste serveritega, aga seda juba väljaspool Internetti. 6  Näiteks GMail on Google platvormi üheks komponendiks (osaks) ja kui Sa kasutad seda Google veebipõhist meiliprogrammi, siis töötad Sa

Infosüsteemid ja nende sotsiaalsed ning...

24

doc

Mobiiltelefonide uurimistöö

Sissejuhatus Tehnoloogia ja side areng on olnud suur viimastel aastatel. Mobiiltelefon ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud liikvel oleva tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilkaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. Mobiiltelefonide plussiks on kättesaadavus, aga kui palju me teame nende kahjulikust poolest? Oma uuringus tahtsingi teada saada, et kui paljud inimesed üldse teavad midagi mobiilide kahjulikkusest. Selleks viisin läbi küsitluse Kuressaare Gümnaasiumi 10.b klassis. Samuti uurisin väite tõestust , et kas mobiilid on meie tervisele kahjulikud? Minu uurimustöö eesmärkideks olid: · uurida mobiilide ajalugu, · selgitada välja mobiilide kahjulikkus, · leida levinumad tervisehäd

Uurimistöö

57

doc

Uimastid vanglas

Fookusgruppe moodustati kolm. Esimese kahe grupiga viidi läbi intervjuud uuringu seniste tulemuste hindamiseks ja piiritlemiseks, eesmärgiga leida vastused seni ebaselgetele küsimustele. Saamaks usaldusväärsemaid vastuseid, moodustati kaks eraldi fookusgruppi ­ üks töötajatest, teine kinnipeetavatest. Intervjuud viidi läbi Murru Vanglas 03. veebruaril 2006. Intervjuusid juhtisid Justiitsministeeriumi ametnikud ja märkmeid tegid Sisekaitseakadeemia üliõpilased. Töötajate fookusgrupi intervjuu viidi läbi kaheksa, kinnipeetavate fookusgrupi intervjuu kuue inimesega. Üks intervjuu kestis kolm tundi. Esmalt avaldas iga osaleja oma arvamust esitatud küsimuse suhtes, seejärel püüti rühmadiskussiooni abil kujundada ühine seisukoht. Sekkumiste fookusgrupi intervjuu viidi läbi Murru Vanglas 08.veebruaril 2006. Intervjuud juhtisid Justiitsministeeriumi ametnikud ja märkmeid tegid Sisekaitseakadeemia tudengid.

Sotsiaaltöö

73

docx

Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Liivi Hiienurm ELAMUSEL PÕHINEVA TEEMAPARGI ARENDAMINE LASTEGA PEREDELE HÕBEVALGE MÜSTEERIUM OÜ NÄITEL Diplomitöö Juhendaja: Karin Maandi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Teoreetilised käsitlused..................................................................................................5 1.2. Elamuse mõiste.......................................................................................................9 1.3. Elamusliku toote disainimine.........................................................................

Turism

Kommentaarid (0)