Biheivioristlik paradigma (1)

Biheivioristlik e. käitumuslik paradigma
Käitumuslik paradgma keskendub nähtavale käiumisele. Uuritakse kuidas erinevad keskkonna stiimulid mõjutavad nende käitumist.Sotsioloogia, psühhooogia, kasvatusteaduse ja filosoofia suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmalt saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust.
Biheiviorismi erinevad liigid:

• Klassikaline: Watsoni versioon . Objektiivne-vaimne elu puudub; seespidist staadiumit pole; mõtted on varjatud kõne.
  

• Metodoloogiline: kolmanda isiku objektiivne uurimine . Sellesse liiki on süvenetud ka kognitiivses ja psühhoanalüütilises paradigmas.
  

• Radikaalne : Skinneri versioon.
  

• Loogiline: rajatud Oxfordi filosoofi Gilbert Rylei poolt tema raamatus "Vaimu konseptsioon"
  

• Teleoloogiline : Skinneri järgne, lähedane mikroökonoomikale
  

• Teoreetiline: aktsepteerib vaadeldavad sisemised staadiumid
  

• Bioloogiline: Skinneri järgne, käitumis süsteemide teooria
  

• Inter biheiviorism : Kantori rajatud; rõhk inim käitumisel
  

Biheiviorism on psühholoogia filosoofia mis põhineb väitel, et kõike, mida organismid teevad, kaasaarvatud mõtlemine ja tundmine, saab ja peabki võtma kui käitumist. Psühholoogia õpetus väidab, et selliseid käitumis saab kirjeldada teaduslikult, ilma mõistusele, sisemisele psühholoogiale ja teoreetilistele konstruktsioonidele tuginematta.
19. sajandil konkureeris bihevioristide õpetus psühhoanalüütilise ja Gestalti liikumisega.
Biheivioristid:

• A.Bandura
  
• E.R.Guthrie
  
• R.J.Herrnstein
  
• C.L.Hull
  
• I. Pavlov
  
• B.F. Skinner
  
• E.L.Thorndike
  
• E.L.Tolman
  
• J.Watson
  

Biheiviorismi rajajaks on :
John B. Watson(9.01 1878-25.09 1958)
-oli USA psühholoog.
1913 kirjutas artikli "Psühholoogia nagu biheiviorist seda näeb", lühendatult "Biheiviorismi manifest", kus tõi välja tähtsaimad punktid oma uuest psühholoogia filosoofiast-biheiviorism. Artikli esimeses peatükis kirjutas ta sellest, et biheiviorismi põhi eesmärgiks on käitumise kontrollimine ja ette ennustamine ning, et psühholoogia eesmärgiks peakski olema vaid käitumise jälgimine. "Manifest" on märkimisväärne selle poolest, et sealt puudub otsene viide käitumise põhimõttele.Täpsuse puudumise tõttu lükkasid Watsoni kolleegid tema artikli tagasi. Artikkel sai tuntuks alles pärast seda, kui seda hakkati rohkelt tsiteerima psühholoogia õpikutes 1950. aastal.
Ivan Petrovich Pavlov(14.09 1849-27.02 1936)
-oli Venemaa psühholoog, füsioloog, raviarst ja füüsik.
Kuulsaks sai tingitud reflekside ehk Pavlovi reflekside avastajana. Enamus tema katseid on tehtud koerte peal. Tema tööd said läänes tuntuks läbi Watsoni artiklite. Watson kasutas Pavlovi avastusi biheiviorismi seletamisel ja tõestamisel.
B.F Skinner(20.03 1904 -18.08 1990)
-USA psühholoog, kirjanik, poeet , leiutaja ja advokaat .
Kuna tema arvates oli tema aegne biheiviorism problemaatiline, lõi ta sellest uue verisiooni -radikaalne biheiviorism. Radikaalses biheiviorismis ei võeta olendit enam nagu täielikku masinat, vaid tal võivad olla ka emotsioonid , taju ja mõtlemis võime.
Biheiviorismi eeldused:

• Biheiviorism on naturalistlik. See tähendab, et materiaalne maailma on täielik tõde ja et kõike on võimalik seletada loodusseadustega.
  Inimesel pole hinge ja mõistust, ainult aju, mis reageerib välisele stiimulile.
  

• Biheiviorism õpetab, et inimene pole midagi muud kui masin, mis vastab tingimisele. On öeldud(ühe kirjaniku poolt), et biheiviorismi keskseks mõtteks on , et mõtted, tunded, intuitsioonid ei ole kuidagi seotud sellega, mida me teeme. Meie käitumine on tingimise tulemus. Oleme bioloogilised masinad , mis teadlikult ei tegutse, vaid reageerivad stiimulile. Selline idee on vastupidine piibli vaatega inimesele.
  

• Biheiviorism õpetab järjekindlalt, et me ei vastuta oma tegude eest. Kui me olemegi lihtsad masinad, ilma mõistuse ja hingeta, reageerime vaid stiimulile ja tegutseme vastavalt väliskeskkonnale, siis kõik mis me teeme on vältimatu. Sotsiobioloogia, üks biheiviorismi alaliike võrdleb inimest arvutiga-prügi sisse, prügi välja.
  

• Biheiviorism on manipuleeriv. See mitte ainult ei taha mõista inimese käitumist, vaid seda ka ette ennustada ja kontrollida. Skinner leiutas "vormimise" isee . Kontrollides tasu ja karistust, saab vormida teise olendi käitumist.
  

Biheiviorismi puudused:
Biheiviorismi kriitiseeritakse muuhulgas selle pärast, et see ei arvesta piiri inimese ja looma käitumise vahel. Selline kriitika on õigustatud, kuna suurem osa eksperimentidest on läbi viidud loomadega ja nendest saadud tulemused on üldistatud inimesele. Kahtlemata on tegemist lihtsustamisega, kuid tuleb tunnistada, et suures plaanis leitud psüühika seaduspärasused kehtivad.
Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil. Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile vajutamine roti poolt. 1959 aastal avaldas Noam Chomsky ülevaate Burrhus Frederic Skinneri raamatust Verbal Behavior (Chomsky 1959), milles ta väitis, et Skinneri katse laiendada biheivioristlikku õppimise mudelit inimese keelelisele käitumisele on lootusetult ebaadekvaatne. Chomsky väitel ei ole inimeste keelelisi võimeid põhimõtteliselt võimalik seletada ilma suure hulga kognitiivsete struktuuride, mis nende keelelisi võimeid juhivad, olemasolu eeldamiseta. Koos positivistliku teadusteooria ebapopulaarseks muutumisega andis see rünnak biheivioristide programmile väga tõsise hoobi.
Biheiviorism filosoofias:
Esimene biheiviorismi mõjukas formuleering tuli loogilistelt positivistidelt, kelle jaoks see oli semantiline tees vaimu kohta käivate väljendite tähenduse kohta. Nende järgi peab mentalistlikke väljendeid sisaldavad laused olema sama tähendusega, kui mingi kõigi poolt verifitseeritava tähendusega lausete hulk, mis kirjeldavad käitumuslikke või kehalisi protsesse. Carl Hempeli järgi on selline psühholoogiliste väidete tõlkimine käitumise kohta käivateks väideteks üks osa laiemast reduktsionistlikust projektist, mille eesmärk on teaduse keelekasutuse reglementerimine. ( Hempel 1949)
Teine mõjukas filosoofilise biheiviorismi formuleering lähtub Gilbert Ryle 'ilt. Tema kartesiaanliku dualismi kriitika põhineb seisukohal, et mentaalseid predikaate ( mental predicates) kasutatakse tihti omistamaks inimestele kalduvust teatud viisil käituda. Ryle'i järgi on sellistel omistamistel tingimuslike, seadusele sarnanevate lausete kuju, selliste lausete ülesanne ei ole aga käitumisega põhjuslikult seotud sisemiste, füüsiliste või mittefüüsiliste seisundite esinemisest raporteerimine. Taolised laused lubavad järeldada vaid seda, kuidas agent käitub juhul kui teatud tingimused on täidetud. Ryle jaoks on eeldus, et kogu mentaalse mõistestiku deklaratiivsel kasutusel on mingi fakte või nende esinemist kirjeldav ülesanne, kategooriavea tegemine. (Ryle 1949) Erinevalt loogiliste positivistide biheiviorismist ei nõua Ryle'i versioon mentaalse mõistestiku füsikalistlikku redutseerimist, piisab inimkäitumise tavakeelsest kirjeldusest.
Tugevad biheivioristlikud sümpaatiad olid ka Wittgensteinil, kellel see seondus privaatkeele argumendiga. Oma "Filosoofilistes uurimustes" ( Wittgenstein 1953) väidab ta, et mentaalset laadi terminite kasutamise episteemiline kriteerium ei saa olla privaatne. Introspektiivselt ligipääsetavad sisemised seisundid peavad olema seotud avalikult vaadeldava käitumisega.
Biheiviorism mõjutas kasvatusteadust ja koolisüsteemi, eriti USA-s, tänu sellele, et suutis luua selged ja täpsed kasvatuses kasutatavad reeglid. Kasvatuses kasutatakse loogikat-inimene on valge leht, kasvatus määrab kõik.
Biheiviorismi eetilised tagajärjed on suurepärased. Inimene on vabastatud vastutusest oma tegude ees, vabadusest , väärikusest ja on vähendatud vaid bioloogiliseks olevuseks, keda saab "vormida" nende poolt, kes on võimelised kasutama biheiviorismi vahendeid effektiivselt .
Isiklikult ei usu ma biheiviorismi, sest see võtab inimest(või ükskõik millist teist olendit) liiga must valgelt. Kõike inimese juures ei olegi võimalik lõpuni lahti seletada ja biheiviorism ei sobi selleks kindlasti mitte.
Kasutatud kirjandus:
vihik
A.Kivistik "Üldpsühholoogia lugemik "
Gary DeMar´i artikkel "Behaviorism"
internett