VAIMASTVERE PÕHIKOOL Referaat EESTI LUULE JUHAN SÜTISTE Koosatas: 7.klass Juhendas: 2004 Sissejuhatus...1-2 Juhan Sütiste...3-4 Looming...5-6 Näiteid loomingust...7 Kokkuvõte...8 Kasutatud kirjandus...9 Vahetu kaasaeg ei tunnistanud noort generatsiooni mitte päris reservatsioonideta, sest neile oli eelnenud eluläheduse periood, millele reaktsiooniks arbujalik kunstipreesterlus osalt oli ka sekkunud. "Luule peab olema vaba ja rippumatu, alles siis võib ta tõeliselt vallutada elu ja seda paremate ja puhtamate ideaalide poole juhtida," sõrendas Talvik oma artikli "Luule ja elu" juhtmõtet (Talvik 1937: 61).
Juhan Sütiste Juhan Sütiste 28. detsember 1899 Tähtvere vald 10. veebruar 1945 Tallinn oli eesti kirjanik. Õppis aastatel 19231931 Tartu Ülikoolis filosoofia- ja õigusteaduskonnas. Oli Tartus vabakutseline kirjanik ning aastatel 19381941 Tallinnas Eesti Draamateatri dramaturg. Saksa okupatsiooni ajal 19411942 oli vangis Patarei vanglas. Alustas luuletajana aastal 1921, osales koguteostes "Sang" ja "Bumerang" (mõlemad 1925) ning kirjanduse elulähedust nõudvas liikumises
Sündis 1899 Tartumaal Pärit vaesest perest Käis karjalaste koolis Teenis raha ajalehepoisina, kingsepa kui ka kellasepana Võttis osa Vabadussõjast 1923, Tartu Ülikool, kirjandus ja rahvaluule Ülikool jäi lõpetamata 1934, töötas Tartu teatrikoolis 1938, Eesti Draamateater, dramaturg 1941, mobiliseeriti Tallinna Töölispolku, kus haigestus Haiglast saatis Saksa okupatsioonivõim Sütiste nõukogude võimu pooldaja vanglasse, kust vabanes 1942. 1945, suri ülekuulamisel Looming luule Sütiste on eeskätt linnapoeet, ta luule on realistlik. 1920. aastatel luulesse tulnud Juhan Sütiste realistlikus luules etendab olulist osa autobiograafiline aine. Esikkogu „Rahutus“(1928) on omamoodi värsipäevik või memuaar. Lühipoeem „Avang“ esitab meenutusi
1918-22 Tartu õhtugümnaasiumis. (Kruus 1995 : 561)Kuulus 1919-20 Tartu kooliõpilaste reservpataljoni ja võittis mõne päeva osa lahingutegevusest Pihkva all Punaarmee vastu. (Kruus 1995 : 561)Pärast Vabadussõda töötas kellaseppa juures ning õppis 1923-31 Tartu ülikoolis filosoofia-ja õigusteadskonnas, stuudiumi lõpetamata, kuulas peamiselt kirj., rahvaluule ja ajaloo loenguid. Oli Tartus vabakutseline kirjanik. Noorpõlves harrastas Sütiste sporti, võitis 1927 Roomas üliõpilasolümpiaadil odaviskes esikoha, viibis 1936 vaatlejana Berliini olümpiamängudel. (Kruus 1995 : 561) Käis PEN-klubide kongressil Jugoslaavias 1933 ja tegi reise ka muudesse Euroopa maadesse ning Lääne-Aafrikasse. Oli 1934-37 Tartu Draamateatri Seltsi Teatrikunsti Stuudio intonatsiooni ja lavapraktika õppejõud ning lavastaja. 1930-38 kirjutas Sütiste rohkesti arvustusi ja teatrimärkmeid ajalehtedele ,,Päevaleht", ,,Vaba Maa" ja ,,Uus Eesti"
Zanrianalüüs Valisin zanrianalüüsiks Juhan Sütiste luuletuse ,,Arm''. Juhan Sütiste alustas luuletajana 1921. aastal ning oli Tartus vabakutseline kirjanik. Sütiste osales koguteostes ,,Sang'' ja ,,Bumerang'' ning kirjanduse elulähedust nõudvas liikumises. Teemadest eelistas ühiskondlikku ebavõrdsuswt, loodus- ja reisimuljeid, sõjaolustikku. Juhan Sütiste on kirutanud ka saksavastase vabadusvõitluse teemalisi näidendeid ja viljelnud ka teatrikriitikat. ,,Arm'' 1 Hää saatus, sinu kirglik käsilane ma olen olnud kogu möödunud ea nüüd käsi jälle minu pääle pane, mu sulge õnnista ning silmas pea.
Õpetaja eetika Õpetaja Sütiste annab keemiatunde. Kord kutsuti õpetaja Sütiste laboratoorse töö ajal telefonile, et teatada kodus lapsega juhtunud õnnetusest. Olles veendunud, et kõik ohtlikumad ained on kapis luku taga, jättis ta õpilased omapead töötama ning kiirustas õpetajate tuppa telefoni juurde. Õpetaja Sütiste suureks kergenduseks öeldi talle, et tegemist polnud eriti suure õnnetusega. Samal hetkel kuulis ta aga keemiaklassi poolt plahvatust. Ta tormas kohale. Klass oli suitsu täis, kuid paistis, et keegi pole viga saanud. Vastupidi, õpilased olid elevil ja lõbustatud. Seejärel märkas õpetaja Sütiste, et üks lukustatud kapp on avatud, seega pidi kellelgi õpilastest olema võti või mõni muukimisriist. Olukord oli igatahes tõsine. Kes tahes õpilastest
Juhan Sütiste ,,Kaks leeri" Cris-Steven Tamberg Kanepi Gümnaasium 10. Klass 2018 Juhan Sütiste · Sünninimi: Johannes Schütz · Elas: 1899 1945 · Pärit vaesest perekonnast · Õppis filosoofiat ja õigusteadust · Kogus esialgu kuulsust spordiga Teos ,,Kaks leeri" · Teose kirjutas 1928 aastal · Kirjutab loodusest, sõjaolustikust,... · Ei erinenud palju teistest kogudest Stiil · Kirjeldav · Kasutab epiteete, metafoore -"kuumale kivile", ,,esteetne loba" · Mõnel pool ka allegooriat, võrdlusi
1899. aasta 16. detsembril sündis Tartumaal Tähtvere vallas Kure metsavahi talus ehitustöölise pojana Juhan Sütiste 1936. aastani kandis ta nime Johannes Schütz Luuletaja, näitekirjanik ja teatrikriitik 1909-1912 õppis Tartu Peetri koguduse kirikus 1913-1919 töötas kellassepa õpipoisi ja sellina, jätkas haridusteed õhtustel joonistamiskursustel 1918-1922 õppis Tartu õhtugümnaasiumis 1919-1920 kuulus Tartu kooliõpilaste reservpataljoni ja võttis Vabadussõjas osa lahingutegevusest Pihkva all, pärast seda töötas kellassepa juures
koda" (1940), "Rohtaed" romaanide sari, eesti esimene modernistlik romaan "Hingede (1942) öö", (1953) luulekogu "Inimese teekond" (1972) Anneli Oidsalu 11 Kirjanduslik Orbiit (1929 1931) Esimene suur kirjanduspilti kujundav rühmitus pärast Tarapitale järgnenud vaheaega. Juhtivat osa etendasid kirjaniku Juhan Sütiste, Erni Hiir, August Jakobson, vanemaist kirjanikest Mait Metsanurk, Hugo Raudsepp. Anti välja ajalehte Kirjanduslik Orbiit, koguteos "Põhjakaar" (1931). Rühmituse programmiliseks märksõnaks sai elulähedus, kirjanduselt oodati "maisemat", "inimlikumat" ellusuhtumist, igapäevaelu kujutamist, astuti nooreestiliku uusromantismi vastu, rünnati Siurut, Tarapitat. Anneli Oidsalu 12 Kirjanduslik Orbiit (1929 1931)
2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917–28 KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA – peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus. SOTSIAALEKSPRESSIONISM – Under, Visnapuu, Barbarus (eriti 1920ndate loomingus) – tunderõhutus. EKSPERIMENTAALSE MODERNISMI KATSEID (nt futurism) – Barbarus, Hiir, Visnapuu. PROOSALÄHEDASE MODERNISMI KATSEID – Sütiste. Proosa ja luule vahe väheneb. (VANA) RAHVUSROMANTIKA – Haava. Gustav Suitsu edukaim luulekogu „Kõik on unenägu“. Suits keskendub pärast 1930ndaid kirjanduse õpetamisele TÜs. Nooreestlased võõrastasid Ernst Ennot, mis hakkas Ennole ka mõjuma. Enno luule oli niigi enesesse tõmbunud, eneseküllane. 1920ndate alguseni ilmub temalt raamatuid, aga siis ta enam ei avalda, kuigi kirjutab hiljemgi edasi.
Juhan Sütiste (1899-1945) Bertel Schwindt 11.ü Sisukord Elulugu Looming Näidendid Tähtsus Huvitavat Elulugu Sündis 1899 Tartumaal Pärit vaesest perest Teenis raha ajalehepoisina, kingsepa kui ka kellassepana Kuni 1936-nda aastan Johannes Schütz Võttis osa vabadussõjast Koolitee: 1909-1912 õppis Tartu Peetri koguduse kirikus Gümnaasiumihariduse omandas õhtukoolis lõpetas 1922 TÜ filosoofia-ja õigusteaduskond 1923- 1931kuid see jäi tal lõpetamata. Töötas: Peale algkooli lõpetamist kellassepa õpipoisina 1934 Tartu teatrikoolis 1938 Eesti Draamateatris dramaturgina 1941 sadeti Tallinna töölispolku, kus ta haigestus Saksa okupatsioonivõim saatis tema kui nõukogude võimu pooldaja Patarei vanglasse 1942 vabanes vanglast 1945 suri Looming Alustas luuletajana 19...
14-realine on SONETT. Esimesed eesti sonetid, kuigi saksakeelsed, ilmusid juba 17. sajandil Reiner Brockmanni sulest. Eestikeelse soneti kõrge meisterlikkuse saavutasid sajand hiljem Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Sem per, Jaan Kärner, Juhan Sütiste, Betti Alver ja Bernard Kangro. See tundub vanamoelisena. Tavaliselt luuakse itaalia sonette (4+4+3+3 värssi), mis pakub nelikute kirjelduse pingelist murdumist kolmikute eneseväljenduseks. Nii nagu novellis, on ka sonetis tähtis üllatav pööre ehk PUÄNT, mille esile tõstmise võimalused on head inglise ehk Shakespeare'i sonetis (4+4+4+2 värssi). Soneti vormiga võib mängida: jätta salme ja värsse ära (4+3+3, 4+3), kirjutada juurde (4+4+3+3+1), panna risti
Surrey (15171547), draamasse tõid selle Thomas Norton ja Thomas Sackville 1561. aastal. daktül silbilis-rõhulises värsiehituses kolmesilbiline värsijalg, kus rõhk langeb kolmest silbist esimesele. Antiikkirjanduses nimetati daktüliks värsimõõtu, milles värsijalad koosnesid ühest pikast ja selle järgnevast kahest lühikesest silbist ( + +). Näiteks: Viltjalu mehed on rippu +++++ koormate pääl ++ hingeaur lehvitab lippu +++++ habemein jää. ++ (Juhan Sütiste.) distihhon kahevärsiline stroof. Vt ka stroof. eleegia antiikkirjanduses leinalaul, mis arenedes muutus tõsieluliseks mõtisklevaks luuletuseks. Eleegia sisendab kõrgeid ideaale ja ülev-traagilisi tundeid. Kõiki eleegia liike ühendab üks värsimõõt, eleegiline distihhon, mis koosneb heksameetrist ja pentameetrist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios (7.6. sajand e.Kr) ja Archilochos (umb. 700 645 e.Kr). Tänapäeval lüürika zanr, nukrasisuline, leinameeleoluline
1937 a. Abiellus Betti Alveriga. 1945 a. Nõukogude okupatsiooni algul ta arreteeriti ning mõisteti viieks aastaks väljasaatmisele Siberisse. 1947 a. Suri Siberis, sest haigestus sealsete kurnavate olude tõttu. Looming. Palju mõjutusi maailmakirjanduselt: Dante, Villon, Baudelaire, Rilke, Dostojevski jt. 1924 a. Esimesed luuletused ja 1934 a. Esikkogu "Palavik" mille abil sai temast Eesti Kirjanike Liidu liige. Juhan Sütiste on tema loomingut iseloomustanud sõnadega: "...lootusetu pessimismi ja viirastuslike elamuste luukamber..." "Palavik" Dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism) Suur tähelepanu vormil ja peenel töötlusel. Enda ja maailma põlgus, kuid sisse on põimitud ka huumorit ja irooniat. "Kohtupäev" Ilmus aastal 1937. Tema silmapaistvaim luulekogu. Motiivid rahulolematus iseenese ja ümbrusega.
Johannes Barbarus (1890-1946) luuleloos tähtis eksperimenteerijana ja järjekindlalt vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Modernistlikud luulekogud: ''Geomeetriline inimene'' (1924), ''Multiplitseerit inimene'' (1927). Modernistliku luuletused on läbimõeldult ja eriliselt üles ehitatud; konstrueeritud. Iseloomulikuks on teksti paigutamine kahele (või mitmele) tasandile. Realism ja uusromantism Kaks suurt kirjandusvoolu: uusromantism ja realism. Juhan Sütiste oli realistliku luule tähtsaim esindaja. Romantismi uus jõuline puhang tuli 1930. aastate arbujateks nim noorema põlve luuletajate loomingus. Arbujad 1930. aastate keskpaigast: Heiti Talvik, Paul Viiding, Uku Masing, Bernhard Kangro, Betti ALver, August Sand ja Kersti Merilaas, kuid nad ei moodustanud eriti kindlat ega programmilist kirjanduslikku rühmitust. 1938. aastal ilmus koguteos ''Arbujad''. Ühisjoonteks: sümbolism, klassikaline ülesehitus, maailmakirjandus, vaimsed küsimused,
haridus Õppis Taagepera vallakoolis Alal 19111918 Tartu reaalkoolis 19201921 A. Nieländeri muusikakooli teatriklassis Tartus 19211922 vabakuulajana Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas 1930 aasta looming 1918 debüteeris luuletustega Postimehes 1919 "Ohverdet konn" (futuristlik värssbrosüür) 1925 "Sang" ja "Bumerang" (kirjanduslik koguteos. Koos Juhan Sütiste ja Mihkel Jürnaga) 1924 "Arlekinaad" ja "Huhu merituulen" 1926 "Lemmiklaulud" ja "MeeriMariaMari" (lembevärssidekogud) 1927 "Puhtevird" 1931 "Kodutee" (luulekogu) 1933 "Pöörang" (luulekogu) 1935 "Sinimäed" (luulekogu) 1937 "Raudvärsid" (luulekogu) 1938 "Palgest palgesse" (luulekogu) 1939 "Homsele vastu" (luulekogu) 1937 "Päikselised päevad" (valikkogu) 1944 "Võidule" (Tallinnas 1970) 1950 "Uutele võitudele" 1965 "Heledamaks muutub päev"
JÜRIPÄEV INIMESEÕPETUS 2011 Jüripäev Lä’eb välja uudispõldude kündja, maa särab kevadhommikuses aos Ta mehejõuga jälle mulda ründab, kuldnokad järgi paterdavad vaos. Juhan Sütiste Jüripäeva tähistatakse 23. aprillil ning seda peetakse Püha Jüri surmapäevaks. Tänapäeval tuntakse jüripäeva ka karjalaskepäevana. Sel päeval lasti välja kari. Eestis on jüripäev eeskätt maameeste püha. Meie esivanemate jaoks oli see igati sobiv aeg lepingute sõlmimiseks, põllutööde alustamiseks ja mujale kolimiseks. Samuti oli see neile suvetooja , looduse ärkamise püha. Jüripäev oli ka olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide
nad esitatud arengus VÄLISMAA POEEMI KIRJANIKUD itaallane Dante Alighieri venelane Aleksandr Puðkin (1265 -1321) (1799 -1837) Inglane George Byron (1788 inglane John Milton (1608-1674) -1824) EESTI POEEMI KIRJANIKUD JA NENDE TEOSED Villem Ridala (1885 -1942) ''Toomas ja Mai'' Henrik Visnapuu (1890 -1951) "Parsilai'' Juhan Sütiste (1899 -1945) ''Maakera pöördub itta'' DRAAMA • üldmõistena näidend • kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend • žanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot´(1713 -1784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (1729 -1781) loomingus • draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse • uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat
Eesti kirjandus maailmas Tähtsaimad tegelased Marie Under Henrik Visnapuu Juhan Sütiste Betti Alver Heiti Talvik Anton Hansen Tammsaare August Gailit Peet Vallak Gustav Suits "Keisri hull" "Keisri hull" on Jaan Krossi kirjutatud romaan, mis ilmus 1978. aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock, kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra
ITA EVER 2010 Curriculum Vitae Nimi: Ilse Ever Sünniaeg: 01.04.1931 Aadress: Sütiste tee 46, Mustamäe Telefon: 652 1800 Mobiil: 516 7600 Perekonnaseis: lahutatud, 1 poeg 55.a Hariduskäik: 1950-1953 Moskva GITIS-e Eesti stuudio 1944-1950 Tallinna 4. Keskkool 1940-194 8.algkool 1939-1940 14.algkool Teenistuskäik: 1953- .. Eesti Draamateater (vana Tallinna Draamateater) Tunnustus: 2001 Valgetähe III orden 2001 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemie
Äriplaan Moeateljee OÜ Re-use-me Rohelist mõtteviisi propageeriv õmblusateljee Ettevõtte juht: Sille Lääs Sütiste tee 154- 16, Tallinn tel: 56924988, e-mail: [email protected] Koostaja:Sille Lääs Tallinn 2011 Sisukord Sisukord 2 Äriplaan 3 Äriidee 3 Lähteandmed
Väga vastuoluline kultuutripersoon läbi 20 sajandi, mõjutas üpaljusid. 13. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 192944. 1. Kõrgkirjanduslik uusromantika peaaegu kõik luuletajad Underist Alverini 2. Sotsiaalekspressionism Under, Visnapuu, Barbarus jpt, stiil jääb 1920ndatel lühikeseks, aga selle jäljed tugevalt näha ka hilisemas loomingus. 3. Eksperimentaalse modernismi katsed (futurism) Barbarus, Hiir, Visnapuu jpt 4. Proosalähedase modernismi katsed Sütiste, teatava modernistliku lahenduse II variant. 5. Rahvusromantika Haava 14. Juhan Sütiste luule. Ebatraditsiooniline autor tegi sporti. Arhetüüpses spordi ja kultuuri vastanduses pole see tüüpiline kombinatsioon. 1920ndatel aastatel üks parimaid odaviskajaid. Ta on pärit proletaarsest kodust ja see identiteet mängib hilisemas loomingus kaasa. Sütiste toob 1920ndate lõpu luules teatava alternatiivi, läheb 1940ndatel Nõukogude võimuga kaasa.
ega ole mu elu tühja läind (2:98). Ja mäletan hästi: oli esmaspäev 27. juuli (3:106). Ei olnud pilvi ega tuuli (3:105). Hõljus õisi hõbedasi (2:114). Ja suurt ja sügavat õnne tuld, armastust tundsin ma... (4:102) Kirjandus 1. Adamson, H. ,,Vikerkaar ja vari". Tartu: Ilmamaa. 1998. 96 lehekülge. 2. Adamson, H. ,,Väike luuleraamat". Tallinn: Eesti Raamat. 1965. 146 lehekülge. 3. Sütiste, J. ,,Luuletused". Tallinn: Eesti Raamat. 1972. 396 lehekülge. 4. Ilmet, P. ,,Eluluule". Tallinn: Varrak. 2008. 248 lehekülge.
I esimees Friedebert Tuglas. Ajakiri Looming(1923) oli nende väljaanne) akadeemiline kirjandusühing(juhtis Gustav Suits, korraldas ettekandekoosolekuid ning andis välja oma toimetiste sarja) populaarsemaid kirjandusvõistluseid oli kirjastuse Loodus romaanivõistlus, mis I korda toimus 1927 Kolmekümnendad-kirjanduslik Orbiit(1929-1931 rühmitusse koondus arvukalt kirjanikke ja kirjandusuurijaid-kriitikuid, juhtiv osa Juhan Sütiste, Erni Hiir ja August Jakobson. Keskne programmiline märksõna on elulähedus. Sellelt oodati lihtsamat tüüpu realismi, astus teravalt nooreestliku uusromantismi vastu, ründas Noor-Eesti, Siuru ja Tarapitaga seotud kirjandust. Vaikiv olek-ajajärk 1934-1940, selle aja kirjanduses on tuntav selge opositsioon ametliku positiivsusega(A.H.Tammsaare ,,põrgupõhja uus vanapagan"). Rahvuslikule positiivsusele vastanduvad psühholoogilised romaanid, milles tõuseb esile inimese isiklik sisemaailm.
Luuletused on läbimõeldult ja eriliselt üles ehitatud, konstrueeritud. Teksti paigutamine kahele või mitmele tasandile mis eristatakse sriftidega ja/või paigutusega erinevale vertikaalile. Luuletuses ,,Sirgjooneline" ülimaks inimese ausus ja väärikus, vastandiks küürus alalhoidlikkus Realism ja uusromantism 1920.-20. Aastate luules vaheldusid, esinesid kõrvuti ja põimusid omavahel kaks suurt kirjandusvoolu uusromantism ja realism. Realistliku luule tähtsaim esindaja Juhan Sütiste, Romantsimi arbujateks(Heiti Talvik, Paul Viiding, Mart Raud, Bernard Kangro) nimetatud noorema põlve luuletajate loomingus 1930. aastate keskpaigast 7 luuletajat: Heiti Talvik, Paul Viiding, Uku Masing, Bernard Kangro, Betti Alver, August Sang ja Kersti Merilaas. Suurem osa kuulus neist sõpruskonda, mis oli koondunud Tartu ülikooli ja üliõpilasseltsi Veljesto ümber. 1938. koguteos ,,Arbujad" Ühisjoonteks: Nooreestiliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine
,,Kuuslikud", 1931 ,,Tuulesõel". Väljenduslaad eepiline. Kaovad kõnejujndid. Esile kerkib isamaa teema. Palju loodus-ja armastuluulet c) pagulusaastad ,,Esivanemate hauad", Mare Balticum" ,,Periheil" (Ingi). On kirjutanud ka näidendeid ja emigratsioonis ilmus mälestusraamat ,,Päike ja jõgi" 1951 Luulet iseloomustab : sisekonfliktsus, meelelisus, hingelisus, ületundlikkus; naine on tõstetud lausa jumalaema seisusesse, peetakse kõige musikaalsemaks luuletajaks. 8) Juhan sütiste elu ja looming Juhan Sütiste 1899-1945. Johannes Schütz(kuni 1936). Sündis 28. detsembril 1899 Tartu lähedal Kure metsatalus pere viimase neljanda laosena. Isa oli puussepp. Kloisid tartu agulisse. Pidi maast madalast ise raha teenima (suvel karjas, talvel ajalehepoiss). 1912 lõpetas algkooli. Jätlas õpinguid Tartu õhtukoolis, lõpetas Õhtugümnaasiumi. Oli kellassepa õpipoisiks. 1923-1931 õppis TÜ-s eesti keelt ja kirjandust. Oli väga hea joonsitaja ja sportlane
Sündmustikus kujutatakse pingelisemaid momente, tegevusaega ja kohta üksikasjalikult ei kirjeldata. Poeemizanril on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus. Lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning minimaalne sündmustik. Kangelaspoeemi aluseks on kangelasmuistendid ja laulud. *eepilise sisuga luuletus, pikk. Autorinäited : Dante, Milton, Puskin, Lermontov, Ridala, Visnapuu, Smuul, Sütiste. d) Haiku Haiku on väike jaapani loodusluuletus, mis on välja kasvanud idalikust elutunnetusest ja kunstimõistmisest. Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit. Selle viis täiusele tänapäevani jaapani suurimaks haikumeistriks peetav Matsuo Basho. Haiku koosneb kolmest värsist, milles on silpe vastavalt 5+7+5. Zanrile on tunnuslik aastaajale osutav sõna. Iseloomustavad süzee puudumine ja fantaasiarikkus. Hoidutakse võrdlustest, metafooridest ja epiteetidest. Olulised on detailid
Lotman, J. Kultuur ja plahvatus, Varrak, välja antud Kesk-Euroopa Ülikooli kirjastuse toetusel, 2001 Simon, S., Gender in Translation: Cultural Identity and the Politics of Transmission, New York, Routledge, 1996 Talvet, J., "Mõtteid tänapäeva tõlkefilosoofiast. Kas antropofaagia või sümbioos?", Keel ja Kirjandus nr 5, Tallinn, SA Kultuurileht, 2006 Torop, P. "Tõlkesemiootika poole", Akadeemia, 14. aastakäik, nr 2, Tartu, Tartu Ülikooli kirjastus, 2002 Torop, P., Sütiste, E., Tõlketeadus, semitootika ja tõlkeprotsessi piirid", Keel ja Kirjandus nr 7, Tallinn, SA Kultuurileht, 2007 11
Barbaruse luuletused on läbimõeldult ja eriliselt ülesehitatud, konstrueeritud. Modernistlike luuletuste üks iseloomulik komponeerimisvõte on teksti paigutamine kahele või mitmele tasandile. 1920.-1930.aastate luules võib märgata, kuidas vaheldusid, esinesid kõrvu ja põimusid omavahel kaks suurt kirjandusvoolu- uusromatism ja realism. Realistliku luule tähtsaim esindaja kümnendivahetusel ja 1930.aastatel oli Juhan Sütiste, Kirjandusliku Orbiidi ja elulähedusliikumise eestvedaja. Romantismi uus jõuline puhang tuli 1930.aastate keskel arbjateks nimetatud noorema põlve luuletajate loomingus. Arbujad järgisid-eriti esialgu-Euroopa romantismi ja sümbolismi suuri traditsioone. Mida lähemale 1940.aastale, seda mitmekülgsemaks muutus nende looming.
Gustav Ernesaks Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Helilooming 4. Tunnustused Sissejuhatus Gustav Ernesaks on kindlasti üks Eesti kuulsamiad heliloojaid, kindlasti oma paljude isamaaliste teoste poolest. Elulugu Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konserva...
tema tekste tõlgiti eestikeelde) ja Hella Wuolijoki (eesti päritolu kirjanik, kirjutas soome keeles). Jätkas ka eesti keeles kirjutamist, kuid soomekeelsed näidendid said ülipopulaarseks, soositud eesti kui ka soomes 1930ndatel. Draamakirjandusse tulid veel. Mehed, kes hakkasid sõdade vahelisel perioodil näidendeid kirjutama ja realistlikus hoovuses kesksemat rolli mängima. Artur Adson (1930ndate näidend ,,Lauluisa ja kirjaneitsi" tuntuim). Juhan Sütiste allegooriline piibli põhjal draama näidend ,,Jumala mäss" (1933). Karl August Hindrey,,Raidalu kirikumõis" (1935) psühholoogiline realism avaldus draamas. Evald Tammlaan kerkis esile 1930ndate lõpu poole, koostöös lavastaja Priit Põldroosiga (tegutses Tallinna töölisteatris). Valge lagendik" (1937) ja ,,Raudne kodu" (1938) Tammlaane tuntuim. Eriti tähtis koostöö Andres Särev eesti kirjanduse dramatiseerija. Särev lõi traditsiooni, kuidas proosatekstist teha draamatekst
abba. cdc. dcd. abba. abba. cde. cde. nt: M. Under, A. Allikas, K. Kangur · Prantsuse sonett e Ronsardi sonett värsisüsteem: 4+4+3+3 riimipaigutus: abba. abba. ccd. eed. abba. abba. ccd. ede. Nt: M. Under, A. Allikas, K. Kangur · Inglise sonett e Shakespeare'i sonett värsisüsteem: 4+4+4+2 riimipaigutus: abab. cdcd. efef. gg. Nt: J. Sütiste Sonetivormiga mängides on saadud peata sonett, poolsonett, sülisonett, pöördsonett, sabaga sonett. Kuna sonett on sisu ja vormi ühtsuse täielik näide, siis enne soneti esitamise tuleb olla täielikult kindel selles, kuidas on jaotatud värsid sonetis ja millist riimiskeemi kasutatakse. Soneti juures on oluline see, et see on üks terviklik mõte, mis kestab soneti algusest selle lõpuni. Sonetile on iseloomulik, et ta on alati kellelegi suunatud. Sonett on otsene
HOMOÖPAATIA TALLINNAS Homoöpaatia võimalused Eestis ja eriti Tallinnas ei ole eriti laiad. Kogu Eestis kokku 5 ning neist 3 Tallinnas. Kahjuks ei õnnestunud mul täpseid hinnakirju üheltki ettevõttelt hankida. Järgnevalt toon välja Tallinna 3 homoöpaatiaga tegelevat asutust. Homöopaat Elin Saks Aadress: Magdaleena tn. 4, Tallinn, I korrus Telefon: 515 2424 Koduleht: www.homeopaat.ee E-mail: [email protected] Vastuvõtu hind: 400.- kr. Homöopaat Krista Koppel Aadress: Sütiste tee 19A, Tallinn, 1 korrus Telefon: 566 019 88 Koduleht: www.homoopaatia.ee E-mail: [email protected] Esmase vastuvõtu hind: 400.- kr. OÜ Loodusteraapia Aadress: Paldiski mnt. 68A, Tallinn Telefon: 562 408 46 Koduleht: www.loodusteraapia.ee E-mail: [email protected] Vastuvõtu hind: 450.- kr. 1 tund Külastasin uurimistöö käigus homoöpaat Krista Koppelit, ent mingeid lisamaterjale kahjuks ei õnnestunud mul oma valdusesse saada.
Kogu lõpetab luuletus "Hommik", mille kaks viimast stroofi sisendavad lootust, et aega saab muuta, kui ise piisavalt tugev olla: Ei, meid enam püüa Käsk, mis kivis hangub. Nüüd meil antud lüüa, nii et maailm vangub. Aeg nüüd kaljuvööle kannustada täkku, heita et säält ööle raudne kinnas näkku. Aega ennast aga ei jätkunud. 1939 algas Maailmasõda, 1940 aga "pöördus maakera itta". Sarnaselt pealkirjastatud värssmontaazi autor Juhan Sütiste avaldas 1940. aastal "Varamus" artikli "Meie uusromantika pärapoeesia", milles andis Talviku luulele järsult eitava hinnangu. Isegi "Kohtupäevas" ei leidu tema arvates midagi arvestamist väärivat. Sütiste sonade järgi on kogu poeedi looming "...lootusetu pessimismi ja viirastuslike elamuste luukamber..." Poleemilises tuhinas tehtud väärotsustus jäi pikaks ajaks külgekleebitud sildina Talviku loomingule.
Ja elavaks öö surnud tunnid, Oh tule, naine, süüta põlema Ka Sina oma keha küünlad. Löö lahti hiiglajuuste koonlad, Nad laota üle meie mõlema!... Nii tagasi meid paradiisi viivad Siidpehmed öised kotkatiivad... Juhan Sütiste Juhan Sütiste (28. detsember 1899 Tähtvere vald 10. veebruar 1945 Tallinn) oli eesti kirjanik. Õppis aastatel 19231931 Tartu Ülikoolis filosoofia- ja õigusteaduskonnas. Oli Tartus vabakutseline kirjanik ning aastatel 19381941 Tallinnas Eesti Draamateatri dramaturg. Saksa okupatsiooni ajal 19411942 oli vangis Patarei vanglas. Alustas luuletajana aastal 1921, osales koguteostes "Sang" ja "Bumerang" (mõlemad 1925) ning kirjanduse elulähedust nõudvas liikumises (19291930 ajalehe
Kriiks kostab metsamaja ukselingilt, üks eksind puhang riivab männi pääd. Siis mõne hetke vaatepiiril talub silm päiksetõusus õhetavat lund. Ning pikad varjud jooksvad üle palu maailm täis põhjamaiselt külma lund. J.Sütiste Juhan Sütiste kirjutas just väga palju loodusest, kuid ka ühiskondlikust ebavõrdsusest. Tema loodusluulet on väga hea lugeda ja ta kasutab oma luuletustes väga huvitavaid võrdlusi. Mu juurde voogas Mu juurde voogas sinu suurest särast helk laias voos ja lamp ei kustunud vaid sinu pärast mu vaikses toas.
Ta on erudeeritud ja peene maitsega nõudlik arvustaja, kes püüab mõista ja austada autori kavatsusi. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga. Samal aastal ilmus ka Talviku luulekogu ,,Kohtupäev". Esimese koguga võrreldes on see suhteliselt uudne. Lüürilise mina siseehituseslt on rõhk nihkunud inimese võitlusele välismaailmaga. Stiil rahulik ja kerge. 1939. aastal algas Maailmasõda ning Talviku looming laideti maha. Juhan Sütiste on öelnud ,,..Lootusetu pessimismi ja viirastuslike elamuste luukamber.." Poleemilses tuhinas tehtud väärotsustus jäi Talviku loomingule veel pikaks ajaks külge. Sõja aastail elas Talvik koos Betti Alveriga tagasihoidlikku elu Tartus ja Pühastes. 1945. aasta mais arreteeriti luuletaja alusetult. Siitpeale muutuvad kõik teatmeteosed kidakeelseks. Oma 1975. aastal ilmunud raamatus ütleb Karl Muru: "...H. Talviku poeeditee katkes enneaegu luuletaja surma
ühendamist suuremateks üksusteks. · On olemas kanoniseeritud luuletus- ja stroofivormid. (Vrd Põldmäe 1978: 185jj) Sonett tekkis 13. sajandi alguses Itaalias. 16. sajandil levis sonett mujalegi Euroopas. Eesti luulesse jõudis sonett saksa luule vahendusel ja kunstiküpsuse saavutas "Noor- Eesti" ja "Siuru" ajajärgul. Tuntumad eestlastest viljelejad on M. Under, G. Suits, V. Ridala, J. Sütiste. Soneti riim peab olema puhas ja kõlav. Sonett koosneb 14 värsireast (Itaalia soneti puhul 4 + 4 + 3 + 3; inglise sonett 4 + 4 + 4 + 2) ; soneti värsi pikkus on 11 silpi (endekasillabo) ; Soneti tavalise riimiskeem on ABBA ABBA CDC DCD ; teema arendus on tõusva pingega 8. reani ; kulminatsioon on 14. värsis ; sisuliselt on rõhutatud 1. 8. ja 14. värssi. Haiku · Sisaldab endas kolme värssi, kus silpide skeem on järgmine: 5+7+5.
GUSTAV ERNESAKS Elust Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana ...
+ kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus) Tarapita (1921-1922) Adson, Alle, Barbarus, A. Kivikas, J. Kärner, J. Semper, G. Suits, A. Tassa, Tuglas, Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, A. Kivikas, D. Palgi, J. Sütiste, Oskar Urgart jt Arbujad (antoloogia "Arbujad" (1938), koostaja Ants Oras) B. Alver, Heiti Talvik, B. Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud. Mismoodi erineb Tarapita N-E ja Siurust? Tarapita on mingis mõttes ebamäärasem. Rühma eeskujuks oli Clanté esteetilisi seisukohti hakatakse rõhutatult seostama poliitiliste ja sots vaadetega ja sellel on tugev vasakpoolne kallak. Tarapitaga koos tuleb 20ndate aastate alguses tugev pol ja sots
*prantsuse ehk Ronsard'i sonett (4+4+3+3), riimiskeem on abba abba ccd ede. *inglise ehk Shakespeare'i sonett (4+4+4+2), riimiskeem on abab cdcd efef gg. Inglise soneti üht varianti nimetatakse Edmund Spenseri järgi Spenseri sonetiks, riimiskeem on abab bcbc cdcd ee. Sonette on kirjutanud: Dante, Petrarca, Cavalcanti, Pierre de Ronsard, V. Hugo, Baudelaire, William Shakespeare, V. Adams, B. Kangro, M. Under, G. Suits, V. Ridala, J. Sütiste. 6. Giovanni Boccaccio. - Novell sai oma zanrinime hiliskeskaja lühikese lõbusast itaalia rahvalikust lühijutust novella'st. Novellizanri algatajaks Euroopas peetakse Giovanni Boccacciot. Boccaccio teosed: ,,Filocolo", ,,Fiammetta", ,,Fiesole nümfid", ,,Dekameron". Boccaccio sai oma teoste jaoks süzeesid rahvajuttudest. ,,Dekameroni" novellide aluseks olid kohalikud anekdoodid, suulised pärimused ja elujuhtumised, mis toimusid Firenzes ja selle ümbruses
kindlalt: ,,Oli tarvis!" Kui küsisime: ,,Kuidas teil on läinud?", saime kuulda vaid kiidusõnu. Poiss lausus küll: ,,Võite võtta", kuid paistis, et ta polnud siiski nõus. (Koma tingib peale otsekõne ka sidesõna kuid.) Ta ütles: ,,Mina kaasa ei tee," ja hakkas minema. (Koma tingib vaid otsekõne.) Õpetaja küsis: ,,Kas lugesite läbi Sütiste luuletuse ,,Tervitus teile, võidukad väed!"?" Miks ta ütles mulle: ,,Sa oled väsinud näoga"? Kui solvav oli öelda talle: ,,Sa loed väga vähe"! Niisiis, kui saatelause ise on küsi- või hüüdlause, pannakse sellele osutav küsi- või hüüumärk kinnijutumärgi järele. Seejuures otsekõne küsi- või hüüumärk säilib, punkt aga kustub. 20
Siuru (1917-1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle ja Johannes Barbarus) Luulele pannakse suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt. Arbujad (antoloogia ,,Arbujad" (1928) , koostaja Ants Oras) Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on Liidu eelsed organisatsioonid. Ühendab ka praegu kirjanikke. 1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner ja Semper) -> ajakiri pole kunagi oma nime vahetanud. Kärner on üks Loominu ebaõnnestunud peatoimetajadi
vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. Poeem - lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemil on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos. Lüürilist poeemi iseloomustatakse lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne. Kangelaspoeemi aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja -laulud. [Villem Ridala "Toomas ja Mai", Henrik Visnapuu "Parsilai", Juhan Sütiste "Maakera pöördub itta, Juhan Smuul "Järvesuu poiste brigaad.] Pupulaarteaduslik kirjandus - aimekirjandus; kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi. Proosa - sidumata kõne, luulele vastanduv sõnakunsti valdkond Publitsistika - üks kirjanduse põhiliike teaduskirjanduse ja ilukirjanduse kõrval. Publitsistika vahendab arvamusi, aateid ja ideoloogiaid. Tekstides arutletakse inimese ja ühiskonna probleemide üle
A. H. Tammsaare 1921 Juudit tundelises põhihelis ning tegelaste julgelt moderniseeritud hingeelu. Keeruka psühholoogilise koega filosoofiline näidend.. Mõttevahetus inimese ja inimsuse üle. Kahe vaimulaadi kokkupõrge Juudit-Olovernes. Piibli apokriivalise teksti järgi. 1936 Kuningal on külm filosoofiline komöödia. Piibli ainesel. Aino Kallas ajalooline. Psühholoogiline. "Mare ja ta poeg". Hella Wuolijoki Artur Adson Juhan Sütiste Karl August Hindrey Evald Tammlaan "valge lagendik". Melodramaatiline. Priit Põldroos Andres Särev Hugo Raudsepp (1883 - 1952) Fikseerib ajavaimulisi nähtusi ja teravdab neid koomilisteks. Hugo Raudsepa kannatustee (1973, Viiu Raudsepp-Tulk) 1923 Demobiliseeritud perekonnaisa 1926 Ameerika Kristus ajakriitiline komöödia. 1927 Sinimandria ajakriitiline allegooria ja groteskne müüt. Joodiku seiklused
"Kogutud teosed" I-VIII (1921-1935) "Valitud luuletused" (1949) "Teosed" (1954, 1956) "Rukkivihud rehe all" (1964) "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" (1964) "Väike luuleraamat" (1969) "Sinuga ja sinuta" (1989) "Tuulehoog lõi vetesse"(2007)koost.J.Talvet "Meel paremat ei kannata. The Mind Would Bear No Better"(TÜ,2007)koost.J.Talvet "Ööl on üheksa poega"(1996) "Mu kallis Liisi"(2000) Juhan Sütiste (kodanikunimega Johannes Schütz; 28. detsember 1899 Tähtvere vald 10. veebruar 1945 Tallinn) oli eesti luuletaja. Õppis aastatel 19231931 Tartu Ülikoolis filosoofia- ja õigusteaduskonnas. Oli Tartus vabakutseline kirjanik ning aastatel 19381941Tallinnas Eesti Draamateatri dramaturg. Alustas luuletajana aastal 1921, osales koguteostes "Sang" ja "Bumerang" (mõlemad 1925) ning kirjanduse elulähedust nõudvas liikumises (19291930 ajalehe Kirjanduslik Orbiit toimetaja).
4. ODAVISE EESTIS 4.1 ODAVISKE AJALUGU EESTIS Odavise on eestlaste jaoks olnud alati üks hiilgealasid, kuigi viimaste aastate tulemuste järgi tundub see äärmiselt kummaline. Praeguse taseme juures võib õnnestumiseks lugeda juba selle, kui mõni Eesti mees ületab 75m joone. Eestlaste hiilgust odaviskesektoris kinnitavad nii mõnedki faktid: · Anton Ohaka Venemaa rekord · Aleksander Klumberg-Kolmpere 5. koht Antverpeni olümpial · Juhan Sütiste üliõpilaste maailmameistri tiitel · Gustav Sule pronks esimestelt EM-võistlustelt Eestlaste tugevust odaviske ajaloos tõestab ka see, kui 1938. aastal viskas Gustav Sule isiklikuks rekordiks 75.93, mis oli sel hetkel maailma teine tulemuse, jäädes Matti Järvineni tol hetkel kehtinud maailmarekordile alla natuke enam kui meetriga. Gustav Sule tulemus püsis kõigi aegade edetabelis viie parema hulgas üle kümne aasta.
kogemusi ja teadmisi, igatsesid kunstilist täiuslikkust, kasutasid täpset vormi taotlust ja keelelist väljendust [7]. Arbujad pidasid tähtsaks olemusliku ja sisemise tõe väljendamist. Kõik nad olid siiski erinevad individuaalid, kes oma teed otsisid. Nende eeskujuks olid klassikud nagu Puskin ja Baudelaire, ka Underi looming mõjutas neid. Nad võeti rahva seas üsna soojalt vastu, kuid neil leidus ka vastaseid. J. Sütiste kritiseeris neid 1940. aastate keskel oma artiklis ,,Meie uusromantika pärapoeesia", kus nimetas arbujaid ,,närbujateks". Selles lähtuvalt sai kirjandusajakirjast Varamu nende põhiline kritiseerija. Sõpruskond veetis tihti koos aega, lugedes üksteisele oma värsse, kommenteerides neid ja jagades soovitusi. Seda tehti üksteist mõjutamata, igat luuletajat innustati täiustama talle omaseid jooni. H. Talvik kuulus lisaks arbujatele ka Eesti Kirjanikkude Liitu ja Kammiseppade liitu,
Tööprotsessi ajal tegi süstemaatiliselt sakslastega koostööd, viis töötajate keskel süstemaatiliselt läbi nõukogudevastast profašistlikku agitatsiooni, ei võtnud teatrisse tööle nõukogude patrioote, kes naatasid okupatsioonivõimude käes, kirjutas Haridusdirektooriumisse laimava õiendi teatri tööst sõjaeelsel perioodil. Koostöö eest autasustasid Saksa okupandid Kalmetit kaks korda rahalise preemiaga.” Vähe sellest, Kalmet olevat Saksa okupatsiooni ajal Sütiste, Tammlaane, Jaan Mürgi (näitleja) ja Kangro- Pooli vastu tunnistusi andnud, kes olid tol ajal siis nõukogude meelsust üles näidanud. Siiski siis pigem oli Kalmeti näol tegu apoliitilise inimesega, kes langetas otsuseid teatri huvidest lähtudes. Teda huvitas elus ja tõhus teater. See, et teatriga kaasneb enamasti arutelu ühiskonna ja inimese üle, teda arvatavasti ei kurvastanud.
37103260243 Evelin Põld Haapsalu Võidu 80 46003030319 Hilja Raid Tartu Võru 2-122 38006080465 Juulia Tubin Kallaste Vana-Kalamaja 7-9 36809040675 Maarja Ambros Tallinn Ümera 60-45 35204120460 Einar Ehala Jõhvi Kivimurru 11 - 10 36612210549 Andrus Koort Türi Taime 19 - 5 38403010526 Erki Lepiksoo Tapa Sütiste 39-64 38108200347 Ahti Tubin Kadrina Vana-Kalamaja 7-9 36506070555 Karl Agur Tallinn Ringi 3-18 37808220891 Reijo Bauman Tartu Raadiku 19-73 35101130124 Kaivo Berk Rapla Sõpruse pst 250 - 144 45909140289 Olav Berk Viljandi Paekaare 58-51 38306070961 Erna Eek Narva Õismäe tee 21-10 48205090295 Aadu Elson Haapsalu Puhangu 4-14
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
