Lasteaedade kujunemisloost Saksamaal (0)

1 slaid
Sissejuhatus
2 slaid
Ajaloost
Johann Friedrich Oberlin – 18. saj. Asutatud näputöökool
Pastor, kes lõi näputöökooli. Seda lasteasutust külastasid 2-6aastased lapsed, kes õppisid seal prantuse keelt, tutvusit ümbritseva eluga ja said kehalist ettevalmistust.
Theodor Fliedner – 19. saj. Asutatud diakooniline õppeasutus
Õppeasutus, kust said koolitust õpetajad, kes asusid peale lõpetamist juhtima paljusid väikelaste asutusi . Pidas väikelaste jaoks oluliseks kindlat päevakava ja religioosset õpetust.
Väikelaste hooldusasutuste kiire kasv 19. saj.
1845a oli Berliinis 29 asutust 3635 lapsele vanuses 2-6 aastat.
3 slaid
Friedrich Wilhelm August Fröbel ( 1782 -1852)
Pühendunud väikelastekasvatusele – oli ise Šveitsis kasvatusasutuse juhataja, kuid pöördus Saksamaale tagasi, sest tahtis end pühendada väikelastele ja nende kasvatamisele.
1840a. kasvatusasutuse rajamine – „lasteaed“ (Kindergarten) – Rajas kasvatusasutuse, mis oli mõeldud 3-6aastastele lastele ning erines oma õppe- ja kasvatusmeetodites oluliselt tollel ajal levinud meetoditest. Lapsed tulid lasteaeda mängima kaks korda nädalas kaheks tunniks.
Lapse kasvatamine algab sünnist – Kui varem ei peetud lapse arengut esimesel eluaastal oluliseks, siis Fröbel rõhutas, et lapse areng algab tema sünniga.
Rõhutas usaldusväärse isiku olemasolu – Pidas väga oluliseks ema osa lapse arengus, koostas selle hõlbustamiseks kogumiku rahvapärastest riimikestest ja lauludest. Kuna kaotas oma ema väga varakult ja võõrasema ei suutnud oma ema asendada , opidas oluliseks, et täiskasvanud, kes lapse eest hoolitsevad, peavad temas äratama usaldust, et lapsel saaks areneda positiivne ellusuhtumine .
4 slaid
PILDID!
Fröbeli 2 põhilisemat teooriat:
1. Hingelis-vaimse arengu suur tähtsus varajases lapseeas
2. Mänguteooria ja mänguülesannete väljatöötamine
Töötas välja oma mänguülesanded, mis aitasid last arendada mängu kaudu. Õpetasid tundma matemaatilisi seoseid ja funktsioone. Kasutas näiteks palli, silindrit ja kuupi. Samuti ka konkreetseid materjale nagu puulehed, kivid , lilled jms.
5 slaid
Ajaloost
20-ndail kasutati lasteaedasid sõjalistel eesmärkidel
1920ndatel aastatel muutusid lasteaiad tihti relvade ja lahingumoona valmistamise kohtadeks . Sõjajärgses ühiskonnas oli suur vajadus lasteaedade järele, kuid ometi suurt murrangut ei toimunud.
30-ndail natsionalistliku ideoloogia rakendamine
Tegelemine pedagoogikateaduste, sotsiaal-pedagoogika ja psühhoanalüüsiga keelati kas osaliselt või täielikult. Rakendati rassiõpetust, mis tähendas, et riik vajab terveid ja tugevaid inimesi, keda karastada sünnist alates. Rõhutati isamaa-armastust ja lasteaias tehti sõjalisi tegevusi, nt lennukite voolimine , liivakastis lennuvälja ehitamine jne.
40-ndail lasteaedade järsk kasv
Lasteaedade kasv on seotud sellega, et naised leidsid järjest rohkem töökohti. Suvel viljakoristuse ajal rakendati ajutisi lasteasutusi, mis töötasid kooliruumides, võõrastemajades või tühjades talumajades.
50-ndail lasteaiad kui sotsiaal-pedagoogilised hädaabiasutused
Kuna sõjajärgsel ajal oli palju mittetäielikke perekondasid ja üksinda lapsi kasvatavaid emasid, iseloomustab seda aega hädapärase pakkumine. Kasvatajate ettevalmistus oli ebapiisav, puudusid teaduslikud uuringud olukorra parandamiseks, kuid üksikemade vajadus tööl käia ei jätnud neile muud valikud , kui lapsed lasteaedadesse panna.
60-ndail üliõpilasliikumised ja lasteaedade areng
Tudengid võitlesid õiguse eest luua oma lastele uus ja parem kasvukeskkond, kus nad suudaksid areneda. Tekkisid mängumurud, kus lapsed vabalt mängisid ja vanemad ja kasvatajad arutasid samal ajal poliitilistel teemadel.
70-ndail lasteaedade haridussüsteemi lülitamine
Hakati väärtustama laste muusikalise, kunstilise kasvatuse, inglise keeleõpetamise jms vajalikkust .
80-ndail kasvatajate erialase kompetentsuse tõstmine
Kasvatajad rakendasid oma töös üha rohkem positiivseid emotsioone ja mõjutusi, laste iseseisvuse ergtamist ja iga lapse individuaalsuse arvestamist, mis oli väga oluline väikelaste sotsiaal-emotsionaalses ja ka kognitiivses arengus.
6 slaid
Töökorraldus
Lasteasutuste tüübid:

• Sõimed – alates 8 nädalat kuni 3 aastased
  
• Lasteaiad – alates 3ndast eluaastast kuni kooliminekuni
  
• Eelklassid – 5aastased, kes pole varem koolis käinud (asuvad kooli juures)
  
• Koolilasteaed – 6-7aastased, kes on normaalse arenguga aga ei ole veel saavutanud vajalikku koolivalmiduse taset (klassis 15 last)
  
• Päevahoid – perekond või üksikisik võtab endale hoida kuni 3 last. Tihti on hooldajal ka enda isiklik laps.
  
• Lastemaja tüüpi lasteasutus – sõimeeast kuni 10aastasteni, elatakse perekonnana ning õpitakse ja mängitakse üheskoos.
  

Koordineerijad – noorsooametnikud, kirikuorganisatsioonid
Lasteasutuste tööd koordineerivad noorsooametnikud, kirikulasteaedade tööd aga kirikuorganisatsioonid.
Finantseerijad – toetajad, lapsevanemad, omavalitsused
Lasteasutusi finantseerivad toetajad e sponsorid , lapsevanemad ning linnade ja maakondade omavalitsused. Lisaks võivad seda teha ka kirikuorganisatsioonid, kommuunid, heategevusasutused, Punase Risti seltsid ja ka eraisikud .
7 slaid
Töökorraldus 2
Avatud 7-17-ni
Lasteaiad on tavaliselt avatud nn kogupäevarühmana kella 7-st kuni 17-ni.
Töö kahes vahetuses
Laialt on levinud töö kahes vahetuses, ennelõunane rühm töötab kella 7-st 12-ni ja pärastlõunane rühm kella 13-st kuni 17-ni.
Sõimerühmades kesmiselt 15 last
Aiarühmades 20-25 last
Segarühmad
Sõimerühmas töötavad 2 kasvatajat ja 1 lapsehoidja
Aiarühmas töötavad 1 kasvataja ja 1 hoidja
Kasvataja nädalakoormus on 38,5 tundi
Iga 4,5 töötunni järel pooletunnine puhkepaus
Meie jaoks uudne nähtus on, et iga 4,5 töötatud töötunni järel on kasvatajal õigus võtta pooletunnine puhkepaus. Kasvataja töökoormusesse arvestatakse ka ettevalmistus järgmiseks päevaks, materjalide korrastamine, pidude ettevalmistamine, lapsevanemate koosolekud jne.
8 slaid
Lasteaia päevakava
Kell 8-9 kogunemine
Kell 8-9 lapsed kogunevad ja mängivad vabalt.
Kell 9-9.30 vabatahtlik hommikusöök
Ühist hommikusööki lasteaedades üldjuhul ei ole, kodus pannakse kaasa võileib, puuvili , jogurt vms. Jook , kas tee, piim või kakao on lasteasutuse poolt.
Kell 9.30-10 hommikuring
Hommikuringi ajal istuvad lapsed toolidel ringis , koos lauldakse, mängitakse, vesteldakse või loetakse.
Kell 10-11 vabamäng
Kell 11-12 õues viibimine /mängimine
Kell 12.30 lõuna
Kui laps jääb lasteaeda kogu päevaks, süüakse koos lõunat. Lõunasööki pakub lasteasutus ja selle eest maksab lapsevanem.
Kell 13-14.30 vaikne aeg
Lapsed, kes vajavad puhkust, magavad . Teised aga samal ajal mängivad või vaatavad raamatuid.
Kell 14.30-16 „kohvipaus“, ühistegevus
Lapsed ärkavad, süüakse veel kodust kaasa pandud toitu, jutustatakse, mängitakse, kui on võimalik, viibitakse veel õues.
Kell 16-17 kojumineku aeg
Avatud lasteaiad
Avatud lasteaias võib laps endale hommikust alates iseseisvalt valida nii tegevuse, mänguruumi kui ka mängukaaslased. St et laps võib minna teistesse rühmadesse sealt leitud sõpradega mängima või mängida saalis, garderoobis, hallis vms. Kritiseerivad arvavad, et lastel kaob ära oma rühma ja oma kasvataja tunne ning et kasvataja ei suuda lapsi põhjalikult tundma õppida.
Osaliselt avatud lasteaiad
Laps on oma rühmas aga võib ise valida enda jaoks meeldiva tegevuse, ja mängukaaslase.
9 slaid
Kasvataja ülesanded
Mõned olulisemad kasvataja ülesanded
Suhtlemine
Kasvataja peab lapsega vestlema, kõnelema selgelt ja rahulikult , oma nõudmised tuleb esitada lapsele arusaadavalt.
Motiveerimine
Last tuleb igal eluaastal tema tegevustes motiveerida , teda ergutada ja positiivselt suunata.
Toimetuste saatmine kõnega
Igapäevaseid toimetusi tuleks saata kõnega, näiteks „Nüüd tõmbame vasaku kinga jalast ja nüüd parema kinga.“
Lugemine, jutustamine
Laulmine, laulude kuulamine
Korrigeerimine
Kui laps ütleb midagi valesti, tuleb teda korrigeerida ning selgitada, mis oli valesti.
Eripäradega arvestamine
Õpetamine
Kõige uue õppimisel õpitu selgitamine . Ohtlike olukordade läbi tegemine, selgitamine.
Kehaline arendamine erinevate tegevuste kaudu
Jne
10 slaid
Lasteaiakasvatajatest
Haridus omandatakse ametikoolides või kõrgkoolides
Kasvatajad valmistatakse haridusalaselt ette ametlikoolides ning kõrgkoolides. Lasteaia juhatajad valmistatakse ette kõrgkoolides.
Pidev enesetäiendus
Kasvatajate enesetäiendamiseks on Saksamaal olemas mitmesuguseid võimalusi, erinevaid kursusi, mida pakuvad maakonnad , vallad , linnad või ka näiteks kirik . Pakuvad nii erialaseid kui ka üldharivaid teemasid.

Kasvatajate olulisuse rõhutamine
Õppima asudes rõhutatakse pidevalt kasvatajate olulisust, kasvatajad peavad õppima endalt küsima, milleks üldse lasteasutust on vaja ning mis funktsioon on tal ühiskonnas. Erinevates küsitlustes on selgunud, et lasteaiakasvatajate arvates alahinnatakse nende töö olulisust. Seda võiks nende arvates muuta avalikkuses lasteaedade vajalikkusest rohkem rääkides ja palgatõuse rakendades. Samas on suur osa kasvatajaid ühisel meelel , et kasvataja töö on kõige ilusam, loovam ja mitmekülgsem maailmas.
11 slaid
Koostöö perekonnaga
Üritused, mis on mõeldud nii lastele kui lapsevanematele
Lasteasutused korraldavad erinevaid perepäevi, ka päevi isadele ja poegadele, isadele ja tütardele ja vastupidi, et vanemad saaksid oma lapsi rohkem tundma õppida.
Arenguvestlused
Informatsioon lapse kohta
Lapse eripärad, haigused, lapse arengust kooliks ettevalmistamisel jne.
Perekondliku kasvatuse toetamine
Kasvatajate kaudu toetatakse perekondliku kasvatuse arenemist .
Lapse igapäevane areng
Kõige olulisem on siiski lapse igapäevane areng, võimalus suhelda eakaaslastega ja õppimine end väljendama näiteks mängu kaudu.