Grisli karu Carlotta Põdra 8.a Levik: Elavad lääneosa kõrgustikel Põhja- Ameerikas, Kanada lääneosas, Alaskas. Asuvad rannikualadel, kus on jõed, järved. Andmed: Väljasirutatult on ta kuni 2 meetrit pikk. Kaalub 150-300 kg. Karvkate varieerub blondist mustani, tavaliselt pruun, otstest hallid või valged. Õlgadel on küürud, nii saab grisli karusid eristada mustast karust. Elab keskmiselt 30 aastat. Kutsutakse ka lihtsalt "pruuniks karuks" Ladina keeles: Ursus arctos horribilis Toitumine: Sööb peale liha ka metsmarju ja puuvilju. Grisli on kõigesööja. Sügisel söövad palju, et koguda rasva talvekuudeks. Suuri loomi jahivad siis kui nad on haiged, vigastatud, noored või abitud. Karud on ka osavad kalapüüdjad. Peale talveund vajavad nad kohe toitu.
karud Liilia ehrlich 4.Klass Karude liigid pruunkaru Grisli Jääkaru bariba Prillkaru malai karu kaeluskaru Pruun karu KehamõõtmedTüvepikkus 160...250 cm K1 e5 Kehamass150...250 kg h0 Arvukus EestisÜle 500 a... m2 Koht ökosüsteemisKaru on tippkiskja, keda ohustab ainult a5 s0 inimene s k g SigimineJooksuaeg on enamasti aprillist juulini. See on nii pikk muutuva pikkusega latentsperioodi tõttu. Tiinus vältab tavaliselt 7...9 kuud. Pojad sünnivad
Kordamisküsimusi looduslike vööndite kohta 8.kl Kes või mis on? IGLU- eskimote lumetahukatest onn PORO-kadustatud põhjapõder OAAS- ala kõrbes , kus põhjavesi on maapinna lähedal NOMAAD-rändkarjakasvataja STEPP- euroopa & aasia rohtla FELLAH- paikne põllupidaja GRISLI- suur hall põhja-ameerika karu MADJAR- ungarlane PAMPA- lõuna-ameerika rohtla KAUBOI-lehmapoiss KOIOTT- kiskja NARTA-koera või põdra rakend EFEMEER-ühe aasta taim ERG- sahhara liivakõrb SAMUUM-kuiv tuul Sahharas & Araabia ps. IGIKELTS-aataringselt 1m sügavuseni külmunud pinnas ALK-merelind GAUTSO-ratsakarjus BERBER-põhja-aafrika rahvas SKUNK-põhja-ameerika karusboom BEDUIIN-rändkarjakasvataja ...
Närilised Hambad : iseteritavad lõikehambad, puuduvad silmahambad, hambalaie lameda pinnaga mälumiseks Söömine : kasutavad esikäppasid söömisel, väikekasvulised, nad on toiduks paljudele,tavalised varvasjäsemed küünistega taimed närilised lihatoidulised Sigivus : neil on väga suur sigivus (rottidel 6-8p aastas, hiirtel 8-15p korraga). Eestis on 18 liiki : põldhiir, koduhiir, vesirott, kodurott, rändrott Teisi närilisi : vesisiga, merisiga, hamster, okassiga Kiskjalised Hambad : lõikehambad toidu lahti hammustamiseks silmahambad söögi surmamiseks ja kinnihoidmiseks purihambad toidu peenestamiseks (kiskhambad), luude kõõluste purustamiseks Jäsemed : küünistega, kohastunud kiireks liikumiseks ja saagi püüdmiseks Meeled : väga hästi arenenud, intelligentsemad kui saakloomad 1 koerlased Keha : jäsemed kohastunud pikkade vahemaade läbimiseks ja jälitamiseks, neil on nürid küünised Meeled : väga hea haistmine, värvuste nägemine k...
liiki mände ja seedreid Tüüpilisemad puud Mänd Kuusk Seeder Kanada tsuuga Imetajaid on looduses 193 liiki. Kanada metsades võib kohata väikseid tamme ehitavaid kopraid, samuti kärplasi (naaritsaid, kärpe, nugiseid), kelle karusnahka ammust aega väga hinnatakse. Veel asustavad Kanada metsi ameerika karud baribal ja grisli, ilves, koiott, rebane, skunk, karibu ja urson. Avamaastikul saab imetleda tundrakaribut, põtra, piisoni Levinuimad loomad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
kanarbik). Taimestik Pruunkaru Loomad Hunt • Liigivaene arvestades taigavööndi suurust. • Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad Kobras (pruunkaru, hunt) Jänes • Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri puid, paisutavad jõgesid ja muudavad ühtlasi suurte maa-alade Grisli veerežiimi. Nugis • Linnud taigavööndis toituvad käbide seemnetest (v.a. röövlinnud), enamik rändlinde on putuktoidulised. Loomad Ondantra Põder Soobel Ahm Reban e Saarma s Linnud Käbilind Laanepüü Kassikak k Vint Punajalg- Tilder
1. Vihmamets Päike seniidis- päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all. Mitmerindeline taimestik- erineva kõrgusega taimed. Liaanid- väänduva piki puutüvesid kuni kõrgemate puude latvadeni. Epifüüdid- puude okstel ja tüvedel kasvavad taimed . Mangroovid- puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas. Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Baobab- ahvileivapuu, üks jämedaim puu. Akaatsia- Aafrika savanni tüüpiline puu. Emu- suur lennuvõimetu lind kes elab Aafrikas. Termiidid- Aafrika ühiselul...
okas-metsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt. • Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (кустарнички)(mustikas, pohl, sinikas jt.). LOOMASTIK • Okasmetsades on levinud järgmised loomad : karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, ahm, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, grisli, kodiaki karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; • LINNUD: tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part Okasmetsa loomad on paksu karvkattega Okasmetsa ökosüsteem INIMTEGEVUS • Ehitus- ja paberpuidu tootmine, • Jahindus (охота), kalapüük • Tselluloosi tootmine( производство) • Maavarade kaevandamine (добыча): nafta
Loomad Hunt • Loomastikku võib pidada suhteliselt liigivaeseks arvestades taigavööndi suurust. • Iseloomulikumad asukad on Kobras paksu karvkattega kiskjad Jänes (pruunkaru, hunt), kes jahivad suuri ja väikesi taimetoidulisi imetajaid. • Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri Grisli puid, paisutavad jõgesid ja muudavad ühtlasi suurte maa- Nugis alade veerežiimi. • Linnud taigavööndis toituvad käbide seemnetest (v.a. röövlinnud), enamik rändlinde on putuktoidulised. Loomad Ondantra Põder Soobel Ahm Reban e Saarma s Linnud Käbilind Laanepüü Kassikak k
OKASMETS 45-62 pl.ll, põhi ameerika, skandinaavia, venemaa, siber. Kv: mereline-kontinentaalne parasvööde. S 20-10 T -10-130 sajab 400-1000 mm suve lõpp, sügis. Pinnas: sügaval huumus, Nim. Leetmullad, igikelts e. kirsmaa. Taimed: kuusk, nulg, mänd, lehis, kask ,haab, seedermänd, pohl, mustikas, kanarbik, põdrasamblik, leseleht, jänesekapsas, kanada tsuuga, ebatsuuga, sekvoia, lepp. Loomad: hunt, soobel, pruunkaru, põder, saarmas, jalgkakk, nugis, ilves, orav, jänes, grisli, saarmas, ahm, siidisaba, käbilinnud, tuvi, kakulised. Inimesed: kaevandused, tööstusettevõtted, maagaas, teemandid, nafta, puidutööstus, hüdroelektrijaamad, kalapüük, puuviljad TUNDRA: 60-70 pl, ll. S: 5 T: -30. sajab 100mm suvel. Mullad: nõrgalt arenenud tundra mullad, igikelts, kirsmaa. Taimestik: paju, vaevakask, villpea, murakas, sinikad, kukemari, lumikäokõrv, islandi samblik, drüüas. Loomad: põhjapõder e. poro, polaarrebane,
19. sajandil hukkus palju kotkaid talupoegade ja jahimeeste pärast. Hiljaaegu põldudel kasutatud mürgid vähendasid oluliselt kaljukotka sigimisvõimet. Keskkonnareostus ja metsade maharaiumine vähendavad pesitsemiseks sobivate puude arvu ning muudavad kaljukotkale sobivad jahiterritooriumid äärmiselt piiratuks. Üldiselt puuduvad kaljukotkal looduslikud vaenlased, kuid teadaolevalt Põhja-Ameerikas on ainukesed kiskjad, kes on tekitanud linnupoegadele ohtu grisli ja ahm. Kaljukotkaste kaitse Eestis kuuluvad kaljukotkad I kategooria kaitse alla, kuid Punasesse raamatusse neid veel kantuid ei ole .Esimese kategooria kaitse all on liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ning liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad
OKASMETSAD Vööndi üldiseloomustus Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Kui võtta arvesse okasmetsavööndi suurt ulatust, on selge, et siingi esineb vööndi piirides küllalt suuri kliimaerinevusi. Eristuvad parasvöötme kaks peamist kliimatüüpi: 1) parasvöötme mereline 2) paras...
Veel hiljem kolis ta New Yorki. Ta oli kaks korda abielus. Esimene naise Grace Gallatiniga abiellus ta 1896. aastal. Ta sai temaga ühe tütre- Anni. Annist sai ka kirjanik. Nad lahutasid 1934. aastal. Teise naise Julia M Buttree'ga abiellus ta 1935. aastal. Nad lapsendasid endale Dee Setoni (hiljem Dee Seton Barberi). Ernest Thompson Seton tegi uurimisretki Ameerika laantesse. Ta sai kogu maailmas tuntuks enda illustreeritud loomajuttudega. Metsloomad minu tuttavad (1898), Grisli elulugu (1900), Kaks väikest metslast (1903, e k Väikesed metslased, 1933), Loomad kangelased (1905, e k 1923, 1971 pelkirjaga Lugusid loomadest). Ta on kokku kirjutanud üle saja raamatu. 9 Lisad Sarja ,,Seiklus jutte maalt ja merelt" raamatud. Raamatu ,,Väikesed metslased" kaas Ernest Seton-Thompson 10 Kasutatud kirjandus
palsaminulg. Atlandi rannikul kasvavad segametsad, kohati (Ontario järve ääres) on säilinud lehtmetsa. Iseloomulik lehtpuu on punane vaher, selle leht on Kanada rahvussümbol. Lääneranniku merelises kliimas kasvavad puud ligi 3 korda kiiremini kui mujal Kanadas. Suurtasandiku must- ja kastanmuldadega preeriad on valdavalt põllustatud. Maa põhjaosa hõlmab tundra, Kanada Arktika saarestikus on ka külmakõrbi. Metsa- ja tundraloomastik on liigirohke (karibu, grisli, baribal hunt, kobras siidisaba, rabakana). Loodusvarade poolest kuulub Kanada maailma rikkaimate maade hulka: leidub naftat, maagaasi, kivisütt, raua-, nikli-, vase-, tsingi-, plii- ja uraanimaaki, väärismetalle, asbesti, kaalisoola jm. (ENE 4, 1989) Loodusrikkuste jõudus hõlvamine on suurendanud looduse kaitsmise vajadust. Esimene rahvuspark (Banff) asutati 1885. Nüüdisajal on Kanadas 36 suurt rahvusparki. Neist suurim on Wood Buffalo rahvuspark, umbes 45 000 ruutkilomeetrit
praegu jäetud kaitseta. Eesnimede puhul võimaldab kehtiv seadus perekonnaseisuametnikel vanemate arututele soovidele nime valides vaid õige piiratud ulatuses vastu astuda. Kokkuleppeliselt on heade tavade ja kommete alla mahutatud keeld panna nimeks tähenduselt kohatuid sõnu, numbreid ja üksikuid tähti (sh nt Jr., Jun.). Kuid neidki on sünniregistrisse kantud, nt tüdrukutele Angry (ingl vihane), Bajana, Demona, Grisli, Marle, Silli (sm heeringas, ingl silly rumal, lollakas), Tsirkka (vrd circa); poistele Amor, Banda, Beg (ingl paluma, kerjama), Demo, Ego, Eros, Heikko (sm nõrk, jõuetu), Hermo (sm närv), Jonni, Klein (sks väike), Lucifer, Mango, Sagris; Vladimir Teine. Perekonnaseisuametnike seas on levinud hoiak proovida vanemaid veenda, ent lepitakse siiski praktiliselt kõigi vanemate soovidega. Kui 1970. aastatel leidub sünniakti märkuste lahtris võõrapärase või kaksiknime registreerimisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
